Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: - vahelihas ja roietevahelised lihased tõmbuvad kokku - diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb - atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: - roided langetuvad - diafragma kumerdub - kopsusisene rõhk tõuseb - osa kopsudes olevast õhust surutakse välja 20. Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Süsihappegaas väljub kehast vabalt, kuid hapnikku ei seota piisavalt. Sellisel juhul ei suuda hingamiskeskus olukorda õigesti hinnata ega ventilatsiooni suurendamisega reageerida. 21. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? - ebanormaalne heaolutunne - ettevaatuse kadumine - mõtlemisvõime ja meeleelundite tundlikkuse vähenemine 22. Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Nikotiin on neist ainetest kõige vähem kahjulik...
INIMENE Liik arukas inimene Perekond - inimene Alamsugukond - inimlased Ülemsugukond - inimlaadsed Selts esikloomalised e primaadid Klass - imetaja Alamhõimkond - selgroogsed Ülemhõimkond - keelikloomad Riik - loomariik Domeen eukarüoodid...
arter – veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. veen – juhib verd kudedest südamesse. kapillaar – ühendavad arterid veenidega. arteriaalne veri – hapnikurikas veri. venoosne veri – hapnikuvaene veri. suur vereringe – algab südame vasakust vatsakesest. väike vereringe – veri vabaneb CO2-st ja rikastub hapnikuga. Algab paremast vatsakesest. suletud vereringe – veri voolab koguaeg veresoontes avatud vereringe – veri ei ringle mitte mööda veresooni, vaid vähemalt osaliselt vabalt kehaõõnes, kus see seguneb teiste kehavedelikega. süda – lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. koda – kodade kokkutõmbel liigub veri neist edasi vatsakestesse vatsake – vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ja suleb need ning veri surutakse südamest välja veresoontesse vererõhk – rõhk, mida veri avaldab...
Kokkuvõtteks: ● Kõik sotsiaalteadused uurivad inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid, nende erinevus seisneb erinevas uurimisobjektis ja lähenemisviisis ● Erinevalt reaalteadustest puudub sotsiaalteadustes „absoluutne tõde“, saadud tulemused on tõenäosuslikud ja interpretatiivsed ● Sotsioloogia kui teaduse lähtekohaks on inimloomuse kollektiivne iseloom ja mõjustatus ühiskonnast; inimene teeb valikuid ühiskondlike struktuuride raames lähtuvalt üldistest tavadest ja normidest ● Osalemine sotsiaalsetes gruppides ja võrgustikes on määratud grupi omaduste ja sotsiaalse võrgustiku struktuuriga Kaasagne ühiskond ning info- ja sotsiaalteadus Infoteadus: sotsiaalteadus, mis uurib info vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele...
Kui võrrelda inimest teiste elusorganismidega, siis paneb hämmastama, kui suur tema võimakus on. Ta on loomade kõrval nagu tulnukas, kes tundub olevat saadetud siia kuskilt mujalt. Inimene on väga müstiline oma olemusega, keda ei mõisteta tervenisti veel siiani, aga see on ka loomulik, sest keegi ei näe täielikult inimese sisse. Inimest ja tema loomust on huvitav näha Dostojevski teoses ,,Kuritöö ja karistus". See paneb sügavalt mõtlema, kes me siiski oleme ning millised on meie kõige väärtuslikumad omadused. Selles raamatus on kajastatud väga palju erinevaid isikuid, kellel kõigil on oma isikupära ja saladused...
Raha, inimene ja inimsuhted ,,Kauka Jumal". Inimese elu kujundab raha, jumal ja teised inimesed. Inimene saab valida, kellega ta suhtleb ja kui palju tööd ta raha eest on nõus tegema. Inimesed suunavad, õpetavad, juhendavad ja tihti peale üritavad ise teiste elusid korraldada. Rahal on võimu ja raha annab võimu. Rahata on raske hakkama saada ja seetõttu on seda kõigil vaja. Kauka Jumalas peab Mogri Märt end jumalaks, kuna tal on raha ja seega on tal võim teiste üle. Märt, arvamusega, et on jumal, arvab, et alati on ka tal õigus ja tema sõna peaks maksma...
Raha, inimene ja inimsuhted ,,Kauka Jumal". Mogri Märt oli hästi ahne inimene, ning ta ei hoolinud mitte millestki muust kui rahast. Tema arvates oli võim nende inimeste käes kellel on palju raha, vara. Ta pidas ennast justkui jumalaks. Ta kohtles oma alamaid väga halvasti, ning kui keegi temalt raha laenas, küsis ta ilmatu suurt intressi. Talle ei meeldinud idee, et tema poeg abielluks tööka kuid vaese Leenaga, seega tõukas ta nad talust eemale. Samuti ei lubanud ta olla oma tütrel armastatud mehega, ning ajas ka nemad perekonnast välja....
Iga inimene on isiksus. Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ning seega on nad kõik ka omamoodi isiksused. Alati leidub keegi, kes arvab, et üks või teine inimene mõtleb ja arvab erinevatest asjadest nii nagu tema ise, kuid ma arvan, et päris nii see ka pole. Ei saa ju päris tõepähe võtta seda, kui keegi ütleb, et ta tunneb oma sõpra läbi ja lõhki. Ma arvan, et igal inimesel on sõpru, kellega jagatakse oma muresid, kui ka rõõme, kuid ma arvan ka, et igal inimesel on ka omad väikesed saladused või omadused, millest ta teistele ei räägi ning hoiab neid enda teada....
Seda populaarset väljendit, millega püütakse edasi anda inimese kui indiviidi unikaalse mina olemust, on hakatud tänapäeval üha sagedamini kasutama. Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus jne. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Evolutsiooniline areng kus üldisematest määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu...
Millest koosneb ja mis tähtsused on tugielundkonnal? 3. Kirjeldage toidu liikumist seedeelundkonnas. Mis tähtsus on seedeelundkonnal? 4. Millest koosneb ringeelundkond. Nimetage 3 ringeelundkonna tähtsust. 5. Millest koosneb ja mis tähtsus on hingamiselundkonnal? 6. Millest koosneb ja mis tähtsus on erituselundkonnal? 7. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Selgitage. 8. Nimetage meeleelundid. Mis tähtsus on meeleelunditel? 9. Nimetage 2 sisenõrenääret ja nende tähtsused. · II Inimene kui tervikorganism. 1. Kust me saame ja milleks kulutame energiat? 2. Mis juhul püsib inimesel kehakaal enam-vähem ühesugune? 3. Mis juhtub inimesega, kes sööb rohkem kui ta energiat vajab? 4. Kust saab organism energiat kui toit ei kata energiavajadust? 5. Kuidas reguleerib organism kehatemperatuuri (palavas ja külmas)? 6. Kuidas reguleerib organism veresuhkrusisaldust? 7. Kuidas reguleerib organism hingamissagedust? 8. Selgitage, miks on higistamise korral veevajadus suurem. 9...
Tänavu täitub 100 aastat päevast, mil Eestis esimest korda tükike loodust kaitse alla võeti. 31.12.2008 seisuga on Eestis 3 442 kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas 948 kaitseala (5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 117 uuendamata kaitsekorraga ala, ning 548 parki ja puistut), 343 hoiuala, 949 püsielupaika, 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti ning 5 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat objekti. Ühtekokku hõlmavad need alad 1 517 000 ha, sellest maismaa pindala 779 000 ha. --- Kui palju meist on unistanud teinekord rahust, vaikusest ja looduse hingematvast ilust enda ümber? Ma arvan, et kõik. Kahjuks pole aga tänapäeva kiire elutempo juures just palju aega, et sõita linnast välja mõnda looduskaunisse kohta ja lihtsalt nautida seda, mis meie ümber on. ---- Eestimaa on enamasti madal ja tasane ning soode poolest maailmas teisel kohal. Ainult lõunas muutub maapin...
Selle eripäraks on see, et zanr kujutab inimeste elu sellisena nagu see on. See ei kujuta rikaste ja õnnelike inimeste suursugust elu, kus ainsad probleemid on seotud inimestevaheliste suhetega. Seal räägitakse tavalisest inimesest, kes võib vaevelda kasvõi selle nimel, et kodu või elu säilitada. See räägib inimestest maailmas, mis on täis ahnust, õelust, ärakasutamist, alatusi ja eputamist. Selles maailmas on üksik inimene võrdlemisi tähtsusetu. Ta võib rügada tööd ja anda oma panuse maailmale, kuid võimalus, et ta selle eest vääriliselt tasutud saab, on võrdlemisi väike. Suur osa inimestest teeb orja moodi tööd, aga on siiski vaesuses. Paljud töötavad, et endal hinge sees hoida. Sellised inimesed on tavaliselt kas mingi kurja aine sõltuvusse langenud või siis sellised ausad töölised, kes pole olnud kuigi ambitsioonikad. Nende seas võib leida seda...
Kirjand ,, Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel" Inimene on pidevalt valikute ees. Ta peab otsustama kas valida hea või kuri. Tihtipeale ei tea ta, mida üks või teine otsus kaasa toob, enne, kui tagajärg on käes. Tagantjärgi on alati kõik targad ütlema, kas otsus, mida inimene oma elus tegema on pidanud, on toonud kaasa head või on teinud hoopis väga palju kurja. Mis aga on hea ja mis kuri? Kuulus inglise näitekirjanik, William Shakespeare, on öelnud, et miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Ei ole olemas inimest, kes on südames üdini hea või hoopis kuri. Igaühes on nii üht kui teist. Inimesi on erinevaid: on häid, on kurje. Heaks võib inimest pidada, kui ta ei valeta, ei...
Tahaplaanile jäävad need, kellega me oleme tülli pööranud või keda me lihtsalt millegipärast ei salli ning vältida üritame. Ja kuna meie ümber on inimesi niivõrd palju, siis tihtipeale süüdistame oma ebaõnnestumises neid teisi, et mitte tunnistada, et meie ise oleme olnud need, kes ennast ebaõnnestumiseni viisid. Aga kuigi seda ei taheta eriti meeles pidada, teatakse ikka, et inimene ise võib olla enda suurim vaenlane. Iga inimene tahab saavutada oma eesmärke ja olla tunnustatud. Eriti tänapäeva ühiskonnas püüdlevad inimesed aina rohkem paremuse ja täiuslikkuse poole. Üksteisega võistlemine ja konkureerimine algab juba varases eas, umbes sel ajal kui me astume esimesse klassi. Alates sellest ajast peale sunnivad inimesed ennast õppima, et teistega sammu pidada. Isegi kui inimese enda jaoks ei ole võib-olla tema hinded ja edukus alguses niivõrd tähtsad, siis õpitakse teiste, tihtipeale vanemate pärast...
Inimene ja loodus. Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase...
6) Tehnoloogia a) biolagunevate plastmasside tootmine (plastide valmistamine bakterite piimhappest) b) metallide eraldamisel maakidest (nikli, vase, uraani tootmine) (muudavad oksüdatsiooniastet ja metallid eralduvad ehedal kujul) 7) või c) Sõjanduses (bakterioloogiline relv)- Kopsukatk 1. Joonise tasandil võrdlus spoori teke ja bakterite paljunemine (kumb on kumb) 2. Bakterhaiguste eristamine loetelust 3. Nimetage 4 eri valdkonda (protsessi), milleks inimene baktereid kasutab (ei tohi kattuda) 4. Põhjendage miks on liigne puhastusvahendite kasutamine inimese tervisele probleemne...
Ei ole võimalik luua ühest õnne definitsiooni, mis on ilmselt kõigi jaoks erisugune. On olemas Andreseid, kes püüdlevad õnne poole, rabades tööd ja näevad põrguvaeva, üritades garanteerida sellega oma perele head väljavaated ja võimalused. Samuti ka hoopis vastandlikke Pearusid, kes on pigem hedonistlike kalduvustega, väärtustades hetkenaudinguid ja põnevaid sündmusi. Mõne üksiku inimese puhul tundub, et õnn on kaasa sündinud ning pole midagi muud kui läbi elutee Fortuuna kaitsva tiiva all kulgeda. Teiste elus on aga tõuse ja mõõnu, nemad peavad pidevalt pingutama, et heale järjele jõuda. Kuid kas Vargamäel oli üldse võimalik saada üdini õnnelikuks ning mis neid inimesi selle juures takistas? Õnnelikke, kellel kõik tööd vilja kannavad ning alati veab, on...
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi,...
Kuulutada inimene nähtamatuks kas see on kerge või raske karistus? Inimesi karistatakse tavaliselt, kui nad midagi halbe teevad näiteks varastavad või röövivad teisi inimesi. Raamatuid on palju mis räägivad karistustest ja see millest mina praegu räägin on Robert Silverbergi jutustus ´´Näha Nähtamatut´´. Tema raamatus on peategelane külm teiste vastu ja sellepärast tehakse ta nähtamatuks. Loomulikult praegu liigse külmuse eest vangi ei panda, kuid kes teab mis tulevikus juhtuma hakkab. Nähtamatu on vahetevahel hea olla. Ta saab teha kõike mis ta hing ihaldab. Ta võib saada raha või minna kohtadesse kuhu tavaliselt minna ei saa lihtsalt, sest ta on nähtamatu, kuid see kõik ei ole alati hea. Alguses võib see hea tunduda, et inimesed sind ignoreerivad, sest siis võid kõike teha, kuid hiljem saad aru, kui tõsine see tegelikult on. Transport ja söök tuleb robotitelt, kuid arstiabi tuleb ikkagi inimestelt ja see on üks tähts...
Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega võrdselt ,ilma et liiga oleks loodusele tehtud . Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik enamjaolt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama ja rikkuma, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
