Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilse...
Tallinna Tehnika Ülikool Informaatika Instituut Töö Exceli Töökeskond Üliõpilane Olgert Tamm Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm 95928 EALB12 Olgert Tamm 95928 EALB12 19.09.2009 O L G E R T x x x x Kokku T 9 5 9 2 8 8 2 9 5 9 66 A 9 5 9 2 8 8 2 9 5 9 66 M 9 5 9 2 8 8 2 9 5 9 66 M 9 5 9 2 8 8 2 9 5 9 66 x 9 5 9 2 8 8 2 9 5 9 66 x 9 5 9 2 8 8 2 9 5 9 66 x 9 5 9 2 8 8 2 9 5 9 66 x 9 5 9 2 8 8 2 9 5 9 66 x 9 5 9 2 8 8 2 9 5 9 66 x 9 5 9 2 8 8 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Ilona Juhanson Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm likool uut estusvahendid 123964 YASB11 Ilona Juhanson 123964 YASB11 22.09.2012 I L o n a X X X X X J 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 u 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 h 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 a 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 n 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 s 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 o 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 n 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 X 2 3 9 6 4 4 6 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm ndid V a l e r i a X B 2 0 6 4 7 7 4 6 o 2 0 6 4 7 7 4 6 r 2 0 6 4 7 7 4 6 i 2 0 6 4 7 7 4 6 s 2 0 6 4 7 7 4 6 s 2 0 6 4 7 7 4 6 e 2 0 6 4 7 7 4 6 n 2 0 6 4 7 7 4 6 k 2 0 6 4 7 7 4 6 o 2 0 6 4 7 7 4 6 Kokku 20 0 60 40 70 70 40 60 23.09.2012 X X Kesk 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8 0 2 3,8...
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik ***958 Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm x x x x x x x x x x Keskmine x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 x 2 0 9 5 8 8 5 9 0 2 4,8 Kokku 20 0 90 50 80 80 50 90 0 20 x x x x x x x x x x a b Keskmine x 2 0 9...
Tallinna Tehinkaülikoo Informaatikainstituut Töö Exceli Töökeskkond ja jo Üliõppilane Sergei Nõulik Õppejõud Ahti Lohk nna Tehinkaülikool ormaatikainstituut Töökeskkond ja joonestusvahendid Õppemärkmik 111019 Õpperühm AAVB10 Sergei Nõulik 111019 S e r g N 1 1 0 1 õ 1 1 0 1 u 1 1 0 1 l 1 1 0 1 i 1 1 0 1 k 1 1 0 1 x 1 1 0 1 x 1 1 0 1 x 1 1 0 1 x 1 1 0 1 Kokku 10 10 0 10 111019 AAVB10 2.10.2011 e i x x ...
- Edumeelne juhtimine - Toodete ja teenuste kvaliteet - Töötajate motivatsioon - Säästev areng - Suhtlemine EKSAMIL!!!!!! Demingi juhtimismudel - Planeeri ( keskkonnapoliitika) - Tegutse (ressursside määramine) - Kontrolli ( seire ja mõõtmised) - Täiusta ( juhtkonnapoolne ülevaatus) Kkjuhtimissüsteemid - EMAS (euroopa) - ISO 14001 (terve maailm) Integreeritud juhtimisüsteemid: - Kvaliteet - Tervis ja ohutus - Risk - Keskkond Keskkonnamõju hindamine KAVANDATAVA tegevuse vastavuse hindamine säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnaauditeerimine tegutseva ettevõtte vastavuse hindamine kokkulepitud nõuetele. 2005 kmh seadus Keskkonnamõju hindamine vs keskkonnamõju strateegiline hindamine Projekti mõju hindamine (bensiinijaam) vs poliitika, tegevuskava, programm Keskkonnamõju kavandtava tegevuse kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, keskkonnale, varale
Arvestustöö 1. Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üldised põhimõtted Töö realiseerida eraldi Exceli töövihikuna, mille nimi peab olema järgmine: õpperühm_perenimi_Keskkond.xlsx n. EAEI13_Kasemets_Keskkond.xlsx Töö esitada etteantud tähtajaks Moodle keskkonnas (muul viisil esitatud tööd ei kuulu arvestamisele). Töövihiku esimesel lehel kujundada lahtritest tiitelleht ja täita oma andmetega. Tiitelleht ei pea olema täpselt samasugune nagu näidatud allpool, kuid peab sisaldama näidises toodud andmeid. Võiks täiendada kujundust: lisada pilt (logo), kasutada värve jm Exceli töökeskkond Leht 1 Sisestage töölehele näidisele vastavad andmed. Alguses, eraldi real, on Teie eesnimi, perenimi, matrikli (õppemärkmiku) number, õpperühm, töö saatmise kuupäev. a) Tabeli esimesse tulpa sisestage tähthaaval oma perenimi (iga täht eraldi lahtris). Kokku peab olema vähemalt 10 rida. Kui nimi on lühem, lisage l...
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk õpperühm ### Kokku 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40 8 3 1 3 5 5 3 1 3 8 40...
docstxt/12320454869704.txt
TURVALINE KESKKOND Jelizaveta Kalinina Õ14-2 LAPSEIGA Peab kaitsma: Õnnetuste eest Nakkuste eest Kuumuse/külma eest Õnnetused kodus NOORUKIIGA Keskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Oma võimete ülehindamine TÄISKASVANUIGA Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastu...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Keemiast keskkond Referaat Peeter Leesi 2015 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus ...
turunduskeskkonda. Turunduskeskkond liigitatakse ettevõttesiseseks ja –väliseks keskkonnaks, väliskeskkonnas eristatakse turunduse mikro- ja makrokeskkonda. Mikrokeskkonna tegurid on: ● Tarnijad ● Kliendid ● Vahendajad ● Erinevad huvigrupid ● Konkurendid Nende teguritega puutub ettevõte kokku pidevalt ja need mõjutavad ettevõtte tegevust otsesemalt. Makrokeskkond jaguneb nii: ● Majanduslik keskkond - Majanduslik keskkond mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid ● Juriidilis-õiguslik (v. poliitiline) keskkond - Poliitilised jõud on kõige ulatuslikuma mõjuga, sest nende survel võetakse vastu uusi ja muudetakse olemasolevaid seadusi. ● Demograafiline keskkond - Demograafilise keskkonna moodustavad rahvastikuga seonduvad mõjurid. ● Kultuuriline keskkond - Kultuuri all mõeldakse väärtushinnangute, teadmiste, uskumuste, käitumisnormide, eetiliste seisukohtade jms
Veerg1 Tallinna Te Informaat Töö Õpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Andmed ja valemid Jaana Aunapuu Õppemärkmik 164311 Kersti Antoi Õpperühm YAEB11 Jaana Aunapuu 164311 YAEB11 J A A N A A 6 4 3 1 1 U 6 4 3 1 1 N 6 4 3 1 1 A 6 4 3 1 1 P 6 4 3 1 1 U 6 4 3 1 1 U 6 4 3 1 1 X 6 4 3 1 1 X 6 4 3 1 1 X 6 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Jan Tumanov Õppejõud Ahti Lohk ikaülikool instituut Õppemärkmik 95161 Õpperühm AAAB10 Jan Tumanov 95161 AAAB10 ### J a n x x x x x x x Kokku T 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 u 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 m 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 a 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 n 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 o 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 v 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 Kokku 90 50 ...
mõjureid ja kas need on sarnased või erinevad. Keerukus on eriti tähtis mikrokeskkonna iseloomustamisel. Mikrokeskkonna keerukamaks muutumine annab organisatsioonile rohkem võimalusi, kuid toob kaasa rohkem probleeme. Keskkonna muutlikkuse määr kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist teatud perioodil. Muutlikuks teevad keskkonna poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised jt muudatused. Kõrge muutlikkusega keskkond eeldab paindliku ja detsentraliseeritud organisatsiooni. Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkonna vajadusi ja muutusi.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat:Pakendid ja pakendiringluse korraldamine toitlustus ettevõttes K-11B Juhendaja:Aino Juurikas Kevin Luhthein Pärnu 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Jäätme seadus · Tagatisrahaga pakendite kogumine · Pakendi jäätmete kogumis süsteemid · Jäätmete sorteerimine · Kokkuvõte · Kasutatud materjal Sissejuhatus Uuringud on näidanud, et pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70% . Pakendijäätmekoguste kasv on otseselt seotud tarbimise kasvuga . Tulemused näitavad, et enim on tõusnud plastpakendi osakaal . Pakendi seaduse kohaselt peavad pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldama ja seda finantseerima pakendi ettevõtjad ( ettevõtted, kes pakendatud...
Keskkond ja säästev areng Maa elanike ees on rida keerulisi keskkonna- ja arenguprobleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule, on teiselt poolt viinud keskkonna saastumise ja loodusressursside ammendumiseni. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19.sajandi algul kulus 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. 2007. aastal loeti Maa elanike arvuks 6,7 miljardit. Teadlaste hinnangul aastaks 2150 tõuseb inimeste arv maailmas kuni 12 miljardini. Rahvastiku arvu kasv toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Koos rahvastikuarvu suurenemisega tõuseb tootmine ja tarbimine ning seejärel ka jäätmetehulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Keskkonna saastatuse ja inimtegevuse tagajärjel kaovad iga päev kü...
KOOLI NIMI TÖÖKESKKOND Referaat Õpilane: Kursuse nr: Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Eestis loetakse tööealise elanikkonna suuruseks ca 626 100 inimest, nendest 49 % moodustavad naised (Eesti tööjõu uuring, 2001). Naiste tööhõive kasv on olnud eriti suur viimase 30 aasta jooksul nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inglismaal moodustavad naised 40% tööjõust, USA-s on tööga hõivatud 57% üle 16 aastastest naistest, Soomes oli 1991. aastaks naistest tööturul ca 69%. Aastaks 2000 oli palgatööd tegevate naiste hulk kogu läänemaailma tööjõus kasvanud keskmiselt 45%-ni. Naiste suure hõivatuse tõttu tööturul muutuvad tööga seotud tervisehäired järjest olulisemaks ning riiklikku tähelepanu nõudvaks küsimuseks. Kui varem oli põhiliseks probleemiks naiste vabastamine füüsiliselt raskest tööst, on täna vaja tegeleda spetsiifiliste probleemidega, näiteks reproduktiivse tervise häirete või ka psühhoso...
Referaat Inimene ja keskkond 2008 Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest. Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud, ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses, muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem oleme rikkunud oma...
TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS JA OLMETINGIMUSED VENTILATSIOON *Töökohtades peab olema ventilatsiooni süsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk. *Piisav õhu vahetus võib ka toimuda akende või muude avade kaudu, kuid vajaduse korral tuleb paigaldada sundventilatsiooni süsteem ja tagada nende regulaarne hooldus. SISERUUMIDE TEMPERATUUR *Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. *Vajadusel tuleb tööruumida varustada kohalikku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. *Töötajad ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. VALGUSTUS *Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumise. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumis teede ohtlikes kohtdes. *Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. *Kohad kus valguse ootamatu kandumine võib tekitada oh...
TÖÖKESKONNA RISKIANALÜÜS Kodutöö Riskianalüüs Riskianalüüsi teostatakse kõikide kutsealade ja/või töökohtade lõikes, et välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju tervisele. Riski suurus on hinnatud skaalas 0 4. 0- olematu risk Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks 1 aktsepteeritav risk Erilisi abinõusid pole vaja rakendada. Tingimus ei ole optimaalne, või on mõõtmata, võimalikud tervisehäired individuaalsest eripärast tingituna jms. Soovitav otsida alternatiiv lahendusi, mis ei põhjusta lisa kulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks, vähendamiseks, soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajad kuuluvad perioodilisele tervisekontrollile. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui ri...
süvendamist. Raske on teadvustada ja ära hoida Ladina-Ameerika arengumaadele vihmametsadega maharaiumisega seotud probleeme, kui see on nende peaaegu et ainus sissetulekuallikas. Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1)INIMENE JA KESKKOND. URL=http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimene_keskkond_kadri.htm/ 15.12.2008 2)Bioloogia õpik gümnaasiumile ,,Bioloogia 2" Mart Viikmaa Urmas Tartes
Keskkond ja mina Õpimapp Juhendaja: õpetaja Tallinn 2013 1. Ökoloogiline jalajälg Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg? Internetileheküljel http://jalajalg.positium.ee/ saab igaüks mõõta, kuivõrd mõjutab tema eluviis maakera jätkusuutlikust ning selle põhjal annab mõtlemisainet, mida igaüks saaks teha oma planeedi säästmiseks. Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks tuli 1,96 globaalhektarit aastas, see tähendab, et minu elustiili järgides läheks inimestel vaja praeguse maakeraga võrreldes 0,95 maakera. Kuna elan Lasnamäel paneelmajas kolmveerand aastast kolmeliikmelises leibkonnas, kuhu kuuluvad peale minu minu vanavanemad, ei ole kütte-, vee- j...
Alati, kui laps klassi siseneb, peab ta end tundma teretulnuna. Klassiruum on lapsekeskne ja värvirikas. On oluline, et ruum oleks arusaadavalt õpifunktsionaalne, kuid samas peab õpikeskkonnast õhkuma ka rõõmu ja mängulisust. Oma klassi tood sa kõigepealt kohale ennast, enda huvid ja selle, kuidas sa mõistad lapsi. Hiljem, kui oled lastega tutvunud, tekib ruum sinust ja lastest. Lapsel on lasteaeda minna palju kergem, kui talle meeldib keskkond, kuhu ta läheb. See on ikkagi koht, kus koolieelne veedab suurema osa oma päevast. Oluline on tekitada usaldust ka lastevanemates teadmist, et nende laps on turvalises kohas. Oma klassi tood sa nii või teisiti kaasa iseenda. Ja alguses on see normaalne, et klassist peegeldub vastu suurelt osalt sina ise. Mida aeg edasi, seda rohkem tekib ruumi osakesi igast ühest, kes seal ,,poole kohaga elavad". Klassi üldine ülesehitus peab olema organiseeritud. Selleks võib kasutada
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Krisrjan Veskus 092588 Üliõpilane Õppemärkmik Kersti Antoi EAEI13 Õppejõud Õpperühm K r i s t j a n x x V 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 e 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 s 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 k 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 u 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 s 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 x 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 Kokku 90 20 50 8...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristel Rääk XI AH KILEKOTID JA KESKKOND Referaat Juhendaja: Signe Traumann Pärnu 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kilekottide kahjulikkus......................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter KESKKOND JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2010 SISUKORD 1. MAAILMA JA KESKKOND........................................................................3 2. SÄÄSTEV ELUVIIS...................................................................................4 1. ÜLETARBIMINE..................................................................................4 2. KLIIMAMUUTUS.................................................................................5 3. TEADLIK LIIKLEMINE........................................................................6 4
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud...
Keskkond (ökoloogia) Selgitage mõisteid ökoloogilised tegurid ning biootilised ja abiootilised tegurid, tooge näiteid. Abiootilised Eluta organismid Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsetavast eluta loodusest. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadusest ja konsentratsioonist. Biootilised Biootilistest teguritest tulenevad organismidevahelised suhted Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Selgitage mõisteid sümbioos, konkurents, kisklus, parasitism, herbivooria (taimtoidulisus) ning tooge näiteid. Sümbioos - eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Mõlemad saavad kasu Kommensalism - eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata Parasitism - e...
Räpina Aianduskool 2. keskkonnakaitse kursus Referaat Keskkond ja kultuur Palamuse, 2013 Keskkond võib hõlmata kogu maailma. Keskkond võib olla näiteks looduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline (Keskkond). Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur). Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri
Tallinna Tehnikaulikool Energeetikainstituut Töö Ekseli tookeskond ja joonestusvahendid Üliõpilane Roman Rudenko Õppemarkmik Õppejõud Kaarel Allik Õpperuhm endid 143128 AAAB10 Roman Rudenko 143128 AAAB10 R o m a n R 4 3 1 2 8 u 4 3 1 2 8 d 4 3 1 2 8 e 4 3 1 2 8 n 4 3 1 2 8 k 4 3 1 2 8 o 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 Kokku 40 30 10 20 80 9/28/2011 x x x x x Kesk 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 ...
Referaat Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad: 1. Füüsikalised tegurid 2. Keemilised tegurid 3. Bioloogised tegurid 4. Füsioloogilised tegurid 5. Psühholoogilised tegurid Need tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised tegurid temperatuur (N: esmaspäeva hommikul on ruumid külmad, sest nädalavahetusel on küte välja lülitatud.) Valgustus- (N: Lasteaia rühma toas on veneaegne valgustus. See mõjub laste silmadele halvasti.) Müra, see mida enimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20 -22000 Hz. Kuulmishäired juba 100 dB juures. Vibratsioon on tahke keha mehhaaniline võnkumine. See jaguneb omakorda üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsioon on mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele ja põhustab veresoonte ja närvide kahju...
Kordamine 1.Meteoroloogilised tingimused. Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Tegurid: Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus) Õhu suhtelise niiskuse ja temeratuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit. Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatakse katatermomeetrit ja anemomeetreid. Alaline töökoht- koht, kus töötaja töötab suurema osa oma tööajast. Mittealaline töökoht- koht, kus töötaja töötab väiksema osa oma tööajast (alla 2 tunni) Soe aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle ...
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste
OLMEJÄÄTMED µ µµ 12 Mida nimetatakse jäätmeks? Inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel või pakendeid/pabereid saab kasutada näiteks wc-paberi tegemiseks. Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on termin, millega kirjeldatakse ringlusesse/taaskasutuseks võetavaid jäätmeid. Olmejäätmed jagunevad igapäevaselt: · pakendijäätmed - pandiga joogitaara ja segapakend · ohtlikud jäätmed · vanapaber ja papp · biolagunevad jäätmed Kuid on ka: · suurjäätmed (s.h. mööbel) · elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid) · immutamata puitu · vanametalli · kile Vanapaber ja papp: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja · reklaammaterjalid · Töövihikud, paberi...
Himaalaja Kõige populaarsem on Nepal maailmas alpinistide silmis. Nepali põhjapiir kulgeb piki Himaalaja peaahelikku. Just seal asub 8850 m kõrge Sagarmatha (nepali `taeva valitseja') ehk Dzomolungma (tiibeti `maailma jumal-ema') ehk Everest, mille vallutamine on iga alpinisti unistus. Maailmas on üldse 14 kõrgemat mäetippu kui 8000 m ja neist kaheksa asub Nepalis. Seni on Dzomolungma tipus käinud tuhatkond alpinisti paljudest riikidest. Esimestena tegid seda 1953. a uusmeremaalane Edmund Hillary ja Nepali noormees, serpa rahvusest Tenzing Norgay. Eestlastele on Dzomolungma jäänud senini kättesaamatuks. Ent 2003. a tahavad meie julgurid heisata maailma kõrgeimale mäele sinimustvalge. Igal alpinismiekspeditsioonil tuleb osta õigus mäetipule ronimiseks. Eestlased pidavat Dzomolungma retke eest Nepalile maksma 70 000 dollarit (1,3 mln kr). Kuivõrd hooajal käib Dzomolungmal mitukümmend alpinistide gruppi, lisaks veel sadu ka teistel tip...
Teema: Evolutsioon ja keskkond. Maa kujunemise ajalugu. Maa kujunes nii nagu kogu Päikesesüsteem, pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma ...
Keskkond ja selle sõbralikkus Läviks nimetatakse piiri, mille ületamine võib tuua keskkonnas kaasa kiireid ja sageli ettearvamatuid muutusi. Tulevaste põlvede ja ka meie endi saatus sõltub looduslike süsteemide säästvast kasutamisest. Kas noored hoolivad keskkonnast või mitte on õige raske küsimus. Mingisugust muud võimalust pole, kui hoolida! Sellest, kuidas me suudame oma planeediga kooskõlas elada, sõltub meie kõigi tulevik. Rohkematele inimestele peab teadvustama nende käitumise mõjust keskkonnale. Hoolimatu käitumine keskkonna suhtes on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Programmid võivad küll olemas olla, aga inimeste harjumust on väga raske muuta. Euroopa on uute tarbimismustrite tutvustamisel väga õigel teel. Mõningate hinnangute järgi saab nafta 2040 aastaks otsa. Mõeldes tänasest päevast kaugemale, ei ole see aeg sugugi nii väga kaugel. Nii lapsed kui ka täiskasvanud mõtlevad väga palju enda heaol...
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid jm bioloogiliselt aktiivsed ained. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigu...
TEST-töötamine arvutiga I 1. Arvutiga töötamisel peavad jalad olema toetatud. Õige 2. Arvutiga töötamisel ei pea käsivarred olema toetatud. Vale 3. Arvutiga töötamisel peab randmeliiges olema painutatud. Vale 4. Milline peab olema keha asend arvuti taga? Vastata 4-5 lausega. Õige kehaasend arvutiga töötamisel: 1. Küünarnukireegel 2. Randmeliiges peab olema otse 3. Selg peab olema toetatud 4. Jalad peavad olema toetatud 5. Käsivarred peavad olema toetatud. Õige 6. Kas ergonoomilised soovitused töötamiseks sülearvutiga ja tahvelarvutiga on ... Sarnased töötamisele lauaarvutiga 7. Mis on randmeliigese sündroom? Kirjeldada 3-4 lausega. Kui töötatakse painutatud randmeliigesega, siis karpaalkanal aheneb. Tekib pidev surve keskpidisele närvile. Tekivad valud randmeliigeses, käsi võib muutuda tuimaks, nii et ei saa ...
TEST-sissejuhatus 1. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on juriidiline probleem. Tööheaolu on juriidiline probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid , Euroopa Liidu direktiivid , ELs ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergono...
Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L 2 0 6 5 8 8 5 6 0 o 2 0 6 5 8 8 5 6 0 p 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 a 2 0 6 5 8 8 5 6 0 i 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 x 2 0 6 5 8 8 5 6 0 Kokku 20 0 60 50 80 80 50 60 0 27.09.2012 x Kesk 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 20 Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1
docstxt/136172090501.txt
KEEMIA JA ELUKESKKOND Referaat Koostaja: Tallinn 2008 SISUKORD: Keskkonna saastumine........................................................................................3 Atmosfääri saastumine..........................................................................................4 Vee saastumine.....................................................................................................6 Kuidas säästa keskkonda..................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................8 2 KESKKONNA SAASTUMINE Praegusel ajal on meie elukeskkonna saastumine tsivilisatsiooni arengu paratamatu ...
Ruumiõhu bioloogiline saaste (halitusseene eosed, õietolm jms) võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Liigne niiskus põhjustab pikaajalisi hingamisteede põletikke ja silmade ärritust. Õhuniisutid aga võivad põhjustada allergilist kopsupõletikku. Liigne soojus tekitab peavalu ja väsimust. Tervisekahjustused tingivad töölt puudumist ja suuri kulusid tervishoiusüsteemile. Kasutatud kirjandus Santti Risto jt "Muutuv keskkond ja tervis". Tallinna Tehnikaülikool, 1996. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1123476/PCB+voldik.pdf http://www.envir.ee/1123473 http://www.envir.ee/470014 http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=IM- PRESS&reference=20071019STO11857&language=ET http://www.pikk.ee/taimekasvatus/Teraviljakasvatus/uldinfo/taimekaitse http://www.tervisekaitse.ee/documents/toit/Keemilised_riskitegurid_toidus.pdf http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/pestitsiidid.pdf http://www.vet