LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda
moodustumine. Luuümbris - Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. o Katab luud o Moodustab uusi luurakke o Ühendab luid ümbritsevate kudedega o Siseldab palju veresooni ja närve Plinkollus - Tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus · Käsnjas plinkollusest pehmem luukude. · Asub plinkollusest seespool. · Käsnolluses asub luuüdi. Luuüdi · Punane - vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse( toruluude käsnolluses, selgroolülides, puusaluudes, roietes ja koljuluudes ) · Kollane - toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus valgulise ehitusega, tõmbele ja veitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Inimsese luustik
On tingitud kaltsiumi ja fosforisisalduse vähenemisest, seda soodustavad vähene liikumine, ebatervislik toitumine, vananemine. Luuümbris luud ümbritsev sidekoeline kate, moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi luurakke moodustama. Kõõlus tugev sidekoeline väät, mis ühendab lihast luuga Luuüdi luude tühimikes sisalduv pehme kude, mis on kas vereloomeelund või rasvade talletaja Punane luuüdi on vereloomeelund, selles moodustuvad mitmesugused vererakud. Kollane luuüdi - on aga toitainete, eriti rasvade varu · Väikesed lapsed kukuvad tihti, aga ei murra luid. Miks? Kuna loote toes koosneb peamiselt kõhrest, mis on luust pehmem ja painduvam, seetõttu ei teki vigastusi. · Kuidas luud pikemaks kasvavad? Lastel on pikkade luude otste plaadikujuline kõhr, mille rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Kuna
Osteblastid toodavad uut rakuvaheainet. Vähehaaval arenevad nad päris luurakkudeks, osteotsüütideks. Osteklastid hävitavad vajadusel rakuvaheainet. Inimese skelett Luustiku tähtsus Skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Toestada keha pehmeid kudesid. Talletab rasvu (kollane luuüdi on rasvade tagavara ). Talletab mineraalaineid. On vereloomeelund (punases luuüdis mood uued vererakud). Võimaldab sooritada liigutusi. Luude arv inimese sees Inimese skelett koosneb: 29 koljuluust, 33 selgroolülist (7 kaelalülist, 12 rinnalülist, 5 nimmelülist, 5 ristluulülist (kokkukasvanud), 4 õndralülist, 20 roidest, 4 ebaroidest, kahest abaluust, kahest rangluust, neljast vaagnaluust (kokkukasvanud), 32 jala ja 31 käeluust ja seesamluudest (ühe jala ja käe kohta), mille arv on eri inimestel
· Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemeteluud selgrooga. Alajäsemed moodustavad: · Reieluu · Sääreluu · Pindluu · Põlvekeder · Kannaluu · Pöialuu · Varbaluu Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihaste kinnitumiskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Kolju · Inimese kolju koosneb ajukoljust ja näokoljust · Ajukolju 2 kiiruluud · Otsmikuluu · Kuklaluu · Sarnaluu · Ninaluu · Oimuluu · Ülemine/Alumine lõualuu · Laubaluu
Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekiht. Liigesetüübid:
Inimese luustik Luustik ehk skelett ehk toes. Luud koosnevad luukoest Täiskasvanud inimese kehas on üle 200 luu Koostis : Mineraalained 55% (Ca, P, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse PS! Vananedes mineraalainete sisaldus suureneb ja elastsus väheneb. Selle pärast lähevadki vanematel inimestel luud kergesti katki. Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse Luurakkudest ja rahuvaheainest (peamiselt vesi). Osteoporoos luude hõrenemine. Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk. Põhjustab hormonaalsete muutuste tagajärjel või Dvitamiini / Ca puudumisel. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest. Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus ...
liigutada. LUUSTIK luud koosnevad luukoest, mis on tugi-ja liikumiselundkonna pasiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200,st luust. Inimese luustiku oluliseimad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud ja vaagnavöötme luud. Luustik annab inimesele kehakuju, toestab keha pehmeid kudesid, on lihsatele kinnituskohasks. See võimaldab sooritada liigutusi,kaitseb siseelundeid, on mineraalainete talletaja, vereloomeelund ning rasvade talletaja. LIHASED Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse glükoosi lagundamisel hapniku abil.Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu.Liikumapanev jõud tuleneb lihastest, mis kinnituvad kimpudena luudele. Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest. SÜDAMELIHAS ehk müokard moodustab mitmete kestadega südame põhiosa. Sellel on nii silelihase, kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnitusko...
Luustik: Luud koosnevad luukoest. Luuümbris on õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. -Katab luud -Moodustab uusi luurakke -Ühendab luid ümbritsevate kudedega -Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus on tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on käsnjas plinkollusest pehmem luukude, mis asub plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud on seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus on valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude. Selgroog koosneb 33-34st lülist: -7 kaelalüli -12 rinnalüli -5 nimmelüli -5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli
Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad koguaeg. Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luustiku funktsioonid; · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · Mineraalainete talletaja · Vereloomeelund · Rasvade talletaja Liidused- liikumatud luudevahelised ühendused (sidekoelised, kõhrliidused, luuliidused) Liigesed- pidev ühendus luude vahel katkenud, on kahe või enama luu liikuv ühendus (liigesekihn, liigeseõõs, liigestuvad pinnad) Liigeste abiaparaadid: · Liigesmokad- kiudkõhrkoeste äärised · Liigeskettad- koosnevad kiudkõhrkoest ja paiknevad liigesõõnsuses · Liigesesidemes ehk ligamendid- liigesesisesed ja liigesevälised
Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseksuusi luurakke moodustama .Luude hõrenemistsaab vältida,kui sööd tervislikult,liigud rohkem,ei suitseta.Tuleb süüa ja juua asju,mis sisaldavad kaltsiumit piim,keefir ja jogurt. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav, nad kinnitavad lihase luudele; võimaldab luid liigutada. Punane luuüdi paikneb luude keskosas, mis on pehme; luuüdi on oluline kuna ta on vereloomeelund. Keraliiges,mille ümber liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas on kõige suurema liikumisulatusega. See võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi nt: õla ja puusaliiges.Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi tagasi nt: põlveliiges ja küünarvarreliiges.Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Inimesel on silindriliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata.
veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega. Luuümbrise abil paranevad ka luudekahjustused. Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist. Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik. Luude liigid Pikad luud (näiteks õlavarre-, küünarvarre-, reie ja sääreluud) on keskosas seest õõnsad ning seetõttu nimetatakse neid ka toruluudeks. Toruluude keskel ei ole tavaliselt luukude, vaid on luuüdiõõs. Seda õõnsust täidab rasvarikas sidekude – kollane luuüdi (vastsündinul on punane luuüdi, mis toodab uusi vererakke. Lapse kasvamisel muutub osa luuüdist kollaseks luuüdiks, mis vererakke ei produtseeri).
Kõhrkude võimaldab luudel kasvada , lastel on kasvuvööndid (rakud jagunevad). 20Nda eluaastani luud kasvavad. Kõhr on kõrvades , ninas ning luude liigsespinnad. Luud katab pealt õhuke luuümbris mis ühendab teda kudedega. Ku luu murudub hakkab luuübris uuse rakke moodustama. Luuümbrise all on tugev luukude plinkollus ja sellest seespool käsnollus. Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud.Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ja on lihastele kinntuskohaks. Samuti moodustavad luud ruume mis on siseelundite kui ka närvisüsteemi kaitsemiseks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luud on omavahel ühendatud. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahale jääb
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
luudele kõvaduse, 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mille ülesanne on elastsuse andmine. Samuti koosneb luu rakuvaheainest (vesi) ja luurakkudest. Luud katab pealt luuümbris kus moodustuvad uued luurakud, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks (täiskasvanutel seda ei toimu). Pikad luud on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks. Enamiku luude keskosas on luuüdi, Punane luuõdi on vereloomeelund, kollane luuõdi sisaldab tagavararasvu. Noortel on punast rohkem. Pealt katab luud luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Milles seisneb luustiku tähtsus? Toestab pehmeid kudesid, aitab keha püsti hoida Koos lihastega võimaldab luustik liikuda, lihased kinnituvad luudele Luud kaitsevad siseleundeid, närvisüsteemi nt kolju peaaju Luudes toimub vereloome Oluline mineraalainete säilituskoht Luustikus talletatakse rasvasid 3
Pärisnahk sialdab rohkesti elastseid kiude, on veniv, painduv, sitke. Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainetest. Luudes on mineraalaineid ja orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvadust, orgaanilised aga elastsust. Mis on luuüdi ja milline on tema ülesanne, milliseid luuüdisid eristatakse? Luuüdi on pehme kudeluuõõntes. Inimestel eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollae luuüdi aga toitainete, eriti rasvade varu . Millised on inimese luustiku ülesanded? *toestab ümbritsevaid pahmeid kudesid *on lihastele kinnituskohaks *kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi, pea ja seljaaju *võimaldab inimesel liikuda Kuidas vältida luude hõrenemist? Luude hõrenemist ehk oseporoosi saab ennetada ennekõige elustiili muutes. Soovitatavad harjutused on ujumine, aiatöö, jalutamine ja golf. Ennetamisel aitab
LUUSTIK Osteoporoos: Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Põhjustavad hormonaalsed muutused ja vitamiin D puudus. Luustumine: Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad kogu elu. Luuümbris: Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuüdi: Punane luuüdi - Vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kõõlus: Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Olulisemad osad: kolju selgroogrinnakorvülajäsemete luudõlavöötme luudalajäsemete luud vaagnavöötme luud Kolju: Inimese kolju koosneb aju (ühenduses liikumatud) ja näokoljust (liigub ülemine ja alumine lõualuu) Selgroog: koosneb 33-34st selgroolülist. 7 kaelalüli
-olulisemaid orgaanilised ained on valgud (elastsed kiud) ja rasvad (toitainete tagavara) Luud katab LUU�MBRIS, mis �hendab luud �mbritsevate kudedega. Luud kasvavad j�medamaks uute luurakkude moodustumisel. Luu�mbrise all asub PLINKAINE, milles kulgevad veresooned, mis varustavad luud vajalike ainetega Seespool asub K�SNAINE, mille luurakud moodustavad tugis�steemi Luude keskosas on pehme kude LUU�DI, mis on kas punane v�i kollane. PUNANE LUU�DI - k�snaines, vereloomeelund KOLLANE LUU�DI - toruluude ��nsuses, tagavararasvad K�hr - luust pehmem ja painduvam Rahhiid - D-vitamiini puudus Luustumine - k�hrkoe asendumine luukoega Luud saab hoida tugevad tehes sporti, s��es mitmekesiselt, tarbides D-vitamiini. LUUSTIKU �LESANDED -toestab �mbritsevaid kudesid ja aitab keha p�sti hoida -v�imaldab inimesel liikuda -kaitseb siseelundeid ja n�rvis�steemi p�hilisi osi -toimub vereloome (vereraakude moodustumine)
Osa luid on seest õõnsad, see teeb luu kergemaks. Tänu õõnsusele suudavad luud taluda suuremat survet. Toruluude otstes on õõnsuse asemel käsnollus, mille arvukad tühimikud vähendavad samuti luude kaalu. Luude keskosas on luuüdi, mis on pehme kude. Seda on kahte sort punane (vererikas) ja kollane (rasvarikas). Nt puusaluudes, selgroolülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund. Selles moodustavad erinevad vererakud. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varu. Osa punast luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, see on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Nt talub mm läbimõõduga kõõlus 6-12 kg koormust. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab seda asendis.
10. Kuidas luud pikemaks kasvavad? Luu otsas paikneb kõhrkude, mis võimaldab pikenemist. Luud pikenevad otstest 11. Kuidas luud jämedamas kasvavad/ muutuvad? Luuümbrises rakkude pooldumise tagajärjel luud jämenevad 12. Kuidas vältuda luude hõrenemist? Regulaarne treening, ei tohi suitsetada ja mitmeküllane toitumine. 13. Ülesanded Punane luuüdi- paikneb luude käsnaines, on vereloomeelund Kollane luuüdi- on rasvade varupaik, paikneb toruluude õõnsuses Luuümbris- läbi selle kulgevad närvid ja veresoones luukoesse, selle all paikneb plinkaine, tagab luude jämedamaks kasvamise, tagab murdunud luu kokkukasvamise, on elastne, tugev ja katab luud, ühendab luud ümbritsevate kudedega 14. Luustiku ülesanded *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda
veresooned. Veri varustav luukoe rakke hapniku ja toitainetega ning viib ära jääkained . Osa luid on seest õõnsad näit: jäsemete pikad toruluud . Toruluude otsas on õõnsuse asemel käsnollus . Enamiku luude keskosas on luuüdi .Puusaluudes ,selgroolülides , roietes , toruluude käsnolluses on punane luuüdi , toruluude õõnsuses , aga kollane luuüdi . Kollane luuüdi on toitainete eriti rasvade varupaik . Punane luuüdi on vereloomeelund . Osa punastest luuüdist asendub vanades kollase luuüdiga. Luud on lihaste kinnitumiskohad . Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil . Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät , mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav . Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega . Kõhrega kaetud luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs . Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
luudest nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi ühendeid. *Inimese vananedes väheneb luude kaltsiumisisaldus, mis põhjustab luude habrastumist ja suurendab murdumisohtu. *Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. VT VIH JOONIS *Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- PLINKOLLUS-, sellest eespool paikneb pehmem käsnjas luukude- KÄSNOLLUS. *Osa luid on SEEST ÕÕNSAD, see teeb luustiku kergemaks. *Luu sees on LUUÜDI. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. *Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitustele väga vastupidav. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. *LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks.
Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed) LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda
7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. 10. Luuüdi- on luu sees, punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. 11. Skelett- ehk luustik, koosneb omavahel seondunud loudest. 12. Liiges- kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13. Selgroog- moodustab keha keskse toese, mis koosneb tavaliselt 33 lülist. 14. Kolju- on aju- ja näokolju luud, ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ümbrise ning näokolju loudest on tähtsamad üla- ja alalõualüü. 15
· TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND · Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. · Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, peavad nad olema kinnitunud skeleti ehk toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (Vähesel määral on skeletis ka kõhrkude) · LUUSTIK · Punane luuüdi vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse (selgroolülides, puusaluudes, roietes, koljuluudes, toruluude käsnolluses). · Kollane luuüdi toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes · Kõõlus valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele.
veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega Luuümbrise abil paranevad ka luukahjustused Click icon to add picture Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast tihket ühtlast moodustist Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on toitainete, eriti rasvade varupaik Click icon to add picture Pikad luud on keskosas Laiad lamedad luud on pind Lühikesed luud on seest õõnsad, nimetatakse lihaste kinnitumiseks või nad ebakorrapärase toruluudeks moodustavad mahuteid kujuga siseelundite jaoks Toruluudel on keha ja kaks Koosnevad peaagu
ainult epiteelkoe kiirus on aeglane. (Vt. Pilt 2) 9. Milline on liigeste tähtsus liikumis- ja tugielundkonna juures? Kuidas on liigesed kaitstud kulumise eest? Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist. Kulumist vähendavad kõhred ja liigesevedelik. (vt. Pilt 3) 10. Jooniselt nimetada luu osad luuüdi, luuümbris, käsn- ja plinkollus lisada nende ülesanded. 1) Luuüdi- vereloomeelund ja/või rasvade tagavara. 2) Luuümbris- uute luurakkude tootmine, luude muundumine jämedamaks. 3) Käsnollus- luu sees asuv kanal, mida mööda kulgevad veresooned, vähendab luumassi. 4) Plinkollus- tihe ja tugev luukude, mida mööda kulgevad veresooned, annab kõvaduse. 11. Kuidas saaks inimene ise vältida luuhõrenemisega seotud probleeme. Miks on selle haiguse puhul enamasti tegemist vanemate inimeste haigusega (võimalik
otstes paikneb pehmem käsnjas luukude käsnaine, milles on arvukalt tühimikke, mis paiknevad nii, et ka käsnaine on tugev. Luukude läbivad kanalid, milles kulgevad veresooned · Osa luid on seest õõnsad, mis teeb luustiku kergemaks. Toruluud on näiteks jäsemete pikad luud ja nende otstes on õõnsuse asemel käsnaine, mis teeb samuti luud kergemaks. · Enamiku luude keskosas on luuüdi, mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund, mis paikneb näiteks puusaluudes ja selgroolülides, kollane luuüdi on toitainete, eriti rasvade varu. Noortel on rohkem punast, vananedes asendub osa sellest kollasega. · Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis
Osteoporoos – luude hõrenemine. Esineb naistel menopausi ajal, sest langeb naissuguhormoonide produktsioon ning sellest omakorda suureneb luukudet lammutavate rakkude aktiivsus. Osteoklastid – luukudet lammutavad rakud Osteoplastid- loovad uusi luustruktuure Hõrenemine sõltub: 1. Kehaehitusest (peen skelett soodustab) 2. Füüsilisest aktiivsusest 3. Geenidest Luud on kaetud luuümbrisega ning luudes on ka luuüdi: punane – vereloomeelund, vereliblede moodustumine kollane - toitainete rasvarikas varu Neerupealise koore glükokordikoidi ehk kortised vähendavad luude tihedust (steroidides) Kuju poolest jagunevad luud 4-ks: o Toruluud o Lamedad luud (kolju-, aba-, vaagnaluud) o Lühikesed luud (labakäed, -jalad) o Segatüüpi (näokolju) Luude kasv algab juba looteeas. Skelett koosneb algselt ainult kõhrkoest, kuid 7,8 nädalal ilmuvad juba luustumispunktid
86. Kus asuvad osteoblastid? Periosti sisemises kihis, mis on luukoega tihedalt kokku kasvanud anat lk 25 87. Milleks on vaja luuümbrist? Luuümbris osaleb luu toitumises anat lk 25 88. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Tähtsaim vereloomeelund LF slaid 9; anat lk 27 1. kõõlus 2. epimüüsium 3. endomüüsium 4. perimüüsium 5. lihaskiudude kimp 6. lihaskiud 89. millest koosneb lihas? LF slaid 11; anat lk 63-64; füsiol lk 181
eest. 23.2.teab luude koostist ja ehitust ning luustiku ülesandeid Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest on luudes nii mineraalained (erinevad soolad) kui ka orgaanilisi ühendeid (valgud ja rasvad). Luu pindmise osa moodustab tugev plinkollus, selle all paikneb pehme käsnollus. Pealt katab luud luuümbris, mis toodab uusi luurakke. Lisanduvate rakkude ja rakuvaheaine arvel muutuvad luud pikemaks. Luu sees on luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. Luude külge kinnituvad lihased, millega osalevad liigutuste sooritamises. Luustik toestab keha annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. 23.3.teab luude paiknemist luustikus Inimesel on üle 200 luu. · Kolju- *ajukolju *näokolju Koljuluud on liikumatult ühendatud luuõmbluste ail. Erandiks on alalõualuu. · Selgroog- *kaelalülid (7)
Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põl...
Võtab vastu ärritusi. Aitab vabaneda liigsest veest ja sooladest. Sünteesib vitamiini D ja melaniini. Aitab säilitada kehatemperatuuri. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND: tagab liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Luud: toestab keha pehmeid kudesid. Annab kehale kuju, on lihaste kinnituskoht. Võimaldab teha liigutusi. Kaitseb siseelundeid. On mineraalainete talletaja. On vereloomeelund (punases luuüdis moodustuvad erütrotsüüdid). Kollases luuüdis on rasvade tagavara. OSTEOPOROOS e luude hõrenemine on Seedekulgla osa sahhariidid valgud rasvad SUU Nääre Süljenäärmed - - tingitud Ca ja Mg vähesusest. Seda soodustavad:
vajadusel muudetakse üheks või teiseks), ladestunud rasva selliseks, et seda saab kasutada 4. vitamiinide varukoht: B12, rasvlahustuvad vit (DEKA), vesilahustuvad vit (B3, foolhape) 5. sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktorid 6. detoksikatsioon: mürgitustab mikroobide toksiinid, ravimid, alkoholi 7. inaktiveerib hormoone: insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme- ja suguhormoonid 8. vere- ja veedepoo 10. lootel vereloomeelund ● Suurim keha nääre, u 1,5 kg, u 1/50 täiskasvanu kehakaalust, epigastriumis paremal ja keskel, diafragma all. ● Kujult nagu põikisuunas poolitatud muna. ● Pehme konsistentsiga parenhümatoosne organ- ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu, stroomasse (sidekoeline toes) on sulandunud elundi põhikude e parenhüüm (koosneb spets.epiteelist, teostab elundi põhifunktsiooni).
Enamasti aitab, kui rakendada siin tõmbejõudu pikisuunas. Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist. Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi (näiteks puusaluudes, lülisambalülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi.) Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik. Epifüüs – (siin) toruluu liigesepoolne osa Diafüüs – toruluu keskosa Luukudet uuendatakse kogu eluaja vältel. Luulagundamisrakkude, osteoklastide kaudu lammutatakse luukude ning osteoblastide, luuloomerakkude kaudu rikastatakse luukude kaltsiumiühendiga (hüdroksüülapatiidiga). 26 Inimese skeleti ehitus Inimese skelett jaguneb kolmeks tähtsaks osaks: kolju, kael ja kere, jäsemed. Kolju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
