Vt 24 26.Seente üldised iseloomulikud omadused Seened paigutatakse omaette riiki: Seened. Seened koosnevad hüüfidest. Seeneniidid moodustavad mütseeli. Toitumistüübilt on seened heterotroofid. Kübarseentel on paljunemiseks viljakehad. Seente rakukest koosneb kitiinist. Ainuraksed seened on pärmseened. Pärmide paljunemisvisiks on pungumine. Põrme kasutatakse õlle valmistamisel. Kahjulikud seened on parasiidid. Kasulikud seened on lagundajad. Maalma kalleimad seened on trühvlid. Puithooneid ohustab majavamm. 27.Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Lagundajad,osalevad mulla tekkes, elavad sümbioosis teiste organismidega (samblik, mükoriisa), on toiduks, tekitavad haigusi. 28.Too näiteid seente kahjulikkusest ja kasulikkusest inimese seisukohalt Toiduks, paberi valmistamine, lõnga värvimine, neist toodetakse antibiootikume, toiduainete valmistamine, seenhaigused, toduainete riknemine, majavamm.
On heterotroofid. · Seente paljunemine- paljunevad eostega. Rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiratult jaguneda. · Seente osa looduses- orgaanilise aine lagundajad, parasiteerivad, elavad sümbioosis taimede juurte või vetikatega. Lagundavad puitu. · Seente osa inimese elus- inimene kasutab seeni söögiks, toiduainetetööstuses, lõngavärvimiseks, ravimite valmistamiseks, juustu valmistamisel. Seened tekitavad haigusi, lagundavad puithooneid, tekitavad hallitust, osa seeni on mürgised. 13. teab samblike ehituse, toitumise ja paljunemise iseärasusi, toob näiteid samblike osa kohta looduses ning tähtsuse kohta inimese elus · Samblike ehitus- samblike keha nim talluseks, sest see pole jagunenud organiteks ja kudeteis. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Talluse välispinnal on koorkiht, keskel südamikukiht ning all alumine koorkiht.
Muide, soomlased on oma järgmise eesmärgina sõnastanud soovi, et puit peab aastaks 2010 saama Euroopa enimkasutatavaks ehitusmaterjaliks. Puitmajade tootmise tööstusest Eestis Käsitsi raiutud ümarpalkelamute püstitamisel on Eestis sajanditepikkused traditsioonid kuna Eesti talumajad on läbi sajandite ehitatud kohalikust männi- ja kuusepalgist. Eestis on säilinud üle 300 aasta vanuseid palkehitisi, mujal põhjamaades leidub aga ka 800 ja isegi 1000 aastaseid puithooneid. Puitmajade tööstusliku tootmise ajalugu Eestis hakkas arenema möödunud sajandi 50 aastatel kus Metsamajandite tootmisbaasides alustati kokkupandavate puitmajade tootmist nii freespalgi kui kilpelementidest. Tänaseks on puitmajade tööstuslik tootmine arenenud eraldi tööstusharuks kus tegutseb enam kui 30 firmat aasta käibega ~ 600 miljonit krooni millest eksport moodustab ~ 85-90% . 2000. aastal eksporditi Eestis toodetud puitmaju 29. riiki millest suurema
Püsiva hoolduse ja vajadusel renoveerimise korral on ka omaduste taastamiseks, parendamiseks tehtavatele töödele kuluv aeg, raha või mõni muu ressurss väiksem. 98 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Seetõttu on kasutusea pikendamise ja ehitustööde maksumuse vähendamise eesmärgil vaja alati hoonet korralikult hooldada. Puithooneid on mõistlik korraliselt hooldada minimaalselt kaks korda aastas – kevadel pärast lume sulamist, et avastada võimalikke talviseid kahjustusi ja sügisel pärast lehtede langemist, et kontrollida, kas hoone on talve tulekuks valmis (Uus, 2010 I). Vanemate maamajade renoveerimisel on mitmeid lahendusi ja ainuõiget lahendust alati ei ole. Igal lahendusel on oma riskid, millega tuleb arvestada. Järgnevalt on esitatud mõnede tarindite renoveerimislahenduste põhimõttelised lahendused
vanemad elamud (eelkõige tsaariaegsed puithooned), mida majavalitsused peaaegu üldse ei remontinud ega hooldanud, sest neid peeti esmajoones lammutamisele kuuluvateks. Tihti on just hooldamata jätmisest tingitud nende puitelamute praegune halb seisukord ning arvamus, et vanemad puithooned, eriti tööliselamud, olid algusest peale 36 halvasti ja lohakalt ehitatud, on pigem ekslik. Kui majavalitsused puithooneid ka remontisid, siis oli ehitustööde kvaliteet tihti lohakas ja hoonet hävitav. Remondi eesmärgiks oli tagada elanikele hädapärased elutingimused, kuid see ei olnud suunatud pikemaajalisele jätkusuutlikule ehitishooldele ega võtnud arvesse puitelamute arhitektuurset ning konstruktiivset spetsiifikat. Tihti läksid nende remontide käigus kaduma ka hoonete dekoratiivdetailid ja esialgne arhitektuurne ilme. Rikuti hoone algsed proportsioonid ning väljanägemine.
annaabi.ee 
