Seened ja Inimene Seened esinevad kõikjal maailmas. Kuid enamik seentest on tähelepandamatud kuna nad on nii väikese mõõtmetega ning varjatud eluviisiga. Neid elab pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad seened sümbioosis taimede,loomade ja teiste seentega. Seened muutuvad märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, ning märgatavad ka hallituseda. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seentel on väga suur roll orgaaniliste ainete lagundamisel algosakesteks, toiduahels ning toitainete vahetuses. Kübarseeni kasutatakse söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. Aastatest kasutatakse
Fotosüntees, hingamine 8. klass Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Fotosüntees on valguse toimel toimuv keerukas mitmeastmeline protsess. 6CO2 + 12H2O = vaheetapid = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Õhust CO + mullast vesi H O = glükoos + vesi + hapnik O 2 2 2 Protsessiks on vaja süsihappegaasi (CO ) ja vett (H O) ja energiat (valgus) 2 2 • Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: • valguse tugevusest • süsihappegaasi konsentratsioonist õhus • taimede varustatusest vee ja mineraalainetega • taime seisundist • temperatuurist • lehe vanusest • taimeliigist...
1. BIOMOLEKULID on ained, mis esinevad ainult elusates organismides (rasvad, valgud, sahhariidid). 2. ELU TUNNUSED: 1) rakuline ehitus 2) paljunemine 3) aine- ja energiavahetus 4) areng 5) reageerimine välisärritusele 6) stabiilne sisekeskkond e homöostaas 3. FÜSIOLOOGIA uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. 4. ANATOOMIA on teadus, mis uurib organismide ehitust. 5. NEURAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil. 6. HUMORAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine hormoonide abil. 7. ETOLOOGIA on teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. MAKROELEMENDID keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes: hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. 9. MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomite arv on 3-6. 5 C-ga = riboos ja desoküriboos 6 C-ga = glükoos ja fruktoos...
limahallitus ja vesihallitus. Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Söögiks kasutatakse peamiselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone
PUTUKAD Insecta Putukad on kõige liigirikkam loomarühm. Putukate liike on üle kolme korra rohkem kui kõiki teisi loomaliike kokku. Putukaid leidub kõikvõimalikes elupaikades, nad elavad vabalt või varjatult maapinnal ja vees, sõnnikus, kõdus ja laipades, taimedel ja taimede surnud ja elusates osades, loomade kehal ja sisemuses. Putukate keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid ning üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Lisaks nendele veel kolm paari suiseid. Suiste ehitus on sõltuvalt putukate toitumistüübist väga erinev. Lähtetüübiks on prussakaliste, mardikaliste, sihktiivaliste haukamissuised, mis on kohastunud tahke toidu vastuvõtmiseks. Toitumisviisi muutumisel kujunesid ümber ka suised
BAKTERID on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga (näiteks mügarbakterid ). Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda
paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomides olema kolme tüüpi geene:*replikatsioonigeenid *regulaatorgeenid *struktuurgeenid. Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tiheda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda nim kapsiidiks- jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur. Koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Mõndele viirustel on kapsiid kateud ümbrisega. *Paljunemine toimub elusates rakkudes ning selleks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nim raku nakatamiseks. *Viiruse paljunemisel eristatakse kolme faasi. I- peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses oma genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. II-rakusisese paljunemise periood, mille jooksul toodetakse raku sees suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja
õiele. Taimerakkudes esinevad: 1.Rakukest, mis annab taimerakkudele tugevuse. 2.Vakuoolid- vee ja paljude ainete mahuti. 3.Plastiidid (kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid)- on vajalikud taime toitumiseks fotosünteesi teel. Rakkude jagunemine Rakkude jagunemine on vajalik kahel põhjusel. 1.Organismi kasvamisel peab suurenema rakkude arv. 2.Suured ja vigased rakud on vaja asendada uutega . Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega, kuid ,,elavad" elusates rakkudes. Viirused on üliväikesed haiguste tekitajad ja neid saab vaadelda vaid elektronmikroskoobiga. Viiruste olemasolu eeldati juba 19. sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.)
VIIRUSED Õp. Riina Mändla Viirused - on eluta ja eluslooduse vahepealsed objektid. Miks? HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena,
senituntud bakteritest. -5- Esiteks oli tubaka mosaiikhaiguse tekitaja oluliselt väiksem kui bakter, sest te ei olnud nähtav valgusmikroskoobis, ja bakterifiltrid , mis tavaliselt pidasid lahusest kinni bakterid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja makkusvõimet. Teiseks tähendati, et tubaka mosaiikhaiguse tekitaja ei paljune bakterisöötmetes, vaid ainult elusates rakkudes või eluskudedes. Sellist nakkushaiguse tekitajat hakati algul nimetama contagium vivum fluidumiks- nakkavaks elusaks vedelikuks. Hiljem võeti kasutusele termim virus (eesti keeles viirus). Viiruste osa looduses Kuidas ja millal viirused looduses tekkisid, ei ole selge. Viiruste evolutsiooni uurimine on olnud raskendatud, sest viirusosakesed on väga väikesed ja neist ei ole jäänud mingeid fossiilseid jälgi. Viiruste tekkimiste kohta on kolm hüpoteesi:
hõimkondadeks: · Viburseened (Chytridiomycota) · Jõnksviburseened (Blastocladiomycota) · Neocallimastigomycota · Krohmseened (Glomeromycota) · Ikkesseened (Zygomycota) · Kottseened (Ascomycota) · Kandseened (Basidiomycota) · Teisseened (Deuteromycetes). Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks
8. Organismid Üherakulised või hulkraksed. 9. Populatsioonid Sama liiki organismid teatud maa-alal teatud ajal. 10. Liigid Sarnase ehituse, geneetika ja talitlusega organismid. 11. Ökosüsteem Elusorganismid koos eluta looduse komponentidega ühel alal. 12. Biosfäär Elus loodus. Bioloogia on eluteadus, sest Bioloogia uurib elu kõigil organiseerituse tasemetel Kõik elusolendid on rakulise ehitusega Biomolekule sünteesitakse ainult elusates rakkudes Bioloogia uurimisobjektiks on ka kogu biosfäär Bioloogia uurib ka liikide omavahelisi suhteid Maakera suurim bioom on Siberi Taiga Teaduslik uurimismeetod sisaldab probleemi, hüpoteesi, katseid, analüüsi ja järeldusi Oletatav vastus probleemile on hüpotees Teaduslik fakt on kontrollitud teaduslike meetoditega Paljude loodusteaduslike faktide üldistus on loodusseadus
Ümbris Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurim viirus on rõugeviirus Kujult Kuju korrapärased: pulkjad, kerajad, spiraalsed, hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude paljundamiseks Viiruste erinev paljunemine • Peremeesrakku ruttu Aeglaselt toimiv tappev • Viirus sisestab • Viirus sisestab peremeesrakku oma peremeesrakku oma pärilikkusaine
Kapsiid on jäik, kindla ehitusega struktuur. Mõnedel viirustel on kapsiid kaetud ümbrisega. Viirusosakese ümbris pärineb alati peremeesraku rakumembraanist, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. Ümbrise koostisesse lülitab viirus ka osa oma struktuurvalkudest. 1) Kapsiid ja ümbris kaitsevad viiruse genoomi väliskeskkonna mõjude eest (viiruse ja apsiidi ülesanne). 2) Aitab kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. Viiruste paljunemine toimub ainult elusates rakkudes ja selleks peab viirusosake sisenema rakku. Seda nimetatakse raku nakatamiseks. 3 etappi: 1) Viirusosake kinnitub raku pinnale apsiidi või ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite ehk ankusmolekulide abil. Antiretseptorid seostuvad peremeesorganismi raku pinnal olevate retseptoritega. Et saaks toimuda nakatumine, peavad peremeesorganismi raku pinnal olema viiruse poolt äratuntavad retseptorid.
genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed d) Viirused saavad elada vaid jäigas kapsiidis väljaspool elusat rakku e) Viirused saavad paljuneda vaid elusates rakkudes f) Kui viirus tungib peremeesrakku, siis hakkab nakatunud rakk muunduma g) Selle tagajärjel rakk peatab viiruse paljunemiseks mittevajalike rakuliste valkude sünteesi ning lütitatakse välja rakuliste geenide transkriptsioon h) Tekkinud viirused lähevad rakust välja ning rakk hävib kui on tegemist lüütilise elutsükliga i) Kui viirus püsib rakus mitteaktiivsena, siis nimetatakse seda haiguse peiteperioodiks
Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: · DNA-viirused näiteks herpes, adeno, papilloom RNA-viirused - punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt Viiruste paljunemine · Väljaspool rakku on viirusosakesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel · Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes · Esmalt viirusosake seondub raku pinnale, seejärel siseneb rakku ja vabastab oma genoomi kapsiidist · Alles seejärel osutub võimalikuks viiruste genoomi paljunemine LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL · Looduses ei toimu aga kaugeltki kõigi viiruste paljunemine sellise skeemi järgi · Kui iga viirusnakkus viiks organismi hukkumisele, siis lõpeks see ka viiruse enese surmaga kuna poleks ühtegi elusrakku, kus viirusel oleks võimalik paljuneda
vähitekitajateks. Üldjuhul võib juba väga väike kogus mutageene tekitada mutatsioone. Füüsikalised mutageenid on radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus ja otsene elektromagnetkiirgus. Kiirguste ühine tunnus on see, et nad tungivad läbi naha kihtide organismi, tekitades rakkudes mutatsiooni. Radioaktiivse kiirguse hajumine või neeldumine aines põhjustab suure hulga elektriliselt laetud ioonide tekke, mis omakorda ioniseerivad ümbritsevaid molekule. Elusates kudedes võivad kiirguse poolt tekitatud ioonid kahjustada normaalseid bioloogilisi protsesse, kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil. Kiirguskahjustuse olulisimaks ,,märklauaks" rakus on DNA raku päriliku informatsiooni kandja. Kiirgus võib ioniseerida DNA-molekuli, põhjustades selles otseseid keemilisi muudatusi. Kuid mõju võib-olla ka kaudne: kiirgus ioniseerib rakkudes oleva vee, milles tekivad vabad radikaalid keemiliselt üliaktiivsed ühendid, mis kahjustavad rakke
Seened Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Vaid osa seeni moodustab silmaga nähtavaid viljakehi. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seente tähtsus Seened orgaanilise aine lagundajatena Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimede, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks. Sapotroofid (seened, mis toituvad surnud organismidest) on
Vastus: Erinevused: ei ole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, ei ole rakulist ehitust, ei kasva ega arene Sarnasused: ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, muteeruvad, evolutsioneeruvad 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes ning selleks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nim. raku nakatumiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi: a) viirusosake seondub raku pinnale b) viirusosake siseneb rakku ja vabastab genoomi kapsiidist c) viiruse genoom paljuneb Lüütiline tsükkel - paljunemine, millega kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemine, mille puhul viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega
külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist. Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigusi. Põhjustavad taimehaigusi. Bakterid võivad inimesele ka kasulikud olla: Neid kasutatakse toidu valmistamisel (nt hallitusjuust). Mõned bakterid aitavad taimedel toituda (nt mügarbakterid). Aitavad loomadel seedida ja toodavad soolestikus loomadele vajalikke vitamiine. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt
regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikult probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Küsimused. 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? - Kuna elu on keeruline ja mitmekesine. 26. Kuidas on elu omadused omavahel seotud? - Toitumine => kasv => paljunemine => arenemine => jne. 27. Miks bioloogia tegeleb biomolekulide uurimisega, ehkki molekulid pole elusad? - Biomolekulid on elu aluseks, tekivad ainult elusates organismides. 31. Mille poolest erineb teaduslik hüpotees igapäevaelus tehtavatest oletustest? - Teaduslik hüpotees põhineb alati teaduslikel faktidel. Mõisted. 1. Anatoomia uurib organismi ehitust. 2. Biosfäär kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. 3. Etoloogia teadusharu, mis uurib loomade käitumist. 4. Füsioloogia teadusharu, mis käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni. 5
eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Väljaspool peremeesrakku eksisteerivad viirused viirusosakestena. Kujult on viirused korrapärased. Viirused ohustavad kõiki elusorganisme. Tuntakse bakteriofaage, mis kahjustavad baktereid (bakteriviirused), putukate, taimede, loomade viirushaigusi, inimese viirushaigusi. Viiruste paljunemine Viirus on aktiivne ainult peremeesrakus ja paljuneb vaid elusates rakkudes. Viirus tungib peremeesrakku, korraldab ümber raku ainevahetuse oma genoomi ja viirusvalkude paljunemiseks. Raku nakatumine: Viirus kinnitub antiretseptoritega rakupinna retseptoritele ja tungib rakku. Viirus vabaneb kapsiidist tsütoplasmas ja tuumas. Viirusosake sisestab oma genoomi peremeesrakku. Lüütiline tsükkel: viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb raku surm.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
orgaanilisest ainest. Bakterid täidavad kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet: nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi jalämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele enam õige varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. 1 gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine
rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. 1 gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda.
Seened Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened
rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. 1 gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda.
Kaovad karotinoidid, tekivad klorofülli sisaldavad kromoplastid. Juurviljad. Porgand, peet. Leukoplastid võivad üle minna kloroplastiks. Klorofüll tekib kartulimugulas endas. Kui leukoplast sisaldab tärklist, on see amüloplast kartul päike tekib solaniin, mürgine. Taimerakkudes võivad esineda varuaine tilgad ehk inklusioonid. Kloroplastid asuvad raku membraani äärtes. Vakuool = raku mahlamahutid. Vee ja rakumahla säilitamine. Turgori = raku siserõhu tagamine. Vanades elusates rakkudes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool. (taimerakk) Tsütoskelett isepärane kõigile rakkudele. * avastati 10-15 aastat tagasi * moodustavad valgulised fibrillid, mis hoiavad organeid koos * sõltuvalt valgulise kiu läbimõõdust jagatakse - mikrofilamentideks - fibrillideks - (mikro)tuubuliteks * suudab kuju muutu õhemaks, pikemaks * suudab endaga seotud organelle liigutada
limakest ehk kapsel, mis kaitseb rakku kuivamise ja fagotsütoosi eest. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed ehk piilid, need aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Sageli on bakteritel üks või mitu viburit, mida kasutatakse liikumiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. 1 gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. 4 Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede
rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. 1 gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda.
REAKTSIOONID TOIMUMISKOHT toimub mitokondri toimub päristuumse sisemuses e toimuvad mitokondri raku MAATRIKSIS harjakeste membraanil tsütoplasmavõrgustikul (kõigis elusates rakkudes) mitokondri membraanide vahel raku vedelas sisekeskkonas LÄHTEAINED glükoos (koosneb 6st C NAD + FAD + 2 püruvaat 6 O2 + 2 NADH2 + 4 aatomist) + ?? NAD + + 2 ADP + 2P NADH2 + 6 FADH2 + 34 ADP + ?
Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda.
vesihallitus (Oomycota).Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad.Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940
männikud. Mustika kõdusoo muld happeline. Enamasti männikud. Alusmets hõre, pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübiga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp enamuspuuliik tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega. Alusmetsas: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 2.1 Olulisemad seenhaigused JUUREPESS üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi. Elusates puudes on haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja. Juurepessu viljakehad on raskesti märgatavad, metsavarise all; viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Puud võivad nakatuda 2 viisil: otseselt (suuremate tüve-ja juurevigastuste kaudu) ja kaudselt (eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi selle nakatub terve juurestik Mütseel ehk seeneniidistik. Enamus seeni üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest
Ärimehed ei viitsi valmistada kitsa toimealaga vahendeid, sest see on kulukas ja nii tekivadki resistentsed superbakterid, sest ega bakteridki ei taha alla anda. Hävivad küll nõrgemad, kuid tugevamad koguvad ja muudavad end. Et veel pidurdada seda valitsevat "moevoolu" (bakterite täielikku hävitamist) peaks inimesed teadma, kes on nende vastasteks ja selleks avaneb neil hea võimalus lugedes järgnevat uurimustööd. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Tuntakse kerapisikuid e. kokke, selliseid on näiteks Staphylococcus ja Streptococcus, sageli esinevad kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste esindaja
konna mõjutuste eest. b) aidata kaasas viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. Pärast kinnitumist raku pinnale saab viruse genoom siseneda rakku ja alustada paljunemist. 1.3 Viiruste paljunemine Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes ning selleks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nim. raku nakatumiseks. Raku nakatumiseleristatakse mitut etappi: a) viirusosake seondub raku pinnale. b) viirusosake siseneb rakku ja vabastab genoomi kapsiidist. c) viiruse genoom paljuneb. Raku nakatumine Viirusosakese seondumine raku pinnale toimub kapsiidi või ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite abil. Seega määrab viiruse nakatumisvõimelisuse ära see, kas raku pinnal on või
Seal, kus Maa on vulkaaniliselt aktiivne, saab kasutada geotermilist energiat. Näiteks Islandil kasutatakse termaalvett linna kütmiseks ja aedviljade kasvatamiseks kasvuhoonetes. Aatomienergia on lootustandev seetõttu, et kasutatakse aine osakeste lõhustamisel tekkivat energiat. Kuid aatomienergia saastab loodust ja on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed ained. Võibolla õpivad inimesed kunagi tegema selliseid päikesepatareisid, nagu on elusates taimedes. Teatavasti saavad taimed teha toitaineid (energia) valgusenergiat kasutades. LÄMMASTIKURINGE Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N 2 (vaba lämmastik) muudetakse lämmastikuühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N2 N2 (ÕHUS) N-ühendid VALKAINED N2 (ÕHKU) 1
Näiteks, röntgen- ja -kiirguse kvandid põhjustavad ainult aatomite ionisatsiooni ja ergastust. Neutronite voog võib aga tekitada tuumareaktsiooni, mille tagajärjel molekulist lüüakse välja prootoneid ja aatomituumi, need aga omakorda ioniseerivad eluskude. Kõik need nähtused käivitavad biokeemiliste muunduste ahela, mis põhjustab teatavaid, väliselt ilmnevaid radiatsiooniindutseeritud efekte. Teadust, mis uurib radiatsiooniindutseeritud efektide tekkemehhanismide seost elusates struktuurides neeldunud kiirguse energiaga nimetatakse mikrodosimeetriaks. 4.Radiomeetrite ehk osakeste loendurite abil registreeritakse radioaktiivsel lagunemisel kiiratavaid elementaarosakesi või -kvante. Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel. Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid.
Ksüleemi anatoomiline struktuur on hästi kohanenud veevahetusele. Vesi liigub kõrgemate taimede vartes kahte tüüpi juhtsoontes - trahheedes ja trahheiidides. Trahheed ja traheiidid on surnud, paksuseinalised, ilma sisaldiseta anatoomilised struktuurid. Tänu sellele nad ei kollapseeru negatiivse rõhu tingimustes. Vee liikumisel surnud rakkudes esinev takistus on palju väiksem võrreldes takistusega liikumisel elusates rakkudes kui vesi peab läbima rakumembraanid. Eriti hästi sobivad vee transpordiks suure diameetriga trahheed, sest takistus soonte läbimõõdu kasvades väheneb. Seega vee liikumise kiirus ksüleemis on seda suurem, mida suurem on ksüleemitorude diameeter. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk null või negatiivne? Kui rakk kaotab transpireerimisel vett, siis turgorõhk väheneb, ruumala väheneb kuni rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet (piirplasmolüüs) ja P=0
Erutuvate kudede füsioloogia uurib välis- ja sisekeskkonna mõjutuste ja bioloogiliste reaktsioonide vahelisi üldiseid seaduspärasusi. Ärrituvus on kõikidele elusatele organismidele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega (omane nii taimedele, kui ka loomadele). Ärritajad on välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone, jaotatakse energeetilise olemuse alusel ( füüsikalised temp valgus heli elekter, keemilised hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp).
3 Üldbioloogia. 1.-2. Vitamiinid: funktsionaalne rühm, ensüümide aktivaatorid, koensüümid, mida organism ise ei suuda sünteesida. ORGAANILISED AINED MAKROMOLEKULID (polümeerid): Polüsahhariidid 1 Varu: Tärklis: a. Amüloos b. Amülopektiin c. Glükogeen (loomne tärklis, koosneb klükoosist, klükoosi ühendites on rohkem harunemisi, võib olla ka seentes, bakterites... teistes elusates organismides. Loomne tärklis paikneb tsütoplasmas) Inuliin (fruktoosist, omane korvõielistele, pole suhkruhaigetele kahjulik, maapirnis, päevalille seemned) 2 Struktuursed: (polüsahhariidid) a. Tselluloos (kõige levinud elusorganismides esinev biomass, koosneb klükoosist, molekulid on omavahel ühendatud teisiti, võib olla nii loomne kui taimne) b. Kitiin (koosneb abiinosuhkrutest, kiitiinist putuka kestad ei seedu, )
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel:
Downi sündroom). Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. Viirused on elus ja eluta looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehitusega bioloogilised objektid. Viirused koosnevad kapsiidist, ümbrisest ja pärilikkuse ainest (genoomist). Kujult on viirused korrapärased. Viirus on aktiivne ainult peremeesrakus ja paljuneb vaid elusates rakkudes. Villu Paljunemistsükkel A.viirus kinnitub rakupin- nale B. sisestab oma genoomi peremeesrakku
Viirusosakeste kapsiidil ja ümbrisel on kaks funktsiooni. Esiteks kaitsevad need viiruse genoomi väljaspool rakku keskkonna mõjutuste eest ja aitab kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. Viiruste paljunemine Väljaspool rakku on viirusosakesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga ning neil puudub paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes ning selleks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nimetatakse raku nakatamiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi. Esmalt peab viirusosake seonduma raku pinnale, seejärel sisenema rakku ja vabastama oma genoomi kapsiidist. Alles seejärel osutub võimalikuks viiruste genoomi paljunemine. Viiruse paljunemisel eristatakse kolme faasi. Peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab
tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. 2. Kaudselt – nakatunud kännu juurestiku läbi levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Sagedasem variant. Mütseel – e
ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Se eneteadust hõl mab niihästi pär mi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järg misteks hõi m kondadeks: * Viburseened * jõnksviburseened * Neocallimastigo m y c ota * Kroh mse ened * Ikkeseened * Kottseened * Kandseened * Teisseened. Se ened esinevad k õikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii o ma väikeste m õ õtm ete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loo mades. Sageli elavad nad s ü mbioosis taimede, loo made ja teiste seentega. Se ened v õivad muutuda m ärgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, sa muti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Se ened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult s öö giks, sa muti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940
Taimede ja vetikate osatähtus looduses ja inimese elus looduses Inimese elus · Paljudele loomadele toiduks · Toodab hapniku mida on inimesel on · Paljudele loomadele elukohaks eluks vaja. · Toiduks BAKTERID,VIIRUSED Bakterite ja viiruste erinevused: Viirused Bakterid 1. Paljunevad elusates rakkudes 1. Paljunevad pooldudes 2. Viirustel puudub rakuline ehitus 2. Bakterid pn ainuraksed Baktereid kasutakse-toiduainete valmistamiseks Viirusi kasutatakse-vaktsiinides Inimese organismis on vaja elavaid paktereid 1) lõhutavad toitaineid 2) sünteesivad vitamiine Vaktsiin-haigustekitajatest valmistaud ained, mille viimine organismi hoiab ära sellesse haigusesse haigestumise
Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seentel on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui märksa tuttavamad kübarseened. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel algosakesteks, toiduahelas ja toitainete vahetuses. Kübarseeni ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940
VIIRUSTE ELUVIISID RAKKUDES Elutegevus algab raku nakatamisega viiruse poolt, mis lõppeb uute viirusosakeste tootmisega ning vahel raku surmaga. Eluviisid saab jagada kaheks: 1. Presistente kasv aeglane viiruse kasv, mis ei kahjust rakke ja organeid, kuid toodetakse viirusosakesi. 2. Latentne kasv viirus püsib rakus, ilma, et kahjustaks rakku või toodaks uusi viirusosakesi. VIIRUSTE PALJUNEMINE Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes. Selleks peab viirusosake sisenema rakku. Paljunemise etapid: 1. Raku nakatumine Viirusosake seondub raku pinnale kapsiidis või ümbrises olevate ankurmolekulide abil, need seonduvad rakupinnal olevate retseptoritega. 2. Viiruse sisenemine rakku Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ja sisestavad nii viiruse kapsiidi raku sisemusse. Ümbriseta viirused viirusosake siseneb rakku otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel. 3
Transgeensed organismid on need, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis avalduvad ja järglastele päranduvad. On olemas ka geeninokaut, mis tähendab seda, et mingi geen on vaigistatud (huvipakkuv geen), tegelikult siis 2 sarnast ala vahetatakse ära) 48. Viiruste peamised klassid Viirus – eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel levad rakulise ehituseta organismid. Viirus on aktiivne vaid peremeesrakus, paljuneb vaid elusates rakkudes. Viirus tungib peremeesrakku, korraldab ümber raku ainevahetuse oma genoomi ja viiruvalkude paljundamiseks. Viirustegasaab ka ülekanda soovituid geene Vastavalt nukleiinhappele genoomis eristatakse DNA (herpes, tuulerõuged) ja RNA viirusi (puukeentsefaliit) Mõlemad (B hepatiit, nakatumine HI viirusesse ehk HIV). 49. HIV molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
