Ladinakeelne nimi: Lactarius deterrimus Kasvukoht ja tingimused: Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt, palumetsades, laane-ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel. Söödav või mitte: Võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitse all Iseloomulikud tunnused: Seenekübar kahvatu ning oranz jalg ja kübar. Eestikeelne nimi: Kaseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius torminosus Kasvukoht ja tingimused: Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase-segametsades; juulist novembrini. Söödav või mitte: Pärast kupatamist võib süüa, kuid värskelt mürgine. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitsealune Iseloomulikud tunnused: Roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga ja pealt tumedamate rõngasjate vöötidega
Kaseriisikas Kaseriisikas on söögiseen. Kaseriisikas vajab kupatamist; toorena on kibe ja mürgine. Ladinakeelne nimi torminosus tähendabki seda, et põhjustab seedeelundkonnatöö häireid. Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase segametsades, vahel sümbioosis haavaga, juulist novembrini . Kaseriisikas on roosa, harvem kollakasoranz või helepruun, vanemana veidi pleekinud, kontsentriliste tumedamate rõngasvöötidega kübaral. Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Kübara läbimõõt on 512 cm. Jalg on silindriline, 36 cm kõrge ja 12 cm jäme, väga tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi, vahel samuti kergelt karvane. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes ...
1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse? a) Seene kübar b) Seene jalg c) Viljakeha d) Terve seen 2. Mis moodsutab 90% seene viljakehast? a) Vitamiinid b) Mineraalained c) Kiuained d) Vesi 3. Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks? a) Kevadkogrits b) Kukeseen c) Kaseriisikas d) Austerservik 4. Millise seene kübar on ebakorrapärane, soldilis-kääruline, punakaspruun, voldiline ning mügarlik? a) Kuuseriisikas b) Kevadkogrits c) Austerservik d) Kaseriisikas
* Ere pilvik * Põdramokk * Tuhmuv pilvik * Piprariisikas * Mage/Kibe pilvik * Pilvik * Soopilvik * Rädipiimik * Oranzh riisikas * Soomustoorik * Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas * Vääveriisikas * Suur sirmik * Kuuseriisikas * Karvane riisikas * Kaseriisikas * Kännumampel * Külmaseen *Kukeseen (C.cibarius.) * Iseloomulik kuju, kõva kollane liha, vürtsilõhane, maitsev * A-vitamiin * Seeneliha kollakasvalge, piprase maitsega * Esimesed ilmuvad juunis, juulis * Valel käsitlemisel võivad muutuda vintskeks, kaotada hea maitse * Puhastamisel vältida vett, tuleb kuivaks harjata, pühkida * Kuumtöötlemisel vältida kõrget temperatuuri, pikka kuumutamist
Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riisikad toorelt söödavad, enamik mitte. Peale kupatamist mürgid kaovad, kuid kõiki siiski ei soovitata süüa. Parimad söögiseened on maheda maitsega riisikad: porgandriisikas, kuuseriisikas ja veririisikas. Kibeda maitsega riisikatest tuntumad on männiriisikas, kaseriisikas, kollariisikas ja tõmmuriisikas. 5 Porgandriisikas Lactarius deliciosus Click to edit Master text styles Piimamahl enamasti porgandpunane, Second level vahel rohekas. Third level Kasvab mändide läheduses Fourth level
toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt Männiriisikas Seen on punakaspruun, noorelt valkja kirmega. Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus. Kasvab männikutes, rabades. Kuuseriisikas Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud. Kaseriisikas Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud
Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta – kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt Männiriisikas Seen on punakaspruun, noorelt valkja kirmega. Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus. Kasvab männikutes, rabades. Kuuseriisikas Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud. Kaseriisikas Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud
piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada (vett aeg-ajalt vahetades) või kupatada, siis mürgid lagunevad ja uhutakse seenest välja. Kaseriisikaid sobib säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult.Kibeda maitselised riisikad on:kollariisikas ja kaseriisikas ja maheda maitselised on:kuuseriisikas Riisikate sordid: kuuseriisikas,kollariisikas,tömmuriisikas,karvaneriisikas,vöötriisikas,tuliriisikas,kaseriisikas jne. Kukeseen Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti
1) Paljunemise viisid: >Suguline paljunemine: Sipelgas, ahven. >vegetatiivne paljunemine: vaarikas, piimhappebakter, pesukäsn, hüdra, kingloom. >Eoseline paljunemine: karusamma, kaseriisikas. 2) Organismid nende paljunemisviiside päriliku muutlikkuse astmest lähtuvalt: karu, kukeseen, kingloom 3) Kartulite paljundamisel mugulatega toimub vegetatiivne paljunemine, vegetatiivsed paljunemisel säilivad paremini pärilikkuse tunnused. Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused. 4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi. Selline mutatsioon võib päranduda isalt pojale.
ütlesid ,et neile meeldivad morineeritud ja kupatatud. Selgus ,et 3 inimest pole kunagi proovinud kupatatud seeni. Neljas küsimus- Milliseid mürgiseid seeni sa tead ,ütle vähemalt 3? 7 küsitletud naisest vastasid 5 punane kärbseseen, roheline kärbseseen ja valge kärbseseen. 1 vastas kevadkorgits, kuhik-narmasnutt ja viimane vastas siid-narmasnutt, terav paljak, kevadkogrits.6 küsitletud mehest vastas esimene kaseriisikas ,valge kärbseseenja harilik murukera. Teine vastas punane kärbseseen, pruun kärbseseen. Kolmas vastas roheline kärbseseen, kühmvöödik ja punane kärbseseen. Neljas teadis ainult 1 punast kärbseseent.5ja 6 vastas kevadkorgits ja roheline kärbseseen. Selgus ,et mehed teavad palju rohkem mürgiseid seente liike kui naised. Viies küsimus-mis seen on pildil? Naised vastasid 100% et see seen on kollane pilvik aga mehed vastasid 83% üks ei teadnud mis seen see on .
....................................................................................................................... 2 .......................................................................................................2 ...........................................................................................................................3 .......................................................................................................4 ..................................................................................4 ......................................................................................................5 ........................................................................................................6 ......................................................................................................................8 .......................................................
4. Pärm hakkab käärima, eraldub süsihappegaas ja alkohol ja tainas hakkab kerkima ning läheb poorseks 5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit. männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit. kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg Sampinjonil on rõngad hästi näha 8. Sest, et seened koosnevad 90% veest. 9. PARASIITSEENED Toituvad- teiste organismide arvelt Näit. taimedel: jahukasteseen, torikseened loomadel: nahaseened
Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev. Pruunika varjundiga lillakashall. Jalg kõva, kaetud valge kirmega Eoslehekesed paksud ja kollakad. Piimmahl püsivalt valge ja põletavalt kibe Söödav kupatatult. Kollariisikas ehk võiseen Kübar on kollane, kleepuv, kollakaspruunide ringidega. Serv laialt sisse rullunud, karvane. Jalg lühike, kollakas, kaetud süvistatud laikudega, õõnes. Eoslehekesed tihedad, laskuvad, kollakad. Söödav kupatatult. Kaseriisikas Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Jalg on tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes värvi. Eoeslehekesed veidi roosad. Söödav kupatatult. Tavariisikas Kübar hallikas- kuni pruunikasvioletne, vanalt tihti kahvatu-kollakaspruun limane, läikiv. Jalg ühtlaselt jäme ja õõnes, kergelt murduv.
SEENED. SAMBLIKUD. PUUSEENED SEEN Kasvukoht Maitse Lõhn Mürgisus Muu info Punane Kaasik, kuusik, Nõrgalt Levinuim Eestis kärbseseen männik mürgine, halvab närvisüsteemi Pruun Okasmetsades Eba- Ebameeldiv Mürgine kärbseseen meeldiv Panter Okasmetsades, Ebameeldiv Väga Kasvab septembris kärbseseen männikutes, mürgine, nõmmedel halvab närvi Soopilvik Nõmme-, Mahe Hea söögiseen siirdesoo ja ...
Riisikad Evelyn Landing 2016 Sissejuhatus • Riisika perekonna sihipärane teaduslik uurimine algas teiste Eesti lehikseente kõrval möödunud sajandi 30.aastatel Nikolai Witkowski ja Tõnis Leisneri mükoloogiaalase tegevusega. • Eestis esineb kindla määranguga 60 liiki riisikaid • Ning on veel 22 liiki mis võivad meie seenenimestikule lisanduda Sissejuhatus • Ligi 80 aasta jooksul kogunenud materjal Eesti riisikate kohta on talletatud kuivatatud eksemplaridena peamiselt Eesti Maaülikooli põllumajandus-ja keskkonnainstituudi mükoteegis TAAM, vähemal määral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seenekogus TU. Taksonoomia Riik: Seened Fungi Hõimkond: Kandseened Basidiomycotina Alamhõimkond: Agaricomycotina Klass: Agaricomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas Lactarius Pers.1797 Iseloomustus • Viljakeha kübara, jala ja ...
Kordamine 1. Nimeta järgmiste organismide paljunemisviisid: V: Sipelgas(suguline), karusammal(eoseline), pesukäsn(vegetatiivne), ahven(suguline), vaarikas(vegetatiivne), kaseriisikas(eoseline). 2. Järjesta organismid lähtuvalt nende paljunemisviiside päriliku muutulikuse astmest: karu, kukeseen, kingloom. V: Kingloom, kukeseen, karu. 3. Miks kartulite paljundamisel mugulastega säilivad järglastel sordi päriliku tunnused, aga seemnetega mitte? V: Paljundamisel mugulastega toimub vegetatiivne paljunemine, seemnetega eoseline. Vegetatiivsel paljunemisel on muutus väiksem ehk säilivad sordi pärilikuse tunnused. 4. Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbe. Kas selline mutatsioon võib päranduda a)Isalt pojale b)Isalt tütrele c)Emalt pojale d)Emalt tütrele? Põhjenda vastust! V: See võib päranduda Isalt tütrele, emalt pojale ja tütrel...
Seened orgaanilise aine lagundajad Üldised tunnused: 1. Seenerakud on peenikesed niitjad rakud moodustades niidistikke e mütseeli. 2. Seened paljunevad eoste abil või seeneniidistiku abil. 3. Seeneraku kesta koostises on kitiin, mida kohtame veel loomariigis putukatel, vähkidel ja ämblikel. 4. Seened toituvad valmis orgaaniliselt , aines loomne toitumine. 5. Seente rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiramatult jaguneda. Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärms...
laskuvad. · Jalg: valge või hallikas, üleni (isegi eoslehekeste vehele ulatuvalt9 või vähemalt alusel viltjaskarvane, külgmine, mõnikord Seeneliha: valge, tüse. peaaegu puudub, kuni 4x3 cm. · Metsades, parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel, pakkudel, põõsjalt, harva. Aastaringselt, eriti hilissügisel ja talvel. Värskelt hea söögiseen.Viljeldakse, ka Eestis. Kaseriisikas · Viljakehad: piimmmahlaga · Kübar: liharoosa, pruunikas- või kollakasroosa, hiljem pleegib heledamaks, takerkarvane, ringvöödiline, noorelt sisserullunud habekarvase servaga, vanalt tihti üleni peaaegu paljas, kleepuv, kumer kuni lailehterjas, kuni 12 cm · Eoslehekesed: valkjad, roosakak varjundiga, vanemalt roosakaskollased, lühidalt jalale laskuvad · Jalg: määrdunudroosakas, koobaslaikudega, torujas, kuiv, kuni 6x2 cm
Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid lagundavad surnud orgaanilist ainet sampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga
Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid – sümbioosis puudega – kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid – elavad teiste organismide kulul teda kahjustades – vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid – lagundavad surnud orgaanilist ainet – šampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga
paremini laiali jagada -ektomükoriisa : - põhiliselt lehtpuudel, seos tavaliselt lehtpuude ja kandseente vahel - ektomükoriisa - taime juure läbipõimunud seeneniidistik ja moodustab juure ümber seenmantli - juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil - seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik - kaseriisikas, kuuseriisikas, kasepuravik, haavapuravik -monotropoidne: - kujuneb seene ja mitte autotroofse (mitte fotosünteesiva) taime vahel seenlill (n.ö. parasiteeriv) peab saama valmis orgaanilist ainet -seen on vahendaja puu ja seenlille vahel -orhidoidne: -toituvad seene vahendusel -kasvavad puude küljes ja seene abil hangivad puult toitaineid
Kõige harvemini tuleb ette süvamükoose, mis on aga kõige eluohtlikumad nakkushaigused. Inimesele allergiat põhjustavad seened: Aerobioloogia on õhuhõljumi levimist ja koostist uuriv bioloogia haru. Jälgitakse õhus eelkõige õietolmu ja seeneeoste koguseid, sest need on olulised allergeenid. Söögiseened: Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened. Kuuseriisikas, männiriisikas, kaseriisikas, kivipuravik, kasepuravik, haavapuravik, kukeseen, Juustude valmistamiseks kasutatvad seened: Pintselhalliku liike kasutatakse juustude valmistamiseks (Roquefort, Camembert, Brie, Gorgonzola, Stilton jne). Mükoproteiin. Koosneb peamiselt seenemütseelist. Mükoproteiini oleks võimalik toota mitmesugustel jäätmetel kasutades pagaripärmi. Endofüüdid: Suur hulk seeni elab taimekudedes neid kahjustamata. Kaitsevad taimi seenparasiitide, putukate ja ka imetajate eest
maapinnal (põdrasamblik)või ripuvad koonaldena puuokstel (habesamblikud) 26. Kuidas saab samblike abil määrata õhu puhtust? Samblikud elavad ainult puhtas looduses, enamasti metsas. 27. Parasitismi mõiste. Näited selle kohta. 2 näidet. Kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. (puuk- inimene; lehekirp-taim) Milliseid järgnevaid näiteid võib käsitleda parasitismina? Tõmba õigele vastusele ring ümber. A kask ja kaseriisikas - E seeneniidistik ja üherakulised vetikad - B jänes ja ristik - F kägu ja linavästrik + C paeluss ja inimene + G puuk ja kass + D hunt ja jänes - 28. Lisa, milline organismidevaheline suhte tüüp esineb järgmiste paaride vahel: kisklus, taimtoitlus, sümbioos, konkurents, parasitism, kommensalism (ühele kasulik, teisele neutraalne). A liblikõielised taimed ja mügarbakterid kommensalism
· Elus ja eluta looduse tegurid Eluslooduse tegurid on: taimetoidulised loomad, teised taimed, kahjurputukad, inimtegevus. Elutalooduse tegurid on: valgus ja päikesekiirgus, niiskus, soojus, temperatuur, toitained mullas. 32.teab organismide kooselu vorme · Parsitism- haiguste teke · Parasiit- haigustekitaja · Peremees- parasiitide elupaik · Vaheperemees- vahendab parasiite · Sümbioos- näiteks kaseriisikas elab sümbioosis kasega, seen annab puule toitaineid ja puu annab seenele hapniku · Mükoriisa- õitsetaimede juurtega moodustavad seened mõlemale poolele kasuliku kooselu vormi · Konkurents- ehk olelusvõitlus, organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema · Koloonia- üht liiki organismide suur grupp · Taimetoidulisus- organism, kes toitub ainult taimedest · Kisklus- organismide vaheline võitlus
2. Mis on mükoriisa? Seenerakud suudavad väga edukalt mullast erinevaid aineid omastada. Seetõttu on levinud koostöö, kus seened aitavad taimedel mullast vajalikke aineid kätte saada ja saavad taimedelt vastu süsivesikuid. Sellist sümbioosi nim. mükoriisaks, peaaegu igal maismaataimel on oma mükoriisa seen. Mükoriisa ehk seenjuur on seene ja taimejuure sümbioos. Üksikud seeneliigid moodustavad mükoriisat ainult ühe puuliigiga. Näiteks kaseriisikas ja kasepuravik asustavad vaid kase juuri, kuuseriisikas ja harilik kivipuravik kasvavad seevastu alati koos kuuskedega. Kübarseene ehitus: Kuidas eristada valget kärbseseent ja aru-šampinjoni? Arušampinjon Valge kärbseseen Kõigil mürgistel kärbseseentel on nii rõngas kübara lähedal kui ka tupp jala alusel.