Peeter Süda Ta äratas tähelepanu vaikiva oleku ja kinnisusega. Juba maast madalast oli ta harjunud kõige üle mõtlema ja vastust otsima. Peeter Süda sündis 30. Jaanuaril 1883, Saaremaal Leimanda vallas. Ta sündis talupoja perre, kus valitses religioosne ja muusikasõbralik õhkkond. Kodus oli küla pillimeistri tehtud orel , millel Süda olevat juba 5-aastaselt proovinud kuulmise järgi kirikulaule mängida. Õpinguid alustas ta kohaliku köstri juures. Aastal 1902 asus ta Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Süda huvitus ka rahvaloomingust. Ta kasutas rahvaviise mitmekülgselt, kuid eelistas sealjuures polüfoonilist arendust. Süda oli erakordselt pühendunud õpilane, kes tahtis võtta õpingutest maksimumi ning kes kulutas viimase raha nootide ja raamatute peale. Aastail 19051911 osales Peeter Süda
Vereringeelundkond ja süda Vereringe ühendab kõiki kehaosi. Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Mööda veresooni jõuab veri kõikidesse kudedesse ja organitesse. Vere paneb soontes liikuma süda. Vere ringlemine organismis kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku ning osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on neljaosaline. Süda on lihaseline elund. Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv.
SILVER MINAJEV IX klass SÜDA JA VERESOONKOND Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Silver Minajev Pärnu 2 SISUKORD 1. SÜDA 3 Süda on pump, mis täidab elulise tähtsusega ülesannet, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja ja lõtvub - ,,lööb", nagu öeldakse. Südame löökide sagedus võib ollla küllaltki erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, imikutel aga peaaegu kaks korda sagedamini. Südamelöökide sagedus sõltub treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. Näide: Lance Armstrongi, kes on üks maailma parimaid jalgrattureid (võitnud mitu
Bioloogia ,,Südame ehitus ja vereringeelundkond" Vereringeelundkonna moodustavad: · Veri · Veresooned · Süda Vere paneb liikuma süda, mis töötab vahetpidamata kogu inimese elu. Vere ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Kannab kehas edasi toitaineid ja hapnikku · Osaleb jääkainete eemaldamises Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv.
VERERINGEELUNDKOND SÜDA PANEB VERE LIIKUMA KODA- Südame osa, milles koguneb südamesse voolav veri. VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust lk 30
Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere
Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere
elu lõpuni. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Tegevuspaik Teoste põhitegevus toimub ranna ääres. "Õitsvas meres" Saaremaal Atla lahe ümbruses. Kalurikülas mere lähedal. "Leegitsevas südames" põhjarannikul asuval Verilaiul, tuultest räsitud liivasel künkal, pisike hütt Tuulemäel. Peamõte Õitsev meri : Rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus. Leegitsev süda : Kannatused, andestamine, kunsti loomine ja kunstniku missioon. Ühine : Mõlema romaani peategelase pöördumine koju ja armastatu leidmine. Sisu "Õitsev meri" (1945)- Vabadikupere poja Hannese elutee kujutamine. Oma elule eesmärgi ja rahulolu leidmine. "Leegitsev süda" (1935)- Andeka muusiku Joosep Maarva loominguline eneseületamine. Kuidas leida tee oma rahva hinge? Sisu "Õitsev meri" "Leegitsev süda"
Süda Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ........................... Süda ja veresoonkond ning haigused Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Süda.............................................................................................................4 1.1. Süda ja haigused................................................................................5 2. Veresoonkond ja haigused..............................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................................10 Lisad..................................................
Veri liiguks vales sunas, valesse kohta. 3.Võrrelge südame kodade ja vatsakeste ehitust ja talitust. Südame eri osades on lihaskude erinevalt arenenud. Kodade lihaskude on vatsakeste lihaskoega võrreldes õhem. Kodade töö on kergem. Kõig paksemad on südame lihased vasakus vatsakeses, talitus on sarnane. 4.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist. Vereringeelundkond *Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded on:*pideva ainevahetuse kindlustaine*Kehas toitainete laiali kandmine*Kehas hapniku laialikandmine*Jääkainete eemaldamine*Aitab kaasa hormoonide,antikehade ning kaitsesüsteemide rakkude laialikandmisel*Aitab ühtlustada keha temperatuuri Veri * Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude.
Ka ravimit tarvitades on tähtis olla mittesuitsetaja ja kehaliselt aktiivne ning toituda tervislikult, eriti piirata soola hulka toidus. Südametuksete ehk pulsi jälgimine on kõige lihtsam ja kättesaadavam viis üldise tervise jälgimiseks, ütleb Eesti Kardioloogia Instituudi direktor kardioloog Jüri Kaik. Kolmveerand tundi tempokat liikumist paar-kolm korda nädalas vähendab pulsisagedust. Treenimise ajal küll pulss kiireneb, kuid selle baasrütm aeglustub. Hästi treenitud inimese süda suudab tõrgeteta töötada erinevate koormuste puhul ning kiiresti taas baasrütm tagasi saada. Niisugune inimene on terve, tugev ja püsib kaua elujõuline. Lastel on suhteliselt kiire pulss, see stabiliseerub teismeliseeas. Millise rütmiga süda edasi töötama hakkab, oleneb paljus treenitusest. Erineva koormusega harjunud hästi treenitud süda teeb 4045 lööki minutis, keskmise treenitusega aga 70 löögi ümber. Pulsilöökide ja tervise seost uuriti juba vanas Roomas
Bioloogia Vereringeelundkond ja südame ehitus Vereringeelundkonna moodustavad veri,veresooned ning süda. Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest.
....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 5. Täida lüngad. Inimese süda on ...............osaline. Ta koosneb...........kojast ja ..............vatsakesest. Südame kodade ja vatsakeste vahel on .................klapid. Südame vatsakese aordi ja kopsuarteri väljumiskohas paiknevad .............klapid . 6. Kus süda inimese kehas asub? ....................................................................................................................................................... ................................................................................
Vereringeelundkond KOKKUVÕTE 1.Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda, mis pumpab verd kehas laiali.Vere- ringe ülesandeks on 1)kanda edasi toitaineid 2)kanda laiali hormoone 3)ühtlustada keha temperatuuri 4)viia ära jääkaineid. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südamelihast moodustavaks koeks on südame lihaskude ning südant ümbritseb sidekoeline südamepaun. Inimese süda on neljakambriline: kummaski südame pooles asub vatsake ning koda. Südame vasakut poolt täidab arterjaalne veri, paremat poolt aga venoosne veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade
SÜDA nimi Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse.
August Gaililt ,,Leegitsev süda" ,,Leegitsev süda" on raamat, mida võiksid lugeda igas vanuses olevad inimesed. Noortele annab see teos suurepärase ettekujutuse elust, mida elasid meie esivanemad. Vanematele inimestele, aga see-eest toob mälestused mõõdunud ajast. Küll aga sobiks see raamat eriti lugeda isikutel, kes mõistavad kunsti ja elu vahelist suhet, sest teose kohta on õeldud sellised laused: ,,Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses." Kuid kuidas siis mõistavad raamatut nii mitte kunstimeelsed inimesed? Ma usun, et kui pingutada ja oma ajusid veidi ragistavad, saavad kõik selle raamatu põhimõttest aru. Teos võib sisaldada küll sügavamõttelisi arutlusi elu üle, kuid see ei muuda lugemist sugugi raskeks. ,,Gaili...
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid
Süda. Ühe ööpäeva jooksul tõmbub inimese süda kokku umbes 100 000 korda ja pumpab läbi veresoonte 6 500 liitrit verd. Ühe aasta jooksul paiskab süda aorti 2 miljonit 400 tuhat liitrit verd. See on võrdne 8 rajalise 50 m pikkuse basseini ruumalaga. Südame paiknemine Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all).
Vere liikumist organismis nimetatakse vereringeks Vere paneb soontes liikuma süda. Vereringeelundkond koosneb: veri, veresooned ja süda Veresooni on kolme tüüpi: veenid, arterid, kapillariid Vereringe ülesanded on: toitainete ja hapniku kandmine kudedesse, jääkainete eemaldamine Keha temperatuuri hoidmine, võitlemine haigustega(antikehad) Vere liikumine organismis: Süda -> arterid -> kapillariid -> veenid -> Süda Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist
Südame töö ja Trenni mõju sellele Anonüümne Autor Süda... · ... See on muskulaarne organ leitav kõikides loomades. Süda on tsirkulaarse süsteemiga, mis tähendab, et süda pumpab verd läbi veresoonte rütmilise taktiga. · Süda on tugevaim lihas inimkehas. · Süda on jaotatud neljaks osaks : Parem, vasak vatsake ja parem, vasak koda. · Südame parem pool pumpab verd kopsudesse, vasak pool hapnikuga rikastatud verd üle keha laiali. · ´´ Erinevatel loomadel võib olla erinev südame struktuur. · Südame töö on pumbata verd üle kogu keha. Selle lihased tõmbuvad kokku ja seejärel veri surutakse välja. Füüsiline treening · Füüsiline harjutus on kehaline aktiivsus mis
seljankasse), risotodele ning mujale. Üsna sagedasti valmistatakse neerupirukaid. Neerupirukad Süda Süda on suurepärase maitsega taine liha. Koonusekujulise, seest õõnsa ja tumedavärvilise südame lihaskude on tuimem, tihkem, sitkem ja halvemini seeditav kui liha. Südant on vaja toiduvalmistamiseks pikka aega ja tugevalt keeta, kuna see on tõepoolest väga tiheda konsistentsiga. Ettevalmistuse käigus tuleb lõigata süda lahti, eemaldada sooned jms. Seejärel loputada külma veega ning leotada tund aega, et kogu veri välja jookseks. Südant kasutatakse toitudes tavaliselt kas kuubikuteks või ribadeks lõigatuna. Soovi korral võib tarvitada ka tervet tükki, kuid sel juhul peab pikendama küpsetusaega. Südame valmistamiseks tuleb varuda 1,54 tundi. Sea süda valmib 22,5 tunniga ning veise süda 34 tunniga. Toidu valmistamiseks on eriti sobiv kasutada noorlooma südant.
Süda Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune -keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm, koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk
kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesandeks on varustada keha verega ja väikese vereringe ülesandeks on rikastada verd kopsudes hapnikuga 8) Arteri, kapillaari, veeni ülesanded Veenid juhivad verd organitest südamesse. Kapillaarid juhuvad verd organites rakkudeni. Arterid viivad verd südametest organitesse. 9) Mis on vererõhk
Südame ja veresoonkonna haigused Mis elundkond on veresoonkond ja mis on selle ülesandeks? Veresoonkonna moodustavad süda, veresooned ning lümfisüsteem. Veresoonkonna ülesandeks on tagada pidev vere ja lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning mitmed kaitsereaksioonid Süda · Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude vahekohal vahelihase vastas. 2/3 südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel inimestel võib see olla ka paremal poolel. · Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu 180 miljonit l verd. Veresooned · Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka
Marie Under „Laternaks mu enda süda” xxxxx Marie Under (1883 - 1980) ● Esivanemad Hiiumaalt ● 14-aastaselt hakkas luuletama ● 1902. aastal abiellus Carl Hackeriga ● 1924. aastal lahutas ja abiellus uuesti Artur Adsoniga ● 1944. aastal põgenes Rootsi ● 1955, 1964 sai Hendrik Visnapuu kirjandusauhinna „Laternaks mu enda süda” ● Koostatud Viiu Härm-Rummo poolt ● Avaldati 2006. aastal ● Koostatud kogude „Sädemed tuhas”, „Ääremail”, ja „Kogutud teosed” põhjal ● Teemadeks loodus ja armastus Viiu Härm-Rummo: „Jah. Ja on kergem elada, kui on, kellega kaasa mõelda ja kellega samu tundeid tunda. Laternaks aga olgu igaühele tema enda süda.” Tänan kuulamast!
6. VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS 1)Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · kannab kehas laiali toitaineid · kannab laiali hapniku · viib ära jääkained rakkudest ( ainevahetus ) · kannab laiali hormoone · ühtlustab keha temperatuuri · trantspordib kaitserakke ja entikehi 2)Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Südat ümbritseb südamepaun. Süda jaotub kaheks pooleks: paremaks ja vasakuks. Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta
Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse Valgub veri veenidest. (0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s) Löögisagedus mitu lööki minutis süda teeb. (u. 70) Löögimaht kui palju verd pumpab süda ühe löögiga vereringesse (70 ml) Minutimaht kui palju verd pumpab süda ühes minutis. Löögisagedus x löögimaht = minutimaht Vererõhk. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Süstoolne: kui veri pumbatakse aorti. (110-115 mmHg) Diastoolne: kui südamelihas lõtvub. (80-90 mmHg) Vereringed. Suur e. kehavereringe Väike e. kopsuvereringe
avamäng-fantaasiat (1906, 1945); Süit "Lembitu" (1909); Sümfooniline poeem · Helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. "Jaaniöö" (1910); Kaks ballaadi tellole ja sümfooniaorkestrile (1945, 1958); Süit · Peterburis õppides tutvus Süda Mart Saarega, kelle eeskujul hakkas ta käima eesti rahvaviisidest (1955) Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumismatkadel(käis kuuel suvel, kuid kasutas rahvaviise oma loomingus suhteliselt vähe). · Vokaalsümfooniline muusika; "Pidulik kantaat" (O. Mägi; 1906); "Pidulik laul" (O.
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal,
Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jüri on põrsas Fraseologism-metafoorses sõnaühendis üksiksõnad kaotavad oma tähenduse ja ülekantud tähendus muutub põhitähenduseks. Silma torkama, süda läigib. Polüseemia-sõnade mitmetähenduslikkus. Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1. täielikud(tolmune tee, kuum tee) 2. osalised(sadama kai, hakkas sadama) Paronüümia- algatamine, algatus, alge, algus, alustus- niisuguseid sõnaperekondi nim. paronüümideks Antonüümia- mees ja naine, punane ja sinine, täna ja homme, hommikul ja õhtul need on vastandsõnad, tähenduse ühstunnused.
Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule Lydia Koidula luuletused Ema süda Kadunud Üks paigake siin ilmas on Küla vainul väike oja voolab, kus varjul truudus, arm ja õnn. tihe pärnapuu ta kaldal seisab Kõik mis nii harv siin ilma pääl seal ma tihti seisin sinuga. on pelgupaiga leidnud sääl. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, Kõik mis nii harv siin ilma pääl kõnet näitsid lained kohisevat -- on pelgupaiga leidnud sääl
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...
Peeter Süda 30.01.1883 Lümanda, Saaremaa – 3.08.1920 Tallinn Anneli Rego 11a Ema Viiu Süda Elulugu • 4-5 aastaselt proovis mängida orelil • Algharidus Kihelkonna köstri juures • 1902-1912 õppis Peterburi konservatooriumis • 1905-1911 rahvaviiside kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile
Tasakaal Jutuke Suvi jõudis kätte.Linna oli tulemas lõbustuspark.Kõik lapsed olid väga elevil, peale Oskari.Sest alati, kui ta on läinud oma lemmiku atraktsiooni peale, läheb tal ,,süda pahaks" ja ta oksendab.Aga miks tekitab ringlev atraktsioon Oskarile okserefleksi? Probleem Miks läheb Oskaril ringeldes süda pahaks? Teooria Kõrvas asuvad kanalikesed, mis tajuvad igasugust liikumist. Kanalikese raputamine aktiveerib tasakaaluelundit. Sellepärast läheb mõnikord karussellil või bussiga sõites süda pahaks. Ka merehaigus tekib tasakaalumeele liigsest ärritamisest. Küsimus Kas tasakaaluelundi ärritamine mõjub kõigile ühtemoodi? Oletus Kuna inimesed on erinevad, mõjub ka tasakaaluelundi ärritamine neile erinevalt.Seega ei tohiks kõigil peale katset tulemused samad olla. Katse
-Kumbagi seerumit tilgutatakse klaasile. Lisatakse verd, mida uuritakse. Segatakse segamini. Võib tekkida olukord, kus punalibled kleepuvad kokku. Kui on ühtlaselt punane, siis ei ole aglutinatsiooni, selle järgi saab öelda, mis grupi verega on tegemist. AB veres on nii A kui B aglutinogeenid. Minimaalselt on vaja kahe grupi seerumit. Süda ja veresooned *Südamesse tuleb veri kahe õõnesveeni kaudu(paremasse kotta). Kopsudest tuleb veri vasakusse kotta. Süda saab verd pärgarterite kaudu. *Süda asub rindkeres rinnaku taga, veidi vasakul. Südant ümbritseb südamepaun. Südamepaunaõõnes on võiet, mis muudab selle libedaks. Südamepauna õõnes vedelikku normaalselt ei ole, põletiku korral võib seda aga koguneda- süda surutakse kokku. *Südamel eristatakse tippu (tipp on allapool-teravam ots, jääb ligikaudu viiendasse roide vahemikku) ja põhimikku. Kui süda tõmbub kokku, siis
naiseks. Naisterahval hakanud viimaks saunas igav ja kippunud sagedasti ära: "Mis ma teen siin metsas, mul on kange igav." Vanamees ütelnud: "Põle viga! Kui ma juhtungi ära surema, siis võta see hall kepp ja torka nende hallide kivide külge, mis siin sauna ees on, siis tõusevad su õed ja õemehed jälIe kõik elusse ja sa võid nendega minna. Ma olen ilma südameta, ma ei sure [---] küll kunagi ära." Siis küsind tüdruk: "Kus su süda siis on?" "Kas ma seda pean siis sulle ütlema?" ütelnud vanamees. "Noh, ma ütlen," lisand vanamees, "mu süda on magamisepadja sees." Naisterahvas jäänud sellega seekord rahule. Ükskord läinud vanamees kodunt ära metsa. Taga korjanud see naisterahvas hulga ilusaid roosisi ja ehtinud sängi kõik roosidega ilusasti ära. Vanamees tulnud kodu, näinud roosidega ehitud sängi ja puhkenud naerma: "Mis sa nüüd oled teinud!"
teha. Tegu puhastab pisutki inimest. Teie suu valetab, armuline proua, nagu kõigil naistel, aga teie silmis on tõde, tõde ja tarkus, ainult teie ise ei tea seda. Naised ei tea üldse, mis on nende silmis ja ihuliikmeis, seda teavad ainult mehed. (lk. 227) Kogu maailm arvaku sinust ükskõik mis, sina ise pead võtma end tõsiselt. Inimesel peab olema iseenda vastu ikka ja alati teatud lugupidamine. (lk. 233) Minu süda on puhas, nii puhas, nagu üks süda üldse olla võibki. Seepärast ma poistestki ei taha rääkida, et mu süda oleks puhas. Sest nii kui tüdrukud hakkavad poiste peale mõtlema ja nendest rääkima, siis ei ole nende südamed enam puhtad. Ja kui süda pole enam puhas, hakkab ta valutama, valutab päevad otsa, valutab isegi öösel. Sa ise magad, aga süda valutab. Sest südames on veri, ja kui süda pole puhas, siis hakkab veri südames haiget tegema, nõnda on see. Veri teeb haiget ja süda valutab. (lk. 237)
võttes kasutusele vabavärsi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. Eest ära "Eest ära, eluvanker veereb! Eest ära - muidu alla jääd! Või tule kaasa! tõmba! lükka! - või juhi, kui sul võimsad käed! Eest ära!" hüüab elu. Eest ära! elutee pääl seista ei tohi, ega puhata; see takistab, ja rutt on taga, sest aeg ei iial seisata... Eest ära! Mu süda usub Mu süda usub õnne, suurt - meresügavat, kus säravad muinasjutud ja imed puhkavad. Mu süda usub valgust, mis tõuseb säält sügavast, mis kutsub tuhanded õied kõik elusse uinumast. Mu süda usub elu, mis selge õnnistus on, mis maine ja okkaline, kuid siiski taevane on. Mu süda usub surma - suurt, sügavat, õnnist ööd, kuhu mahuvad ära kõik õndsus ja valgus ja elutõed.
ise välja nagu kerjus, kuna ta oli andnud endast ära kõik, mida anda sai. 9. Kas linnarahvas oli Õnnelikule Printsile tänulik? Milles see avaldus? Linnarahvas on tänulik, kuid keegi ei teanud, et tegemist oli Väikese Printsi poolt saadetud abiga. Paljud lapsed olid rõõmsad, nende põsed läksid punasemaks ning nad mängisid õnnelikult tänavatel. Vaestel oli tänu Väikesele Printsile leib laual. 10. Miks murdub Õnneliku Printsi süda? Õnneliku Printsi süda murdub, kuna Pääsukene ei lennanudki Egiptusesse vaid suudles Printsi huultele ja suri. 11. Mis sai Pääsukesest, Õnnelikust Printsist ja tema südamest? Pääsukene suri ja ta keha visati prügihunnikusse. Õnnelik Prints võeti maha, sulatati ja otsustati teha uus kuju, kuid ei suudetud otsustada, kellest järgmine kuju tuleb. Õnneliku Printsi katkine süda ei sulanud nind see visati Pääsukese kõrvale prügihunnikusse. 12
verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo- juhaks. See likvideerub pärast sündi. Looteeas ja vastsündinul on süda ümmargune, hiljem alles muutub südamekujuliseks ja kujuneb välja südame tipp. Miks looteeas on ja hiljem ei ole? Looteeas kogu organismi verevahetus käib ema vere kaudu, toob hapnikku. Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga.
Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei leia Tihti kuulavad inimesed oma südame häält. Süda ei tee vaid tuksuvat heli, vaid hoopiski aitab meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti. Samuti aitab süda meil tunda rõõmu ja õnne. See on meie südame hääl, mis vaikselt meie elu otsuseid teeb. Inimeste tunded võib võrrelda kui ahelreaktsiooni. Vahepeal oleme me ilmaasjata kurjad ja anname ka teistele sellest märku. Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelreaktsioon sinust endast. Kui sinus on palju kurjust, siis on alatihti tahtmine see välja lasta. Võib öelda, et see kurjus, mis on sinu sees, tuli ka ringiga ei kusagilt mujalt kui sinust endast
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda
· Seepärast paiknevad elundid ühte tüüpi rakud kehas rühmadena · Sarnased rakud kehas moodustavad koed Elundid ja elundkonnad · Mitu elundit koos · Elundid koosnevad täidavad sageli üht kindlat tüüpi ülesannet rakkudest · Sarnase ülesandega · Igal elundil on oma elundid kehas kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldavad liikumist Vereringeelundkond · Süda- koosneb lihastest ja ta paneb vere soontes liikuma · Veresoontes voolav veri kannab toitained ja hapniku keha rakkudeni · Veri kogub kokku rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja jääkained ERITUSELUNDKOND
TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD NÄRVISÜSTEEM Kesksed osad paiknevad keha selgmisel Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, peaaju on suhteliselt suur ja keerulise poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on ehitusega väike ja lihtsa ehitusega SÜDA JA VERERINGESÜSTEEM Süda paikneb keha kõhtmisel poolel ning on Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti kahe- kuni neljaosaline; vereringesüsteem on pikk ja torujas; vereringesüsteem on sageli suletud, veri ringleb oma teel ainult avatud, veri voolab osal oma teest veresoontes elunditevahelistes õõnsustes
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd.
mumps, leetrid Allergia- ülitundlikus mingile välisele või organismis olevale tegurile. (allergeenid) Lümf on läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: 1)lümfotsüüte; 2) koevedelikust pärit olevaid aineid; 3)rasvaosakesi Suurimad lümfisõlmed on kaelal, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus. Südamehaigused: südamelihase infarkt; tromb; Süda ei väsi pika töötamise vältel, sest südame töö on jaotunud kaheks osaks. Pool ajast süda puhkab ja teise poole töötab. (0,4sek:0,4sek) Veenilaiendid tekivad selletõttu, et veri jääb kauemaks ajaks püsima ning laieneb. Või tekitavad selle ladestunud soolad ja rasvad. NB-tuleks vältida sundasendit ja toitumist jälgida.
Leelo Tungal “Pimedusest Anna Haava “Mu süda usub” koorub valgus” Mu süda usub õnne, Sündida võib sädemest Suurt – meresügavat, suure sooja algus. Kus säravad muinasjutud Pimeduse südamest Ja imed puhkavad. koorub kirgas valgus. Mu süda usub valgust, Need, kel osaks saanud rõõm, Mis tõuseb säält sügavast, teavad, mis on kurbus - Mis kutsub tuhanded õied teenimatult kibe sõõm Kõik elusse uinumast. laulma harjund kurgus. Mu süda usub elu, Jahedas ja tohutus, Mis selge õnnistus on, tundmatus maailmas Mis maine ja okkaline, ringi liigub lohutus - Kuid siiski taevane on. hoia teda silmas! Mu süda usub surma -
Koostas: 2009 Sisukord Südame paiknemine ja ehitus Lk 1-2 Vere liikumine südames. Südametsükkel. Lk 2-3 Südameklapid Lk 3 Südametoonid Lk 3 Südame tervishoid Lk 3 Südame haigused Lk 4-5 Allikad Lk 6 Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. (Mõnel inimesel asetseb süda paremal kehapoolel.) Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule 5 ja 6 roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured
.....................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................................................12 2 ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
