Makroevolutsioon Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine , täiustumine ja väljasuremine. Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil. Evolutsiooniline progress ehk täiustumine uute, senisest keerukama ehituse
jäätumine (jääajad) Homo habilis Australopiteek paljasseemnetaimede ja roomajate väljasuremine (65) inimahvide eristumine imetajatest (70) õistaimed, linnud, 245 65 KESKAEGKOND meteoriidi langemine Maale õistaimede areng (110) imetajad
biokeemiline sobimatus 2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents eristumine iseseisvateks liikideks. 5. Adaptiivne radiatsioon- eristumine iseseisvateks liikideks 6
Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416
1. Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid! Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5
Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab ära nende vormi ja ellujäämise. 3. Saastus Inimtegevus kahjustab keskkonda kahel viisil: Otseses või kaudse saastamisega Ökoloogilist tasakaalu rikkuva tegevusega troopiliste vihmametsade, looma ja taimeliikide hävitamine Looduslike elupaikade hävitamine jms. 4. Olulised keskkonnaprobleemid: Imetajate väljasuremine Ookeani surnud tsoonid Kalanduse kollaps Keemiline reostus Polaarjää sulamine 5. Paljud muutused on tervisele ebasoodsad Ebapiisav importtoiduainete järelvalve Olmekemikaalide, sünteetiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide, toidulisandite ja lisaainete jms levik Suureneb psüühiline stress 5.1Keskkonnategurite mõju organismile seostub vahetult: 1.elanike eluviisiga, 2.harjumustega 3.sotsiaalsete faktoritega.
Makroevolutsiooni ja mikroevolutsiooni võrdlus Makroevolutsioon suurevolutsioon, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Protsess mille, tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused - Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket
mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma(klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea- saba teljel. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite(klasside, sugukondade, hõimkondade jne.) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Süstemaatika-bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk kvalifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse. Takson-süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm(nt. rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed). Väljasuremine- üksikute liikide või tervete liigirühmade(perekondade, sugukondade, seltside) kadumine elu evolutsiooni käigus
Ökoloogiliselt eraldatus Ajaline isolatsioon Signaaltunnused Sugurakkude biokeemiline sobimatus Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Makroevolutsioon ehk suurevolutsioon nim liigist kõrgemate teket ja arengut. See seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsiooni protsessid: 1) mitmekesistumine- kohastumine uute elupaikadega ja ökoloogiliste tingimustega 2) Väljasuremine- ühtede organismide mitmekesistumise ja leviku võib teha võimalikuks teiste organismirühmade väljasuremine. Fooniline väljasuremine- liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. Massiline väljasuremine- lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. 3) Täiustumine- nim uute senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut.
arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad 359 Karbon mereelustik sarnane eelnevatele, kaladest valitsejaks kõhrkalad, hiidosjad, sõnajalgtaimed, kivisüsi, ilmusid esimesed roomajad 299 Perm selgrootute fauna sarnane Karboniga, selgrootutest arenesid luukalad, paljasseemnetaimed, okaspuud, palmlehikud, hõlmikpuud, seemned, valitsevaks roomajad, suur väljasuremine 251 Triias mereselgrootutest korallid, karbid, selgroogsetest luukalad ja roomajad, paljasseemnetaimed, selgroogsetest roomajad (osadel lennuvõime), esimesed putuktoidulised öise eluviisiga algelised imetajad, dinosaurused, lõpus väiksem väljasuremine 199 Juura veeselgrootute ammoniitide eksisteerimise kõrgaeg, esines karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle, luukalad, kõhrkalad (hai, rai), paljasseemnetaimed, roomajate hiigelaeg, esimesed linnud
Makroevolutsioon Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsioon Progress(täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents (sarnastumine) väljasuremine Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI PUNANE RAAMAT Bioloogia referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus lk3 Punane raamat lk4 ,,Eesti punane raamat" lk4 Ökosüsteem lk5 Looduslikud tooted lk5 Rahvastiku kasv lk5 Väljasuremine lk6 Ellu jäävad kõige kohastunumad lk6 Inimkonna teke lk6 Väljasuremise tempo lk7 Väljasuremine katastroofide tagajärjel lk7 Väljasuremislaine lk7 Küttimine lk8 Põllundus lk8 Keemiatööstus lk9 Kalapüük lk9
evolutsioneerumineMitmekesistumine-Vanemliikide hargnemine uuteks üha üksteisest erinevamateks liikideks.Sarnastumine-Eripäritolu organismide kohastumisel ühesugustes elutingimustes.Analoogiline sarnasus-ühine funktsioon(silm erinevatel organismidel).Homoloogiline sarnasus-ehitusplaanilt sarnase kuigi erinev funktsioon(imetajate jäse ja linnu tiib).Sarnastumine-Uute senisest keerukamate ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng.Taandareng-Ehituse lihtsustumine Väljasuremine-soodustab teiste liikide mitmekesisustFooniline väljasuremine üksiku liigi hävimine.Massiline väljasuremine lühikese aja jooksul kaob enamus eksisteerinud liike.Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv(4-2 miljonit at tagasi):Väike aju,Pikad rippuvad käed,Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalalOsav inimene Homo habilis (2,4 1,5 miljonit at tagasi):Suurem aju,Kolju kuju sarnaneb tänapäeva inimesega,primitiivsed tööriistad
Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosüntees Mulla teke Kliima kujundamine. CO₂ sidumine, sademete hulga säilitamine, õhuniiskuse reguleerimine, temperatuuri reguleerimine Rannikualade puhver Erosiooni vähendamine Inimesele: põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, tööstustoorainena, tervise säilitamiseks, keskkonna puhastamiseks Liikide väljasuremine Fooniline väljasuremine – ühed liigid surevad välja, uued liigid tekivad juurde Väljasuremise põhjused: Suur kasv N…. Aeglane, raskendatud sigimine N… Kitsas ökoloogiline amplituut (toidu, vee soolsuse, happelisuse suhtes jne.) N… Kitsas levila N… Inimtegur N… Massiline väljasuremine (5+1?) – välja sureb kuni 75% liikidest Väljasuremise põhjused: Kliima muutused N… Elukeskkonna hävimine N… Inimene
· Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen · Imetajate kiire arend väljasuremine · Kiskjad, kabjalised, londilised, Kambbrium närilised, lovalised. · Elu meres · Trilobiidid, molluskid Perm · Luukalad, kahepaiksed · Pangea hiidmanner · Ajaloo suurim väljasuremine Karbon · Osjad, kollad, sõnajalad · Kivisöelademed · Putukad, roomajate ilmumine Devon · Kalad, molluskid · Kaladest arenesid neljajalgsed Kriit
Algul need sisalikud lendasid halvasti, nad viskusid alla kaldakaljudelt, liuglesid õhus, sukeldusid kalade järele ja pärast ronisid vaevaliselt tagasi üles kaljudele oma jäsemete vabade varvaste abil. Hiljem lendsisalike saba muutus lühemaks ja kadusid ka hambad. Lend muutus jõulisemaks. Nende nahkjalt lennuselt on õnnestunud leida midagi karvadetaolist. Ei ole võimatu, et oma arengu lõpul muutusid lendsisalikud püsisoojasteks. Roomajate väljasuremine. Eksisteeris Ka väga palju teisi kujult, suuruselt ja eluviisilt imelikke roomajaid. Liikide hulgalt oli neid kokku palju enam kui kõiki nüüdisaegseid maismaa-selgroogseid. Enamik roomajaid suri välja, kuid need, kes säilisid, moodustavad tühise osa üldse roomajatest. Roomajate massiline väljasuremine oli umbes 70-80 miljonit aastat tagasi. Mis oli nende väljasuremise põhjus? Asi ei ole ainult kliima jahenemises. Kliima jahenemine ei olegi iseenesest nii
Kontrolltöö 12.Klass Makroevolutsioon 1) Mis on makroevlolutsioon ning milles see seisneb? Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut.
I eukarüoot? Grypania spiralis 2,2mld Agueoon Eelkambrium Ediacara fauna (Vend) 542 488 mln a.t ,,Kambriumi plahvatus" Trilobiidid Käsijalgsed Limused Käsnad Okasnahksed Vetikad Väljasuremine 70% lülijalgsetest Ordoviitsium Ordoviitsium 488 443 mln a.t. Soe kliima Mereelustiku mitmekesistumine Lubjakivi ja põlevkivi settimine Ordoviitsium Iseloomulikud: Käsijalgsed Korallid Sammalloomad Peajalgsed (-11m) Meriliiliad Vetikad maismaale Selgroogsete eellased
käsnad, meduusid, ussid ja paljud teised organismid taimestikus olid ülekaalus merevetikad maavarad-sinisavid MOLLUSKID Põhjapoolkeral oli Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Ordoviitsium Soe kliima Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv Taimede levik merest maismaale Gondwana lõunaosa jäätumine Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi Baltika manner liikus ekvaatori poole ning lähenes Laurentiale (Põhja-Ameerika),Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Eestis leitud trilobiidid /Kohtla-Järve, Kukruse lade, Rakvere lade / Fossiilsed rohevetikad , Jõhvi alamlade Silur Kliima stabiliseerumine
Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid. Mitmekesistumine erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemine liikideks. Väljasuremine liigid surevad välja Eluslooduse süsteem Tänapäeval kasutuses olevale loodussüsteemile pani alguse Karl Von Linne. Tema liikide nimetamise süsteem seisneb taksonites(binaarne nomeklatuur-ladinakeelsete liigi nimede nimetamine kahesõnaliste väljendite abil). Domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Organismigruppe paigutatakse taksonitesse ehituslike tunnuste järgi.
väljauremismehhanismi. Radiatsioon uued ajastud, muutused jne võimaldavad okupeerida uusi ökonisse, väljasuremisel vabaneb neid samuti. Väljasuremised ka kokkuleppeline foon alla 10 (25) protsenti sugukondade kadumine. Siis on olulised välised mõjurid mängus. Mida kõrgem taksononoomiline üksus, seda vähem drastiline on vähenemine statistikas. Soovitatakse perekondi või sugukondi uurida, see iseloomustab väljasuremissündmust. Väljasuremine pole ilmselt sisse kirjutatud liiikiude, perekondade vms arenguplaani. Seega eeldatakse väliseid mõjureid. Kõikide sündmuste jaoks pole ühest heakskiidetud põhjuste kompleksi. Klassikaline skeem kolme paleosoilise evolutsioonilise fauna dünaamikast viimase 600 miljoni aasta jooksul kohta. - milline on taust? Saab siiski mingeid asju mõõta aparatuurselt arvuliselt. Üks parimaid on stabiilsete hapnikuisotoopiude koosseisu muutused. Organismid eelistavad hapniku kergemat isotoopi
o Elupaikkade mitmekesisusest 4. Progress täiustumine · Uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismide teke ja areng · Geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused · Nt: o Eeltuumsed päristuumseteks o Ainuraksed hulkrakseteks o Inimeste eelane inimene o Uute kudede ja organite teke 5. väljasuremine · üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus · ebasobivarest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine · on toonud kaasa elustiku koosseisu korduva uuenemise maal · perni (ajal) väljasuremine · Nt mammut · Väljasuremine annab: o Ruum ehk elupaik o Toit jne 6. konvergents e. Sarnastumine
mida saab endale lubada või millest võiks loobuda. Kasu ja oht Kõige suuremat kasu bioloogilisest mitmekesisusest saab inimene ise, samas on ta ise hetkel selle vähenemise peasüüdlane. Kuna Euroopa Liidu seni võetud meetmetest ei piisa viimaste aastakümnete negatiivsete arengute peatamiseks, eeldatakse et bioloogiline mitmekesisus on Euroopas endiselt suures ohus. Mis on bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine? Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on vähehaaval hiiliv protsess, mis on arenenud juba pikka aega. See on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide arvukus. Mis põhjustavad liikide hävinemist? Nende elupaikade kahjustamine Metsade raiumine ja põletamine Soode kuivendamine Intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses Happevihmad jmt
- okaspuudel kaovad okkad, puudel vähenevad samblikud, mille tulemusel toimub üleüldine elustiku harvenemine Küttimine Loomade küttimine nende naha, sarvede, sulgede jms eesmärgil. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Liikide kiire väljasuremine ohustab inimkonna heaolu Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul. Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Asutatud organisatsioonid Viimasel ajal on asutatud organisatsioone, mis püüavad päästa hävimisohtu sattunud loomi ja taimi.
organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Jaguneb kuueks ajastuks - Perm( 299-25 1), Karbon( 359,2-299), Devon(416- 359,2), Silur(443,7-416), Ordoviitsium(488,3-443,7), Kambrium(542-488,3) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Kambrium(540-495) Ajastu alguses ilmusid toesega varustatud hulkraksed loomad Kambriumi plahvatus - suure hulga erinevate skeletiga hulkraksete peaaegu üheaegne ilmumine Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega.
sookured - pulmatants - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad (mesilased õietolmu tassimas) - Loode tekib, aga hukub (ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine) - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - muul (hobuse ja eesli ristamisel) Makroevolutsioon ja selle protsessid - mitmekesistumine (näited), konvergents (näited), täiustumine (näited), väljasuremine, selle põhjused (näited) Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID 1. Mitmekesistumine - Põhjus: Kohastumine uute elupaikade ja sealsete ökoloogiliste teguritega (tingimustega: temperatuur, valgus, toit, haigustekitajad, taimede puhul: muld) - Näiteks: - Divergents - Lähteliik hargneb uuteks üksteisest ühe erinevamateks
funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Sarnane välimus Põhja-Ameerika kaktustel ning Lõuna-Aafrika piimalilledel. Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni.
3. Hübridiseerumine eri liigi esindajate vahel 4. Lisakromosoomide teke Tinglikud võimalused: 1. Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine: · Olemasoleva materjali parem organiseeritus ja ärakasutus · Olemasolevate geenide avaldumise kontrolliv regulatsioon ajas/ ruumis Muutused: olemuselt samad, mis mikroevolutsioonis (olelusvõitlus, looduslik valik, isolatsioon, uute süstemaatiliste üksuste teke, väljasuremine. Erinevus muutuste ulatuses, ajalises tempos ja lähtematerjali hulgas. Protsessid: 1) Uue bioloogilise organiseerituse taseme kujunemine. Näiteks: elu teke, prokarüootsete rakkude kujunemine lähtuvalt endosümbioosist (kloroplastid, mitokondrid), erisoolisuse kujunemine, hulkraksuse kujunemine, erinevate ainevahetustüüpide kujunemine. Taimedel autotroofse ainevahetuse
Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterozoikumi alguses. Tunnustatuima hüpoteesi järgi või see toimuda endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk neelas alla teisi väiksemaid rakke, kes jäid suuremasse rakku eksisteerima(ei kasutatud toiduks ära) ning muutusid mitokondriteks ja kloroplastideks. Esimesed hulkraksed organismid ehk käsnad ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. 4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine Kambriumi ajastu alguses toimus tormiline hulkraksete loomade areng(nn. Kambriumi plahvatus), mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Ajastu lõpul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajastu alguses taastus mitmekesisus peamiselt uute lülijalgsete liikide arvel. Ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed
Maa vanus 4,55 miljr. Elu teke maal 4-3,5mlr. Vanimad elusoranigsmid olid ainuraksed tuumata organismid: bakterid ja arhed. Ürgeoon-maa teke. Maakore tardumine. Agueoon-bakterite ilmumine.tekkis hapnik ja osoonikiht.hulkraksed organismid.Kambrium-kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid. Hulkraksed,Lõpus hävisid lülijalged. Ordoviitsium-esimesed vetikad ja taimed maismaal. Silur-sõnajalgtaimed , lülijalgsed.Devon-maismaale tlid selgroogsed. Lõpul ulatuslik väljasuremine. Karboni-puukujulised osjad,kollad ja sõnajalad. Esimesed roomajad saurused. Osadel putukatel lennuvõime. Perm-maa ajaloo suurim väljasuremine. Keskaegkond: Juura-esimesed linnud,õistaimed ,putukad. Kriit-hävisid dinosaurused ja paljude mereloomad. Uusaegkond: kisjkad,kabjalised,londilised,närilised,ahvid. Neogeen konnad,maod,hiired,rotid,laululinnud,rohttaimed.
Sünantroopsus-kaasnevad inimesega (nt. Kärbes) Linnastumine-raudkull Prügistumine Keskonnamuutuste tagajärjed 1) Looduslikud Aastaaegade vaheldumine Õhuniiskuse muutus Kiirgusfooni muutumine 2) antropogeensed co, emissioon jõgede veereziimi muutumine kaevandamine Keskonnamuutused liigub mujale sureb välja kohastumused Liikumine mujale lindude ränded kalade ränded · uus koht-sobiv ökoloogiline niss · või väljasuremine Aga taimed??? Kohanemine muutunud keskonnaga Väljasuremine Kohanemine uute tingimustega adaptatsioon aklimatsioon õppimine e. sotsiaalne kohastumine resistentsus tööstusmelanism saastetolerants kultuuriliigistik NB!Muutunud tingimustel kohastumine on mõeldav vaid juhul, kui see algselt ei ületa organismi reaktsiooninormi. Tingimus ei jää alla alumist taluvusläve ja ei ületa ülemist taluvusläve. VÄLJASUREMINE igale liigile on antud oma aeg
- Läksid veepõhjast kõrgemale - Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakteid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid maismaale → - Molekulaarse O2 tekkimine → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga (membraani sissesopistumise tulemusena - 2-kihiline tuumamembraan) üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos (võttis aega umbes 2 mld. a.) - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel
eukarüoodi kivistis, käsnade spiikulad, tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. (kujunes välja meioos ja suguline paljunemine) hulkraksed. Vanaaegkond e. paleosoikum: · Kambrium 545-495 mln. (tormiline hulkraksete areng, ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.) · Ordoviitsium 495-440 mln. (uued lülijalgsete rühmad; ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed; kliima jahenemine ja mandrijäätumine) (lõp. Ulatusilk väljasuremine) · Silur 440-417 mln.(sammaltaimede ilmumine)(korallriffide moodustumine; ilmusid esimesed kalad) · Devon 417-354 mln. (sõnajalgtaimede ilmumine) (rüükalad ja kilpkalad) kahepaiksed. (Lõp. Ulatuslik väljasuremine) · Karbon 354-292 mln. (paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste
,,plahvatuse." Tuleb ka arvestada, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus võimalusi väga mitmesuguste kohastumisviisidega loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide (nt ainuõõnsete, usside, lülijalgsete ja keelikloomade) edasine evolutsioon. Edasist arengut mõjutasid oluliselt väiksem väljasuremine Kambriumi ajastu lõpul ja suured väljasuremised Ordoviitsiumi-, Devoni-, Permi-, Triiase- ja Kriidi ajastu lõpul. Kambriumi ajastul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid üle 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest. 8. Millises ajavahemikus hakkas elu liikuma veekeskkonnast maismaale ja mis võis olla selle põhjuseks? Devoni ajastul. Põhjuseks võis olla see, et sellele eelnenud Siluri ajastul tulid maismaale taimed (primitiivsed
Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, okasnahksed. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. 3) Silur (440- 417 miljonit aastat tagasi) Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas.Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus
millesse liik kuulud, ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonit evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-''suurrevolutsioon'', evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt: sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. Hierarhiline süsteem-süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria
3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised omadused sperm ei tungi munarakku. b) Hübriidide elujõuetus Esimeses põlvkonnas küll tekivad hübriidid, kuid nad pole sugu- ja konkurentsivõimelised. c) Hübriidide väljasuremine Esimese põlvkonna hübriidid viljastuvad kuid järgmised põlvkonnad kaotavad järjest seda võimet (muul). LIIGITEKE II Liigi moodustavad reaalselt ristuvate populatsioonide esindajad e omavahel sarnased isendid kes annavad enda sarnaseid järglasi. Neil on oma levila j a teistest liikidest erinev geenifond. Liigiteke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Võimalus uue liigi tekkeks võib avaneda kui väike organismirühm
Silur-Devon: korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine veest maismaale. Siluris taimed ja lülijalgsed, hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed. Devonis neljajalgsed, kahepaiksed. Karbon-Perm: Lopsakas maismaataimestik, puukujulised osjad, kollad, sõnajalad. Lennuvõime teke. Kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Karbonis soe ja niiske kliima. Permi lõpus oli suurim väljasuremine, hävis üle 96% mereliste selgrootute liikides ja 50% sugukondadest. Triias-Juura-Kriit: lubivetikate rohkus, maismaataimestikus valdasid okas- ja hõlmikpuud, sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus, imetajate ja lindude teke, õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv. Kriidi ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, surid dinosaurused ja mitmed merelised loomarühmad (arvatakse et oli meteoriidi- katastroof)
Elu areng Kambriumist tänaseni: ,,Kambriumi plahvatus": ajastu alguses 15 mln aasta jooksul toimunud tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng (organismi ehitusplaani regulaatorgeenid). Kambriumi ajastu lõpul hävis u 70% liigilisest mitmekesisusest (lühijalgsete liigid). Ordoviitsiumi ajastu alguses järgnes elustiku mitmekesisuse taastumine. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Uus suur väljasuremine ajastu lõpul kliima jahenemise ja mandrijäätumise tõttu. Siluri ajastu mereelustik sarnanes Ordoviitsiumi omaga (uued liigid ja perekonnad). Algas korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lühijalgsed. Karbonis (soe, niiske kliima) arenes mitmekesine taimestik (osjad, kollad, sõnajalad- kivisöelademed). Uued lühijalgsete rühmad ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Esimesed
Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10. Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14
Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10.Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11.Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12.Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13.Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14
elukeskkonna kõlbmatuks. Näiteks kivisütt kaevandades ja seda hiljem töödeldes ladestame järelejäänud, meile kõlbmatu kõrvalprodukti mõnele põllule ning ajapikku on terve põld ladestatud söetuhka täis ja seega muudetud teistele elukõlbamtuks. Inimene kasutab ära ka paljude teiste liikide söögilaual oleva. Näiteks kalade ülepüük on ohuks peaaegu igas meres ning sellele võib järgneda nii mõnegi liigi väljasuremine. Väga suureks probleemiks on ka metsaraie, sest selle tõttu kiireneb ohus olevate liikide väljasuremine, paljude elukohtade hävimine ning süsinikdioksiidi sisalduse suurenemine atmosfääris, sest just mets on see, mis seob väga suurel hulgal süsihappegaasi ning toodab sellest hapnikku. Lisaks metsaraiele aitab inimene CO2 sisalduse kasvule atmosfääris kaasa ka fossiilkütuste põletamisega. On ju autod ja muud sõiduriistad need, mis väga suurel kogusel süsihappegaasi eraldavad
regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Organismitüüpide mitmekesistumine võib viia divergentsile näiliselt vastupidistele muutustele-konvergentsile. 2)täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Keerukama ehitusega organismitüüp võimadab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. 3)Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Ühe liigi väljasuremine võib põhjustada ka teise liigi väljasuremise. Pidevalt on toimunud foonilisi väljasuremisi, kus mõni liik hääbub kas konkurentsi või abiootiliste tingimuste tõttu. Massilisi väljasuremisi on toimunud ka, st, et lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest. Takson on süstemaatiline rühmitus nt: perekond, sugukond, selts, hõimkond, riik. Riigid: protistid, bakterid, seened, taimed, loomad
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kristiina Voolar 12B LIIKIDE HÄVIMINE JA SELLE PÕHJUSED Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Liikide väljasuremine 4-6 Ohus olevad liigid ja nende kaitse 7-9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Oma referaadis uurin, mis põhjustab liikide väljasuremist, millised liigid on hävimas ning mida saab teha, et neid kaitsta ja kuidas on inimene selle kõigega seotud. Erinevaid liike on uuritud juba sadu aastaid ja on avastatud, et paljud neist on välja surnud ning paljud
miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (skeem 1). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis
*Suunav looduslik valik Lõpeb Ristumisbarjääri tekkega 16. Endeemsed liigid Endeemsed liigid on liigid, mida ei kohta kusagil mujal maakeral. Madagaskar, Austraalia ja Uus-meremaa on olnud 50-70 miljonit aastat muust maailmast eraldatud. Eraldatuse tõttu on sellistel aladel palju liike, mida kusagil mujal pole. 17. Nimeta 3 makroevolutsioonilist muutust 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 18. Organismide mitmekesistumine olemus, põhjused, tulemused Mitmekesistumist põhjustab organismide kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Mitmekesistumise tulemusena tekivad ka uued liigid, näiteks Vindid, Darwin uuris oma ümbermaailmareisil 13 liiki vinte, kes erinesid keha-ja nokakuju ning eluviiside poolest. Kõik need vintide liigid pärinevad tõenäoliselt ühest lähteliigist. 19
maismaaneljajalgseliikidest, pool maismaataimeliikidest ja viiendik mereloomaliikidest. Teadlased uurisid lähemalt, eri sorti süsinikuaatomite ehk isotoopide sisaldust nendes kunagistes laavavooludes. Nende põhjal järeldavad nad, et umbes 200 miljoni aasta eest soojenes kliima kasvuhoonenähtuse tagajärjel kõvasti. Teadlased väidavad oma töös, et vulkaanipursked, kliimasoojenemine ja massiline väljasuremine toimusid kõik enam-vähem ühel ja samal ajal, kõige rohkem mõnekümne tuhande aastaste vahedega. Samas ei anna nad kindlat seletust, miks just saurused väljasuremistelaine üle elasid. Whiteside'i arvates võis saurustel ka lihtsalt õnne olla. Millised olid dinosaurused? Endotermilised, mis nõudis ohtrat toitumist. Ülivõimsa ainevahetusega loomad, kes võisid elada üle kõikvõimalikke külmi ja karme tingimusi.
pea olema kronoloogilises järjekorras); vaja teada loogilist sündmuste järjestust: nt enne tekkisid taimed vees – kalad – maismaataimed – putukad jne. Eelkambrium (maa teke, üherakulised organismid, mitmerakulised organismid), Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavusel. Vahevöö: alumine, ülemine (kuni 2900 km’ni)
annaabi.ee 
