koosneda paljudest viljalehtedest. Terve õisik moodustab vilja. *Koguvili e lihttüüpi vilikond- moodustub apokarpsest sigimikust, kus viljalehed küpses viljas ei liitu (vaarikas). Vilikond areneb tervest õisikust, s.o. paljude õite viljumisel. *Kui viljad arengu käigus liituvad, tekib liitvilikond, näiteks ananassil . Kui perikarp on lihakas, räägitakse lihakviljadest, kui aga kuiv, siis kuivviljadest. Harvad pole juhtumid, kui algselt lihakas vili areneb kuivviljaks. *Lihakvili- Lihakviljad moodustuvad nii ühe- kui mitmepesalisest apo- või sünkarpsest sigimikust. Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad, mari , kõrvitsvili) ning marjakultuurid. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks:
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad
Õis ja vili Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud
Õis ja vili Mõlemasugulisel õiel on emakas ja tolmukad ühel ja samal õiel. Isasõiel on ainulttolmukad. Emasõiel on ainult emakas. Emasõie osad: · kroonleht · tolmukad · tuppleht · emakas · õiepõhi · õieraag Emaka osad: · emakasuue · emakakael · sigimik Tolmnemine: 1. isetolmnemine 2. võõrtolmlemine a) loomtolmnemine b) tuultolmnemine Isetolmnemise korral on õietolm saadud samalt õielt. Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru) Õite koondumine õisikusse on kasulik, sest nii paistavad need paremini putukatele silma. Putuktolmlejate õied on suured ning värvikirevad, kuid tuultolmlejate õied on väiksed ja silmatorkamatud. Putuktol...
Vilja areng ja valmimine · Kasvavat ja arenevat vilja nimetatakse viljahakatiseks · Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima · Vilju on kahte sorti: lihakviljadeks ja kuivviljadeks · Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, pähkleid, seemneid jne · Lihakviljad kannavad puuvilju ja marju Viljade levik · Jagunevad avaviljadeks ja sulgviljadeks · Valminud avavili avaneb ja pillab seemned laiali · Sulgvili jääb vilja seemne ümber ning vili kukub emataime lähedusse · Vilja arenguks on vaja vajalikke toitaineid, valgust ja ruumi Kasutatud kirjandus · https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95is · https://et.wikipedia.org/wiki/Vili · http://g3.nh.ee/images/pix/file25798127_69cd44ab752118d606.jpg · https://i1.hippopx.com/photos/850/13/277/flower-bee-blossom-bloom-preview.jpg · https://2.bp.blogspot.com/-fvMoxASV04U/V5EYhJj-- nI/AAAAAAAACTQ/26v-eX77Rl8rfLBtlflBTARNu1Dptn30gCEw/s1600/WP_20160526_11_25 _31_Pro-1.jpg
Keelatud vili on magus Miks tänapäeva noored kasutavad järjest rohkem mõnuaineid? Kas need on tervist väärt?Ei, mitte mingil juhul, kõik mõnuained tekitavad sõltuvust.Kuid sellegipoolest ei hoolita kõrvalmõjudest.Jääb mulje, et noortel puudub empaatia panna ennast olukorda või mõelda, et kõk pole korras.Eestis on järjest rohkem noori, kes kahjustavad oma tervist mõnuainetega. Suitsetamine on juba nii tavaliseks muutunud, et igal tänavanurgal võib näha mõnda noort, kes salaja suitsu kimub.Olen isiklikult kokku puutunud inimestega, kes noorena on suitsetamise küüsi sattunud.Olgu need siis halvad sõbrad või mingi muu põhjus, mis sellisele teele viib.Võibolla peaks EV seadusi veel karmimaks muutma, et olukord paraneks.Samas ei saa mitte keegi suitsetavale noorele kätte ette panna.Ehk on kogu maailma parem, kui sigarettide tootmine lõpetada? Alkoholi suhtutakse kui suvalisse jooki.Mõni purk siidrit on ...
MANGO Mango on mangopuu vili. Botaaniliselt on mango luuvili. Viljaliha on väga mahlane ja selle värvus varieerub helekollasest oranžini. Maitse meenutab virsikut ja võib olla väga magusast kuni poolhapuka või väga hapuni. Mangosid tarbitakse peamiselt värskelt, küpsena ja pooltoorelt. Neist valmistatakse salateid, mahla, marmelaadi, džemmi ja karrit. Tärkliserikkaid seemneid süüakse röstitult või keedetult, neist valmistatakse jahu ja tärklist ning neid kasutatakse loomasöödana. 100 grammi mango kalorsus on 60kcal, see sisaldab kiudaineid (1,6g), glükoosi (2g), süsivesikuid (14,98g) , valke (0,82g), vett (83,46g) ja ka tuhka (0,36g).
eraldavaid rakukesti ei teki, seega ei moodustu ka diaade ja tetraade. Taimedel esineb sageli normaalsest munaraku arengust mitmesuguseid kõrvalekaldeid kas looduslike või kunstlike mõjutuste tagajärjel. Ka haploidsetel, hübriidsetel ja polüploidsetel taimedel on munaraku areng teistsugune. Sõltumata tekkepõhjustest viivad kõrvalekalded steriilse või vähearenenud lootekoti moodustumiseni. 7. VILI JA SEEME Munaraku viljastamisele järgneb idu ja seemne arenemine, sigimikust moodustub aga vili (fructus). Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks (haakekonksuks vms.). Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Viiakse läbi kampaaniaid propageerimaks looduse saastamise vähendamist ning õhutatakse kasutama loodusvarasid kokkuhoidlikumalt. Probleem, millele leidub kindlasti lahenduski, ei puuduta üksikuid riike vaid hõlmab kogu maailma. Miks on meid ümbritsev keskkond nii saastunud?
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili "Mees, miks sa oma prügi siia tood?" küsis kohalik elanik mehelt, kes tema kodu lähedale põõsasse prügihunniku kallas. Mees vastas süüdimatult: "Aga see ei ole kõik minu prügi!" Inimkond toodab tunduvalt rohkem kui ise tarbida suudab. Seetõttu tekib meeletu kogus ülejääke, mis jäävad meie ümbrust reostama. Lisaks ületootmisele tekitab jääke igasugune tootmine ja ka lihtsalt elutegevus. Kuid elutegevuse jäägid lagunevad looduses, inimtegevuse jäägid seda teha ei suuda
Suhkruroog 1.Kagu-Aasia. 2.Suhkruroog vajab kuuma ja niisket kliimat ning toitaineterohket mulda. Sobivaim kasvutemperatuur on 25-28 kraadi. 3. 4.Brasiilias, Dhakas, Mauritiuses, Reunionis, Inglismaal, Hawaii saarel, Venezuelas. 5.Varre sees olevas mahl on 14-20% sahharoosi. Varres olevast mahlast tehakse suhkrut, suhkru tootmisjääkidest aga rummi. Lehti söödetakse koduloomadele, ning toodetakse ka paberit, riiet, kiudplaate ja kemikaale. Neid kasutatakse ka kütteks. Suhkrupeet 1. Egiptus. 2. Mõõdukas kliima. 3. 4.Euroopa Liit, USA ja Venemaa on maailma kolm suurimat suhkrupeedi tootjat. 5. Suhkrut.
Lina 1. Lina on pärit Loode - Aafrikast. 2. Eelistab valget kasvukohta. Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -...
HURMAA EHK DIOSPÜÜR IDADIOSPÜÜR Idadiospüür ehk kakidiospüür ehk kakiploo mipuu (Diospyros kaki) kuulub eebenipuuliste sugukonda ja diospüüri perekonda Puu on madala ja jässaka võraga. Ovaalsete läikivate lehtede pikkus on umbes 20 ja laius umbes 9 sentimeetrit. IDADIOSPÜÜRI VILJAD Tomati moodi viljad (hurmaad) on tavaliselt 6...8 sentimeetrise läbimõõduga ja muutuvad küpsedes rohekaskollasest oranzikaks või punakaks. Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. Diospüür sisaldab kuni 20% suhkruid ja A vitamiini. MILLAL ON HURMAA VALMIS? Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisum, mis paistab läbi õhukese koore. PÄRITOLU JA KASVATUSKOHAD Kakiploomipuu on pärit IdaAasiast, kus teda kasvab ka metsikult. Hiinas, Jaapanis ...
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus"
SÜRREALISM Sürrealism sündis dadaismist ja dadaistidelt võeti üle ready- made, automaatkiri, ühel teosel ühendati kujundeid, millel puudusid loogilised seosed. Sürrealistide teoreetiliseks aluseks oli muuseas ka Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus. Freudi teooriates on alateadvus inimese psüühika tähtsaim osa ja unenäod peegeldavad selles toimuvat ja näitavad inimese tõelisi soove ja tegude ajendeid. Sürrealistide loomeprotsessi saab iseloomustada sõnadega spontaanne ja juhuslik. Kunstnik lasi sulel või pliiatsil vabalt liikuda mõtlemata kompositsiooni või perspektiivi reeglitele ja kavatsusele midagi kujutada. Põhilised sürrealistide maali tunnused on automatism, unenäolised kujundid ja silmapete. Osa sürrealiste maalisid reaalseid, sageli naturalistlike, kuid fantastilistes, ebareaalsetes, lausa jampslikes kooslustes. Max Ernst- Tema alustas automaatse joonistamisega. Hiljem maalis detailseid ja läbimaalitud pilte. ,,Elevant Celebes"...
LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju.
docstxt/135074141261.txt
1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Töö...
Erika Koplimaa ST15KÕ2 ESSE Arvamus Mary Letourneau ja Vili Fualaau dokumentaalse jutustuse KEELATUD ARMASTUS kohta Mary ja Vili vahel juhtunu ja nende ühine jutustus sellest võib lugejas tekitada erinevaid ja vastakaid mõtteid olenevalt sellest, kes on lugeja ja millised on tema arusaamad kõlblusest ja moraalist. Süüdimõistvat otsust Mary kohta polnud raske teha neil, kes järgisid täpselt ja emotsioonideta Ameerika seadusi, küll aga oli väga raskes olukorras tema advokaat – kuidas mõista selle naise käitumist ja kuidas seda õigustada? Nii ei suutnudki ta Mary kaitseks välja tuua muud argumenti kui
Tartu Raatuse Gümnaasium Naivism Referaat Koostaja: Tambet Lepp Tartu 2008 Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Euroopa 19. saj lõpu ja 20. saj alguse kunstivoolud vastandasid end klassitsistlik-akadeemilisele ja otsisid uusi väljendusvõimalusi. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Avangardismi klassikud, nagu Pablo Picasso, Robert Delaunay ja Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast liitlast kunsti piiride avardamisel. Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Tegelikult on naivism ainus "-ism" (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. ...
Kummipuu Ficus elastica Paiknemine Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasia dzunglites. Iseloomulikud omadused Kahekojaline taim. See puu võib kasvada 30-50m kõrgeks. Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit. Lehed Kummipuul on igihaljad, pikergused, nahkjad ning läikivad lehed, mis on 12-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad. Noored lehed on roosakad, vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel. Viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva. Viigimarjad on rohelised ja mittesöödavad. Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett. Pinnas Kummipuu vajab kuiva kuid viljakat pinda Paljunemine Kummipuu paljuneb seemnete või pistikutega.
NAIVISM naivism oprimitivism algeline kunst o naif (pr. k) lihtsameelne, lapselik o aeg: 19.sajandi lõpp 20.sajand o asjaarmastajate ja iseõppijate loodud kunst o kunstnikud olid kunstihariduseta o seotud rahvakunsti, lastejoonistuste ja professionaalse kunstiga naivism · perspektiiviõpetuse eiramine · kompositisooniõpetuse seaduspärasuste eiramine · rõõmsameelne · spontaanne ja pretensioonitu ümbruse kujutamine · kasutatakse heledaid toone · kirevavärvilisus · detailirohke Henri Rousseau o eluaastad 1844-1910 o Tollimees Rousseau o Prantsuse kunstnik o teoste teemadering avar o siiralt naiivne o maalis kohmakalt, kuid ...
Arukask Referaat 2010 Sisukord: 1. Arukase üldiseloomustus LK.3 2. Õied ja paljunemine LK.4 3. Lehed. LK.4 4. Tüvi ja juurestik LK.5 5. Arukase vili LK.5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased.Tavaelus nimetatakse nii
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10C Kert Allikvee Sibulköögiviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-väh...
Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn, 2010: § 48-66. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-68-96 Vastavalt AÕS-e §-le 81 piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Seda sätet ei ole kohus otsuses käsitlenud. AÕSrakS § 2 lg
Lilli kasvatatakse juba iidsetest aegadest kodu ja inimese enda kaunistamiseks. Pika ajaloo vältel on inimene õppinud kasvatama mitmeid erinevaid taimi ja aretanud erineva õievärvi ja kujuga taimi. Mõnede taimede õied on väärtuslikud ka toiduna, vürtsina, ravimitena või parfümeerias toorainena. Vürtsina on tuntud nelgipuuõied. Väga kallis maitseaine ja toiduvärv on safran. See on valmistatud safranikrookuse peenestatud emakakaeladest. Vili Pärast tolmlemist ja viljastamist areneb sigimikust vili. Viljad jaotuvad veesisalduse järgi lihakviljadeks (ploom, õun, pirn) ja kuivviljadeks, mis omakorda jagunevad avaviljadeks (viljad avanevad, seemned varisevad, uba, hernes) ja sulgviljadeks (vili variseb tervikuna ning sisaldab ühte seemet, pähklid). Viljade leviku eesmärgiks on saada emataimest piisavalt kaugele, et jätkuks toitaineid ja ruumi. Leviku liigid: 1. tuule abil levivad viljad on väikesed ja kerged
Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine. Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. VILJA EHITUS Seemned Viljakest e perikarp tekib sigimiku seinast sageli ka teistest õieosadest
FUTURISM 19.saj. lõpp ja 20 saj. · Omane Itaaliale. · Ühised jooned kubismiga. · FUTURISM tulevik. · Tulevik: a) tehnika b) tööstus c) kiirus · Futuristid tahtsid hullult, et see uus kunst tuleks hästi kiiresti ja in. Kõik võtaks selle vastu. Nad esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. · Futuristlike manifestide tähtsaim autor ja nende ettevõtmiste peakorraldaja oli poeet FILIPPO TOMMASO MARINETTI. Oli "futurismi isaks"!! · Terav vastuolu uue elulaadiga, mis arenes eriti tormiliselt mõnes Põhja- Itaalia tööstuslinnas. · Uue ja vana kontrastid olid siin suuremad kui Lääne-Euroopas. · Sel ajal arenesid igast masinad, nagu nt. lennumasinad ja aurikud. Areng tohutu kiire! · Piltidel kujutatakse kiiret liikumist -- nt. jalgade liikumine, 4 jala asemel on kujutatud 20 jalga, et anda edasi kiirust. · See...
Lehed on tömbid või teravikuga tipul. Ebaühtlaselt täklissaagja servaga, kaarjalt tipu suunas kulgeva 6-9 külgroodude paariga. Pealt on lehed tumerohelised ja alt on lehed hallikasrohelised ja pehmekarvased. Vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Ploomipuul on viljaks lihakas luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on kattunud vahakirmega. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi küljevagu on hästi nähtav. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt magus, kuid osadel sortidel leidub ka magushapusid ploome. Vili on tihke ja mahlakas, ning sisaldab palju taimset suhkrut (7-13%). Võrdlemisi palju leidub seal ka vitamiine ja pektiin aineid. Olenevalt sordist valmib vili juuli lõpust oktoobrini.
NAIVISM · Naivistid pole kunsti õppinud, maalivad enda lõbuks · Püüavad jäljendada nähtavat, aga ei oska või ei suuda · Ei kasuta tsentraalperspektiivi, anatoomia arvestamist, õhu ja valguse kujutamise võtteid · Naivismi teine nimetus primitivism · Mõned võtsid eeskujuks loodusrahvaste kunsti · Sõltumatu igasugustest traditsioonidest · Konstrueeritud kompositsioon · Loodud üksinduses ja teistest sõltumatult · Henri Rousseau, Niko Pirosmanasvili, Ivan Generalic, Maurice Utrillo · Eestis: Jaan Oad, Paul Kondas Henri Rousseau "Autoportree", "Pulmad maal". Henri Rousseau "Pulmad maal", "Karnevaliõhtu". Henri Rousseau "Unenägu" Henri Rousseau "Jalgpallimängijad", "Naine eksootilises metsas". Henri Rousseau "Magav mustlastüdruk" Henri Rousseau "Troopiline mets ahvidega". Ivan Generalic "Puuraiujad" Ivan Generalic "Isahirvede pulm", maaling klaasil. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvili loomamaalid. KUNST 1. MAAILMASÕ...
.....................................................................................................................................................13 Vars...................................................................................................................................................................14 Leht...................................................................................................................................................................16 Vili....................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25
Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. 1.2 Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. Valmis vili maitseb magushapult ning meenutab pisut banaani ja ananassi. Annoona on õrna koorega, seetõttu vali poes võimaluse korral terve koorega, sõrmega vajutades pisut “pehme” ning pruunilaiguline vili. Kuna ülevalminud viljad söögiks ei kõlba, söö ostetud vili ära paari päeva jooksul. Kui oled
pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. Valmis vili maitseb magushapult ning meenutab pisut banaani ja ananassi.
kujuline, maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga karusmarja või küdooniat (veidi mõrkjas, kuid värske ja hapukas). Liha meenutab kurki. Ostmine Meil müüakse Malaisiast pärinevat tähtvilja, mille hind on suurtest transpordikuludest johtuvalt väga kõrge. Viljad on täisküpsed, kui nende merevaikkollane sisu kaunilt läbi koore helendab. Säilitamine Ideaalse temperatuuri, 5...7 kraadi juures säilib tähtvili 3 nädalat. Kasutamine Valmimata vili on roheline, aga maitseb samamoodi nagu valmis vili. Ristsuunas lõigatud tähekestega kaunistatakse roogi (nt okolaaditort) ning boolide ja segujookide anumaid, kuid mitte kuumi toite. 2. Cherimoya või pannoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. Valmis vili maitseb magushapult ning meenutab pisut banaani ja ananassi.
seemeneid. Ülesandeks on seemnete kaitsmine. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja Vilja teke Vilimoodustub emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Seemnealgmetest kujunevad seemned ja emakast saab viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. ( hernes, uba, moon) Sulgviljad- seemned jäävad vilja sisse ega vabane sealt enne, kui vili laguneb.(pähkel, tõru, teris)
Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune.
Sugukond Nymphaeaceae vesiroosilised Hajusate soontekimpudega vee-risoom-rohttaimed, Lehed: vahelduvad pikarootsulised lihtlehed Õied: hüpogüünsed kuni epigüünsed, suured, üksikud Õiekate: 4-6 tupplehest ja paljudest spiraalselt asetsevaist kroonlehtedest Õiekroon: vabadest kroonlehtedest, tõenäoliselt tekkinud staminoodidest, aktinomorfne Tolmukad: arvukad, spiraalselt asetsevad, lamendunud Viljalehed: mitu Sigimik: üldiselt sünkarpne Vili: käsnjas ja ebakorrapäraselt avanev Liik Nuphar luteum kollane vesikupp Liik Nymphaea alba valge vesiroos Selts Austrobaileyales Austrobaileialaadsed Väike monofüleetiline selts, mis on väga hästi eristunud mol. tunnuste alusel. Morfoloogilised sünapomorfsed tunnused puuduvad! Sug. Schisandraceae väändikulised Liik Schisandra chinensis hiina sidrunväändik
troopilistes maades. Tähtpuuvili kasvab puu otsas, mis on 10-12 meetrit kõrged. Iga puu annab kindla detsimeetri suurusega vilja. Tähtpuuvilja tunneb kergesti ära tema ebatavalise viienurgalise kuju poolest. Ta näeb välja nagu kollane täht ja sellepärast kutsutakse teda tähtpuuviljaks. Liha on mahlakas ja meenutab kurki ning maitseb ka sama värskelt aga palju hapukamalt. Koor on sile ja seda saab süüa. Valmimata vili on heleroheline ja valmis vili kollane. Aga sa ei pea ootama et vili valmiks. Valmimata vili maitseb täpselt samamoodi kui valmisvili. Tähtpuuvilja C-vitamiin aitab külmetuse vastu. Kasutada saab kaunistuseks salatitele, kokteilidele-jookidele ja mitmesugustele teistele külmadele toitudele, kuid mitte kuumadele toitudele. Säilitada saab seda ideaalsel temperatuuril, 5...7 kraadi juures säilib tähtvili 3 nädalat. Erinevates keeltes: ladina k: Averrhoa carambola inglise k: Carambola
Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad)
Valge sõstar § Valge sõstar pärineb Lääne- ja Lõuna Euroopast. § Eelistab kergemat ja kuivemat maad. § Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii päikesepaistel kui nõrgas varjus. § Päikesepaistel kasvavad magusamad marjad. § Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne. Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja haiguskindlusega. 'Hele' Vili: Kollakasvalge, suur. Pikkades kobarates. Sobiv nii ...
Armastab päikesevalgust Hispaanias, USAs, Brasiilias, Argentiinas Seemneõli kasutamine: küpsetusõlina, margariini ja maalrivärvide valmistamine, malaariaravi Vartest ja lehtedest loomasööt Õlipalm Pärineb Keenia vihmametsa aladelt Vajab kuumust Vihmamets, ekvatoriaalkliima Vajab kasvuks palju sademeid(vajab kasvades üle 10mm päevas vett) Suurtootjad Malaisia, Nigeeria, Kolumbia, Brasiilia Õlipalmid kasvavad kuni 20m kõrguseks, nende lehed 35m pikkuseks. Palmi vili kasvab 56 kuud ning iga vili koosneb ainsast seemnest, mida ümbritseb õline lihakas väliskest. Küpsena kaalub 1 vili kuni 50kg Raps Ainus õlikultuur, mida saab kasvatada jahedas parasvöötmes Õli ja söödataim Tuntakse 3. sajandist Saksamaa, Hiina, Kanada, India Keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5 (kõik peale turvasmulla sobivad) Ei talu põuda ega liigniiskust Vajab külviks väga hästi ettevalmistatud mulda Õlipuu
konnarohulised penikeelelised kilbukalised meriheinalised võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Sugukond konnarohulised (Alismataceae) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled Õied väikesed ja koondunud tihedalt jämenenud õisikuteljele – tõlvik. Tõlvikut ümbritseb suur, värvunud kandeleht
Üldiselt on aga väga suure happesisaldusega (3%), mistõttu toorelt üksinda üldiselt ei sööda, küll aga suhkruga. Ta sobib suurepäraselt mahlade, siirupite ja kissellide valmistamiseks. Säilub hästi jahedas keldris vees või külmutatult. Energiasisaldus on väike (28 kJ/31 kcal), kuid suure happesuse tõttu tuleb lisada tublisti suhkrut, mis energiasisaldust tõstab. Vitamiini C sisaldab 14 mg%. Tegemist on .jõhvikaga 3. On umbes 1 - 2 cm läbimõõduga punased marjad. Vili koosneb paljudest kokku liitunud osaviljadest. Säiluvad väga halvasti. Valmistatakse eelkõige hoidiseid, kuid neid võib süüa toorelt ja sügavkülmutada. Tuntud on marja tervistavad omadused. Teed soovitatakse külmetushaiguste puhul. Toimib ka diureetikuna, mistõttu soovitatakse teda neeruhaigetele. Sisaldab 7-8% suhkruid, energiasisaldus on 100 g kohta 40 kcal. Sisaldavad ligi 2 korda rohkem rauda kui maasikad. Tegemist on vaarikaga 4
EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu.
Isasõied tihedas harunenud paiknevad püstistes kahesugulised pööristes, 20-60 rippuvas kimbus, õisikutes. harunenud . kaupa. emasõied õisikutes. hõredates rippuvates kobarates. Õied kollakasrohelised. Viljade Vili on Vili on kaksiktiibvili. Vili on kaksiktiibvili. Tiibviljad, 3-4 Vili on suurus, kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili Seemne kohalt vili cm, punased, kaksiktiibvili. kuju, Seemne kohalt vili paksenenud, paksenenud, kaetud Seemne kohalt vili värvus paksenenud, kerajas, tiivaga kuni kerajas, koos näärmekarvad paksenenud, (joonista kerajas, koos 4 cm pikk
Ajalugu: Pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud ajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik hurmaa kasvab Hiina metsades. 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna. Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni. Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas. Seetõttu tekitavad süües suus „paksu tunde“ nagu toomingamarjad. Valminud viljad muutuvad pehmeks, mahlakaks ja magusaks. Küpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisu mis paistab läbi õhukese koore. Maitselt sarnanevad magusa ploomiga. Sisaldus: Sisaldavad rohkesti A- ja C-vitamiini . Kuni 20% suhkruid, kaaliumi, kiudaineid ja mitmeid antioksüdante.
vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. 4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Küps vili säilib +6-7 temperatuuril kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu, juba alla +5 temperatuuril tekivad viljalihas pruunid plekid . Toiduks tarvitatakse eelkõige toorelt seibideks, viiludeks või tükkideks lõigatuna. Söödav osa moodustab ca 70% vilja kaalust. Kasulikum on osta suuremaid vilju, sest neil on söödavat osa rohkem. Avokaado Müügil on nad tavaliselt poolvalminuna, mil vili on veel kõva. Toasoojuses valmivad järele paari päevaga
vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. 4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Küps vili säilib +6-7 temperatuuril kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu, juba alla +5 temperatuuril tekivad viljalihas pruunid plekid . Toiduks tarvitatakse eelkõige toorelt seibideks, viiludeks või tükkideks lõigatuna. Söödav osa moodustab ca 70% vilja kaalust. Kasulikum on osta suuremaid vilju, sest neil on söödavat osa rohkem. Avokaado Müügil on nad tavaliselt poolvalminuna, mil vili on veel kõva. Toasoojuses valmivad järele paari päevaga
Fütokemikaalid, karotenoidid ja polüfenool, mis on vähivastase toimega. Kilohind 14,64 eurot (229 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta:Granadill sisaldab mõõdukalt P, K ja C- vitamiini. › Energia 406 kJ (97 kcal) › Süsivesikud 23,38 g › Suhkrud 11,20 g › Kiudaineid 10,4 g › Rasv 0,70 g › Valk 2,20 g PEPINO Pepino ehk melon-maavits ehk pirnmelon on pärit Peruust. Vili võib olla nii kera- kui ka munakujuline. Õhukese sinisetriibulise koore all on kollane, mahlane ja pehme viljaliha, mis maitseb kui pirni ja meloni segu. Seda sobib segada värsketesse salatitesse ja magustoitudesse. http://www.youtube.com/watch?v=T_QjEs47xr0 Kilohind 13,68 eurot (214 krooni). Vitamiin C , Kaltsium Raud PAPAIA Papaia ehk teisiti öeldes inglite vilja kodumaa on teadmata, kuid
Pirnipuu Eliisabet Ojar Juhendaja:Marju Pulk Räpina 2014 Harilik pirnipuu (Pyrus communis) pirnipuu (Pyrus), heitlehiste puittaimede perekond roosõieliste sugukonnast; umbes 20 liiki Lõuna- Euroopas, Aasias ja Loode-Aafrikas. Vilja puuna on pirnipuu vana kultuurtaim, kelle kasvuala ulatub kaugemale põhja poole kui looduslikel liikidel. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised, valged õied kännastena. Pirnipuu vili – kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam pirn – sisaldab 80–85% vett, 6–14% sahhariide, 0,1–0,6% happeid, ka mineraalaineid ja vita miine, paljude sortide viljalihas leidub kivisrakke. Kasvunõuded Pirnipuu on valgust armastav taim ja nõuab väga päikesepaistelist asukohta, kus õhk vabalt vahetub.Pirnipuu juurekava ei talu niiskuse üleküllust: vesi tõrjub mullast õhu välja.Tähtis on ka õhuniiskus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
