Nad sirutavad uimed välja, mis võivad olla 15-50cm pikad ja liuglevad nii läbi õhu kuni 400m. Küljejoone abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Pime röövkala tunneb aga küljejoone abil kala liikumist ning saab nii saaki püüda. (Loomade elu, 4 köide; Eesti Entsüklopeedia 5; Bioloogia põhikoolile I) 2.2 Luukalade siseehitus Keha sisemuses on luukaladel luustik ehk skelett. Luustiku põhiosa moodustavad koljuluud ja paljudest lülidest koosnev selgroog. Selgroo lülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Selgroole ja selgrooga ühenduses olevatele luudele kinnituvad ka lihased, mida kala kasutab ujumisel. Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja reguleerida looma elundite tööd. Tähtsaim osa närvisüsteemis on peaaju, mis asetseb koljuõõnes ja mida kaitsevad koljuluud. Peaajuga on ühenduses ka seljaaju...
Distaalses reas on 5 luud : lodiluu (4), kuupluu (3) ja kolm talbluud : keskmine (5), vahepealne (6) ja külgmine (7). Pöialuid loendatakse suure varba poolt, esimene on kõige lühem ja jämedam. Teine on kõige pikem. Varvasteluud on nimepoolest ja kujupoolest sõrmeluudega sarnased. Suurel varbal on 2 faalanksit, teistel 3. 5dal varbal liitub keskne faalanks distaalsega. Kolju. Kolju koosneb aju ja näokoljust. Koljuluud on enamikus üksteisega liikumatus ühenduses kõhre või õmbluste abil. Alalõualuu on ainuke mis liigub ( erandid on veel : kuulmeluukesed ja keeleluu ) Ajukolju ümbritseb koljuõõnes paikneb peaaju. 29 luud kuulub kolju koosseisu. Kuklaluu ajukolju alumises, tagumises osas. Kuklaluud läbib suur mulk, see ühendab seljaaju ja peaaju. Kiilluu ehk põhiluu paikneb risti kolju põhimiku keskel. Oimuluu paarilised luud ( paiknevad kuklaluu, kiilluu ja kiiruluu vahel )...
-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähendades sukeldub,suurendades tõuseb...Toidu vastuvõtmiseks seedeelundid maks ja kõhunääre,...Sigimiselundid-seemnesarjad ja munasarjad...Erituselundid-eritatakse jääkainid...Lõpustega hingab,nende läbivesi eraldatakse hapnik... kala temp....
Silma kaitseb: koljuluud , kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri...
Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel...
keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, enamikul luuline ja räni- või lubiainest või 2) koosneb järgmistest lihastikust ja epiteelist Toes osadest: lüliline selgroog, moodustunud jäsemete- ja koljuluud . nahklihasmõik. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik on tugev ja Lihastik paikneb enamasti massiivne, moodustab kihtidena ja õmbritseb Lihastik siseelundite kaitseks keha või paikneb polstri ja annab loomale kimpudena keha...
See sisemuses, on luuline ja võib olla: kitiin-, räni- ja koosneb järgmistest osadest: lubiainest või lihastikust lüliline selgroog, jäsemete- ja moodustunud nahklihasmõik. koljuluud . Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Närvisüsteem Närvisüsteemi kesksed osad Närvisüsteemi keskesed osad (pea- ja seljaaju) paiknevad paiknevad keha kõhtmisel keha selgmisel poolel. Peaaju poolel, kus moodustub on suhteliselt suur ja närvikett. Peaaju on väike ja...
Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Skelett paikeb kehas, Toes pakineb keha pinnal. koosneb: lüliline selgroog, Kas kitiin-, räni- või jäsemete- ja koljuluud . lubiainest või lihastikust ja Jäsemeid asendavad luulise epiteelist moodusutunud toesega uimed. nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses. Närvisüsteem Keha selgmisel poolel peaaju Peaaju ja närviväädid...
Inimese luustikus on üle 200 erineva luu, see tähendab et luud peavad olema omavahel ühenduses, et moodustaks tervikik süsteem. Luud võivad olla ühendatud: · Jäigalt luud on kokku kasvanud. Näiteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ühendus. Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud...
Niisugused liigesed on põlve- ja küünarliiges. Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. Kaks ülemist kaelalüli on ühendatud silinderliigesega, nii saame pead pöörata. Osa luid on ühendatud painduvalt, nende liigeste liikuvus ei ole suur. Näiteks selgroolülid on niiviisi ühendatud, lülide vahel paiknevad kõhrkettad, mis võimaldavad selgroo paindumist. Liikumatute luudeühendustega on omavahel ühendatud koljuluud . Neid ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Luustik ehk skelett. Siit saad välja trükkida pildi ja meisterdada endale skeleti. Vaata hoolega, millistest osadest luustik koosneb, kas sul on kõiki pakutud detaile vaja!...
· F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Imetajate kehaehitus Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Katteelundkond Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad mä...
keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, räni- enamikul luuline ja koosneb või lubiainest või 2) järgmistest osadest: lüliline lihastikust ja epiteelist Toes selgroog, jäsemete- ja moodustunud nahklihasmõik. koljuluud . Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik on tugev ja Lihastik paikneb enamasti massiivne, moodustab kihtidena ja õmbritseb keha Lihastik siseelundite kaitseks polstri või paikneb kimpudena keha ja annab loomale sisemuses. iseloomuliku kehakuju....
veresoontes elunditevahelistes õõnsustes TOES Paikneb keha sisemuses, on luuline ja koosneb Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist järgmistest osadest: lüliline selgroog, või lubiainest; lihastikust moodustunud jäsemete- ja koljuluud . Kaladel asendavad nahklihasmõik jäsemeid luulise toesega uimed LIHASTIK Lihastik on tugev ja massiivne, moodustab Paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha siseelundite kaitseks polstri või paikneb kimpudena keha sisemuses SELGROOGSED LOOMAD KÄSNAD...
Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
2. Luustiku ülesanded Luustiku mehhaanilised ülesanded: o liikumine, o toestab meid, o kaitse ülesanne. Luustiku bioloogilised ülesanded: o osalevad vereloomes o osalevad ainevahetuses. o luustik, eriti koljuluu ja rinnakorv, kaitsevad siseelundeid. 3. Luudevahelised ühendused: 4 1. pidevühendused e.sideliidused (nt koljuluud on üksteisega liikumatult seotud.) 2. kõhrliidused (rinnakorvi ja vaagna juures) 3. liigesed (hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada): o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges). o sadulliiges (kämblaliiges). o liugurliiges (randmeliiges) o pöördliiges (kaelalülid) Plokkliiges võimaldab liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel...
B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9. Millise tüüpi ühendustega on koljuluud Õmblused 10. Mis osadest koosnevad pikkad lihased Pea, kõht, kõõlus 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul Valged ligaskiud suudavad kiiremini kokku kokkutõmbuda, aga punased lihaskiud suudavad kauem töötada. 12. Vahelihas: B: Millistelt luudelt algab vahelihas? Rinnak, roided, nimmelülid C: Kuhu kinnitub vahelihas? Kõõluskesele D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne?...
Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
· Koosneb käsnollusest ja plinkollusest · Plinkollus koosneb osteonidest Luukoe rakud: · Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest · Osteotsüüdid · Osteklastid Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine · Otse embrüonaalsest sidekoest koljuluud , rangluud · Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi toruluud Luude kasvu soodustavad: · Toruluude pikkikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. · Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid. · Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv · Toimub lüü-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel...
kasv võib siiski olla pisut kauem. Naistel näiteks võib veel toimuda 18 eluaastani umbes, ja meestel umbes 19-22. Juhul kui suguhormoonide produktsioon on puudulik siis kasv jätkub. Ja siis kasvavadki hästi pikad, peene kondiga inimesed kellel on ka teised sekundaarsed asjad puudulikult kujunenud. Lihastik nõrk, rinnad väikseid jne. Naissuguhormoonid pärsivad osteoplastide aktiivsust. - lamedad luud vaagnaluud, koljuluud ja abaluud - lühikesed luud lülisambalülid, labakäed ja labajalaluud - Segaliiki luud näokolju luud, oimuluu kindlat kuju ei ole Millest luude kasv sõltub? luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett koosneb algus täielikult kõhrkoest. Aga juba 7ndal 8ndal arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastssündinul on toruluude diafüüsid juba luustunud. Luustumisprotsess jätkub pärast sündi. Pikuti kasv toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhrplaadiga...