võõrliikide mõju, haruldaste liikide kollektsioneerimine, dekoratiivtaimede kaubandus. Eestis ohustatud taime- ja loomaliigid I kategooria liigid on vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisuselupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti loodusesohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Näiteks: põhja- raunjalg (sõnajalgtaim), kollane käoking (katteseemnetaim), roheline hiidkupar (lehtsammaltaim), lilla põdramokk (seen), harilik tundrasamblik (samblik), ebapärlikarp (selgrootud loomad), merikotkas (selgroogne loom) I kategooria liigid Ebapärlikarp Kollane Käoking II kategooria liigid II kategooria liigid on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Kokku on selliseid liike 262. Näiteks: harilik sookold
ainult isasõitega, teised ainult emasõitega.(harilik kadakas) 42. sarnaseoseline taim- ühe taimeliigi spoorid on ühesugused.( 43. erieoseline taim- ühe taimeliigu spoorid on kahesugused.( 44. õistaim- e. katteseemnetaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. (rukkilill) 45. paratenogenees- nähtus, kus mõne õistaime seeme võib valmida ka ilma viljastumiseta.(võilill) 46. paljasseemnetaim- on taimede hõimkond.(harilik mänd) 47. katteseemnetaim- ehk õistaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond(rukkilill)
õitel, liblikad - (pika londiga) pika õieputkega õisi või kannusega õisi nt. sirel, nelgid, käpalised, mardikad kus on palju tolmukaid ja kroonlehed on head söögiks nt. roos. Vilja osad: Vilja kest on 3-kihiline. ekso- välimne, lihakal viljal välimine kiht nahkjas, sitke. meso- keskmine lihakas, pehme. endokarp - sisemine taas nahkjas või puitunud, sitke. Kui seeme areneb soomuste kaenlas=>paljasseemnetaim, kui areneb kinnises emakas=>katteseemnetaim. Kaheviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu ning varuained uue taime kasvuks. Idu(embryo) on seemne kõige elulisem osa. Koosneb idulehtedest, hüpokotüülist, idupungast ja idujuurest. Idulehest sõltuvalt eristatakse kahte klassi katteseemne taimi, üheidulisi ja kaheidulisi. Seemne eelis eose ees- toitained(mis asuvad hüpokotüülis, idulehes, endospermis, perispermis, ) kaasas. Seeme kaitseb idu ebasoodsate tingimuste eest.
Taimed 6.teab taimeorganeid ja nende põhiülesandeid; tunneb jooniselt · Juur- juured kinnitavad taime mulda, varustavad taime vee ja mineraalainetega. · Vars- asub maapinal, kinnitavad lehed ja pungad, õied ning viljad. Keskne taimeorgan, sirgub valguse poole. · Leht- taime toitumisorgan, toimub taime eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine. · Õis- sugulise paljunemise organ, viljade moodustamine, katteseemnetaim. · Vili- sees areneb seeme, süüakse. Õhulõhe- toimub gaasivahetus ja aurumine. · Juhtkimp- taime varres asuv kand, mida mööda kulgeb tõusev ja laskuv vool. · Tõusev vool- juurte poolt mullast imetud vesi ja mineraalained kanduvad taime maapealsetesse osadesse. · Laskuv vool- lehtedes toodetud orgaanilised liiguvad taimede teistesse osadesse. · Fotosüntees- orgaaniliste ainete valmistamine taimedes päikeseenergia abil.
vetikaid (eeskätt rohevetikaid) ja sammaltaimi; binaarne nomenklatuur - on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega; Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Monofüleetiline rühm - on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest. RIIK (taim) - alamriik HÕIMKOND (õistaim e katteseemnetaim) alamhõimkond KLASS (kaheidulehelised) - alamklass SELTS (iminõgeselaadsed) SUGUKOND (mailalised) alamsugukond TRIIBUS PEREKOND (mailane) alamperekond LIIK (harilik mailane) Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks, juhtkoed praktiliselt puuduvad, juured puuduvad, nende asemel risoidid, domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne, sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Esindajad 1
Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab survega antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju peale surve avaldamise lõppu- kuusest hea vibu). 2. 3.Kask: maltspuiduline lehtpuu e katteseemnetaim. Kasvab kogu põhjapoolkeral. Puit kollakasvalge või veiti punakas. Meil on kaskesi kolme liiki arukask e leinakask, sookask- tal on oksad ülespoole ning maarjakask e karjalakask. Lõhisleheline arukask on haruldus.-Eestis on leitud väheseid eksemplare. Maarjakask on tegelikuses viirushaigusest nakatunud kask, mille tunneb metsas ära lainelise tüve järgi. Tema puit on aga nagu linnusilma mustriga. Maarjakask on väga väärtuslik ja sellest tehakse väärisspooni ja suveniire.
annaabi.ee 
