MIKRO JA MAKRO EVOLUTSIOONILISED PROTSESSID mikroevolutsioon-evolutsioonilised muutused liigi sees,viib uute liikide tekkeni. eelduseks on muutuste toimumine populatsiooni geneetilistest struktuurides. oluliseks on sigimisajad jms. makroevolutsioon-liigist kõrgemate organismirühmade(perekondade,seltside,klasside) teke ja areng. Progresse Divergents Konvergents e.täiustumine e.mitmekesistumine e.sarnastumine uute eri elupaikade eri päritolu organismid keerukamate,täiuslikum algtüüpide lahknemine samastuvad sarnastes ate organismide teke. uuteks liikideks tingimustes -eukarioodid -vaalal ja kala lahknevad voolujooneline keha -tekkisid koed,organid seenteks,taimedeks,lo ...
*mõisteline kõne sõnas ja kirjas, sots mälu * sündides arenenum, areng kiire ja eluiga lühem. * laps sünnib alaarenenuna, areng aeglane, säilib lapseea kolju kuju, pikk eluiga. SARNASUSED kehaehitus, elundite talitlemine, käitumine, sigimine, haigestumine, kromosoomistik ja geenid. IV NIMETA 1) EVO VORMID - Bioloogiline evolutsioon, keemiline evolutsioon, füüsikaline evolutsioon, sotsiaalne evolutisoon. 2) ELU PÄRITOLU HÜPOTEESID - Elu jumalik päritolu, isetärkamine, 3) INIMESE MANDUNUD ELUNDID - Õndraluu (saba), ussiripik (pimesool), osaline karvkate, karvapüstitaja lihased jms 4) ELU TEKKE KÄSITLEMISE PROB - * DNA teke organismi väliselt on katseliselt tõestamata; * ei ole antud ammendavat seletust geneetilise koodi tekkele, geneetiline kood on RNA nukleotiidide järjestus, mis määrab valgu aminohappelise koostise.
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised
Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sibul, liilia) o JUUREVÕSUDEGA – (lepp, vaarikas) o VÕSUNDITEGA – (maasikas, hanijalg) o MUGULATEGA – (kartul) o VÕRSIKUTEGA – (karusmari, mustsõstar)
· Taimeriigi evolutsioon- sinikud ja veetaimed eraldasid fotosünteesil hapniku, muutes nii Maa atmosfääri koostist, mis võimaldas elu levimist ka maismaale. Maismaale asumiseks pidid taimed kohastuma uute, kuivemate elutingimustega. Esimesed maismaataimed olid eostaimed. Maa kliima kuivemaks muutumisel tekkisid paljasseemnetaimed. Kõige hilisema tekkega on katteseemnetaimed ehk õistaimed. · Loomariigi evolutisoon- esimesed loomad arenesid vees. Esimesed maismaa-asukad olid hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Esimesed selgroogsed kalalaadsed. Püsivamalt asusid maale elama kahepaiksed ja roomajad. Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised, esimesed imetajad ja linnud. Tänapäeval on loomad kõige mitmekesisemad ja liigirikkam organismirühm. · Inimese evolutsioon- esimesed inimese esindajad olid ahviinimesed australopeteegid,
Seotud kohasusega, meil peab olema sobiv kohasus, et piisavalt paljuneda, aga et ka ellu jääda, sest kui me tahame palju paljuneda, siis ei kasva väga ja kui tahame teistest palju tugevamad olla ja kasvada, siis paljunemine kannatab. Kohasus on suur siis, kui me oleme leidnud sobiva kesktee. Kohasus lühiajaline paljunemisedukuse mõõt, genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Mõõdetakse järglasi andnud järglaste järgi. Evolutisoon käib kogu aeg, nõrgemad liigid asendatakse kohasematega, toimub keskmise kohasuse suurenemine, evolutsioon toimub alati suurema kohasuse suunas. Kuna kõik üritavad paremaks saada, et teistest edukamad olla, on evolutsiooniprotsess pidurdamatu. Evolutsiooniline võidurelvastumine pidevalt üritatakse üle trumbata oma vaenlasi aga samuti ka oma populatsiooni konkureerivaid genotüüpe.
annaabi.ee 
