kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimustes - 1 kktegur võib tingida kohastumusstrateegiaid. Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng
· isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel, mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3
8. Mida nimetatakse kohastumiseks ? - Kohastumiseks nimetatakse liigi ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi. 9. Mille tagajärjel tekivad uued liigid ? - Uued liigid tekivad looduses loodusliku valiku tulemusena. 10. Mis põhjustab uute liikide tekke ? - Uute liikide tekkimise põhjustab populatsioonide eraldumine mitmesuguste tõkete tõttu või leviala laienemine isendite väljarände tõttu. 11. Mis on ristumisbarjäär ? - Ristumisbarjäär on eri liiki kuuluvate isendite mitteristumine geneetilise sobimatuse tõttu.
Suunav valik- seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises Lõhestav valik- seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises Olelusvõitlus- organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust mitmesugustest takistavatest asjaoludest nimetas Darwin olelusvõitluseks Varjevärvus- see sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Etoloogia-loomade käitumist uuriv teadusharu Bioloogiline isolatsioon- ehk ristumisbarjäär. Liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega.seliste omaduste olemasolu nim nii Geograafiline isolatsioon- ehk ruumiline eraldatus. Erinevate liikide levilad on üksteisest sageli eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu Ristumisbarjäär- ehk bioloogiline isolatsioon Divergents- evolutsiooniline mitmekesistumine
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
taustal raskesti nähtavaks. (nt. jänese karvastiku muutumine valgeks, et talvel lumes näha ei oleks) 11. kohastumine protsess, mille tulemuseks on kohastumus. (nt lindude tiibade arenemine) 12. liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikidega ning ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. (nt metskits) 13. bioloogiline isolatsioon (ehk ristumisbarjäär) bioloogilised omadused, mis takistavad ristumist ühel alal elavate liikide vahel. (näiteks erinevad sigimisajad. must leeder õitseb tunduvalt hiljem kui punane leeder) 14. geograafiline isolatsioon - Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest liiga kaugel. (nt põhja tähnikkakk ja mehhiko tähnikkakk ei saa kunagi kokku, sest üks elab põhjamaades ja teine Mehhikos) 15
asub ühes piirkonnas. 5. Mis tagab looduses liikide suhtelise püsivuse? Populatsiooni sisene ristumine. 6.Nimetage neli evolutsioonitegurit, mis viivad uute liikide tekkele. · Mutatsioonid · Alleelide kombineerumine · Geenitriiv ja geenisiire · Looduslik valik 7. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistete ja protsesside vahel: liik, isolatsioon, looduslik valik, geneetilise materjali muutus, ristumisbarjäär Liigiteke võib alguse saada isenditerühma eraldumisega lähteliigist ja sattudes isolatsiooni. Põhjuseks näiteks maapinna kerkimine, saarte kujunemine aga ka liigi arvukuse tõus. Eraldusse sattunud organismirühm hakkab kohanema uute keskkonnatingimustega. Tänu looduslikule valikule annavad uutes tingimustes rohkem järglasi need isendid, kelle kohastumused on antud tingimustega kõige sobivamad. Kohastumuste aluseks on muutused geneetilises materjalis.
-lugemine -pupilli lainememine -immuunsuse teke haiguse vastu -lihasmassi suurenemine Liigiteke (LV tagajärg) . sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele -jõgi (2 pop vahel) -mägi/mäesik -mets – lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana’’ liigiga –tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask – tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused – tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
-lugemine -pupilli lainememine -immuunsuse teke haiguse vastu -lihasmassi suurenemine Liigiteke (LV tagajärg) . sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele -jõgi (2 pop vahel) -mägi/mäesik -mets lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana'' liigiga tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Divergents – liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist
termiidid) Liigi teke* Liigi teke – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma kindel geenifond ja levila ehk areaal, ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Liikide ristumist takistavad tegurid* 1. Geograafiline isolatsioon – ruumiline jaotus. Liigid ei saa ristuda, sest nende areaalid ei kattu. a. Näiteks: India ja Aafrika elevant 2. Bioloogiline isolatsioon – ehk ristumisbarjäär. Liigid ei ristu bioloogiliste iseärasuste tõttu. a. Näiteks: Erinev paljunemisaeg ja koht (kalad), erinev käitumine seoses paaritumisega. Liigi tekke etapid/järjestus* 1. Organismirühma eraldumine lähteliigist – toimub geograafiline isolatsioon. 2. Isolaadi kujunemine ja säilitamine. 3. Lähteliigist erinevad keskkonnatingimused – erinev loodusliku valiku suund. 4. Muutused isolaadi geneetilises struktuuris (geenitriiv,
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Taimed:Talvel lehed langevad , et hoida kokku vett. Okastest aurab vähe vett välja sellepärast on männil okkad, pöravad lehed päikese poole 5.Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Tähendab ,et kohastumused ei ole täiuslikud. Nad on kasulikud ainult mingites kindlates tingimustes. NT:Jänesel valgest kasukast kasu talvel, rohelisel rohutirtsul kasu rohelisest värvusest kui on rohus. 6.Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Liiki eristab ristumisbarjäär-erinevad liigid omavahel ei ristu 1)Uus liik tekib lähteliigist kui sellest eraldub rühm isendeid.2)Eraldunud isendite rühm ei saa füüsiliste tõkete tõttu ristuda lähteliigiga.3)Mõlemad kohastuvad erinevalt.4)Kujuneb välja ristumisbarjäär.5)On tekkinud uus liik. 7.Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? Kivimite järgi on võimalik teha kindlaks, millised organismid on kunagi maal elanud.
on arenenud tiibadeks. Varjevärvus ja varjekuju. Taimed: sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed. Putukad: hoiatusvärvus. 23. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistet ja protsesside vahel: a) liik, b) isolatsioon, c) looduslikvalik, d) geneetilise materjali muutus, e) ristumisbarjäär Ühest liigist võib areneda teine liik kui looduslikvalik tingib näiteks uute keskkonnatingimuste tõttu algse liigi geneetilise materjali muutumise nii palju, et uus populatsioon erineb algsest oluliste anatoomiliste tunnuste poolest. Geograafiline isolatsioon soodustab ristumist liigikaaslastega ja takistab ristumist võõra liigi isenditega. Samuti on olemas ka bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär, mis tänu liigi bioloogilistele
4)indiviid kohaneb, populatsioon kohastub Mimikri mittesuguluses olevate loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende sarnanemises üksteisele, s.t. ühe looma mingi kohastumus (näiteks mürgise looma hoiatusvärvus) on "üle kandunud" teisele loomale, kes aga tegelikult pole mürgine. Liik populatsioon/populatsioonide rühm, mille isendid on sarnased ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine
Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
· isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3
struktuuri pöördumatu muutumine teatud suunas. Kohastumus liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused. Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Geograafiline isolatsioon ruumiline eraldatus näiteks veekogude, mägede või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, hübriidid hukuvad või jäävad viljatuks. Ristumisbarjäär liigitekke käigus kujunenud bioloogilise mehhanism, mis takistab ristumist teiste liikidega, ka emaliigiga. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. Evolutsiooniline progress uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Divergents erinevate elupaikade asustamisega kaasnev algtüüpide lahknemine uuteks liikideks
kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Sümpatriline liigiteke See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid.
Inimese asukoht - Riik: loomad, Hõimkond: keelikloomad, Klass: imetajad, Selts: primaadid ehk esikloomalised, Sugukond: inimlased, Perekond: inimesed, Liik: tänapäeva inimene 2. Mõisted Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Kohastumused – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär – organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega Bioloogiline evolutsioon – eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu Liik – rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning leviala ja kes omavahel annavad viljakaid järglasi Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas
1. Ristumisbarjäär-liigi bioloogilise iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega 1) ökoloogiliselt eraldatud 2) ajaline isolatsioon 3) signaaltunnused 4) seksuaalkäitumine 5) sugurakkude biokeemiline sobimatus 2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents ...
elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohastumine organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. KAOHASTUMISE TULEMUSENE ARENEVAD KOHASTUMUSED. Kohanemine isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes. 14. Mis on liik? Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist (ristumisbarjäär, bioloogiline isolatsioon, geograafiline isolatsioon) Liik populatisioon või populatsiooni rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Ristumisbarjäär mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elevate liikide vahel. Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav
geenifondis ja geneetilises struktuurid. Nt mesilaste mürgiastel oma peamiste vaenlaste, roomajate (konnade) ründamiseks; ujupõis kaladel; varje- ja hoiatusvärvused; mimikri ehk organismi tunnuste sarnanemine teise liigiga (kameeleon, kaheksajalg, lehe välimusega rohutirts). Liik on sarnaste tunnustega organismirühm, kelle isendid annavad viljakaid järglasi ja kellel on oma levila. Selleks, et uus liik jääks püsima peab tekkima bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär ehk võimetus saada teist liigi isendiga järglasi. Seda mõjutab näiteks käitumine paaritumisperioodil ja selle perioodi erinev aeg. Geograafiline isolatsioon on liikide eraldumine erinevatesse elukeskkondadesse. Nt seemnete sattumine eraldatud saarele, kus tekib eraldi liik. Endeem on liik, mis esineb üksnes teatud piirautd alal. Nt pandakaru Hiinas, leemur Madagaskari saarel. Hübriid tekib kahe erineva liigi isendite järglase saamise korral. Hübriidid on
rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine. Sugulisel teel paljunevate organismide puhul on uute liikide tekkimisel põhiosa geneetiliste muutuste populatsioonisisesel akumuleerumisel, mille tulemusena kujuneb geneetiliselt lahknenud isendite vahele ristumisbarjäär. Juhul, kui siiski omavahel järglasi saadakse, on need steriilsed. Geneetiline muutlikkus looduslikes populatsioonides. Populatsioonisiseselt on kõik isendid üksteisest mõnevõrra fenotüübiliselt erinevad. Inimesed erinevad üksteisest näiteks kaalult, kasvult, naha värvuselt, juuste värvuselt, silmade värvuselt ning paljude teiste tunnuste poolest. Fenotüübiline muutlikkus. Organismide fenotüübiline muutlikkus looduslikus populatsioonis võib olla pidev (kvantitatiivne) või
Ühe liigi isendid saavad omavahel ristuda ja anda järglasi. Liigid on arenenud varem elanud liikidest! Uue liigi tekkimise eeldused: I populatsiooni ruumiline isolatsioon, mille tagajärjel toimub populatsioonide muutumine: a) Isolatsioon takistab populatsiooni eri osade vahelist ristumist. b) Erinevatesse tingimustesse sattudes muutuvad populatsiooni eri osad vastavalt tingimustele (tekivad mutatsioonid). c) Erinevus järjest suureneb d) Tekib ristumisbarjäär st organismil kujunevad omadused, mis takistavad tal ristumist teiste liikidega. e) Ongi tekkinud uus liik Kuidas tekib isolatsioon? 1. füüsilised tõkked mäed, metsad, veekogud jne 2. üksteisest kaugel elavad populatsioonid muutuvad pika aja möödudes erinevateks tekib ristumisbarjäär II populatsiooni levila laienemine toimub rännete tõttu. a) uutes tingimustes omadused muutuvad b) muutused kinnistuvad c) tekib ristumisbarjäär
isenditerühma eraldumisega lähteliigi ühest populatsioonist. Selle rühma geneetiline struktuur võib lähtepopulatsiooni omast erineda juhuslikult, geneetilise triivi tõttu. Uutes tingimustes allub rajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele, mille tulemusena kujunevad selle isenditel vastavad kohastumused. Neis tingimustes võivad kinnistuda ka niisugused iseärasused, mis piiravad ristumist lähtepopulatsiooni isenditega. Lõplik liigi iseseisvust tagav ristumisbarjäär kujuneb sageli välja alles eristunud populatsioonide taaskohtumisel. Liigist kõrgemate taksoniteteket nimetatakse makrorevolutsiooniks. Selles eristatakse mitmekesistumist, täiustumist ja väljasuremist. Makrorevolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi mikrorevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel. Peamiseks makrorevolutsiooniliseks protsessik on liigitekke käigus kohastumise tulemusena toimuv mitmekesistumine
mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi ökoloogilisi nisse ja rikastada kooslusi. Erimaise liigitekke kõrval peetakse võimalikuks ka samamaist liigiteket. Kui liigi levile on ökoloogiliselt liigendunud võib tekkida kaks alampopulatsiooni, nt niidu- ja metsapopulatsioon. Hiljem tekib nende vahele ristumisbarjäär. Iseviljastuvate või vegetatiivselt paljunevate taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel.
(evolutsioon)- perekond, selts, klass. b) konvergents - sarnastumine c) biosfäär – Maa sfäär mis hõlmab kolme osa- atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri (maakoor) ning nendes paiknevat elusainete kogumit sidudes elus- ja eluta looduse ühiseks tervikuks. d) kohastumused – organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks (samas teistes tingimustes võivad olla kahjulikud) e) bioloogiline isolatsioon - ristumisbarjäär f) geograafiline eraldatus – geenivoolu takistav ning populatsiooni eraldav geograafiline barjäär (meri, mäestik, kõrb vms) g) tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. h) olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus neid takistavatest asjaoludest (teistest organismidest või eluta loodusest) 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused eitust kasutamata! 17.1
· ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele · erineda võib ka geneetiline struktuur Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutuvad edukamateks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. 3 .Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid.
4) Biokeemiline- ühe liigi esindajatel on kattuv koostis informatiivsete biomolekulide kujul (valgud, DNA) +lihtne analüüsida, vastused tõepärased -vastuolud klassikalise süstemaatikaga 5) Ökoloogiline- kõikidel liigi esindajatel on ökosüsteemis kindel elupaik +liiki vaadeldakse ruumilises kontekstis +liiki vaadeldakse suhetes teiste liikidega -probleemid läbirändavate liikidega -loomade puhul raske kaardistada kõiki vastasmõjusid ökosüsteemis Ristumisbarjäär- takistab eri liigi isenditel omavahelist ristumist. Säilitatakse liigi puhtus. Presügootsed (energeetiliselt kasulikud): · Geograafiline barjäär- potentsiaalselt ristuvad liigid ei puutu omavahel kokku. · Ökoloogiline barjäär- erinevused paljunemisaegades ja kohtades · Etoloogiline barjääe- loomadel partneri identifitseerimine värvuse, häälitsuste, suuruse, lõhna alusel. Taimede tolmukatel liigispetsiifiline ligimeelitamine.
Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsioon- eraldatus, populatsioon- rühm sama liigi isendeid. Ristumisbarjäär- eri liigid ei anna järglasi. 2)ruumilised tõkked- mäestik,järv 3)Leviala laienemine 4)Ränded-kohaneb uute tingimustega Evolutsiooni tõendid: 1)kivistised-fossiilid, paleontoloogia-teadus,mis neid uurib 2)eri liikide ehituse võrdlus 3)rudimendid-organid,mida ei vaja,esivanematelt: pilkkile, kõrvaliigutajalihas, silmahambad, tarkusehambad, karvad, ussripik, sabakont 4)lootelise arendu võrdlus 5) DNA ja valkude uurimine Taimede evolutsioon: 4,5 mrd a.t. tekkis Maa
kohanemine on organimsi ehituse ja talitluse mittepärilik ja pöörduv muutmine Geenivool- geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel geenitriiv- alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Sugulise paljunemise seos evolutsiooniga- ......... ristumisbarjäär- omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega Kuidas võib tekkida uus liik: geograafiline isolatsioon kus populatsiooni eraldab meri, mäestik jne siis tekib allopatriline liigiteke Millistesse taksonitesse kuulub inimene? Australopiteekus- e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj. Neandertallane- inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 150 000 aasta jooksul elas ja tegutses.
2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4 Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk) 1) keskkonnatingimuste erinevustest tingituna on eelistatud eri genotüübid. 2) populatsioonides toimuvad üksteisest sõltumatult juhuslikud muutused (geenitriiv) 3) populatsioonides levivad erinevad geneetilised mutatsioonid Ül. 5 Mis takistab geenivoolu ja selle kaudu populatsioonides segunemist? Ristumisbarjäär Ül. 6 Kuidas nimetatakse hobuse ja eesli hübriidi? Muulaks Ül. 7 Seleta lahti, mis juhtub kui koer ja hunt saavad lapse? Neil tuleb viljatu järglane. Ül. 8 Miks putukatel esineb genitaalide mittesobimatus? Sest nende genitaalid on moodustunud välisskeletti materjalist kitiinist, seetõttu jäigad. Küsimused 1. Mis on süstemaatika ühik? 2. Nimeta eluslooduse klassid + näide 3. Mis on taksonoomia? 4. Kes pani aluse kaasaegsele organismide süsteemile ja taksonoomiale? 5
Tähendab kohastumine ei ole täiuslik. Näide: mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav. 1. Liigi teke Liik on sarnaste organismide rühm, mille esindajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Millest algab liigi teke? Geograafilise isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele. Mis võivad seda põhjustada? Kliimamuutus, Populatsiooni lained ja kaasneb geenitriiv Mis peab välja kujunema? Ristumisbarjäär Too näiteid olelusvõitlusest: a. liigisisesest olelusvõitlusest taimedel: võilille seemneid on küll palju aga neist vähestest kasvavad uued taimed. Metsas kasvavad puud võitlevad toitainete ja valguse pärast, kes alla jääb peab oma koha nö loovutama. b. liigisisesest olelusvõitlusest loomadel: Huntide võitlus territooriumi või toidu pärast. Isashirvede võitlus emahirvede pärast. c
tänapäevani. Olelusvõitlus- Isenditevaheline konkurents ellujäämise pärast.Peamine võit on järglaste andmine. Looduslik valik- Protsess, mille käigus jäävad ellu vaid kõige tugevamad ning edukamad. Liikide teke Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid tekivad siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest isoleeritud osadeks.Liik hakkab erinevalt kohastuma ning muutuma ning lõpuks on samal liigil nii erinevad omadused, et kohtudes tekib ristumisbarjäär, mis tähendab, et on tekkinud uus liik. Veel tekivad rändamisel, leviala laienemisel ning füüsilisel tõkkel. Vahest on aga võimalik erinevate liikidevahelised ristumised, ning neid järglasi nimetatakse hübriidideks. Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Kivistid- fosiilid · Rudimendid · Lootelise arengu võrdlemine · Organismide ehituse võrdlemine Paleontoloogia- Teadus mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arengut.
arvukuse muutumine arvukuse tõusu perioodil rändab osa isendeist väljapoole leviala piire ning võibki püsima jääda eraldatud populatsioonina ehk isolaadina. Peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik. Geograafiline isolatsioon - Erinevate populatsioonide ja liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mägede, asulate või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Võib seisneda sigimisaegade või paikade erinevuses. 17. Võrdle mikro- ja makroevolutsiooni. Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine
4)Elundkond-selle moodustavad sarnase ülesandega elundid(seedeelundkond) Seedeelundkonna kulg: 1)suu 2)neel 3)söögitoru 4)magu 5)12-sõrmiksool 6)peensool 7)pimesool 8)jämesool 9)pärasool 5)Organism-on üks konkreetne elusolend(nt.koer) 6)Liik-selle moodustavad omavahel väga sarnased organismid. Elab üks inimliik Homo sapiens. 7)Populatsioon- on osa liigist, mis on ülejäänud seltskonnast eraldatud mingite tõkete kaudu(ristumisbarjäär) (nt.Hiiumaa pruunkaru) 8)Ökosüsteem-teatud alal koos eksisteerviad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond. (nt.õismäe tiik-teod,konnad,saapad,kivid) 9)Biosfäär-kõige suurem ökosüsteem maakeral, kus leidub elusolendeid ORGANISMIDE KOOSTIS Organismid-koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ühenditest. Orgaanilised: a)valgud ehk proteiinid(aminohapped, 24 erinevat, kõik vajalikud) b)süsivesikud ehk sahhariidid c)rasvad ehk liptiidid d)nukleiinhapped(DNA, RNA)
See võib olla seotud kohastumisega ühesugustele elutingimustele. c) biosfäär - Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfäär d) kohastumus - bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi. e) bioloogiline isolatsioon -ristumisbarjäär f) geograafiline eraldatus kõige suurem bioloogiline isolaator g) tööstusmelanism - loomade pärilik kohastumine inimese põhjustatud keskkonnamuutustega 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused. 17.1. Kohastumused avalduvad organismirühmadel. ÕIGE 17.2.Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused VALE Liigiisendid on genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda. 17.3
Levila äärtel elavaid populatsioone eraldab suur vahemaa ning nende isendite omavahelise ristumise tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki. Kui loomapopulatsioon rändab uutele aladele ning neil tekkivad uute tingimustega sobivamad omadused, suudavad nad uutes tingimustes ellu jääda. Aja jooksul muutused kinnistuvad ning tekib ristumisbarjäär lähtepopulatsioon isendiga. Nii tekibki uus liik. 7. Milliseid tõendeid evolutsiooni toimumisest saab: a) erinevate liikide ehituse võrdlemisel Organismide ehitus on muutunud aja jooksul keerulisemaks. Paljudes varem elanud organismides võib ära tunda hilisemate vormide eellasi. Erinevate organismide ehituses võib leida sarnasusi. Näiteks on praegu elavatel selgroogsete loomade (konna, linnu, vaala, inimese) jäsemetel on sarnane põhiehituselt
Püsisoojus Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad 150 miljonit aastat tagasi- LINNUD Liigiteke Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Sugutult sigivate organismide N: paljude taimede puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus- mis ütleb, et liik on populatsioon või polulatsioonide rühm, mis oluliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon- liigi bioloogilised iseärasused mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. Ristumist takistavad tegurid: Ökoloogiliselt eraldatus Ajaline isolatsioon Signaaltunnused Sugurakkude biokeemiline sobimatus Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Makroevolutsioon ehk suurevolutsioon nim liigist kõrgemate teket ja arengut. See seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi
Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, kõrvaliigutaja lihas
organismidele ja sedagi mitte alati. 3. Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus? Sugutult sigivate organismide (nt. paljud taimed) ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline ehk tüpoloogiline liigimääratlus. See ütleb: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 4. Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist? Geograafiline isolatsioon ja ristumisbarjäär(ehk bioloogiline isolatsioon). 5. Mis on ristumisbarjäär ja mis seda põhjustavad? Liigi bioloogilisi iseärasusi (ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi). Bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumistühel alal elavate liikide vahel, nimetatakse ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Ristumisbarjääri põhjustavadki liikide iseärasused. 6. Millest algab liigiteke?
Loomadel:karvkate,talvel magavad ,rasva kogumine,nina ja jäesemed on lühemad. Elu keskkonna kujundab genotüüpi-kõige üle võtab kontrolli looduslik valik. Kohastumine- pöördumatu ja tingimatu,popul tasandil,evolutsi muutumine Kohanemine-isend kohaneb tingimustega-kohanemus,pöördubprotsess,sõltub organismi reageerimisesrKohastumine-kohastumusi loob,muudab ja säilitab looduslik valik. Uuue liigi teke- on populatsiooni kogu,kus isendid reaalselt ristuvad. Ristumisbarjäär-geograafiline isolatsioon-kaudu uue liigi teke.,ökoloogiline isolatsioon,geneetiline isolatsioon-takistab liikide ristumist Liigiteke-geenitriiv,mutatsioon,kohastumne,bioloogiline isolatsioon. -
kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Suguline valik välistab tihti ka ristumise võõra liigi isenditega. Liik-looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on bioloogiline liigimääratlus. Geograafiline isolatsioon- kui liikide levialad on üksteisest eraldatud kas suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega(veekogu, mäestik, kõrb), siis nad lihtsalt ei satu kokku. Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär- liigi bioloogilised iseärasused(ökoloogilised,käitumuslikud,biokeemilised,geneetilised), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. *Ökoloogiliselt eraldatud-valgetoonekurg pesitseb avamaastikul,musttoonekurg suurtes metsades. *Ajaline isolatsioon-punase ja musta seedri vahel ei saa ristandeid tekkida sest nad õitsevad eri ajal.* Loomadel signaaltunnused ja seksuaalkäitumine. *Sugurakkude biokeemiline sobimatus.* Liikidevahelise ristumise
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi. Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste liikidega · fossiilid- kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed · rudimendid- kehaosad, mis pole inimestele ja teistele loomadele vajalikud, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel, kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust
Geograafiline liigiteke- liik jag. 2Ks geogr.-se isol. tõttu(mäeahelike teke, mandrite triiv) Geogr. Isol.-Erin. Liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest liiga kaugel. Tek. uus osa-areaal. nt.seemnete sattumine kaugetele ookeanisaartele. Sümpatriline liigiteke- 1, algse liigi jag. 2Ks või enamaks ilma ruumilise isol.-ta, ühise levila piires. Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Nt erinev paljunemisperiood, käitumine paasritumisperioodil erinev.nt putukad, tihased. Suguorganite erinev suurus. Hübriid-liigiteke- Liikidevah. järeltulijad(hübriidid). Tav. Hukkuvad või jäävad viljatuks. Nt muul, liiger, metsik koer, zebroid, cama, leopon.
· Ühe liigi jagunemine kaheks või enamakas geograafilise isolatsiooni tõtt (mäeahelike teke, mandrite triiv) Sümpatriline liigiteke · See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. · Algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishodele · nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood · Erinev käitumine paaritumisperioodil Hübriid-liigiteke · Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid · Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. · Looduses sünnib hübriide harva · nt. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Peamised tegurid liigitekkeks: · mutatsioonid · geenitriiv · looduslik valik · geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on:
mingi normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Ribosüüm-katalüütilise ehk ensüümilise aktiivsusega RNA molekul. RNA-maailm-elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA molekulid, ribosüümid. Bioloogiline isolatsioon(ristumisbarjäär)-mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Geograafiline isolatsioon-eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. Erimaine liigiteke(allopatriline ehk geograafiline liigiteke)-liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises iselatsioonis.
Koosneb järgnevatest etappidest: (liblika näide, kelle tavaline elukeskkond on muutunud) 1.)järglasi on väga palju 2.) mõnel järglasel avaldub mutatsioon 3.) olelusvõitlus uus tunnus saab eelise konkreetses keskkonnas, mis on varasest erinev 4.)Uue tunnusekandja saab paljunemiseelise ehk võime endasuguseid juurde tekitada 5.) Uus tunnus süveneb ehk tiiva värv on tumedam. Vana tunnusekandja kaovad ( nt süüakse ära) 6.)Uus tunnus on eristunud sedavõrd, et tekkib tunnusekandjaga ristumisbarjäär, uut tunnust võib nimetada uueks liigiks Igasugune kohastumine on suhteline ja ta on seotud konkreetse keskkonnaga.Looduslik valik jaguneb 3 ks: 1.) Stabiliseeriv valik annab eelise keskmise väärtusega tunnusele ja kõrvaldab äärmised 2.) Suunav valik annab eelise ühele äärmusele, liik areneb selle tunnuse suunas ( nt: hall kapsaliblikas) 3.) Lõhestav valik kõrvaldab keskmised ja annab eelise kahele äärmusele, nt: sügisräim ja kevadräim 7. Kohastumine
annaabi.ee 
