Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse. Erituselundid on neerud, soolestik, kopsud ja nahk. Tähtsaim on neerud, sest nad osalevad enamiku vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismis. Reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust verest. Rändneerudeks nimetatakse neid neere, millel ümbritsev rasvkiht on väike ja need võivad liikuma hakata. Neerude eritis on kusi ehk uriin, mille teke algab neerukehades. Uriini moodustab üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega. Nahas paiknevad higinäärmed, kus moodustub peamiselt veest, mineraalsooladest ja ainevahetusjääkidest koosnev vedelik higi, mis valgub nahal laiali. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga ka veeauru.
20. Esitada funktsiooni muut diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? Tõestada ei ole vaja. Funktsiooni muudu peaosa ja jääkliige. Olgu antud funktsioon, mis on diferentseeruv punktis a. Eeldame, et f (a)0. Valemist näeme, et funktsiooni muut y koosneb kahest liidetavast, millest esimene on diferentsiaal dy = f(a)x ja teine on . Mõlemad liidetavad on lõpmatult kahanevad protsessis x 0. Näeme, et esimene liidetav, so diferentsiaal dy on sama järku lõpmatult kahanev suurus kui x ja teine liidetav on kõrgemat järku lõpmatult kahanev suurus x suhtes. Järelikult väikese x korral hakkab diferentsiaal funktsiooni muudu avaldises domineerima. Seetõttu võime lugeda diferentsiaali dy funktsiooni muudu peaosaks. Jääkliikme võib väikese x korral funktsiooni muudu avaldises ära jätta. Kehtib ligikaudne valem y dy kui x 0 . 21. FUNKTSIOONI LOKAALSETE EKST...
veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini moodustumine Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja karbamiidi. Nahk, kopsud ja soolestik Nahas paiknevad higinäärmed. Moodustub higi, mis valgub kehal laiali. Inimesel on 2 miljonit higinääret. Eritame ½ l higi. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru. Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde, mis väljub pärakust. Väljaheitega eemalub meie kehast 0,2-0,3 l vett. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/a BIOLOOGIA põhikoolile IV, Lk 100-103
võtsin väikese intervjuu talt mis sind vanamehejuppi meelitab suitsiidiklubi? vanamees ei ajand jama kukkus lahkelt seletama benjit hüpatud sai eile selle peale enam meile püksigi ei tule kusi teravamaid elamusi vajame je siit need saame aidaku mind jumal-aamen! seda öeldes minust taandus hüppas ja pea peale maandus kostis vaid üks tume mütsak vana kukkus nagu nutsak vaikselt lebama jäi vaid
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub. Uriini tekemine Vedelik, mida neerud toodavad, on kusi ehk uriin. Enne kehast väljumist koguneb uriin kusepõide. NEERUD NEERUKOOR NEERUSSI Uriin moodustub NEFRONID Neeru filtreeriv NEERUKEHAK ksus: E neerupsmake, psmakesekihn,
(viiruseid ja baktereid) sattumist organismisse. Juhul, kui võõrkeha tungib barjääridest läbi, aktiveerub kaasasündinud immuunsüsteem. Kui selline kaitse ei tööta, siis järgmiseks astmeks on omandatud immuunsus. - Esimesed kaitsebarjäärid on mehhaanilised, keemilised ja bioloogolised. Näiteks, mehhaanilised kaitse funktsioonid täidab nahk. Samuti ohtlike mikroorganismite väljutus teostatkse pisarate ja kusi abil. - Kaassündinud IS reageerib võõrkehade peale sõltumatu nende iseärasustest. Antud süsteemi aste ei ole tõhus kuna see ei toimi pikaajaliselt ühe kindla infektsiooni vastu. Põletik üks varastest IS reaktsioonidest infektsiooni vastu. - Omandatud immuunsus on ilmunud välja evolutsiooni ajal. Tema immuunvastus on juba kindlam ja põhjalikum. Antud süsteem kindlustab immunoloogilist mälu, mille abil IS jätab meelde iga läbinud võõrkeha.
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakte...
Egiptuseks Amoni ülempreestrite võimu all. Liibüa pealik Sesonk (945 924) pani Deltas aluse 22. dünastiale ja ühendas ka Ülem-Egiptuse, taastades Egiptuse poliitilise ühtsuse. Sesonk sekkus Palestiina asjadesse ja rüüstas Jeruusalemma. 9. saj lõpul ja 8. saj oli Egiptus killunenud Deltas valitsevate 22., 23. ja 24. dünastia vahel. Nuubias (Sudaanis) tugevnes Egiptuse tsivilisatsioonist tugevalt mõjutatud Kusi riik, mille võimu alla langes ka Ülem-Egiptus. U. 730. a. vallutas Kusi kuningas 3 Pianhi (747 716) ka Memphise ja ühendas Egiptuse Kusi valitsejate (25. dünastia) võimu alla. 671 vallutas Assüüria kuningas Assarhaddon Memphise. Tema järglane Assurbanipal vallutas 664 ka Teeba ja alistas terve Egiptuse. 550datel aastatel lõi assürlaste nimetatud asevalitseja Psamtik (664 610) Assüüriast lahku ja pani aluse Egiptuse viimasele hiilgeajale (26. dünastia)
imemisrefleks. Neuroloogilised probleemid võivad olla kaasasündinud: aju vesitõbi,aju hüpoplaasia,kaasasündinud epilepsia, hüpoksiline entsefalopaatia (ajuturse). Üldiseks tunnuseks varsal on krambid, suutmatus seista, orienteerumishäired . Närvisüsteemi haigusteks varsal võivad olla ka meningiit, viiruslik entsefaliit, ajutrauma, näonärvide halvatus, seljaaju trauma, nakkushaigus teetanus. Pildil on kujutatud ajuturset. Neerude töö6 Lootepuhune kusi koguneb allantoisi vedelikku.Vastsündinu eritab kust ca 150 ml/kg päevas, mis on palju suurem kui võrreldavad suurused täiskasvanul hobusel. Samal ajal on kusi vähem kontentreeritud kui täiskasvanutel.Kuna neerud on veel arenguetapis, tuleks keemiliste ravimitega ettevaatlik olla, seda sellepärast, et neerud ei ole võimelised väljutama toksiine ja ravimite jääke . Väga tähtis on jälgida esimest urineerimist, et aru saada, kas kuseteed töötavad normaalselt
Ööpäevad moodustab umbes 100 liitrit esmast uriini. Neeru torukeste süsteemis toimub vajalike ainete tagasi imendumine verre. Ainete reabsorbeerumine neerutorukestest toimub valikuliselt. Neerud reguleerivad suure täpsusega organismi sisekeskkonna konstantsust e. Homöostaasi põhimõttel vajalik sisse, ebavajalik välja. Neerus ei tegutse kõik nefronid korraga. Adrealiini puhul töötavate päsmakeste arv väheneb. Kusi aine ja kofeiin suurendavad töötavate päsmakeste arvu. Normaalselt töötav päsmake töötab järgmiselt: 15 sek tööd, 45 sek puhkust. Neerude talitlus sõltub neeru funktsionaalsest seisundist: 1. päsmakeste kapillaaride vee läbilaske võimest 2. vererõhk päsmakeste kapillaarides 3. töötavate päsmakeste arvust Uriini eritumine organismi Uriin liigub kusejuhade kaudu kusepõide. Kusejuhad tõmbuvad periooditi kokku (peristaltika) Kusepõis
eruelevant tokolopopulos kes ärkab öösel kax korda ja annab keskusele edasi oma unenäo seadus kus defitsiit ei teki ega kao vaid aina muundub yhest liigist teise siiski titanic uppus homme paneme lletehase kinni laske ometi nukogude luulel itseda siis ta ju närtsib kiiremini andke mulle toetuspunkt vi ärge andke ma ei tsta maakera yles katu tuli koopast vaatas uhuud nyhkis oma parteipiletit vastu uhhaad metsas sirgus samovar meri on paxem kui mesi muri on paxem kui musi kuri on paxem kui kusi runnel on peenem kui peep aga minu petaja on salmon rushdie maxke mulle see kuus miljonit ning ma tapan ta oma loominguga Sinijärv kasutab oma luules ks asemel x ning ü tähe asemel y.
Bioloogia kodutöö Johanna Adojaan, 9.C 1. Organismi ööpäevane valkude, rasvade ja süsivesikute vajadus - kui suur ja milleks. Toiduvalgud peaksid katma 10-20% päevasest toiduenergiast. Valkudes olevad aminohapped on universaalsed, asendamatud toitained, mille sisulised kestvad varud inimkehas puuduvad. Näiteks kogu see info, mis on inimesel geenides, saab realiseeruda valkude kaudu. Toidulipiidid ehk rasvad annavad 25-30% organismi koguenergiast. Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes. Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergi...
Jüri Gümnaasium ÜLETREENITUS Referaat Koostaja: Mai Triin Puström 11.ki klass Juhendaja: Martti Pent SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 MIS ON ÜLETREENITUS?................................................................................................. ..3 SÜMPTOMID.................................................................................................................. ........3 KUIDAS TEKIB ÜLETREENITUS?.....................................................................................4 TAASTUMINE..........................................
võetakse. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad. Eritamine: Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, soolestik ja nahk. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Neerude eritis on kusi, mille teke algab neerukehakestes. Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all, rõhk soodustab filtreerumist. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained(glükoos) ja suurem osa veest verre tagasi. Ülisuur imendumispind kindlustab lõpliku jääkainete eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise
KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka ühiskonnaõpetuses) ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kõigepealt veendu, et mõistad arutluse teemat või küsimust õigesti ning saad aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tõstatatud küsimusele) sellest lähtuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud võrdlust (võrdlevat analüüsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keske...
KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka hiskonnapetuses) ei nua mitte ainult sgavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, vimet analsida ja seostada teemat puudutavaid ksimusi, oskust snastada phjendatud hinnanguid ja jreldusi ning valida sobivaid niteid, oskust oma mtteid selgelt vljendada ja kige thtsam head kige olulisema tajumise vimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kigepealt veendu, et mistad arutluse teemat vi ksimust igesti ning saad aru, missugust ksitluslaadi see teema vi ksimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud ksimuse kujul, kujunda kigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tstatatud ksimusele) sellest lhtuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud vrdlust (vrdlevat analsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mlemat poolt vi kiki ksimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid hele. Sarnasuste ja erinevu...
Kandidoos Hepatiit B Nakatumine Levib kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal partneriga, kellel on hepatiit-B. Viirus levib ka siis kui narkootikumide, vitamiinide või steroidide süstimisel, ning tätoveerimisel ja aukude torkamisel kasutatakse ühiseid süstlaid ja nõelu. Haigustunnused Esimesed haigustunnused ilmnevad 2-6 nädalat pärast nakatumist. Tekivad väsimus, peavalud, palavik, isu langus, iiveldus, oksendamine, kogu keha sügelus, silmavalged muutuvad kollaseks, tume kusi, hele väljaheide, kõhuvalu. Diagnoosimine Diagnoosimiseks võetakse veenist vereproov, mida laboratoorselt uuritakse. Ravi Spetsiifilist hepatiit-B ravimit ei ole. Inimene paraneb ise teatud aja jooksul ja pärast seda ei ole ta enam nakkusohtlik. Hepatiit B Seenhaigused Tekitajad Tekitajaks on Candida albicans või teised Candida seenetüved. Seennakkuse ägenemisele võivad põhjustada antibiootikumide tarvitamine, elustiili muutused (nt. kitsad teksad, liiga sage suguelu jms.). Kaebused
Carl Wilhelm Scheele (1742- 1786) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lain...
leiab hunt loomad üles ja murrab need maha. Alles pärast jüripäeva pandi loomadele kellad kaela. Perenaine pidi jüripäeva hommikul midagi õmblema, et hundipojad nõelapistetest pimedaks jääksid. Mõnes talus määriti loomi enne karjamaale laskmist tõrvaga, et loomad kogu suve terved oleksid. Hommikuti anti loomadele püssirohu ja soolaga viil leiba, enne kui nad õueväravast välja karjatänavale lasti. Laudast väljalaskmisel ütles perenaine loomadele: "Sitt ja kusi karjamaale, piim ja või tooge koju!" Siis saatis perenaine karja koos karjasega karjamaale ja jäi ise ka mõneks tunniks sinna. Karjane pidi kogu päeva karja juures olema ja tähele panema, et keegi võõras inimene esimesel karjapäeval karja juurde ei tuleks. Kardeti nö "kurja silma", mis loomadele suve jooksul pidi õnnetusi ja haigusi tooma. Karjasel võis ainult kepp kaasas olla. Kui lehmad esimese karjapäeva õhtul koju tulid, tõttas perenaine neile vastu, et kõik nende piim ja
kõrrelised umbrohud 0,8 l/ha 22,40€/ha õiepungade moodustumise faasis 6.3 Herne Tehtavad Tõrjutavad objektid Preparaadid ja Kg või Tõrje Mär- tööd kulunormid kg või liitri aeg kusi liitrit ha-le Hind/ ha maksu- mus Haiguste Esimeste Pritsi- tõrje Kuivlaiksus, Signum haigustunnuste mist
läheb portselanipoodi kord tokolopopulos katu tuli koopast kuid temast trygib vaatas uhuud ette mööda ja yle nyhkis oma parteipiletit suurekasvuline vastu uhhaad isaskodanik metsas sirgus samovar kes väidab meri on paxem kui mesi et ta on muri on paxem kui musi hannibali sōjaväe kuri on paxem kui kusi eruelevant runnel on peenem kui peep tokolopopulos 3 kes ärkab öösel kax korda ja annab keskusele edasi aga minu ōpetaja oma unenäo on salmon rushdie maxke mulle see kuus miljonit ning ma tapan ta oma loominguga Katkend võetud: ANARHIA ehk Mōni Hansen Ees Vōi Taga
kasutatkse kastmes hautatult või grillitult Mõõkkala leidub Atlandi ookeanis ja Põhjameres keha ilma soomusteta, sinine või sinakas hall saba ja uimed on söödavad enne küpsetamist võiks marineerida, küpseb paremini ja lihtsam seedida Hai elab soojades vetes, 220 liiki suurus oleneb liigiti, 50 cm kuni 15 meetrini hail pole luid vaid on kõhred nahk on tugev ja kare hai kala sisaldab kusi ainet, isendi suremisel tekib tugev hais, süüa paari päeva pärast liha on valge ja maitsev, süüakse ka uimi Rai rinnauimed moodusatavad tiivad ligi 100 liiki 30cm kuni 6 meetrit Skelett kõhreline Saba katavad ogasid meenutavad , millest mõned mürgised Sisaldab kusiainet Väga hinnatud on rai maks Sardiin Suurte parvedena Vahemeres jms Heeringa sugukonda kuulub
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26kj(S)-2 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM....................................................................................3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID.....................................................................................4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE.................................................................................5 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE...............................................................................7 4. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................8 Objektiivsed andmed:.............................................................................................................8 Subjektiivsed ...
Pugupiim (tuvid) Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu Lihasmaos toit purustatakse tugeva lihaskesta, hõõrla ja gastroliitide toimel ning segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustamine 36. Sooleseede lindudel. Mikrobiaaalne seede umbsooles. Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline seede umbsooles tselluloosi käärimine lenduvateks rasvhapeteks ja B-vitamiinide süntees bakterite poolt Roe ning kusi segunevad kloaagis toit läbib seedekanali kiiresti, 3-4 h peale söömist algab jääkide väljutamine ning ööpäeva jooksul väljub umbes 80%. toidu läbimine kiireneb munemisperioodil ja välistemperatuuri langemisel, aeglustub haudumise ajal ja vitamiinivaeguse korral. 37.
50. Kasejuust ja tetreleib on lapse rohi 51. Kes kaupmehe lapsele komvekki pakub 52. Kevadel ei kerki kakk ega kasva laps 53. Ära kiida hunti karjakoeraks ega ulakut hääks lapseks 54. Kodus laps kuulsam, ahju pääl ausam 55. Koerale vorsti või lapsele kanni 56. Kuri laps on vanema vits 57. Kusi kuivab, pask paraneb, lapsest saab laps jälle 58. Kärmäs käü käskmätä', laisk ei lähä' lapsatõngi 12 59. Ühe kääga võis ainult lapsega naine leibä murda 60. Ega küsija lapsele ei anta 61. Lage soo -- lagund regi, joobnud naene -- nutja laps 62. Kes laisa lapsed toidab, kui virkasi pole 63
suguelundeid ning sagedane on kujutlus mõnest metsavaimust, kelle "liige" või "riist" ulatub alla põlve. Et südant kujutleti elundhingena, selle kohta on selge osutus "Henriku Liivimaa kroonikas" (XXVI 6), kus kõneldakse, kuidas 29. jaan. 1223 Sakala mehed võtsid kinni taanlasest foogti Hebbi ja "kiskudes veel elusa Hebbi südame ihust välja ja küpsetades tulel, ja jaganud selle omavahel, sõid ära, et saada tugevaks kristlaste vastu." Ka kusi ja väljaheide näib olevat seotud neis peituva elujõu kujutelmaga, sest valiti kohta ja suunda kuhu need lasta, neid kasutati vahel ka arstimisvahenditena. Verigi on elujõu kandjaks, millega seletub selliste loomade vere joomine, kelle elujõudu tahetakse saada (näit. karu). Kristlikust ajast on meil tuntud motiiv oma hinge müümisest kuradile kolme veretilga eest. Ka sülg on elujõu (hingejõu) asupaik. Näiteks näkku sülgamine võib olla
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD Referaat Tallinn 2014 RASVUMINE. Mõiste. Rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel söömisel (kaloritarbimisel) ning vähenenud füüsilisel aktiivsusel. Sagedasem põhjus on toiduga saadava ja organismi poolt kulutatava energia tasakaalustamatus - energiat saadakse rohkem, kui kulutatakse. Rasvkoe ülesanded. Rasvkude on eelkõige organismi energiatagavara. See on reserv, mida organism asub kasutama, kui lihtsamini kättesaadavad energiavarud- suhkrud ehk süsivesikud- on kahanenud miinimumini (nälg, intensiivne treening) või need on millegipärast rakkudele kättesaamatud (diabeet). Samas on rasvkude endokriinorgan, mis toodab hormoone ja teisi organismi mõjutavaid bioaktiivseid ühendeid. Tekkepõh...
kaubavahetusele nt. vallutati Nuubia põhjaosa,Vahemere idakalda kaubanduses osalemine (Byblose sadam), Käsitöö ja kunsti õitseaeg, riigireformid nt. kohalike nomarhide võimu kärpimine o Uus Riik-u 1550-1075eKr,u 1550 hüksoslaste maalt väljaajamine ja riigi taasühendamine, riigi ulatuse ja jõukuse kõrgaeg, armee väljaarendamine (kaarikuvägi), uued vallutused Kusi vallutamine (Napata linn), uurimisretk Punti, Levanti sõjakäik (kuni Eufratini), u 1350 vaarao Amenhotepi uus religioon (Atoni kultus), tähtsaim usukeskus Teeba, tõusis preesterkonna osatähtsus riigi elus o Hiline riik-u 1075-525 e.Kr, võõramaist päritolu valitsejate võim, traditsiooniline ilme, 525 e.Kr langes Egiptus kaheks sajandiks Pärsia võimu alla
. Petmise toimingud Kes võivad petta? 1.elututest asjadest – liikuvad, hääli tegevad (nt. laev, pasun, regi, vile); 2. elus asjad – konn, varss, kägu, sookurg. Eriti suured petjad on linnud. Petmistegevused: kuulmine – 3x kägu kukub (3, aastat elada, 3.a. pärast kolid, 3.a. pärast lähed mehele); nägemine; varjamine; asja saamine (nt. juustest salgud..kui saadakse see asi, siis saadakse ka võimu selle üle; situtamine - sülg, veri, kusi, sitt; üle läve võtmine; nime teada saamine; lubamine; pilk (petmine, kui võimu saamine teiste üle); liitmine; kinkimine – inimesed kingivadki tahavad sidemeid luua või katkestada; eitamine; välja naermine, pilkamine; mõõtmine/loendamine Tunded mida kardetakse seoses petmisega? ehamtus; igatsus; imestus; hirm. Tegevused on olnud vahendid, et kutsuda esile emotsionaalne reageering. Mida teha, et ära ei petetaks? Söömine; joomine; piibu tõmbamine; sülitamine (üle õla); pissimine
Esialgu oli riik jagunenud Alam-Egiptuseks 21. dünastia ja Ülem-Egiptuseks Amoni ülempreestrite võimu all. Liibüa pealik Sesonk (945 924) pani Deltas aluse 22. dünastiale ja ühendas ka Ülem-Egiptuse, taastades Egiptuse poliitilise ühtsuse. Sesonk sekkus Palestiina asjadesse ja rüüstas Jeruusalemma. 9. saj lõpul ja 8. saj oli Egiptus killunenud Deltas valitsevate 22., 23. ja 24. dünastia vahel. Nuubias (Sudaanis) tugevnes Egiptuse tsivilisatsioonist tugevalt mõjutatud Kusi riik, mille võimu alla langes ka Ülem-Egiptus. U. 730. a. vallutas Kusi kuningas Pianhi (747 716) ka Memphise ja ühendas Egiptuse Kusi valitsejate (25. dünastia) võimu alla. 671 vallutas Assüüria kuningas Assarhaddon Memphise. Tema järglane Assurbanipal vallutas 664 ka Teeba ja alistas terve Egiptuse. 550datel aastatel lõi assürlaste nimetatud asevalitseja Psamtik (664 610) Assüüriast lahku ja pani aluse Egiptuse viimasele hiilgeajale (26. dünastia). Psamtik võttis
organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Seega uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja kusiainet ehk karbamiidi. Tekkiva uriini hulk sõltub tarvitatud toidu ja vedeliku hulgast, samuti ka sellest kas inimesel on jahe või palav. 17.2 Suguelundkond 17.2.1 Naiste suguelundid Rinnanäärmed, Suured häbememokad, Munasarjad, Kõdisti, Munajuhad, Väikesed häbememokad, Emakas, Tupp 17.2.2 Meeste suguelundid Munandid, Eesnääre, Munandimanused, Sugutisibulanäärmed, Seemnejuhad, Suguti,
Potisinine: harilik sinerõigas(lisatis tinctoria) või indigo. Kõige enne tehti sinist värvi sinerõike toorestest lehtedest. Harilik sinerõigas oli Euroopas kasutusel juba keskajal. See taim kasvab rannas. Värvitakse tooreste lhtede mahlaga. Euroopas kaotas sinerõigas oma tähtsuse värvainena 18. sajandil, kuid sünnib loomadele söödaks ja sobib heaks meetaimeks. 18. saj. toodi Euroopasse kallihinnalist indigo värvainet, millest sai potisinist. Kusi pandi savi- või vaskpotti hapnema ning lisati indigo. See pulbritaoline aine mässiti riidenutsaku sisse, kui ligunema pandi. Vahetevahel segati, hoiti ühtlases soojuses lambasõnniku all. Valgendaja võtab aga selle värvi maha. Taimedega värvimine on nüüd ära jäänud, sest 19. sajandil tulid poodidesse müügile aniliinvärvid. Alljärgnev taimedega värvimise õpetus on aga pärit Vormsi käsitööseltsi esinaise Kristiina Rajando koostatudVäikesest käsiraamatust. Vormsil toimusid
Hingamisbronhioolidest saavad alguse alveolaarjuhakesed. Alveolaarjuhade lõpposad on laienenud ja moodustavad alveolaarkotikesi.Alveolaarjuhade seintes paiknevad kopsualveoolid (alveoli pulmonis). Alveoolid on ümbritsetud kapillaarvõrgustikuga, mille seina kaudu toimub gaasivahetus väliskeskkonna ja loomorganismi vahel. 60. Eritusorganite üldine iseloomustus. Eritusorganid on paarilised neerud (ren), kusejuhad (ureter) ja paaritu kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra). Kusi valmistatakse neerudes vere filtreerumise tulemusel. Kusejuha kaudu suunatakse kusi neerust kusepõide. Kusepõis on kuse ajutine hoiustamiskoht. Kusiti kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. Kusepõis ja kusejuha koosnevad 3 kestast (limas, lihas ja välimine kest). Kusepõie välimiseks kestaks on serooskest, kusejuhal adventitsiaalkest. Põie ja kusejuha limaskest on kaetud transitoorse epiteeliga, millele järgneb proopria ja submukoosa. Lihaskestal on kolm kihti
teab erituselundeid ja nende ülesandeid Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamik organismi sattunud mürkainetest. Neerud tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. Vähesel määral osalevad organismist liigse vee eemaldamisel ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur), soolestik (vesi väljaheites). 23.14.kirjeldab neeru talitlust Neerude eritus on kusi ehk uriin, mille teke algab neerukehakestes, verest eraldatakse esmane uriin, mis liigub neerutorukestesse. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi. Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda. Üleliigne vesi koos sooladega moodustab uriini. See liigub mööda kusejuha kusepõide. 23.15.teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust
Nokk: seemnesööjatel purustavad, lihatoidulistel lõikavad. Nokk on kaetud tiheda keratiiniga. Hambad puuduvad. Keel on keratiniseerunud. Süljenäärmetes on nii mutsiini ja mõnel amülaasi. Söögitoru kannab peristaltiliste lainetega toidu pugusse. Pugu – söögitorulaiend, hoiustab toitu. Neutraalne pH. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Näärmemaos keemiline seedimine ja lihasmaos väikeste kivide abil toidu mehhaaniline purustamine * toit läbib seedekanali kiiresti * roe ning kusi segunevad kloaagis Taimtoiduliste lindude umbsool on suur, seal toimub fermentatsioon. Röövlindudel on seedetrakt lihtsam ja jämesool väiksem. 35. Pugu, näärmemao ja lihasmao talitlus. Pugu – toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel; Saadab makku reguleeritud toidukoguseid; tärklise seede sülje amülaasi toimel + mõningane bakteriaalne fermentatsioon. Näärmemagu – toimub keemiline seede (HCl, pepsiin)
moodustavad uriini. 4.)Uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõiekesse. Selle seina lihased venivad, nii et sinna mahub u. 1l uriini. Uriin väljub põiest kusiti kaudu, kui selle sulglihased lõõgastuvad. Tähtsaimad erituselundid on neerud, mis koos kusejuhade, kusepõie ja kusitiga moodustavad erituselundkonna. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerude eritis on uriin ehk kusi. Inimesel on 2 oakujulist neeru, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas. Haigused-põiepõletik. Erituselundkonna haiguste ja mõnede teiste haiguste diagnoosimisel kasut. Sageli testiriba, mis kastetakse mõneks ajaks analüüsitava uriini sisse. Ribal järjestikku ülevalt alla paiknevad eri tooni „aknakesed“ muudavad sel ajal värvi. Seejärel võrreldakse testiriba „aknakeste“ värvi karbil olevate värvinäitudega. Ribaanalüüs võimaldab saada korraga 10 näitu: nt kindlaks teha,
palu, pühi, rabu, sabu, samu, sõnu, teri, vabu, vanu. · Sõnad hägu, idu, kubu, lagu, luga, pidu ja sagu on AVlikust tüübist hakanud siirduma AVta tüüpi. Neid võib muuta mõlemal viisil. Alltüüp NIMI · Nimi, nime, nime, nimesse, nimede, nimesid, nimedesse · Ains nom lõpul i · Ühetüvelised: hani, lovi, lõhi, lõvi, lävi, nimi, suvi, süli, tüvi · Kahetüvelised: kusi, lumi, meri, mõni, tuli, uni, veri Alltüüp SEMINAR · Seminari, seminari, seminarisse e seminari, seminaride, seminare e seminarisid, seminaridesse e seminaresse · 4- ja 5-silbilised sõnad võõrsõnad, mille kaks viimast silpi genitiivis on lühikesed ning algavad konsonandiga. Näiteks:Apelsin, baobab, bariton, brigadir, elektron, fenomen, grammofon, honorar, kapital, karavan, komissar, koridor,
Hooldustöötaja aitab patsiendil dusi all käia. Hooldustöötaja aitab patsiendil võtta analüüsi. Hooldustöötaja toetab patsienti. Hooldustöötaja aitab patsienti pesta. Hooldustöötaja aitab patsiendil ennast kuivatada. Hooldustöötaja aitab patsiendil riided seljast võtta. Hooldustöötaja peseb patsiendi pead. Hooldustöötaja aitab patsiendil riided selga panna. H 6. Väljaheide roe, iste, kaka, ekskrement, fekaal. Uriin piss, kusi. Õpetaja peaks selgitama nende terminite erinevusi, nt sõna ,,piss" on kõnekeelne ja kasutatakse patsiendiga vestluses. Sõna ,,uriin" on erialatermin, mida kasutatakse rohkem õpikutes, juhendites jm ametlikus dokumentatsioonis. Samuti sõna ,,kaka" on kõnekeelne ja ülejäänud on ametlikud erialaterminid. H 7. A. Kuseelundkonna haiguste puhul esineb valulik urineerimine ja seda eriti urineerimise lõpus. Võib esineda ka piinav urineerimissoov. Vahel võib koos uriiniga erituda verd.
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
pärinevate ensüümide toimel. Pugupiim tuvidel. Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu. Lihasmaos toit purustatakse tugeva lihaskesta, hõõrla ja gastroliitide toimel ning segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustumine. Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline side. Umbsooles tselluloosi käärimine lenduvateks rasvhapeteks. Roe ning kusi segunevad kloaagis. 61) Toitainete kasutamine söömisjärgselt. Keharakud vajavad energiat ja ehituskomponente pidevalt. Toitainete imendumine pole pidev, vaid sõltub söömisest. Vajalik toitainete säilitamine söögivaheaegadel või nälgimisel kasutamiseks. Reguleeritakse KNS ja hormoonide abil. Rakkudele vajalikud ained : ENERGIAALLIKAD: Glükoos peamine KNS ja ainus erütrotsüütide poolt tarbitav energiaalikas. Glükoosi varumine glükogeen. Varu maksas, skeletilihastes
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid,...
Algas tume ajajärk Idamaad samal ajal Oldi killustatud kuni 9.saj. Puudutas ka Assüüriat ja Babülooniat, olid natukene nõrgemad ja sellest ajast pole seal midagi teada ka. Esile tõusid iisraelased. Aramealased olid nomaadid pm. Hakkasid imbuma igale poole kogu viljaka poolkaare ulatuses. Sel ajal kodustatakse vms ka kaamel. Aramea keel levis hästi ja suretas vaikselt teisi keeli välja. Levisid tähestikkirjad. 8. saj langes Egiptus lõunast Kusi valitsejate alla. Korraks ka Asüüria alla. Assüüria ja Babüloonia. Asüürias oli despootlik kuningavõim. Ehk valitseja pidi tagama aristokraatia lojaalsuse. Ta pidi ka tagama sõjalise edu. Ratsavägi tõrjus välja kaarikuväe. Asüüria talupojad oli küll alluvuses, aga olid vabad. Nad olid ka sõjaväekohustuslikud, 8saj mitteproffesionaalsena. Kord aastas kuningas mobiliseeris osa talupoegadest. Alates 9.saj peale olid Assüüria kuningas väga agressiivsed, saadi palju alasid juurde
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
