- Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt OLELUSVÕITLUSE TAGAJÄRJED: - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei saa järglasi - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides
suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve pärast kaudne oleluvõitlus isendid konkureerivad sama ressursi nimel nt. Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest LOODUSLIK VALIK POPULATSIOONIDES Populatsiooni moodustavad isendid erinevad üksteisest nii välimuse, elutegevuse kui ka käitumise poolest. Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Põhjuseks on organismide
Geneetiline ühtlustumine, tagatakse liigi terviklikkus, liigi püsimine 4. Geneetiline tiiv pop. Geneetilise struktuuri juhuslik muutus. Põhjused: Katastroofid, üleujutused, paks lumi Tagajärg: isendite järsk vähenemine, uus pop. Kujuneb vähestest isenditest, hauldane alleel võib ära kaduda *Populatsiooni iseloomustab geenifond ja geeniline struktuur. Olelusvõitluse põhjustab: paljunemine, ressursside nappus Olelusvõitluse vormid: * Abiootiline olelusvõitlus org-d võitlevad eluta loodusega (paks lumi) * Biootiline olelusvõitlus Isendi muutlikkus, liigi muutlikkus Looduslik valik Olelusvõitlus Looduslikuks valikuks annab materjali: · Kombinatiivne muutlikkus ( suguliselt palj. Organ.) a) kromosoomide ristsiire, b) meioos I jag. c) viljastumine · Mutatsiooniline muutlikkus Loodusliku valiku toimumiseks peab olema: · Liikide vahelised erinevused
vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. Mikroevolutsioon. Uute liikide tekkimine looduses on evolutsiooniprotsessi kõige tähtsam etapp.
populatsioonide isendite ristumine. o Geenitriiv – järsk geegi või alleeli sageduse muutus populatsioonis. Olelusvõitlus* On organismide sõltumine ellujäämist ja paljuneist takistavatest teguritest. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Põhjused: 1. Organismidel on väga palju järglasi. 2. Ressursside piiratus Vormid: 1. Abiootiline olelusvõitlus – põhjustatud eluta looduse teguritest (valgus, temperatuur, vesi) 2. Biootiline olelusvõitlus – põhjustavad teist liiku organismid (konkurents) Tagajärjed: 1. Hukkub palju erinevas vanuses isendeid 2. Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi Looduslik valik* On evolutsiooni põhiline suunav jõud. Organismide ebavõrdne paljunemine vastavalt nende indivuaalsetele iseärasustele. Põhjused 1. Individuaalne ehk pärilik muutlikus. 2
EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT Evolutsioon* - elu järk-järguline areng lihtsamatest ainurakkudest keeruliste hulkrakseteni. Elu tunnused on : 1. Rakuline ehitus 2. Kasvamine, areng 3. Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, o...
aastat tagasi (elukeskkonnas toimus tohutu areng; loomade põhiliste ehitustüüpide väljakujunemine). Tigude, karpide, selgroogsete, lülijalgsete eellaste kujunemine, vetikad. Siluri lubjakivi teke ja devoni liivakivi teke. 17.Millal asutasid organismid maismaa? Esimesed elusorganismid ~3,5 miljardit aastat tagasi ( prokasüoodid, kellell esinesid peamised eluu tunnused: paljunemine, ainevahetus, ümbris) 24.Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus? Olelusvõitlus organismide sõltuvus keskkonda piiravatest teguritest, mis võivad olla biootilised (konkurendid, vaenlased) kui ka abiootilised(temperatuur, niiskus, soolsus, valgus). Aegkond-geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel. Evolutsiooniteooria-teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme.
1) Makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Mikroevolutsioon – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste...
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus
Millal asutasid organismid maismaa? 18.Millised looma ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? 19.Millised tingimused võimaldasid elu teket Maal? 20.Miks ei ole elu tärkamine Maal praegu võimalik? 21.Millistele elu teket käsitlevatele küsimustele andsid Milleri katsed vastuse ning millistele mitte? 22.Esitage poolt- ja vastu väiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhiline. 23.Kuidas seletas Lamarck organismide omaduste ostarbekohasust? 24.Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus? 25.Mis on tingitud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid perioode? Tooge näiteid aegkondadest. 26.Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua teadusliku evolutsiooniteooria? Mõisted: Aegkond Evolutsiooniteooria Kunstlik valik Mandunud elund RNA-maailm Bioloogiline evolutsioon Feneetiline Kambriumiplahvatus Palentoloogia Olelusvõitlus Eoon Fossiil Ribosüüm Pseudogeen Ajastu Evolutsioon Geokronoloogia Looduslik valik Keemiline evolutsioon Pseudogeen
2.Liike nimetatakse kahe sõnaga ladina keeles, et olla kindel et räägitakse ühte ja sama liiki organismist. 3.Bioloogiline evolutsioon on maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 4.Evolutsiooniliste muutuste kiirus on lõppematu ja väga aeglane 5.Olelusvõitlus tuleneb,vormid,näited.. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile nt toitu ja eluruumi. Organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema.Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate teiste liikide isenditega. Nt:Saarma ja mingi vahel- *Toiduobjektid kattuvad. *Suvel toitu palju, liigid üksteist ei mõjuta. *Talvel toitu jääb vähemaks ning veekogud ,kus need loomad toitu saavad, külmuvad kinni. *Liikide toiduks konnad. *Mink osavam ja väiksem, saab rutem kõhu täis. *Saarmas võib mingiga koos elades toidu puudusel hukkuda. 6
Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimustes - 1 kktegur võib tingida kohastumusstrateegiaid. Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile
EVOLUTSIOONIIÕPETUS, 12.KLASS 1. Mis on: Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja on võimelised saama arenemisvõimelisi järglasi Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses Olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämis ja paljunemist takistavatele teguritele Kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine 2. Olelusvõitlus (mõistete liigid, näited) Otsene olelusvõitlus organismid reaalselt võitlevad omavahel. Näiteks võivad kakupojad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad emase pärast üksteist surmavalt haavata Kaudne olelusvõitlus isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid
Geenitriiv Juhuslik isendite arvu muutus populatsioonis ja seega ka geneetilise struktuuri muutus. Tavaliselt näiteks mõni keskkonnategur, toimub väiksemate populatsioonidega. Näiteks alguses on kõvasti ülekaalus hallid jänesed, siis toimub suur maavärin ja nüüd on halle ja valgeid jäneseid võrdselt. Looduslik valik Geneetiline mutlikus ei veel evolutsiooniline muutus, sest nendel muutustel puudub suund. Suuna annab olelusvõitlus. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest(pärilik muutlikus) ja elutingimuste piisavast toimest (olelusvõitlus). Piisavad keskkonnategurid: 1) Biootilised- konkurents, kisklus, parasitism, taimtoitlus. 2) Abiootilised- valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur Looduslikus valikus ellujääja- Need kellel on kõige rohkem järglasi, võitjate geene on järgmises põlvkonnas rohkem
vanem Bilateraaösümmeetriline kehaehitus – organismi saab keskel pooleks teha nii, et vasak ja parem pool on sümmeetrilised (sitikas) NÜÜDISAEGSETE ELUVORMIDE KUJUNEMINE 15. Tead peamisi aegkondasid ja oskad nimetata loomi/taimi, kes sel perioodil elasid ning peamsi muutusi, mis igas aegkonnas toimus (kliima, kokkupõrked jne.). OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK 16. Mis on olelusvõitlus, populatsioon ? Olemusvõitlus – organismide reageeriine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele Populatsioon – ühe liigi isendid, kes elavad ühes kohas samal ajal ja on võimelised saama viljakaid järglasi 17. Milline erinevus on otsesel ja kaudsel olelusvõitlusel? (+näited). Otsene olelusvõitlus – otsese kontaktiga võitlus (hirvede jõuproov) Kaudne olelusvõitlus – ressursside pärast võitlus (toit) 18
See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Mida nimetatakse vestigaalseteks elunditeks (too mõni näide)? Mandunud elundid ehk vestigaalsed elundid, n.n. rudimendid. Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni Näiteks õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, ussiripik, osaline karvkate inimestel. Selgita, miks on olelusvõitlus vajalik. Olelusvõitlus on vajalik, et oleks looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Mis vahe on kohanemisel ja kohastumisel? Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumine on, et liigi isendid kohanevad elu tingimustega ise. Kirjelda lühidalt inimese evolutsiooni.
Mikroevolutsioon Liigisisesed evolutsioonilised muutused, mis võivad viia uue liigi tekkeni - Kohastumine on põhiline mikroevolutsiooni protsess - Liigiteke ühendab mikro- ja makroevolutsiooni (üleminek) Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng 1. Mitmekesistumine 2. Täiustumine 3. Väljasuremine Evolutsiooni tegurid: 1. Mutatsioonid - võimaldavad uute tunnuste tekkimise 2. Geenivool 3. Geenitriiv 4. Olelusvõitlus 5. Looduslik valik - peamine evolutsiooni tegur ja evolutsiooni suunav jõud Olelusvõitlus Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest Olelusvõitluse põhjused: - Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse Olelusvõitluse tagajärjed: - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid, kes ei saa järglasi - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides Looduslik valik
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9
on viljakuse tõus. c) Depressiivne toime. Nõrgalt ebasoodsad tingimused elutegevuseks, mille tulemusena viljakus langeb. d) Optimaalne toime. Viljakus jääb samaks, aga enamik järglasi jääb ellu, mis toob kaasa arvukuse tõusu. 2) BIOOTILINE. Elus keskkonna tegurid, mis mõjutavad elusorganisme. a) Liigisisene. Kõige teravam olelusvõitluse vorm. Sama liigi esindajatel kattuvad ökoloogilised nõudmised. Kohastumustega teravneb liigisisene olelusvõitlus veelgi. Näiteks: seemnete tihe hulk mullas paneb varem idanenud seemned eritama ühendeid, mis takistavad teiste idanemist. Või loomade puhul: kullilised rohkemaarvulise järglaskonna puhul. Esmakoorunu tõukab teised pesast välja. (Samas on ka kohastumusi, mis leevendavad liigisisest olelusvõitlust. Näiteks: taimed levitavad seemneid väga suurele maa-alale. Loomad aga tähistavad territooriume, et vältida kokkupõrkeid. b) Liikidevaheline
Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii.Keemiline evo-sesineb molekulide ja ainete tekkes ja arengus.Molekuli areng aatomiteks.Anorg->org, org ühendid liitusid ja moodustasid makromolekule ja siis koonudsid makrom membraani sisse, mis eraldas neid ümbritsevast keskkonnast.Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelis...
Olelusvõitlus ja looduslik valik. 1. Olelusvõitlusest Olelusvõitlus on organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b. erinevate liikide vaheline näit: Talvel näeme erinevat liiki linde, ...
Pärilikkuse alused Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused. Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23. Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega. Pärilikkusaine ja isendi tunnuse seos- DNA on info (pärilikkusaine) mis peab edastama läbi RNA valkudesse, kes teeb need tunnused mis DNA's on märgitud. Mu...
1. Mõisted: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Geenifond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsole...
Tartu Karlova Gümnaasium Kevin Aas Timo Puistaja 12 R 1) Liikidel on suur viljakus 2) Populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne 3) Olelusvõitlus 4) Isendite suur varieeruvus sugulisel paljunemisel 5) Looduslik valik * Puuduvad lülid sugupuudes ning kivististe puudumine maapinnas. * Esimese elusraku teke ? * Lindude tiibade teke * Kromosoomide arv * Elu puudumine Marsil * Vaikus kosmoses http://www.scienceagainstevolution.org/v13i8f. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://www.postimees.ee/?id=81257 http://failblog.org/2008/06/23/darwin-fail/ http://www.darwinspredictions
Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse tingimustest, st. organismide vahel toimub konkurents e. olelusvõitlus. Näiteks kalad koevad ühe hooaja jooksul tohutu hulga marja, millest suurem osa hukkub. 3. Kuidas kindlustatakse looduses organismide arvukuse stabiilsus? Too ka näide. Nõrgemad surevad, tugevamad jäävad ellu ja annavad tugevamaid järglasi. 4. Too näide olelusvõitlusest: a) sama liiki organismide vahel: sama liiki isendid vajavad ühesugust toitu ja elupaika, pesa rajamise kohta. b) erinevate liikide vahel toit, elupaik, pesa rajamise koht, kui nad on üksteisele toiduks. 5
muutumatud ning nad võivad aja jooksul muutuda), Cuvier (mida sügavamal maakihis kivistised paiknevad, seda rohkem nad erinevad kaasajal elavetest organismidest), Lamarck (elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõrge temp, osooni kihi kaitse UV eest, gaasid,
HELVE RUUL MAA ELUSA LOODUSE AJALOOLINE ARENG ESIMESTEST ELUSOLENDITEST KUNI TÄNAPÄEVANI ON BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON ENAMIK ORGANISME ANNAB ROHKEM JÄRGLASI, KUI NEID SAAB ELLU JÄÄDA LOODUSES TOIMUB OLELUSVÕITLUS ORGANISMIDE ERINEVUS (KA SAMA LIIKI) OMADUSTE SOBIVUS ELUTINGIMUSTEGA KASULIKE TUNNUSTE PÄRANDUMINE BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID KIVISTISED E. FOSSIILID LOOTELISE ARENGU VÕRDLUS ELUSORGANISMIDE EHITUSE VÕRDLUS RUDIMENDID PÄRILIKKUSAINE JA KEHAVALKUDE UURIMINE TAIMERIIGI EVOLUTSIOON BAKTERITE SARNASED AINURAKSED ORGANISMID(4MLRD AASTA EEST) HULKRAKSED VETIKAD (1500 MLN AASTA EEST) ALGELISED MAISMAA- TAIMED - ÜRGRAIKAD (450 MLN AASTAT TAGASI) HIIGELSUURED KOLLAD , OSJAD JA SÕNAJALAD (350-300 MILJ AASTAT TAGASI) PALJASSEEMNE- TAIMED (295 MLN AASTAT TAGASI) MÄND K...
Õpingud 7 aastaselt alustas õpinguid Dresdeni lähedal Passendorfis 8 aastaselt tõsteti Dresdeni Kreuzschulesse 18 aastaselt Leipzigi Ülikooli muusikat õppima Õppis samal ajal ka Theodor Weinlingi juures kompositsiooni Tööaastad (1833-1849) Aastast 1833 koorijuht ja kapellmeister Würzburgis. 1834 muusikadirektor ja dirigent Magdeburgis. 1837-1839 Riia ooperiteatri muusikadirektor. 1839-1842 Pariisis, seal raske olelusvõitlus. 1842-1849 Dresdeni ooperiteatri kapellmeister. Looming Esimene loominguperiood (18331842) Teine loominguperiood (18421854) Kolmas loominguperiood (18541882) Adolf Hitleri lemmikhelilooja Wilhelm Richard Wagner-Flight of the Valkyries Tänan kuulamast!
muutumine. 1)füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest 2)keemiline-anorg.üh teke,biomolekulide teke,polümeersete üh.teke 3)bioloogiline-elu areng inimeseni 4)sotsiaalne De Lamarck-1809 Zooloogia filosoofia Elu tekib isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Muutused on otstarbekohased,muutused päranduvad järglastele. Darwin-1859 Liikide tekkimisest Muutused toimuvad teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Looduslik valik, olelusvõitlus, inviduaalsed omadused EVOLUTSIOONITÕENDID: *fossiilid *vahevormide olemasolu----palentoloogilised andmed *geneetililse info võrdlus *anatoomilised võrdlused *molekulaarne *tõu ja sordiaretus *biograaafia andmed *atanismid-eellaste tunnused Homoloogilised organid- ehituse poolest sarnased organid, kuid funktsiooni poolest erinevad-jäsemeluud Mandunud elemendid-mandunud ja talituselt tähtsusetud elundid
Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas looduslikku valikut. Tuleneb 3 looduslikust faktist: 1) Järglasi tekib rohkem kui saab ellu jääda. 2) Sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus 3) Iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Darwini teooria darvinism Lemarcki teooria lamarkism (keskkonnatingimuste mõjul orgasimides tekkinud muutused on otstarbekohased ja pärilikud. Praegu darvinismil põhinev õpetus, ühendatud mendelliku geneetikaga. Seda nimetatakse sünteetiliseks evolutsiooni teooriaks. Tähtsad küs: 1. 3 ev vormi. 2. Millal toimus? Mis toimus? 1
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). H...
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi
Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik 1)valik, kohastumine 2)aluseks on muutused pärilikus infos 3)mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Liigiteke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Geograafiline liigiteke- liik jag. 2Ks geogr.-se isol. tõttu(mäeahelike teke, mandrite triiv) Geogr. Isol.-Erin. Liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest liiga kaugel. Tek
1. Bioloogiline evolutsioon on Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu. 2. Olelusvõitlus on see, kui organismid peavad eluks vajalike tingimust pärast omavahel võitlema. 3. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. See on vajalik selleks, et liik areneks vastupidavamaks. 4. Kohastumist nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi st. Selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi. 5
Tõesed v väärad? 1.Liigi isendid on geneetiliselt (ühesugused). Väär. Erinevad 2. Kohastumused tekivad populatsioonides. Väär. Ja liikides 3.Mikroevolutsiooni põhjustavad (neutraalsed mutatsioonid). Väär, geenivool ja geneetiline triiv. 4. Liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid. Õige 5. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides. Õige. 6. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. (ei tea) 7.stabiliseeriv valik (kõrvaldab)populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Väär, kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumist. 8. liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. Õige. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9.populatsiooni geneetiline truktuur on: b)genotüüpides sisalduvate... 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11.mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: d)määramata arv 12.tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: c)suguline valik 13.geenivool p...
MÕISTED : Bioloogiline evolutsioon - Elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon - (Igavik), geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus, neid on kokku 3 : Ürgeoon, Agueoon ning Faneroisoikum Evolutsiooniteooria- Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid. Fossiil - Kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Geokronoloogia - Geoloogiline ajaarvamine,geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Keemiline evolutsioon - Universumine ja algse Maa A-biootilistes tingimiustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks. Looduslik valik- Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus mis on tingitud nende geneetilistest erinevustestja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänuk...
Evolutsiooniteooria kujunemine Georges Cuvier(1769-1832): *paleostnitoloogia rajaja. *Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad, seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. *Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. *Jäi seiskohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. *Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud loodukatastroofidest. Jean Baptiste Lamarck(1744-1829): *Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglased. *Elu tekkis isetärkamise teel spontaalselt. *Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. *Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel- liigid pürgivad täiuslikkuse poole. *Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele. Positiivsed küljed: *Esimene terviklik evolutsiooniteooria Negatiivsed küljed: *Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu j...
Aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotusest keskmine, eooni ja ajastu vahel. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Arhead-Ürgbakter Bioloogiline evulutsioon- elu ajalooline areng Maal algas keemilise evulutsiooni tulemusena. Eoon- geokronoloogilise skaala suurjaotustest pikim. Eukarüoodid-päristuumsed-organismid kelle rakud on päristuumset tüüpi (geneetiline inf tuumas) Evulutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mis muutub järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerulisemaks Evulutsiooniteooria- teooria mis annab teadusliku põhjuse bioloogilise evulutsiooni toimumisele. Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evulutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega Fülogenees- liigi evulutsiooniline arengukäik geokronoloogia- geoloogiline ajaarvamine kambriumiplahvatus- väljend antud ajastus toimunud hulkraksete loomade ehitu...
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumili...
Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav.
Evolutsioonsüst pöördumatu areng,mitmekesistumine,täiustumine.elu areng.organismide põlvnemine. Darwinliigid pole algselt looduna muutumatud. Cuvierliigid algselt loodud ja muutumatud,hukkusid üleilmsetes katastroofides,kivistised. Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3.silmalaugööku...
Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon Liik- looduslik organismirühm; isendid võivad vabalt ristuda Liikide väljasuremine- ebasobivatest elutingimustest ja org. omadustest tingitud liigi kadumine Populatsioon- väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg:...
a. erinevatel kuid lähestikku asuvatel saartel on sarnased liigid. b. osad liigid on välja surnud. c. osadel loomadel on luud, mida neil tegelikult vaja pole, pidi toimuma mingi areng? d. tugevam jääb ellu - organismidel on suur varieeruvus. e. saared on olnud maismaa osad ja seega on osadel saartel samad liigid. f. paleontoloogia - kivistised on säilinud 5. Millised on Darwini ja Wallace ühised ideed ehk mil viisil toimib looduslik valik (sigimine, olelusvõitlus, muutlikkus, kohastumused, ebavõrdne sigimine, looduslik valik) Liigid sigiksid väga kiiresti, kuid kuna ressursid on piiratud, tekib olelusvõitlus, mille käigus peavad nõrgemad isendid surema. Liigi siseselt esineb loomadel muutlikkus, sest osadel loomadel on kohastumused, mis aitavad neid ellu jääda ning alles jäävad järelikult ainult heade tunnustega isendid. Seega on neil võimalus rohkem sigida ning oma geene edasi anda -
Jean Baptiste de Lamarck teoses ,,Zooloogia filosoofia". Kuidas põhjendas ta evolutsiooni toimumist (2 tendentsi)? Esiteks sisemine täiustumistung. Teiseks on kohanemisvõime elutingimustega. Millised tema esitatud tendentsidest on väärad? Miks? C. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi Charles Darwin. Mille alusel suutis ta oma evolutsiooniteooria teaduslikult põhjendada? Paleontoloogilise, biogegraafilise ja aretusliku materjali põhjal. Muutlikkus, olelusvõitlus, looduslik valik, liigiteke. D. Mida tõestas Louis Pasteur ja kuidas on see seotud elu tekkega Maal? Ta tõestas 1860ndatel, et kõik elus pärineb vaid elusast. 6. Mille alusel määratakse kivimite suhtelist- ja absoluutset vanust? Suhteline vanus - millised kivimid on tekkinud varem ja millised hiljem. Absoluutne vanus - aeg, mis on möödunud kivimi moodustumisest ehk kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. 7. Selgita homoloogilise organi mõistet
Kivistis ehk fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- Teadus möödunud aegade organismidest.mis on tuvastatud kivististe kaudu. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon -seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaani...
Samuti jahimehed kütivad enamasti medali suuruste sarvedega ulukaid, mis tagab madala ellujäämisvõimaluse suurtele isashirvadele. 4. Tuukan – Emaslinnud valivad omale paariliseks terve isase. Ehk parasiidide tolerantseid isendeid, mis näitab seda, et nad on hästi kohastunud keskkonna tingimustega. linnupüüdjad muudavad olukorra ohtlikuks, kes jahivad tervemaid ja ilusamaid linde, et mustal turul maha müüa. 5. Otsene lonthüljeste olelusvõitlus – 2 isast hüljest võitlevad omavahel emase hülge üle, mis võib sageli lõppetada ka surmaga. Kõige tugevamatele tähendab see palju konkurentsi ehk tihti peab duelle pidama. Kuna kõige tugevam peab duelle palju, siis sageli on ta haavadest nõrgestatud ja see võib iga kell lõppeda tema surmaga. Allikad: https://www.quora.com/What-animals-have-appearance-based-preferences-in-mating Õpik – Bioloogia gümnaasiumile IV http://study
Evolutsiooniõpetus: mõisted Populatsioon ühist territooriumi asustavate sama liiki isendite kogum. Genofond populatsiooni kõigi geenide ja geenialleelide kogum. Mikroevolutsioon liigisisesed evolutsioonilised muutused, viib uute liikide tekkeni. Mutatsioon juhuslikud muutused genotüübis, kromosoomide ja geenide struktuur/arv muutub. Geen, kromosoom ja genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikkus ema+isa pärilik materjal Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või nende osade vahel, põhjuseks ränne, tagajärjeks geneetilise materjali ühtlustumine. Geneetiline triiv juhuslikud muutused populatsiooni geenistruktuuris, väikestes populatsioonides. Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõlt...
Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Suurema tõenäosusega jäävad ellu need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. 6. Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? Ta tuletas loodusliku valiku sellest, et et suurema tõenäosusega jäävad ellu need isendid, kellel on individuaalselsed omadused liigikaaslastest paremad. 7
*19.saj teisel poolel alustasid naised esmalt Suurbritannias, seejärel ka Ameerika Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest *Charles Darwin (1809-1882) oli inglise loodusteadlane, kes töötas välja õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutustes maailmast ja nende endi kohast selles. Ta tõestas, et taime- ja loomaliigid pole muutumatud, vaid nad läbivad pika arengutee, evolutsiooni. Toimub olelusvõitlus. *Wilhelm Conrad Röntgen (1845-1923) oli saksa teadlane, kes avastas röntgenikiired. *Albert Einstein (1879-1955) avastas relatiivsusteooria, mis muutis seniseid arusaamu ajast ja ruumist ning näitas nende mõistete suhtelisust. *Dimitri Medelejev (1834-1907) oli vene keemik, kes koostas 1869 nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest, reastades need aatommassi suurenemise alusel. *Louis Pasteur (1822-1895) oli prantsuse bioloog ja keemik, kes avastas Siberi katku vaktsiini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
