bioloogia ainekava 7. klassile (0)

Tallinna Südalinna Kool BIOLOOGIA AINEKAVA Bioloogia kujundab õpilastel tervikarusaama eluslooduse põhilistest objektidest ja protsessidest ning elus- ja eluta looduse vastastikustest seostest.   ÕPPEAINE KIRJELDUS VASTAVALT PÕHIKOOLI RIIKLIKULE ÕPPEKAVALE Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub tihedalt geograafias, füüsikas, keemias
ja   matemaatikas   õpitavaga.   Bioloogia   õppimise   kaudu   omandavad   õpilased   positiivse   hoiaku   elava   suhtes   ning   õpivad   väärtustama   säästvat   ja
vastutustundlikku eluviisi. Õppeaine kaudu kujundatakse positiivset hoiakut bioloogia kui loodusteaduse suhtes, mis arvestab igapäevaelu probleemide
lahendamisel teaduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilis-moraalseid aspekte ning õigusakte. 
Koolibioloogiat   õppides   saadakse   tervikülevaade   eluslooduse   mitmekesisuse,   ehituse   ja   talitluse,   pärilikkuse,   evolutsiooni   ja   ökoloogia   ning
elukeskkonna   kaitse   printsiipidest,   omandatakse   bioloogias   kasutatavad   põhimõisted   ning   tutvutakse   inimese   eripära   ja   tervislike   eluviisidega.
Bioloogiateadmised omandatakse suurel määral teaduslikule meetodile tuginevate uurimisülesannete kaudu, mille vältel õpilased saavad probleemide
seadmise, hüpoteeside sõnastamise, katsete või vaatluste plaaneerimise ja korraldamise ning tulemuste analüüsi ja tõlgendamise oskused. Tähtsal kohal
on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme. 
Õppes   on   tähtsal   kohal   igapäevaeluga   seonduvate   probleemide   lahendamise   ja   pädevate   otsuste   tegemise   oskused,   mis   suurendavad   õpilaste
toimetulekut looduslikus ning sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimitult teistes õppeainetes omandatuga on
alus motiveeritud elukestvale õppimisele. 
Õppimine on õpilaskeskne ning kujundab õpimotivatsiooni. Erinevaid koostöövorme arendades arvestatakse õpilaste ealisi ja individuaalseid iseärasusi.
Lahendades   looduslikust,   tehnoloogilisest   ja   sotsiaalsest   keskkonnast   tulenevaid   probleeme,   arendatakse   õpilaste   kõrgemaid   mõtlemistasandeid.
Õpilased saavad ülevaate bioloogia põhilistest saavutustest, seaduspärasustest, teooriatest ning tulevikusuundumustest, mis aitab neid ka tulevases
elukutsevalikus.   Õpilaste   bioloogiateadmised   ja   -oskused   võimaldavad   neil   erinevaid   loodusnähtusi   ja   protsesse   mõista,   selgitada,   hinnata   ning
prognoosida. Ainekavas märgitud põhimõisted on õpitulemuse saavutamiseks oluline tingimus.   ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE BIOLOOGIA AINE RAAMES  Õpilastes kujundatavad üldpädevused on: 
1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust
teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja
kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma


Tallinna Südalinna Kool väärtushinnanguid; 
2)   sotsiaalne   ja   kodanikupädevus   –   suutlikkus   ennast   teostada;   toimida   aktiivse,   teadliku,   abivalmi   ja   vastutustundliku   kodanikuna   ning   toetada
ühiskonna   demokraatlikku   arengut;   teada   ja   järgida   ühiskondlikke   väärtusi   ja   norme;   austada   erinevate   keskkondade   reegleid   ja   ühiskondlikku
mitmekesisust,   religioonide   ja   rahvuste   omapära;   teha   koostööd   teiste   inimestega   erinevates   situatsioonides;   aktsepteerida   inimeste   ja   nende
väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades;
käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
4)   õpipädevus   –   suutlikkus   organiseerida   õppekeskkonda   individuaalselt   ja   rühmas   ning   hankida   õppimiseks,   hobideks,   tervisekäitumiseks   ja
karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades;
seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise
vajadusi;
5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes
suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste
ning   ilukirjandust;   kirjutada   eri   liiki   tekste,   kasutades   korrektset   viitamist,   kohaseid   keelevahendeid   ja   sobivat   stiili;   väärtustada   õigekeelsust   ja
väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi; 
6)  matemaatika-,  loodusteaduste  ja   tehnoloogiaalane  pädevus   –  suutlikkus   kasutada   matemaatikale    omast   keelt,   sümboleid,   meetodeid   koolis  ja
igapäevaelus;   suutlikkus   kirjeldada   ümbritsevat   maailma  loodusteaduslike  mudelite   ja  mõõtmisvahendite   abil  ning  teha  tõenduspõhiseid   otsuseid;
mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha
probleeme   ja   neis   peituvaid   võimalusi,   aidata   kaasa   probleemide   lahendamisele;   seada   eesmärke,   koostada   plaane,   neid   tutvustada   ja   ellu   viia;
korraldada   ühistegevusi   ja   neist   osa   võtta,   näidata   algatusvõimet   ja   vastutada   tulemuste   eest;   reageerida   loovalt,   uuendusmeelselt   ja   paindlikult
muutustele; võtta arukaid riske;
8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka
kogukondades suheldes;  leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh
tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid,  suhelda ja teha koostööd
erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna   ohtudest ning osata  kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida
digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.  Loodusteaduslik pädevus  Loodusainete   õpetamise   eesmärk   põhikoolis   on   kujundada   õpilastes   eakohane   loodusteaduslik   pädevus,   st   suutlikkus   väärtustada   looduslikku
mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas eksisteerivaid


Tallinna Südalinna Kool objekte,   nähtusi   ning   protsesse,   märgata   ja   määratleda   elukeskkonnas   esinevaid   probleeme,   neid   loovalt   lahendada,   kasutades   loodusteaduslikku
meetodit; väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; hinnata looduses viibimist. Loodusainete õpetamise kaudu
taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 
1) tunneb huvi ümbritseva elukeskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste ja tehnoloogia saavutuste vastu ning on motiveeritud edasisteks õpinguteks;
2) vaatleb, analüüsib ning selgitab elukeskkonna objekte, nähtusi ja elukeskkonnas toimuvaid protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb järeldusi,
rakendades loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi; 
3) oskab märgata, sõnastada ja lahendada loodusteaduslikke probleeme, kasutades loodusteaduslikku meetodit ning loodusteaduslikku terminoloogiat
suulises ja kirjalikus kõnes; 
4) oskab esitada uurimisküsimusi, planeerida ja korraldada eksperimenti ning teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi; 
5)   kasutab   loodusteaduste-   ja   tehnoloogiaalase   info   hankimiseks   erinevaid   allikaid,   sh   veebimaterjale,   analüüsib   ning   hindab   neis  sisalduva   info
tõepärasust; 
6) oskab teha igapäevaelulisi elukeskkonnaga seotud otsuseid ja neid põhjendada, kasutades loodus- ning sotsiaalainetes omandatud teadmisi ja oskusi
ning arvestades kujundatud väärtushinnanguid; 
7) mõistab loodusteaduste tähtsust teaduse ja tehnoloogia arengus ning teab valdkonnaga seotud elukutseid; 
8) väärtustab elukeskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat käitumist ning järgib tervislikke eluviise. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID PÕHIKOOLI BIOLOOGIA AINE RAAMES Põhikooli lõpetaja: 
1) saab aru eluslooduse tähtsamatest protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset
bioloogiasõnavara; 
2) on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse objektidest, nende ehituse ja talitluse kooskõlast ning väärtustab looduslikku mitmekesisust; 
3) kasutab bioloogiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit, lahendades eluslooduse ja igapäevaelu probleeme, ning langetab asjatundlikke otsuseid,
tuginedes   teaduslikele,   sotsiaalsetele,   majanduslikele   ja   eetilis-moraalsetele   seisukohtadele   ning   õigusaktidele;   4)   plaanib,   teeb   ja   analüüsib
tulemuslikult eakohaseid loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi otstarbekas vormis; 
5) kasutab bioloogiaalase info allikaid, analüüsib, sünteesib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduses
toimuvaid protsesse selgitades, objekte kirjeldades ning probleeme lahendades; 
6) kasutab bioloogiat õppides otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi; 
7) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning kasutab bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi elukutsevalikul; 
8) teadvustab bioloogia, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning on sisemiselt motiveeritud elukestvaks õppeks. 


Tallinna Südalinna Kool KOOLIASTME ÕPITULEMUSED Bioloogia uurimisvaldkond 
Õpilane: 1) selgitab bioloogia seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia arenguga; 2) analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste
vajalikkust erinevates elukutsetes; 3) võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid; 4) jaotab organisme nende pildi ja
kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks; 5) seostab eluavaldused erinevate organismirühmadega; 6) teeb märgpreparaate ning kasutab neid
uurides valgusmikroskoopi; 7) väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit. 
Selgroogsete loomade tunnused
Õpilane: 1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga; 2) analüüsib selgroogsete loomade
erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist; 3) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses; 4) leiab ning
analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta; 5) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist. 
Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus 
Õpilane:   1)   analüüsib   aine-   ja   energiavahetuse   erinevate   protsesside   omavahelisi   seoseid   ning   selgitab   nende   avaldumist   looduses   ja   inimese
igapäevaelus;   2)   seostab   toidu   hankimise   viisi   ja   seedeelundkonna   eripära   selgroogse   looma   toiduobjektidega;   3)   selgitab   ja   võrdleb   erinevate
selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust; 4) võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid; 5) analüüsib selgroogsete
eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega; 6) võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva
kehatemperatuuri tagamisel; 7) hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel. 
Selgroogsete loomade paljunemine ja areng
Õpilane: 1) analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid;
2) toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine; 3) hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob
selle kohta näiteid; 4) võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise tähtsust.
Taimede tunnused ja eluprotsessid 
Õpilane:   1) võrdleb   eri  taimerühmadele  iseloomulikku  välisehitust,  paljunemisviisi,   kasvukohta  ja  levikut;   2) analüüsib   taimede  osa looduse  kui
terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud erinevate
elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse
sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemise ja levimise viisist; seostab taimeorganite  talitlust ainete liikumisega taimes; 6)
koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõppsaadustest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede,
loomade,  seente ja bakterite  elutegevuses; 7) analüüsib sugulise ja mittesugulise  paljunemise  eeliseid  erinevate  taimede  näitel,  võrdleb erinevaid
paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; 8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult. 
Seente tunnused ja eluprotsessid
Õpilane: 1) võrdleb seeni taimede ja selgroogsete loomadega; 2) kirjeldab seente ehituse ja talitluse mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid; 3)
selgitab  seente  ja samblike paljunemise  viise ning arenguks vajalikke  tingimusi;  4) analüüsib  parasiitluse  ja  sümbioosi osa looduses; 5) selgitab


Tallinna Südalinna Kool samblikke moodustavate seente ja vetikate vastastikmõju; 6) põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva; 7) analüüsib
seente ning samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 8) väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse tähtsate osadena. 
Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid
Õpilane: 1) võrdleb erinevate selgrootute loomade kohastumusi elukeskkonnas; 2) analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja 
inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele omaste liikumisviiside ja elupaigaga; 
4) analüüsib selgrootute loomarühmade esindajate erinevate meelte arengutaseme seost elupaiga ja toitumisviisiga; 5) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse 
eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel; 6) hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid; 7) selgitab 
parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise tähtsust; 8) väärtustab selgrootuid loomi 
eluslooduse olulise osana.
Mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid
Õpilane: 1) võrdleb bakterite ja algloomade ehitust loomade ja taimedega ning viiruste ehituslikku eripära rakulise ehitusega; 2) selgitab bakterite ja 
algloomade levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ning anaeroobses keskkonnas; 3) analüüsib ning selgitab bakterite ja algloomade tähtsust 
looduses ning inimtegevuses; 4) selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise; 5) hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise 
olulisust bakterite levikul; 6) teab, kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning väärtustab tervislikke eluviise; 7) selgitab 
mikroorganismidega seotud elukutseid; 8) väärtustab bakterite tähtsust looduses ja inimese elus. 
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 
Õpilane:  1) selgitab  populatsioonide,  liikide,  ökosüsteemide  ja biosfääri  struktuuri ning toob selle  kohta näiteid;  2) selgitab loodusliku tasakaalu
kujunemist   ökosüsteemides,   hindab   inimtegevuse   positiivset   ja   negatiivset   mõju   populatsioonide   ja   ökosüsteemide   muutumisele   ning   võimalusi
lahendada keskkonnaprobleeme; 3) analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele; 4)
hindab   liigisisese   ja   liikidevahelise   konkurentsi   tähtsust   loomade   ning   taimede   näitel;   5)   lahendab   biomassi   püramiidi   ülesandeid;   6)   lahendab
bioloogilise  mitmekesisuse kaitsega seotud dilemma probleeme;  7) väärtustab bioloogilist  mitmekesisust ning suhtub vastutustundega ja säästvalt
erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse. 
Inimese elundkonnad 
Õpilane: 1) seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega; 2) selgitab naha ülesandeid; 3) analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-,
kaitse-, termoregulatsiooni- ja eritusfunktsiooni täites; 4) väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi. Õppesisu Inimese elundkondade
põhiülesanded. Naha ehitus ja ülesanded infovahetuses väliskeskkonnaga. Põhimõisted: tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, närvisüsteem,
vereringe, hingamiselundkond, erituselundkond, suguelundkond, nahk. 
Luud ja lihased 
Õpilane: 1) eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid ning lihaseid; 2) võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ning kala luustikku; 3)
seostab   luude   ja   lihaste   ehitust   ning   talitlust;   4)   selgitab   luudevaheliste   ühenduste   tüüpe   ja   toob   nende   kohta   näiteid;   5)   võrdleb   sile-,   vööt-   ja
südamelihaste ehitust ning talitlust; 6) selgitab luumurru ning lihase venituse ja rebendi olemust ning nende tekkepõhjusi; 7) analüüsib treeningu mõju
tugi- ja liikumiselundkonnale; 8) peab oluliseks enda tervislikku treenimist. 


Tallinna Südalinna Kool Vereringe 
Õpilane: 1) analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel elundkonna talitlust; 2) seostab südame, erinevate
veresoonte ja vere koostisosade ehituse eripära nende talitlusega; 3) selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elutegevuses ning immuunsüsteemi osa
bakter- ja viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemisel; 4) väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HIViga nakatumist; 5) selgitab treeningu
mõju   vereringeelundkonnale;   6)   seostab   inimese   sagedasemaid   südame-   ja   veresoonkonnahaigusi   nende   tekkepõhjustega,   sh   suitsetamise   ja
ebatervisliku toitumisega; 7) väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi.  
Seedimine ja eritamine 
Õpilane: 1) koostab ning analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist; 2)
selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid
probleeme; 3) hindab neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jääkainete eritamisel; 4) järgib tervisliku toitumise põhimõtteid.
Hingamine 
Õpilane: 1) analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla; 2) koostab ning analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest
ning sisse- ja väljahingatava õhu koostisest ning selgitab nende alusel hingamise olemust; 3) analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale; 4)
selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi; 5) suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna
tervisesse. 
Paljunemine ja areng 
Õpilane: 1) võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust; 2) võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut; 3) selgitab
sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise vältimise võimalusi; 4) analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid; 5)
lahendab pere plaanimisega seotud dilemmaprobleeme; 6) selgitab muutusi inimese loote arengus; 7) seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi
muutusi talitluslike muutustega. 
Talitluste regulatsioon 
Õpilane: 1) selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid; 2) seostab närviraku ehitust selle talitlusega; 3) koostab ja analüüsib refleksikaare
skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust; 4) seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega; 5) kirjeldab hormoonide
ülesandeid   ja  toob  nende  kohta  näiteid;  6)  selgitab  närvisüsteemi  ja  hormoonide   osa  elundkondade   talitluste  regulatsioonis;  7)  suhtub kriitiliselt
närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse.
Infovahetus väliskeskkonnaga 
Õpilane:   1)   analüüsib   silma   osade   ja   suuraju   nägemiskeskuse   koostööd   nägemisaistingu   tekkimisel   ning   tõlgendamisel;   2)   selgitab   kaug-   ja
lühinägelikkuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise; 3) seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega; 4) võrdleb
ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust; 5) väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi. 
Pärilikkus ja muutlikkus 
 Õpilane: 1) analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel; 2) selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses
ning geenide pärandumist ja avaldumist; 3) lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid;


Tallinna Südalinna Kool 4)   hindab   päriliku   ja   mittepäriliku   muutlikkuse   osa   inimese   tunnuste   näitel   ning   analüüsib   diagrammidel   ja   tabelites   esitatud   infot   mittepäriliku
muutlikkuse ulatusest; 5) hindab organismide geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele olulistele seisukohtadele; 6) analüüsib
pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi; 7) kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid; 8)
suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mittepärilikku mitmekesisusse.
Evolutsiooniteooria
Õpilane: 1) selgitab bioloogilise evolutsiooni teooria olemust ja toob selle kohta näiteid; 2) toob näiteid, millega evolutsiooni teooriat tõendatakse; 3)
hindab   evolutsiooniteooria   seisukohti   olelusvõitluse     ja   loodusliku   valiku   kohta;   4)   analüüsib   liikide   tekke   ja   muutumise   üldist   kulgu;   5)   teab
evolutsiooniteooria seisukohti suuremate muutuste rolli kohta organismide mitmekesistumises ja levikus; 6) võrdleb inimese ja teiste selgroogsete
evolutsiooni; 7) seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodusteaduste arenguga.  BIOLOOGIA  AINEKAVA 
7. KLASS Ajaline maht 35 tundi õppeaastas ehk 1 tund nädalas Lõiming. Bioloogia lõimub teiste loodusvaldkonna õppeainetega, 7.klassis, geograafia ja loodusõpetusega. Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab
õpilaste  integreeritud   arusaamist   loodusest  kui  terviksüsteemist,   milles  esinevad   vastastikused   seosed   ning  põhjuslikud   tagajärjed.   Lõiming   teiste
loodusvaldkonna õppeainetega toetab valdkonnapädevuste kujunemist nii õppeaine raames kui ka koolivälise tegevuse kaudu. Loodusõpetus:   Bioloogia   õppimise   aluseks   on   kõik   loodusõpetuse   bioloogiaalased   teemad:   inimese   meeled,   organismid   ja   elupaigad,   inimene,
organismide rühmad ja kooselu, elu mitmekesisus Maal, vesi kui elukeskkond, asula elukeskkonnana, soo elukeskkonnana, aed ja põld elukeskkonnana,
mets elukeskkonnana, Läänemeri elukeskkonnana, elukeskkond Eestis. Kõige tähtsamaks võib siiski pidada bioloogilise mitmekesisuse ja ökoloogia
põhialuste ning keskkonnakaitse põhjalikumat käsitlemist 4.–6. klassis, sest erinevalt varasemast bioloogia ainekavast käsitletakse neid uue ainekava
alusel 7.–9. klassi bioloogias vähem. Bioloogia õppimise eelduseks on nende valdkondade piisav omandamine loodusõpetuse tundides.Bioloogia kui
teaduse elusloodusest seosed eluta loodusega, õhk, vesi, mineraalained.  Geograafia:  Loodusgeograafia.   Taimede   ja   loomade   kohastumused   ja   elupiirkonnad   kliimavööndite   järgi.   Geograafia   toetab   bioloogia   õppimist
kliima-, veestiku- ja loodusvööndite teemade kaudu, võimaldades bioloogias tulemuslikumalt käsitleda ökoloogiliste tegurite mõju elusorganismidele
ning elukeskkonnale. Kui geograafias käsitletakse veestiku (eluta keskkonna) kaitset, siis bioloogias vee-elustiku (elusa keskkonna) kaitset ning need
moodustavad   üksteist   täiendava   terviku.   Loodusvööndite   käsitlemine   geograafias   tugineb   loodusõpetuses   omandatud   teadmistele   bioloogilisest


Tallinna Südalinna Kool mitmekesisusest ja võimaldab omakorda bioloogilise mitmekesisuse temaatikat käsitleda bioloogiatundides üldistatud tasemel.  Teema Õppesisu Õpilase taotletavad õpitulemused ja õppetegevus Bioloogia kui 
teadusharu. 
Bioloogia 
uurimis-
valdkonnad. Mis on teadus. Teadus ja tehnoloogia. Bioloogia  uurimus-valdkond. Bioloogia seos teiste 
teadustega ja tehnoloogia arenguga. 
Uurimismeetodid. Bioloogia sisu ja seos teiste 
loodusteadustega ning roll tänapäeva tehnoloogia 
arendamisel. Bioloogia peamised 
uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. 
Loodusteadusliku meetodi etapid ja rakendamine.   Õpilane: 1) selgitab bioloogia seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning
tehnoloogia arenguga; 2) analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust 
erinevates elukutsetes; 
3) võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid; 4)
jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning 
seenteks; 5) seostab eluavaldused erinevate organismirühmadega; 6) teeb 
märgpreparaate ning kasutab neid uurides valgusmikroskoopi; 
7) väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.  Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 
1) märgpreparaadi valmistamine ning erinevate objektide võrdlemine 
mikroskoobiga;
2) eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või 
veebist saadud info alusel. Elusorganismide 
jaotamine 
rühmadesse.  Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks,  seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende 
välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade 
esindajate eluavaldused. Põhimõisted: bioloogia, 
organism, vaatlus, eksperiment.Õppeaasta fookus 
loomade riigil, ehk zooloogial, ning zooloogias 
kitsamalt selgrooglsetel loomadel.   Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 
) 1) märgpreparaadi valmistamine ning erinevate objektide võrdlemine  mikroskoobiga; 22) eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või  veebist saadud info alusel.  Selgroogsete 
loomade 
tunnused Õppesisu Loomade jaotamine selgrootuteks ja 
selgroogseteks. Selgroogsete loomade 
välistunnuste seos elukeskkonnaga. Selgroogsete 
loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks 
elukeskkonnas. 
Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus  Õpilane: 1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade 
välistunnuseid nende elukeskkonnaga; 2) analüüsib selgroogsete loomade 
erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist; 3) analüüsib 
erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses; 4) leiab ning 
analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta; 5) väärtustab selgroogsete 
loomade kaitsmist. 


Tallinna Südalinna Kool loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, 
kahepaiksete ja kalade osa looduses ning 
inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega 
seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll 
ökosüsteemides. Põhimõisted: selgroogne loom, 
selgrootu loom, meeleelund, elukeskkond, elupaik.
Praktilised tööd ja Ülevaade selgroogsete loomade 
rühmadest - kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, 
imetajad – millest igaühte käsitleme õppeaasta 
jooksul eraldi.  IKT rakendamine: selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende 
mitmekesisuse kaardistamine kooli lähiümbruses.  Selgroog-sete 
loomade aine- 
ja energia-
vahetus   Õppesisu Aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid. 
Toiduobjektidest tingitud erinevused taim- ja 
loomtoidulistel ning segatoidulistel selgroogsetel 
loomadel. Toidu hankimise viisid ja nendega 
seonduvad kohastumused. Selgroogsete loomade 
seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust: 
hammaste ehitus, soolestiku pikkus ja toidu 
seedimise aeg. Selgroogsete loomade erinevate 
rühmade hingamiselundite ehituse ja talitluse 
mitmekesisus: lõpused vees ja kopsud 
õhkkeskkonnas elavatel organismidel, kopsude 
eripära lindudel, naha kaudu hingamine. Püsi- ja 
kõigusoojaste loomade kehatemperatuuri 
muutused. Selgroogsete loomade eri rühmade 
südame ja vereringe võrdlus ning ebasoodsate 
aastaaegade üleelamise viisid. Põhimõisted: 
ainevahetus, hingamine, seedimine, organ, süda, 
suur vereringe, väike vereringe, lõpus, kops, 
õhukott, magu, soolestik, kloaak, püsisoojane, 
kõigusoojane, loomtoidulisus, taimtoidulisus, 
segatoidulisus, lepiskala, röövkala, röövloom, 
saakloom.  Õpilane: 1) analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside 
omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese 
igapäevaelus; 2) seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära 
selgroogse looma toiduobjektidega; 3) selgitab ja võrdleb erinevate 
selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust; 
4) võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid; 5) 
analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning 
seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega;
6) võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri 
tagamisel; 7) hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel 
loomadel.  Praktilised tööd ja IKT rakendamine: valikuliselt uurimistöö toidu või hapniku 
mõjust organismide elutegevusele. 


Tallinna Südalinna Kool Selgroogsete 
loomade 
paljunemine ja 
areng Selgroogsete loomade paljunemist mõjutavad 
tegurid. Kehasisese viljastumise võrdlus 
kehavälisega. Erinevate selgroogsete loomade 
kehasisese ja kehavälise lootelise arengu võrdlus. 
Sünnitus ja lootejärgne areng. Moondega ja otsese 
arengu võrdlus. Järglaste eest hoolitsemine 
(toitmine, kaitsmine, õpetamine) erinevatel 
selgroogsetel loomadel ning hoolitsemisvajaduse 
seos paljunemise ja arengu eripäraga. Põhimõisted:
lahksugulisus, suguline paljunemine, munarakk, 
seemnerakk, viljastumine, kehasisene viljastumine,
kehaväline viljastumine, haudumine, otsene areng, 
moondega areng.  Õpilane: 1) analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise 
arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid; 
2) toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või 
kehaväline viljastumine; 
3) hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob selle kohta näiteid; 4) 
võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja 
õpetamise tähtsust.


Tallinna Südalinna Kool BIOLOOGIA  AINEKAVA 
8. KLASS Ajaline maht 70 tundi õppeaastas ehk 2 tundi nädalas. Lõiming. Bioloogia lõimub teiste loodusvaldkonna õppeainetega 8.klassis, geograafia, füüsika ja keemiaga. Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab
õpilaste  integreeritud   arusaamist   loodusest  kui  terviksüsteemist,   milles  esinevad   vastastikused   seosed   ning  põhjuslikud   tagajärjed.   Lõiming   teiste
loodusvaldkonna õppeainetega toetab valdkonnapädevuste kujunemist nii õppeaine raames kui ka koolivälise tegevuse kaudu. Geograafia:  Bioloogia lõimub loodusgeograafiaga, taimede ja loomade kohastumused ja elupiirkonnad kliimavööndite järgi. Lõimub ka maavarade
teemaga, näiteks turba ja kivisöe tekkimine taimedest tuhandete aastate jooksul. 
Füüsika annab vajalikud teadmised loodusseaduste kohta, mille tingimustes elusorganismid, taimed ja loomad elavad.  Osmoos taimerakkudes toimub
füüsikalise nähtuse, kokkupuutuvate lahuste kontsentratsiooni ühtlustumise, tõttu. Näiteks juurerakkude vee imamine mullast osmoosi tõttu. Taime
pigmentide teema seondub valguse spektri teemaga füüsikas. Värvid, valgusspektri osaline neeldumine, süvavee taimede ja loomade värv. Valguse
murdumine. Valgus kui energia on seotud fotosünteesi teemaga bioloogias, taimede omadusega siduda energia valgusest orgaanilisse ainesse. 
Matemaatika  annab  bioloogias  vajalikud   teadmised  ja   oskused  arvutamiseks  ja   võrdlemiseks,   maailmas   valitsevate   loogiliste,  kvantitatiivsete  ja
ruumiliste seoste mõistmiseks ning kirjeldamiseks, tabelite ja jooniste koostamiseks ning analüüsimiseks. Lisaks sellele arendatakse matemaatikas
järjepidevust tagada arutluste, arvutuste ja mõõtmiste täpsus. Ka toetab matemaatika mitmete füüsikaliste suuruste mõistmist, õpitakse nende mõõtmist,
mõõtühikuid   ja   esitamist   ning   ühikute   teisendamist.   Kõik   need   oskused   on   vajalikud   bioloogilise   teabe   mõistmisel   ja   uurimusliku   lähenemise
rakendamisel või probleemide lahendamisel. Bioloogias rakendatakse sageli mõisteid „protsent“ ja vähem ka „promill“ ning matemaatikas omandatakse
arusaam nende olemusest ja vajalikud oskused protsentarvutuste tegemiseks. Erinevate diagrammitüüpide koostamisoskused on vajalikud bioloogiliste
andmete esitamiseks
Keemia  annab põhikooli bioloogiasse teadmisi metallidest  ja mittemetallidest, sooladest, hapetest, alustest ning vähem ka nende kõigi ioonidest,
anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete erinevusest. Orgaaniliste ainete tekkimine elutegevuse tulemusel. Fotosünteesi ja rakuhingamise võrrand. Keemias
õpitav annab põhikoolibioloogiale aluse laboritöövõtete (sh ohutusnõuete järgimise) omandamise ja sümbolikeele õppimise kaudu. Keemias õpitakse
lugema keemiliste elementide tähiseid ja molekulide ja ainete valemeid ning iseloomustama erinevaid aineid. Tähtis on ka pH mõistmine. Bioloogia
omakorda pakub keemiale uurimisobjekte ning igapäevaelulisi protsesse, milles keemilisi protsesse analüüsida. Bioloogias läbiviidavate uuringute
planeerimisel on olulised keemias omandatud teadmised ja oskused keemiliste reaktsioonide tunnustest ja kiirendamise või aeglustamise võimalustest.
Bioloogia  erinevate  teemade  (näiteks ainete  transport) mõistmiseks on vaja omandada  teadmised lahustest ja segudest ning nende tekkimisest  ja
iseloomustamisest. Tõsi, seejuures omandatakse algteadmised juba loodusõpetuses ja osa bioloogiateemasid käsitletakse neile tuginevalt. Põhikooli
keemias   õpitav   teema   „Süsinikuühendite   roll   looduses“   on   aluseks   eelkõige   gümnaasiumi   bioloogiale.   Bioloogia,   keemia,   füüsika   ja   geograafia


Tallinna Südalinna Kool õppimisel kujuneb kokkuvõttes terviklik ülevaade elusorganismidest ja nende dünaamilisest elukeskkonnast.  Teema Õppesisu Õpilase taotletavad õpitulemused ja õppetegevus Botaanika. Taimede 
tunnused.  
Taimede rühmitamine. Õppesisu Taimede peamised ehituse ja talitluse 
erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, 
paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning 
vetikate välisehituse põhijooned. Eri taimerühmadele 
iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku 
võrdlus.Vetikad; sammaltaimed; sõnajalgtaimed; 
paljasseemnetaimed; katteseemnetaimed ehk õistaimed.
Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede 
uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed.  Õpilane: 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku 
välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 
2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi 
jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle 
kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest 
vajalikud erinevate elukutsete esindajatele; 4) eristab looma-
ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja 
mikrofotodel;  Taimede eluprotsessid. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla. 
Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos 
hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline 
ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate 
taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh 
loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede 
arenguks vajalikud tingimused. Põhimõisted: õhulõhe, 
tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline 
aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, 
tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline 
paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne 
paljunemine.  Õpilane: 1) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust 
nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemise ja 
levimise viisist; seostab taimeorganite talitlust ainete 
liikumisega taimes; 
2) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, 
lõppsaadustest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning 
selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja 
bakterite elutegevuses. 3) analüüsib sugulise ja mittesugulise
paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb 
erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob 
nende kohta näiteid; 4) suhtub taimedesse kui 
elusorganismidesse vastutustundlikult. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 
1) taimede mitmekesisuse kaardistamine kooli 
lähiümbruses; 2) fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine 
praktilise töö või arvutimudeliga. 


Tallinna Südalinna Kool Taime ja loomaraku 
ehitus. Taimede koed.  Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku 
peamiste osade ehitus ning talitlus.  Põhimõisted: rakk, 
rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, 
klorofüll, kloroplast, kromoplast, vakuool, kude. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: Taimeorganite ja 
kudede vaatlus mikroskoobiga. Seente tunnused ja 
eluprotsessid Õppesisu Seente välisehituse ja peamiste talitluste 
võrdlus taimede ja loomadega. Seente välisehituse 
mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel. 
Seente paljunemine eoste ja pungumise teel. Toitumine 
surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja 
sümbioos. Eoste levimise viisid ja idanemiseks 
vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud 
tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine 
seenhaigustesse ning selle vältimine. Põhimõisted: 
ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos,
mükoriisa. Õpilane: 1) võrdleb seeni taimede ja selgroogsete 
loomadega; 2) kirjeldab seente ehituse ja talitluse 
mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab 
seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke
tingimusi; 4) analüüsib parasiitluse ja sümbioosi osa 
looduses; 
5) selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate 
vastastikmõju;
6) põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, 
kus taimed ei kasva; 7) analüüsib seente ning samblike osa 
looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 8) 
väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse tähtsate osadena.  Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
1) seente välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte 
või veebipõhiseid õppematerjale;
2) seente ehituse uurimine mikroskoobiga; 3) uurimistöö 
hallitus- või pärmseente arengut mõjutavate tegurite 
leidmiseks;


Tallinna Südalinna Kool Samblikud kui seene ja
vetika süm-bioosina 
toimivad organismid Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. 
Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja
kasvukohad. Samblike toitumise eripära, uute 
kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike 
osalooduses ning inimtegevuses. 4) praktiline töö või arvutimudeli kasutamine õhu saastatuse 
hindamiseks samblike leviku alusel.  Selgrootute loomade 
tunnused ja eluprotsessid Selgrootute loomade üldiseloomustus ja võrdlus  selgroogsetega. Selgrootute loomade hõimkonnad. 
Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja 
okasnahksete peamised välistunnused, levik ning 
tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete 
(koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) 
välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja 
limuste välistunnuste erinevused. Vabalt elavate ning 
parasiitse eluviisiga selgrootute loomade 
kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute
hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. 
Selgrootute loomade erinevad toidu hankimise viisid ja
organid. Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja 
lahksugulisus. Peremeesorganismi ning vaheperemehe 
vaheldumine usside arengus. Paljunemise ja arengu 
eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise 
arenguga loomadel. Põhimõisted: trahhee, lihtsilm, 
liitsilm, suised, kombits, tundel, liitsugulisus, 
täismoondega areng, vaegmoondega areng, vastne, 
parasitism, peremees, vaheperemees.  Õpilane:1) võrdleb erinevate selgrootute loomade 
kohastumusi elukeskkonnas; 
2) analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja 
inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;
3) seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri 
rühmadele omaste liikumisviiside ja elupaigaga;
4) analüüsib selgrootute loomarühmade esindajate erinevate 
meelte arengutaseme seost elupaiga ja toitumisviisiga;
5) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute 
loomade erinevatel rühmadel; 6) hindab otsese, täis- ja 
vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta 
näiteid; 7) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu 
vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga 
vahetamise tähtsust;
8) väärtustab selgrootuid loomi eluslooduse olulise osana.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
1) selgrootute loomarühmade iseloomulike välistunnuste  võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid 
õppematerjale; 2) lülijalgsete loomade välistunnuste võrdlemine luubi või  mikroskoobiga; 3) praktiline töö või arvutimudeli kasutamine keskkonna  saastatuse hindamiseks selgrootute leviku alusel. Mikroorganismide ehitus  Õppesisu Bakterite ja algloomade põhitunnuste võrdlus  Õpilane:


Tallinna Südalinna Kool ja eluprotsessid loomade ning taimedega. Vabalt elavate ja parasiitse 
eluviisiga mikroorganismide levik ning tähtsus. 
Bakterite aeroobne ja anaeroobne eluviis ning 
parasitism. Käärimiseks vajalikud tingimused. Bakterite
paljunemine ja levik. Bakterhaigustesse nakatumine ja 
haiguste vältimine. Bakterite osa looduses ja 
inimtegevuses. Viiruste ehituse ja talitluse eripära. 
Viirustega nakatumine, peiteaeg, haigestumine ja 
tervenemine. Mikroorganismidega seotud elukutsed. 
Põhimõisted: bakter, algloom, viirus, silmtäpp, 
pooldumine, aeroobne eluviis, anaeroobne eluviis.  1) võrdleb bakterite ja algloomade ehitust loomade ja 
taimedega ning viiruste ehituslikku eripära rakulise 
ehitusega;
2) selgitab bakterite ja algloomade levikut erinevates 
elupaikades, sh aeroobses ning anaeroobses keskkonnas; 3) 
analüüsib ning selgitab bakterite ja algloomade tähtsust 
looduses ning inimtegevuses;
4) selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise; 
5) hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise 
olulisust bakterite levikul; 6) teab, kuidas vältida inimese 
sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning väärtustab 
tervislikke eluviise; 7) selgitab mikroorganismidega seotud 
elukutseid; 8) väärtustab bakterite tähtsust looduses ja 
inimese elus.  Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 
1) bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine 
arvutimudeliga;
2) bakterite leviku hindamine bakterikultuuri kasvatades. Ökoloogia ja keskkonna-
kaitse  Õppesisu Organismide jaotamine liikidesse. 
Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. 
Looduslik tasakaal. Eluta ja eluslooduse tegurid 
(ökoloogilised tegurid) ning nende mõju eri 
organismirühmadele. Biomassi juurdekasvu püramiidi 
moodustumine ning toiduahela lülide arvukuse 
leidmine. Inimmõju populatsioonidele ja 
ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. 
Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus 
keskkonnaprobleemide lahendamisel. Põhimõisted: liik,
populatsioon, levila, ökosüsteem, kooslus, eluta looduse
tegurid, eluslooduse tegurid, aineringe, konkurents, 
looduslik tasakaal, keskkonnakaitse, looduskaitse,  Õpitulemused Õpilane: 1) selgitab populatsioonide, liikide, 
ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta 
näiteid; 2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist 
ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja 
negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide 
muutumisele ning võimalusi lahendada 
keskkonnaprobleeme; 3) analüüsib diagrammidel ja tabelites
esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide 
arvukusele; 4) hindab liigisisese ja liikidevahelise 
konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel; 
5) lahendab biomassi püramiidi ülesandeid; 6) lahendab 
bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemma 
probleeme; 7) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning 


Tallinna Südalinna Kool bioloogiline mitmekesisus, biosfäär.  suhtub vastutustundega ja säästvalt erinevatesse 
ökosüsteemidesse ning elupaikadesse.  Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 
1) praktiline uuring populatsioonide arvukuse sõltuvuse 
kohta ökoloogilistest teguritest; 2) arvutimudeliga seoste 
leidmine toiduahela lülide arvukuse ja biomassi juurdekasvu
vahel; 
3) biomassi püramiidi ülesannete lahendamine; 4) 
loodusliku tasakaalu muutumise seaduspärasuste uurimine 
arvutimudeliga. 


Tallinna Südalinna Kool BIOLOOGIA  AINEKAVA 
9. KLASS Ajaline maht 70 tundi õppeaastas ehk 2 tundi nädalas. Lõiming. 
Bioloogia   lõimub   teiste   loodusvaldkonna   õppeainetega,  9.  klassis,  geograafia,   füüsika   ja   keemiaga,  varasematest   õppeaastatest  inimeseõpetusega.
Ainevaldkonnasisene lõiming kujundab õpilaste integreeritud arusaamist loodusest kui terviksüsteemist, milles esinevad vastastikused seosed ning
põhjuslikud tagajärjed. Lõiming teiste loodusvaldkonna õppeainetega toetab valdkonnapädevuste kujunemist nii õppeaine raames kui ka koolivälise
tegevuse kaudu. Inimeseõpetuses käsitletakse erinevatel kooliastmetel mitmeid inimese ehituse ja talitlusega seonduvaid teemasid, mis toetavad bioloogia õppimist 9.
klassis. Kui bioloogias keskendutakse inimese kehaliste protsesside õppimisele, siis inimeseõpetuses on põhirõhk viidud vaimsete protsesside ja suhete
ning nende arengu analüüsile. Inimese tervise teemasid käsitletakse peamiselt inimeseõpetuses ja bioloogias vaadeldakse vaid kõige levinumaid või
olulisemaid kõrvalekaldeid bioloogilisest aspektist. Esmaabi käsitletakse vaid inimeseõpetuses. Inimese areng murdeeas ja suguline küpsemine on
eelkõige   inimeseõpetuse   teemad   ning   bioloogia   keskendub   täiskasvanud   inimeses   toimuvatele   protsessidele.   Tervisliku   toitumise   teemat   õpitakse
eelkõige inimeseõpetuses ning bioloogia rõhuasetus on inimeses toimuvate protsesside mõistmisel. Mõlemaid teadmisi kasutades saadakse aga paremini
aru   tervisliku   toitumise   põhimõtetest   ning   seetõttu   käsitletakse   neid   põgusalt   ka   bioloogias.   Varasemad   teadmised   inimeseõpetusest   lõimituna
bioloogiaga võimaldavad omandada tervikliku pildi inimesebioloogiast.
Geograafia annab teadmised planeedist, millel inimene elab, ning mida ta ka kaitseb. Inimene ja kliima: kliima mõju inimorganismi energiavajadusele,
vee ainevahetusele. Inimese termoregulatsioon. Päikese mõju inimese nahale. Inimese ja keskkonna vastastikune mõju, reostus ja tervis. Linnastumisega
kaasnevate   majanduslike,   sotsiaalsete   ja   keskkonnaprobleemide   käsitlemine   geograafias   toetab   keskkonnaprobleemide   käsitlemist   bioloogias   ja
vastupidi – bioloogia ja geograafia on siinkohal üksteist täiendavad õppeained, võimaldades otsuste tegemisel arvestada suuremat hulka tähtsaid aspekte
ja leida seeläbi probleemidele täiuslikumaid lahendusi. 
Füüsika annab teadmised loodusseadustest, mille tingimustes ka inimene elab. Inimese anatoomiaga on seotud füüsikast läätse ehitus, läätse ülesanded
inimese silmas. Valguse murdumine. Luude kuju, torujate vormide tugevus. Vedelike ja lahuste füüsikalised omadused. Õhurõhk ja rõhu teema laiemalt.
Heli kui lained, mida võtab vastu ja muudab närviimpusliks inimese kõrv, heli tugevus detsibellides ja kõrgus hertsides, mis on inimkõrvale sobivad.  
Keemia annab teadmised erinevate ainete omadustest, mille keskel inimene elab, ning mis on inimese organismi koostises. Mineraalainete osa inimese
toitumises ning organismis, näiteks kaltsium luudes, raud vere koostises. Happe omadused seoses maohappega. Orgaaniliste ainete molekulid, mis on
valkudes, rasvades, süsivesikutes. Rakuhingamise võrrand, vesi, hapnik, süsivesikud.  


Tallinna Südalinna Kool Teema Õppesisu Õpilase taotletavad õpitulemused ja õppetegevus Inimese keha üldehitus,
inimese elundkonnad Inimese elundkondade põhiülesanded. Naha ehitus 
ja ülesanded infovahetuses väliskeskkonnaga. 
Põhimõisted: tugi- ja liikumiselundkond, 
seedeelundkond, närvisüsteem, vereringe, 
hingamiselundkond, erituselundkond, 
suguelundkond, nahk.  Õpilane: 1) seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega; 2) 
selgitab naha ülesandeid; 
3) analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, 
termoregulatsiooni- ja eritusfunktsiooni täites; 
4) väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi. Luud ja lihased  Õppesisu Luude ja lihaste osa inimese ning teiste 
selgroogsete loomade tugi- ja liikumiselundkonnas. 
Luude ehituse iseärasused. Luudevaheliste 
ühenduste tüübid ja tähtsus. Inimese luustiku 
võrdlus teiste selgroogsete loomadega. Lihaste 
ehituse ja talitluse kooskõla. Luu- ja lihaskoe 
mikroskoopiline ehitus ning selle seos talitlusega. 
Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale. 
Luumurdude, lihasvenituste ja -rebendite olemus 
ning tekkepõhjused. 
Põhimõisted: toes, luu, lihas, liiges.  Õpilane: 1) eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid 
ning lihaseid; 
2) võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ning kala luustikku; 
3) seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust; 4) selgitab 
luudevaheliste ühenduste tüüpe ja toob nende kohta näiteid; 5) 
võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust;
6) selgitab luumurru ning lihase venituse ja rebendi olemust ning 
nende tekkepõhjusi;
7) analüüsib treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale;
8) peab oluliseks enda tervislikku treenimist. 
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) loomsete kudede ehituse 
võrdlemine mikroskoobiga; 
2) uurimistöö lihasväsimuse tekke ja treenituse seosest.  Vereringe Õppesisu Südame ning suure ja väikese vereringe 
osa inimese aine- ja energiavahetuses. Inimese ning 
teiste imetajate vereringeelundkonna erisused 
võrreldes teiste selgroogsete loomadega. Erinevate 
veresoonte ehituslik ja talitluslik seos. Vere 
koostisosade ülesanded. Vere osa organismi 
immuunsüsteemis. Immuunsuse kujunemine: lühi- 
ja pikaajaline immuunsus. Immuunsüsteemi ja 
vaktsineerimise osa bakter- ja viirushaiguste 
vältimisel. Immuunsüsteemi häired, allergia, AIDS. 
Treeningu mõju vereringeelundkonnale.  Õpilane: 1) analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja 
skeeme ning selgitab nende alusel elundkonna talitlust; 
2) seostab südame, erinevate veresoonte ja vere koostisosade ehituse
eripära nende talitlusega; 3) selgitab viiruste põhjustatud muutusi 
raku elutegevuses ning immuunsüsteemi osa bakter- ja 
viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemisel;
4) väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HIViga nakatumist;
5) selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale;
6) seostab inimese sagedasemaid südame- ja veresoonkonnahaigusi 
nende tekkepõhjustega, sh suitsetamise ja ebatervisliku toitumisega;
7) väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi 


Tallinna Südalinna Kool Südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed. 
Veresoonte lupjumise ning kõrge ja madala 
vererõhu põhjused ja tagajärjed. 
Põhimõisted: süda, veresoon, arter, veen, kapillaar, 
arteriaalne veri, venoosne veri, vererõhk, 
elektrokardiogramm, hemoglobiin, punane 
vererakk, valge vererakk, vereliistak, vereplasma, 
hüübimine, lümf, lümfisõlm, antikeha, immuunsus, 
immuunsüsteem, HIV, AIDS. tugevdavat ning säästvat eluviisi.  
 Praktilised tööd ja IKT rakendamine: uurimistöö füüsilise 
koormuse mõjust pulsile või vererõhule.  Seedimine ja  eritamine Õppesisu Inimese seedeelundkonna ehitus ja 
talitlus. Organismi energiavajadust mõjutavad 
tegurid. Tervislik toitumine, üle- ja alakaalulisuse 
põhjused ning tagajärjed. Neerude üldine 
tööpõhimõte vere püsiva koostise tagamisel. 
Kopsude, naha ja soolestiku eritamisülesanne. 
Põhimõisted: ensüüm, vitamiin, sülg, maks, sapp, 
peensool, jämesool, neer, uriin.  Õpilane: 1) koostab ning analüüsib seedeelundkonna ehituse 
jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel toidu seedimist ja 
toitainete imendumist; 2) selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, 
vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis ning 
nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme; 3) hindab 
neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jääkainete eritamisel; 4) 
järgib tervisliku toitumise põhimõtteid. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) inimese energiavajadust 
mõjutavate tegurite uurimine praktilise tööga või arvutimudeliga; 
2) isikliku toitumisharjumuse analüüs.  Hingamine Õppesisu Hingamiselundkonna ehituse ja talitluse 
seos. Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus. 
Hapniku ülesanne rakkudes. Organismi 
hapnikuvajadust määravad tegurid ja hingamise 
regulatsioon. Treeningu mõju 
hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna 
levinumad haigused ning nende ärahoidmine. 
Põhimõisted: hingetoru, kopsutoru, kopsusomp, 
hingamiskeskus, rakuhingamine. Praktilised tööd ja 
IKT rakendamine: praktilise töö või arvutimudeliga 
kopsumahu, hingamissügavuse ja -sageduse ning 
omastatava hapniku hulga seoste uurimine.  Õpilane: 1) analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse 
kooskõla; 
2) koostab ning analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna 
ehitusest ning sisse- ja väljahingatava õhu koostisest ning selgitab 
nende alusel hingamise olemust;
3) analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale;
4) selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja 
haiguste vältimise võimalusi;
5) suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse. 


Tallinna Südalinna Kool Paljunemine ja  areng Õppesisu Mehe ja naise suguelundkonna ehituse 
ning talitluse võrdlus. Muna- ja seemnerakkude 
küpsemine. Suguelundkonna tervishoid, 
suguhaiguste levik, haigestumise vältimise 
võimalused. Munaraku viljastumine, loote areng, 
raseduse kulg ja sünnitus. Pere plaanimine, abordiga
kaasnevad riskid. Inimorganismi talitluse muutused 
sünnist surmani. Põhimõisted: emakas, munasari, 
seemnesari, munand, ovulatsioon, sperma, 
munajuha, loode, platsenta, nabanöör, sünnitamine, 
kliiniline surm, bioloogiline surm.  Õpilane: 1) võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning 
talitlust; 
2) võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut; 3)
selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse 
haigestumise vältimise võimalusi; 4) analüüsib munaraku 
viljastumist mõjutavaid tegureid;
5) lahendab pere plaanimisega seotud dilemmaprobleeme;
6) selgitab muutusi inimese loote arengus; 7) seostab inimorganismi
anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega.  Talitluste regulatsioon  Kesk- ja piirdenärvisüsteemi ehitus ning ülesanded. 
Närviraku ehitus ja rakuosade ülesanded. 
Refleksikaare ehitus ja talitlus. Närvisüsteemi 
tervishoid. Peamiste sisenõrenäärmete toodetavate 
hormoonide ülesanded. Elundkondade koostöö 
inimese terviklikkuse tagamisel. Närvisüsteemi ja 
hormoonide osa elundkondade talitluste 
regulatsioonis. 
Põhimõisted: peaaju, seljaaju, närv, närvirakk, 
retseptor, närviimpulss, dendriit, neuriit, refleks, 
sisenõrenäärmed, hormoon.  Õpilane: 1) selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid; 2) 
seostab närviraku ehitust selle talitlusega; 3) koostab ja analüüsib 
refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust; 
4) seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate 
hormoonidega; 5) kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende 
kohta näiteid; 6) selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa 
elundkondade talitluste regulatsioonis; 7) suhtub kriitiliselt 
närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) uurimistöö 
reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite määramiseks ja õpilaste 
reaktsioonikiiruse võrdlemiseks; 
2) refleksikaare töö uurimine arvutimudeliga.  Infovahetus 
väliskeskkonnaga. 
Inimese meele-
elundid.  Silma ehituse ja talitluse seos. Nägemishäirete 
vältimine ja korrigeerimine. Kõrvade ehituse seos 
kuulmis- ja tasakaalumeelega. Kuulmishäirete 
vältimine ja korrigeerimine. Haistmis- ja 
maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse
seosed. Põhimõisted: pupill, lääts, võrkkest, 
vikerkest, kollatähn, kepike, kolvike, lühinägevus,  Õpilane: 1) analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse 
koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel; 
2) selgitab kaug- ja lühinägelikkuse tekkepõhjusi ning 
nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise; 3) seostab kõrva 
ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega; 4) võrdleb ning seostab 
haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust; 
5) väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi. 


Tallinna Südalinna Kool kaugelenägevus, väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv, 
kõrvalest, trummikile, kuulmeluud, kuulmetõri, 
tigu, poolringkanalid. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) uurimistöö meeleelundite 
tundlikkuse määramiseks; 
2) nägemisaistingu tekke ja kuulmise uurimine arvutimudeliga.  Pärilikkus ja 
muutlikkus Õppesisu Pärilikkus ja muutlikkus organismide 
tunnuste kujunemisel. DNA, geenide ja 
kromosoomide osa pärilikkuses. Geenide 
pärandumine ja nende määratud tunnuste 
avaldumine. Lihtsamate geneetikaülesannete 
lahendamine. Päriliku muutlikkuse tähtsus. 
Mittepäriliku muutlikkuse tekkepõhjused ja tähtsus. 
Organismide pärilikkuse muutmise võimalused ning
sellega kaasnevad teaduslikud ja eetilised 
küsimused. Pärilike ja päriliku eelsoodumusega 
haiguste võrdlus ning haigestumise vältimine. 
Geenitehnoloogia tegevusvaldkond ja sellega seotud
elukutsed. 
Põhimõisted: pärilik muutlikkus, mittepärilik 
muutlikkus, mutatsioon, kromosoom, DNA, geen, 
dominantsus, retsessiivsus, geenitehnoloogia.  Õpilane: 1) analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese 
tunnuste näitel; 2) selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost 
ja osa pärilikkuses ning geenide pärandumist ja avaldumist; 3) 
lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega
seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid; 
4) hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste
näitel ning analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot 
mittepäriliku muutlikkuse ulatusest; 5) hindab organismide 
geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele 
olulistele seisukohtadele; 6) analüüsib pärilike ja päriliku 
eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi;
7) kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud 
elukutseid;
8) suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mittepärilikku 
mitmekesisusse. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) pärilikkuse seaduspärasuste
avaldumise ja muutlikkuse tekkemehhanismide uurimine 
arvutimudeliga; 
2) uurimistöö mittepäriliku muutlikkuse ulatusest vabalt valitud 
organismide tunnuste põhjal.  Evulutsiooniteooria Bioloogilise evolutsiooniteooria olemus, teooriad 
elu tekkimise kohta maal, põhisuunad ja 
tõendamine. Loodusliku valiku, olelusvõitluse ja 
kohastumise tähendus organismide evolutsiooni 
teooria järgi. Liikide teke ja muutumine, tähtsamad 
etapid. Inimese evolutsiooni eripära. Põhimõisted: 
looduslik valik, olelusvõitlus, kohastumine, 
kohastumus, ristumisbarjäär, fossiil.  Õpilane: 1) selgitab bioloogilise evolutsiooni teooria olemust ja 
toob selle kohta näiteid; 2) toob näiteid, millega evolutsiooni 
teooriat tõendatakse; 3) hindab evolutsiooniteooria seisukohti 
olelusvõitluse ja loodusliku valiku kohta; 
4) analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu;
5) teab evolutsiooniteooria seisukohti suuremate muutuste rolli 
kohta organismide mitmekesistumises ja levikus; 6) võrdleb inimese
ja teiste selgroogsete evolutsiooni; 7) seostab evolutsiooniteooria 


Tallinna Südalinna Kool seisukohti loodusteaduste arenguga.