SISUKORD Sissejuhatus lk.2 Süsihappegaasi saamine lk.3 Süsihappegaasi keemilised omadused lk.3-4 Süsihappegaasi füüsikalised omadused lk.4 Süsihappegaas ja toidutööstus lk.4-5 Süsihappegaas ja fotosüntees lk.5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et
Neile on hapnik mürgine ja õhu kätte sattudes nad hukkuvad. Inimesed ja paljud teised organismid kasutavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Kui võrdleme sissehingatud ja väljahingatud õhu koostist, siis selgub, et sissehingatavas õhus on rohkem hapnikku kui väljahingatavas õhus. Väljahingatavas õhus on rohkem süsihappegaasi (carbon dioxide). Hapnikku kasutab organism elutegevuseks, energia saamiseks, liikumiseks, rakkude ülesehitamiseks. Ainevahetusel tekkinud süsihappegaas eraldub väljahingatava õhuga. Sissehingatava õhu peamine koostis: Hapnik: ~21% Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~0.4% Väljahingatava õhu peamine koostis: Hapnik:~16% Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~5% Väljahingamisel jääb õhus sisalduva lämmastiku hulk samaks. Fotosüntees Hingamisel väljub organismist süsihappegaas. Seega peaks süsihappegaasi sisaldus õhus kogu aeg suurenema, ja hapnik õhust otsa saama, mille tagajärjel hukkuksid kõik elus organismid.
Talllinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Joseph Black Tallinn 2016 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Joseph Blackist.................................................................................................... 4 2.1.J. Blacki elust.................................................................................................... 4 3.Süsihappegaas.................................................................................................... 6 3.1.Süsihappegaasi ajalugu.................................................................................... 7 3.2.Süsihappegaasi eraldumine ja tootmine...........................................................8 3.3.Süsihappegaasi tööstuslik tootmine.................................................................8 3.4.Süsihappegaasi kasutusalad.........................................
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub piimhape (ka etanool).
Rakuhingamiseks on vajalik hapnik ja glükoos. Selle käigus eraldub energia ning tekivad vesi ja süsihappegaas. Nii toitaineid kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda rakkude elutegevuses moodustunud süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine
Hingamiselundkon d 9.klass Hapnik organismis Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Hingates saab organism õhust hapnikku Rakkude elutegevuseks moodustunud süsihappegaas vabaneb Hingame põhiliselt kopsudega Organismid peavad pidevalt hingama Energia saamine Vaja toitu ja hapnikku Toidu seedimisel verre imenduv lõppsaadus glükoos Glükoosis vabaneb talletunud energia Moodustuvad süsihappegaas ja vesi Rakuhingamine • Toidu seedimine • Tekib glükoos • Veri kannab rakkudesse • Glükoos lõhustub rakkudes • Temas vabaneb talletunud energia • Moodustub süsihappegaas ja vesi Õhu liikumine Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks Hingamisteed algavad ninaõõnega Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, kõri, hingetoru, kopsutoru ja jõuab lõpuks kopsudesse Hingamiselundkond • ninaõõs • neel • kõri
Vesi on ka läbipaistmatu, lõhnatu ja maitsetu. Pärast vesinikku ja süsinikoksiidi on vesi molekulaarsetest ainetest kolmandal kohal (levimises) Universumis. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Vesi ei sisalda erinevalt teistest ainetest kaloreid, piisav vee kogus päevas saadakse, kui jagatakse oma kehakaal 8-ga ja nii mitu klaasi tuleb juua. Vesi on väga kasulik. Veega toimuvad ka protseduurid spaades. Süsihappegaas Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on süsiniku stabiilseim oksiid. Ta on mittemetalloksiid ehk happeline oksiid. Selle molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist (CO 2). Süsihappegaas tekib hingamisel ning süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga. CO2 on omapärane, sest tema kolmikpunkti rõhk on suurem atmosfääri õhust. Ta lahustub vees mõõdukal määral. Suures konsentratsioonis on süsihappegaas inimestele mürgine.
Õhust 1,5 korda raskem Süsinikku 27,3% ja hapnikku 72,1% Leidumine: Atmosfääris Taimses ja loomses biomassis Kivimites Õhus Kasutusalad: Toiduainete külmutamine Veeldatud või gaasilises olekus süsihappegaasi kasutatakse toiduainetööstuses toidu jahutamiseks, kiirkülmutamiseks ja külmutamiseks toidu transportimise ajal. Tulekustutid Süsihappegaasi omadus põlemist mitte toetada võimaldab selle kasutamist tulekustutites. Süsihappegaas kustutab tule, jahutades seda ning tõrjudes põlemiseks vajalikku õhku eemale. Gaseerimine Süsihappegaas muudab karastusjoogid, näiteks kalja ja limonaadi, kihisevateks. Meditsiin Süsihappegaasi kasutatakse laparoskoopkirurgias. See teeb võimalikuks kiirema paranemise. Süsihappegaasi süstitakse kõhuõõnde, et paisutada selle sees olevat ruumi, mis annab kirurgile piisavalt ruumi oma instrumentidega patsiendi sees toimetada. Probleemid:
Hingamiselundkond Rakuhingamine  Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes löplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Nii toitained kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud.
6. Kust ja kuidas saavad organismid hapnikku? Loomad saavad hapnikku õhu sissehingamisel kopsudesse, taimed omastavad hapnikku õhulõhede kaudu, mis asuvad taimede lehtedes. 7. Kuidas toimub hapniku transport veres? Kuhu hapnik transporditakse? Vere punalibled seovad hapniku endaga ja viivad selle rakkudeni. 8. Miks on inimesel hapnikku vaja? Hapnikku on vaja selleks, et vabastada toitainetest energiat. 9. Kus tekib inimese organismis süsihappegaas? Kuidas toimub süsihappegaasi transport veres? Hapniku ja glükoosi reageerimisel tekib süsihappegaas ja vesi. Vereplasmas liigub lahustunud kujul süsihappegaas. 10. Miks on vaja süsihappegaas organismist välja viia? Kuna organism ei kasuta seda. Rakuhingamine 1.Millistest etappidest rakuhingamine koosneb? Glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. 2. Täida tabel Glükolüüs Tsitraaditsükkel Hingamisahela
Hingamiselundkond Rakuhingamine  glükoos lõhustatakse rakkudes lõplikult ning selle tulemusel vabaneb elutegevuseks vajalik energia ja moodustavad süsihappegaas +vesi. Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs  sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel  ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri  läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl.
Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks?Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid?Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Nimeta autotroofe Taimed, kemosünteesijad, vetikad Kust saavad heterotroofid energiat
5 L Värska Originaal on Värskas villitav looduslik, karboniseeritud mineraalvesi. Vesi asub 470 meetri sügavusel ja seetõttu on Värska Originaal mikrobioloogiliselt puhas, värskendava toimega ja tervistav mineraalvesi. Meeldivamaitseline Värska Originaal sobib hästi janujoogiks. Vett raviotstarbel kasutades saab leevendust mao ülihappelisuse korral. Saadaval 1,5 ja 0,5 kvaliteetses plastpudelis. Pakendil: Jahedalt parim. Koostis: vesi, süsihappegaas, naatriumkloriid, kaaliumkloriid. Parim enne  vaata pakendilt. Tootja: AS A.leCoq Tähtvere 56/62 50050 Tartu Eesti 4 Fat burner 3000 fitness drink 500 ml Koostisosad: vesi, L- karnitiin, rohelise tee ekstrakt, happesuse regulaator sidrunhape, magusaine atsesulfaam K, loodusidentne lõhna- ja maitseaine, B rühma vitamiinid, antioksüdant
Tähtsamad oksiidid on CO, CO2 , SO2 , CaO, Fe2O3. Nendest CO, CO2 ja SO2 on õhus leiduvad oksiidid, Fe2O3 leidub maapõues. CO  süsinikoksiid ehk vingugaas on väga mürgine ja tekib mittetäielikul põlemisel. See moodustub, kui hapnikku on vähe. Näiteks kui ahjusiiber sulgeda liiga vara. Selle tagajärjel võib inimene surra. Ebakorras mootoriga auto ei põleta kütust täielikult ja õhku eraldub süsinikoksiid, mis saastab loodust. CO2 - süsinikdioksiid ehk süsihappegaas kuulub heitgaaside hulka. Seoses autode arvu kasvuga see järjest suureneb ja on kahjulik. CO ei lase soojusel hajuda maailmaruumi ja maal tekib nn kasvuhooneefekt ehk maa soojeneb pidevalt. Hingamisel tekib samuti süsihappegaas. CO saab inimene enda tarbeks ära kasutada. Karastusjookide valmistamisel kasutatakse süsihappegaasi. Kuna süsihappegaas ei põle vaid takistab põlemist, siis saab seda kasutada tulekustutites.
vulkaanipursetel. U. 99% süsinikust ei osale süsinikuringes vaid paikneb maakoore kivimites. süsinik ja protsessid · Süsinik on: · kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa · organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja · Peamised elusorganismidega seotud süsinikuringe protsessid on: · Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees) · Aeroobne hingamine · Anaeroobne hingamine CO2 · Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. · Süsihappegaas tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. · Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat. Selle
C6H12O6 2 C3H4O3 + 4 H Eraldunud H ioonid seostuvad vesinikukandjaga NAD Sellega kaasneb 2 ATP molekuli süntees NAD on ühend, mis on vesiniku aatomite siduja ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS Toimub, kui rakus pole piisavalt hapnikku või käärimisel hapnikuvabas keskkonnas Protsess kiirem, aga mitte tõhus 1.1. PIIMHAPPEKÄÄRIMINE C6H12O6 2 C3H6O3 (Glükoos Piimhape) moodustub 2 ATP'd jogurtid, juustud, hapupiim 1.2. ETANOOLKÄÄRIMINE C6H12O6 2 C2H5OH + 2CO2 (Glükoos Etanool + süsihappegaas) eraldub süsihappegaas moodustub 2 ATP'd vein ja õlu 2. ETAPP - TSITRAADITSÜKKEL (mitokondri sisemus/maatriks) püroviinamarihappe edasine lagundamine, palju reaktsioone eraldub CO2 ja H ioonid tekib 10 NADH2 3. ETAPP - HINGAMISAHELAREAKTSIOONID (sisemine membraan) vabanevad NADH2 mol H aatomitest eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi sünteesitakse 36 ATP molekuli RAKUHINGAMISE SUMMAARNE VÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O
suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb vee rõhk puidusoonte ülemises osas, tekib imemisjõud ning vesi liigub mööda sooni katkematu vooluna üles. Fotosüntees ja hingamine Fotosünteesiks nimetatakse päikeseenergia toimel orgaaniliste ainete valmistamist lihtsatest anorgaanilistest ainetest: süsihappegaasist ja veest.                           Valgusenergia Süsihappegaas + vesi → Glükoos + hapnik                               Klorofüll Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel, st glükoosi lõhustamisel mitokondrites.                          energia Glükoos + hapnik → Süsihappegaas + vesi Lehe ehitus Välisehitus – Vars, leheroots, lehelaba ja leherood
molekuli  2 NADH2  2ATP  2H2O FOTOSÜNTEES HINGAMINE Toimumise koht Kloroplast Mitokonnder Sõltuvus valgusest Sõltub Ei sõltu Lähteained Süsihappegaas ja vesi Orgaanilised ühendid ja hapnik Saadused Org. ühend (suhkrud) ja hapnik Süsihappegaas ja vesi Energia kasutus Valgusenergia-keemiliseks energiaks Orgaanilise ühendi oksüdatsioon hapniku abil ja energia salvestamine makroergilistesse ühenditesse- ATP-sse
kogusest, sellele lisatakse kogupärm veidike suhkurt ja jahuliiv, et saadakse hapukoore kontsidendsiga eeltaigen. Kui eeltaigen on suurenenud mahult ligikaudu 2 korda ja hakkab keskelt alla vajuma, siis lisatakse talle ülejäänud vedelik, sool ja suhkur, munad, maitseained, rosinad jne. Ülejäänud jahu ja lõpuks sulatatud rasvainet ja segatakse lõplikult. Valmis taignal lastakse käärida ligikaudu 2 tundi ning selle aja sees lüüakse 1,2 korda alla, et eralduks süsihappegaas ja alkohol ning taigen rikastuks õhu hapnikuga. Peale toodete kerkimist määritakse munamäärdega. Lisatakse lahti löödud munad, lisatakse 30'% tema kaalust külmavett ning segatakse kuni tekib ühtlane mass. Peale munaga määrimist (enne küpsetamist) võib toodetele peale puistada erinevaid puisteid näiteks pähklipuiste,seesamiseemned,streisel jne. Peale küpsetamist võib tooteid viimlisteda pumatiga, shokolaadiga ja puudersuhkruga jne.
kl Atmosfäär Atmosfäär  Maad ümbritsev õhukiht Osoonikiht  neelab ultraviolettkiirgust Happesademed  happelise reaktsiooniga sademed Õhumass  kindlate omadustega väga suur õhu hulk Kasvuhoonegaasid  atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Tsüklon  madalrõhkkond Antitsüklon  kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid  vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad: Osoonikihi kahanemises Kliimamuutustes Sudu Sudu on suitsu ja udu segu Abinõud õhusaastamise vahendamiseks: loodusressursside säästlik kasutamine energia, sh. soojus ja elektrienergia kokkuhoid kasutatava tooraine kokkuhoid
Lõppliide  aan. Liited: 1.  mata 2. Âeta 3. Âpropa H H H CH3  CH2  CH3 4. Âbuta | | | 5. Âpenta H -- c -- c -- c -- H C3H8 Nt. Koosta propaani valem. | | | H H H ! Kõik alkaanid põlevad. Nt. Propaani põlemine. C3H8 + O2 = 6CO2 + 8H2O ! Saadusteks on alati süsihappegaas ja vesi, · Oksüdatsiooniastme määramine. Iga keemiline side vesinikuga vähendab oksüdatsiooniastet ühe ühiku värrja. Iga keemiline side hapniku, lämmastiku või klooriga aga suurendab ühe ühiku värra  topeltsidemed aga kahe võrra! H H | | H -- C -- C -- C = O keskmine: (-3 + 0 + 1) : 3 = - 2/3 | | | H OH H -3 0 +1 · Alkeenid
Platsenta tähtsus: Platsenta kaudu saab loode ema verest hapnikku, toitaineid ja antikehi. Läbi platsenta siirduvad loote verest ema verre mitmesugused jääkained (süsihappegaas, kusiaine) Platsenta on omalaadne kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. Platsenta eritab naise organismi erinevaid hormoone, mis reguleerivad emakalihaste kokkutõmbumist, st sünnitegevuse algust. Emalt lootele: · Hapnik · Toitained, sh vesi · Antikehad · Hormoonid · Ravimid · Osa mürke · Haigusttekitajaid Lootelt emale: · Süsihappegaas
KEEMIA. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ PÕLEMINE o ALKAAN + HAPNIK -> SÃœSIHAPPEGAAS + VESI  CH4 + 2O2 ïƒ CO2 + 2H2O ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ TERMILINE LAGUNEMINE o LIHTAINEKS  CH4 ïƒ C + 2H2 o ALKÜÜN + VESINIK  C4H10 ïƒ C4H6 + 2H2 (butüün)  ïƒ CnH2n-2 ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ KONDENSATSIOON VEEAURUGA o SÃœSINIKOKSIID/VINGUGAAS  CH4 + H2O ïƒ CO + 3H2 o SÃœSINIKDIOKSIID/SÃœSIHAPPEGAAS  CH4 + 2H2O ïƒ CO2 + 4H2 ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ ASENDUSREAKTSIOON HALOGEENIDEGA o NÄIDE  C4H10 + 2Cl2 ïƒ C4H8Cl2 + 2HCl (diklorobutaan)  C arv saaduses ei muutu  H indeksi saadusesse saad, kui lahutad algaine vesiniku indeksist halogeeni kordaja – (H)10- 2(Cl 2) = saaduses C4H8Cl2  Saadusesse C4H8Cl2 läheb algne halogeen koos oma indeksiga, ignoreeri antud hetkel talle antud kordaja...
tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. 13.Nimeta glükoosi lagundamise põhivõrrand ja ained seal võrrandis. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2+ 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. (vesinik, süsinik, vesi) 14.Võrdle hingamist ja fotosünteesi. Hingamine · Lähteained: glükoos ja hapnik (orgaanilise aine lagunemine) · Saadused: süsihappegaas ja vesi · Toimumiskoht: mitokonder · Toimumisaeg: pidev Fotosüntees · Lähteained: süsihappegaas ja vesi orgaanilise aine tekkimine) · Saadused: glükoos ja hapnik · Toimumiskoht: kloroplast · Toimumisaeg: valguse käes 15. Mis on käärimine, kes seda teevad jne. Käärimine on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine
1) SÜSIHAPPEGAAS +2) VESI > 3) GLÜKOOS + 4) HAPNIK 1. (Tuleneb õhust.) 2.(Mullast.) 3.(Muutub tärkliks.) 4. (Eraldub õhku.) · Fotosüntees toimub taimelehtedes, põhikoe rakkude kloroplastides. · Fotosünteesi käigus eraldub hapnik, mida kasutavad hingamiseks nii taimed kui loomad. · Glükoos laguneb hapniku toimel süsihappegaasiks, veeks ja vabaneb energia. · Kogu seda protsessi nimetatakse raku hingamiseks. Glükoos + hapnik > süsihappegaas + vesi + ENERGIA => Hingamine (raku hingamine). LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest. · Lehed võivad varrel paikneda mitut moodi: VASTAKULT VAHELDUVALT MÄNNASELISELT. Lehtede rühmad: · LIHTLEHED (Koosneb ühest lehelabast.) · LIITLEHED (Koosneb mitmest osalehest.) Lehe siseehitus:
1.vale.fotosünteesi pimedusstaatiumi reaktsioonid moodustavad calvini tsükli. õige. vale. süsihappegaas seotakse fotosünteesi pimedusstaadiumis. õige 2.!) fotosünteesi 2) fotosünteesi tulemusena tekib hapnik ja glükoos, mis on elus- organismidele eluks vajalikud ja annavad energiat.3)valgus vesi>>valguse käes toimuvad reakts>hapnik. süsihappegaas>pimeduse käes toim reakts>glükoos. 3. valgusstaadium toimub enne pimedusstaadiumit ning selles tekkinud ATP ja nadph2 molekulid kasutatakse ära pimedus staad ei saa kunagi toimuda enne valgusst. 4.Pimedusstaadium toimub lamellimembraanide peal. seal kasutatakse ära ATP ja NADPH2 molekulid ning tekib ADP molekulid. co2 seotakse ning moodustub glükoos. pimedusst toim tsüklilisi protsesse nim calvini tsükliks. Pimedusstaadium võib toimuda ka valguse käes. aga peale valgussstaadiumit.5
vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevihmad Väävli- ja lämmastikuühendid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4- 5,6 pH Happed tulevad *Soojuselektrijaamad *Metallurgiatehased *Keemiatehased *Transport *Tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega *Mullaprotsessid *Väetamine Happevihmade mõju elusloodusele *Okaspuude okaste kahjustumine *Metsade hävimine *Lehtpuude lehed kuivavad *Puude oksad kuivavad
Maasikataim kui süsteem Stiina Vard G1 A Sisendid: Väljundid: Süsihappegaas Hapnik Valgus Maasikad (vili) Soojus Õietolm Vesi Lehed Toitained Uued
molekulidena! Hapnik – O2, värvitu gaasiline aine. Aatomituumas mooudustab 8 prootonit ja 7-9 neutronit. Tuuma ümber liigub 8 elektroni. Esineb molekulidena! Vesi – H2O, tekib vesiniku põlemisel hapnikus. Vesi võib esineda kolmes olekus, jääna, veena või gaasina. Vesi on värvitu aine! Süsinik – C, aatomi tuumas 6 prootonit ja 6-7 neutronit. Tuuma ümber liigub 6 elektroni. Esineb grafiidina, tahmana, aga ka teemandid. Süsiniku ja hapniku ühinemisel tekib süsihappegaas! Süsihappegaas – CO2, värvitu gaasiline aine tekib põlemisel ja hingamisel. Foto sünteesil lagundavad taimed päikese valguse toimel süsihappegaasi. Õhk on ainete segu. Kuivas õhus on: lämmastiku N2, Ar, O2 ja CO2!
Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape
KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekt · Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. · Ta näitas, et CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumisel, mis põhjustabki atmosfääri soojenemise. · Looduslik nähtus · Hädavajalik maakera elustikule Svante Arrhenius Kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid · Veeaur · CO2 ehk süsinikdioksiid e. süsihappegaas · CH4 ehk metaan · N2O ehk lämmastikdioksiid e. naerugaas · O3 ehk osoon · Aerosool · freoonid Kasvuhoonegaasid · ... lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. · ~ 40 · Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. · Probleem tekib siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaasid
Süsinik. Süsiniku ühendid. Ülesanded võrrandi alusel. Soovi korral vaata minu kodulehelt kordamisküsimusi ja tee läbi test Süsinikku leidub looduses lihtainena: teemantina, grafiit. Ühenditena: süsihappegaas, kivisüsi, nafta, kaltsiumkarbonaat Allotroopa on nähtus, kus üks ja sama keemilinelement esineb mitme erineva lihtainena. Teemant  kõige kõvem looduslik mineraal - Kõrge sulamis temp 3500c - Värvuseta - Kasutatakse klaasi lõikamiseks ja metalli lihvimiseks Kristallivõres on süsinikuaatomid võrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Sellega on seletatud teemandi tugevus. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant.
2) Dissimilatsioonijärgud glükoosi täielikul lõhustumisel (aeroobsel glükolüüsil) V: 1) Glükolüüsi reaktsioon 2) Tsitraaditsükli reaktsioon 3) Hingamisahela reaktsioon 3) Piimhappelise käärimise ja etanoolkäärimise saadused Piimhappe: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir, kohupiim,juustud. Etanoolkäärimine: etanool ehk viinapiiritus 4) Rakuhingamise lähteained ja saadused Lähteained: glükoos ja hapnik Saadused: süsihappegaas ja vesi 5) Fotosünteesi lähteained ja saadused Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: Glükoos ja hapnik 4.SELGITA 1) Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne organism? V: Organismid kasutavad energiat elutegevuseks ja kudede uuendamiseks. 2) Milline seos on organismides toimuval dissmilatsioonil ja assimilatsioonil? V: 1. seotud ainete kaudu: AS tekivad org.ained, osa nendest on lähteaineks DS
Hingetoru Kopsutorud  juhtida õhk hingetorust kopsudesse Kopsud hingamine Kopsutorud 2. Kirjelda, kuidas toimus kopsus gaasi vahetus! Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. a) Miks on vajalik? b) Mis tagab alveoolides kiire gaasi vahetuse? c) Millisest protsessist pärineb CO2 ? 3. Kuidas toimub rakuhingamine? a) Milleks on see vajalik? Kuna inimorganism vajab elutegevuseks energiat b) Nimeta kaks lähteainet! Hapnik ja glükoos c) Saadus? Vabaneb energia, hapnik , süsihappegaas d) Kust on pärit lähteained
2. Hallitusseened: 1) Mida hallitusseened kasvuks vajavad? Niiskust, sooja 2) Kuidas inimene hallitusseeni kasutab? Antibiootikumid, hallitusjuustud 3) Millist kahju hallitusseened tekitavad? Kahjustavad toitu ja ruume, tervisele ohtlikud 3. Pärmseened: 1) Mida pärmseened kasvuks vajavad? Suhkrut 2) Kuidas pärmseened paljunevad? Eoste ja pungumisega 3) Mis on käärimine? Millistes tingimustes toimub? Keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad süsihappegaas ja alkohol. 4) Pärmseente kasutamine. Alkohol, taina kergitamine. 4. Kübarseened: 1) Viljakehade tähtsus. Viljakeha osad. 2) Mida tuleb jälgida seenel käies? Korjata ainult teadaolevaid seeni, mitte korjata linnast ja maanteede lähedusest (200m) 3) Mükoriisa. Millist kasu saab seen, millist taim? Seen saab fotosünteesi saadusi ja taim saab vett ja selles lahustunud mineraalaineid. 5. Parasiitseened. Põhjustavad haigusi taimedel, loomadel ja
kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule  Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV-kirguse eest  Seal toimuvad keemilised reaktsioonid,nt oksüdeerumine Lämmastik  Tekib orgaaniline aine lagunemisel(surnud organismid).  Vajalik toitaine taimedele. Hapnik  Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus (6 CO2+ 12 H2O + fotoonid – C6H1206 + 6 O2 + 6 H2O)(süsihappegaas+vesi+valgusenergia- glükoos+hapnik+vesi  Vajalik alusorganiismidele hingamiseks.  Ööpäevaringselt kulub inimesel hingamiseks ca 11000 liitrit õhku.  Sissehingatavas õhus on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 0,03% süsihappegaasi.  Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi. Hapnikusisaldus Toime organismile
neid enam kunagi uuesti. Omandatud immuunsus ei ole pärilik 19.Immuunsus, immuunsussüsteem (lõpeta laused). 20.Kopsusombu e. alveooli 2 iseloomulikku tunnust. Kuidas need omadused aitavad kaasa gaasivahetusele? Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk. Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. 21.Milline gaas liigub alveoolist verre, milline gaas liigub verest alveooli? Alveoolist liigub verre hapnik ja verest alveooli liigub süsihappegaas.
Na2CO3-hape, Etaanhape ehk Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape. NaCl-sool, Naatriumkloriid ehk Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoolana, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena. Igapäevelus kasutatav nimetus-söögisool. CO2-oksiid, Süsinikoksiid ehk süsihappegaas, igapäevaseselus kasutatav nimetus- süsihappegaas. CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel. NaOH-alus, Naatriumhüdrooksiid-Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi. Kokkuvõtteks isegi kui meie tänapäeva ühiskonnas puutume kokku erinevate keemiliste ühenditega siis me ei mõtle sellele kuidas või millest on nad valmistatud. Kõik meie tarbe esemed ja toit tuleneb tegelikult mendelejevi tabelist tuntud ühenditest.
Osooniaugud ja kasvuhoonegaasid Ajalugu ja tänapäev Ajalugu Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal.
Hapniku avastamist takistasid tema iseloomulikud omadused : värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas. Selle gaasi avastasid üksteisest sõltumatult mitu teadlast : Priestley, Scheele, Rutherford ja Drebel. Priestley oli hariduselt ja ametilt vaimulik. Kuna ta pooldas usuvabadust, siis pidi ta elatist teenima õpetajana. Ta oskas hästi prantsuse, itaalia, araabia ja süüria keelt, meelisharrastuseks oli aga loodusteadus. Tema esimeseks suuremaks avastuseks oli õlle käärimisel eralduv süsihappegaas. 1774. aasta augustikuus tegi ta katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile. Viimane lagunes soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Priestley seda ei teadnud, aga ta otsustas uurida tekkinud gaasi omadusi. Need hämmastasid teda : selles gaasis põles küünal heledamalt kui tavalises õhus, hõõguv süsi lõi lõkkele ja raudtraat, mis õhus ainult hõõgus, põles sädemeid pildudes.
Assimialtsioon: Orgaanilised ained. Energia: Dissimialtsioon: vabaneb Assimilatsioon: Kasutatakse. NÄITED Dissimilatsioon: seedimine, hingamine. Assimilatsioon: fotosünttes, valögusüntees, glükogeeni süntees. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides Fotosüntees · Mõiste: fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv orgaaniliste ainete süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: glükoos ja hapnik Vajalikud tingimused: klorofüll ja valgus Summaarne võrrand:6CO2+ 6H2O C 6H12O6+ 6O2 Fotosünteesi 2 staadiumi Valgusstaadium. · Toimub ainult valgusenergia mõjul kloroplastide sisemembraanidel · Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. · Vesinik seotakse NADPH2 -ks · Hapnik läheb rakust välja · Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium
Kuumutamisel käitub süsinik aktiivesmate mittemetallide suhtes redutseerijana. Süsiniku põlemisel tekib põhisaadusena süsinikdioksiid CO ja eraldub palju soojust.Hapniku vähesuse korral tekib süsinikoksiid ehk vingugaas CO. Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Sissehingamisel tekitab vingugaas tugeva mürgistuse, mis võib lõppeda surmaga. Süsinikoksiid võib käituda nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas on värvuseta, õhust raskem gaas, mis tekib süsiniku ja enamiku orgaaniliste ühendite täielikul põlemisel. Süsihappegaas tekib ka hingamisel ja organismide jäänuste põlemisel. Süsinikdioksiidi molkulid on polaarsed. Väikestes kogustes CO sissehingamine ei ole ohtlik, suurema konsentratsiooni korral võib aga põhjustada lämbumist. Süsinikdioksiid ei põle ja takistab ka enamiku teiste ainete põlemist. Sellepärast kasutatakse vedelat süsinikdioksiidi tulekustutites
teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ehk vingugaas ehk süsinikoksiid Füüsikalised omadused:Värvitu, lõhnatu, õhuga u. ühe raskusega, vees lahustumatu,
Mis värvi on paekivi harilikult ? 3. Mis valdkonnas tööstuses leiab paekivi kõige enam kasutust ? 4. Paekivi on koostiselt karbonaat.................... ? 5. Eesti tuntuim paekivi 6. Mida on vaja lubja kustutsmiseks ? 7. Paekivi liik Kontrolltöö vastused: 1. paas 2. lubjakivi, dolomiit 3. Paekivi, settimise 4. kaltsiumkarbonaat , CaCO3, kaltsium, süsinikdioksiidiga 5. halli, kollakaid , valgeid 6. kõva, purustada 7. ei lahustu, lahustub, süsihappegaas 8. ehitusmaterjalina 9. sideainena, müürilupja, krohvi 10. põletatakse, süsihappegaas , põletatud, kustutamata lubi. 11. vett, vett , aurustub, laguneb, kustutatud lubjaks. 12. vett, valgeks, piimjaks, lubjapiimaks 13. settivad, põhja, lubjavesi 14. Lubjakivi: CaCO3 Põlemine: CaCO3  CO2 = CaO Põletatud lubi : CaO Kustutamine: CaCO + H2O = Ca(OH)2 Kustutatud lubi: Ca (OH)2 Lubja karboniseerumine: Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O Ristsõna lahendustega
Paekivi on meie maa tähtsaim kiviliik. Ta moodustab siin paksude kihtidena aluspinna. paemurdudes on paekivi kihiline ehitus selgesti näha, samuti on huvitav meie põhjarannikul paekihte vaadelda. Paekivi pole nii kõva kui kvarts, teda saab noaga purustada. ta ei lahustu vees, kuid lahustub äädikas, mille mõjul temas süsihappegaas eraldub. Paekivi on mitut liiki, neist on tähtsamad harilik paas (lubjakivi), kriit ja marmor. Harilik paas koosneb väikestest tihedalt kokkuliitunud terakestest. Ta on suuremalt jaolt halli värvi, kuid leidub ka kollakaid ja valgeid paekive. Paekivis võib juba palja silmaga karbikodasid kivististe näol tähele panna: need on endiste mereloomade jäänused, mis ühes muude ainetega merepõhja on langenud. Nii on neis paikades, kus
Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu organismi varustamine energiaga. Protsess toimub rakuosistes, mida nimetatakse mitokondriteks. Hingamisprotsessi lähteaineteks on glükoos ja hapnik (O 2) ning lõpp-produktideks süsihappegaas (CO2) ja vesi (H2O). Selle käigus salvestatud energiat saab kasutada teistes elutegevusprotsessides. Kuid nii nagu loomadeski on ka taimedel olemas hingamine. Taimed hingavad õhuhapnikku ja eritavad süsihappegaasi. Hingamine on kirjeldatav järgmiste skeemidega: Milleks on vaja hingamist? Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess. On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat.
 Värvitu  Lõhnatu  Maitsetu  1 elektron, 1 prooton ja 1 neutron.  Tihedus on 0,0899 kg/m3  Keemistemperatuur -253 °C.2 b) Miks on hapnik elusorganismidele oluline? Selgita koos reaktsioonivõrranditega. Hapnik on elusorganismidele oluline, sest see vabastab kehas toitainetest energiat. Energiat vajavad rakud, et tagada oma elutegevuse korrektne talitlus. Hingamise jääkproduktis on süsihappegaas ja vesi. 3 Samuti on vaja hapniku fotosünteesiks. Rohelised taimed saavad oma eluks vajalikud orgaanilised ained ise sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest (CO2 ja H2O). Energiat selleks saavad taimed päikselt. Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Klorofüll on roheline pigment taimedes, mis neelab valgust. Süsinikdioksiidi saadakse õhust, vett juurte kaudu 1 http://www
SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul
Alkoholid: Ãœldvalem- R-OH, Funkt. Rühm- OH-hüdroksüülrühm, Tunnuse lõpp Âool, Füüsikalised omaduse: Metanool- Värvitu, iseloomuliku lõhnata, veega kergesti segunev, 10-15 g pimedaks jäämine, 40g surmav. Etanool: Värvusetu, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli mõju organismile on halb, sest mida rohkem sa seda tarbid korraga seda hullemini ta organismile mõjub. Etanooli keemilised omadused- põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur. Reageerimine metallidega- IA ja IIA rühm, Nt: 2CH3OH+Ca(CH3O)2Ca+H2 Reageerimine alustega(OH): Nt: C2H5OH+NaOHC2H5O+H2O Põlemine: C2H5OH+3O23H2O+2Co2 Dehüdraatimine- kui alkoholi molekulist eraldub vesi. Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad.
annaabi.ee 
