Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aretusõpetuse vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kordamisküsimused
aretusõpetuses 2012. a
1.
Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900


Juba
Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust
järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese
(384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi
arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti
hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema
seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel.
Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias
peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad)
panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey
(1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast , mida elustab
isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise.
Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi
alul leiutati mikroskoop, millega jälgiti erinevate liikede
mune.Rainer de Graaf (1641.... 1673 ) kirjeldas ovulatsiooniprotsessi.
graafi foliikulit peeti ekslikult munarakuks. Karl ernst von baer (1792....1876) Selgituse tõi alles 1826. aastal tuntud eesti
loodusteadlane: munarakk on foliikulis.Antony van Leeuwenhoek (1632... 1723 ) avastas aastatel 1671....1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed , sealhulgas spermid . ta jälgis isegi spermi
tungimist munarakku. viimast pidas küll spermi arenemise
keskkonnnaks. peaaegu sajandi kestis sõda „ovistide“ ja
„spermistide“vahel tõestamaks kumbas asub tegelikult organismi
alge.
Georges
de buffon (1707...1788) Töötas välja prantsusmaal ristamismeetodi koduloomade väärtuse parandamiseks.Caspar Friedrich Wolff

Vasakule Paremale
Aretusõpetuse vastused #1 Aretusõpetuse vastused #2 Aretusõpetuse vastused #3 Aretusõpetuse vastused #4 Aretusõpetuse vastused #5 Aretusõpetuse vastused #6 Aretusõpetuse vastused #7 Aretusõpetuse vastused #8 Aretusõpetuse vastused #9 Aretusõpetuse vastused #10 Aretusõpetuse vastused #11 Aretusõpetuse vastused #12 Aretusõpetuse vastused #13 Aretusõpetuse vastused #14 Aretusõpetuse vastused #15 Aretusõpetuse vastused #16 Aretusõpetuse vastused #17 Aretusõpetuse vastused #18 Aretusõpetuse vastused #19 Aretusõpetuse vastused #20 Aretusõpetuse vastused #21 Aretusõpetuse vastused #22 Aretusõpetuse vastused #23 Aretusõpetuse vastused #24 Aretusõpetuse vastused #25 Aretusõpetuse vastused #26 Aretusõpetuse vastused #27 Aretusõpetuse vastused #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sigrid sild Õppematerjali autor
2012 aretusõpetuse kordamisküsimuste vastused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 ­ Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi

Aretusõpetus
thumbnail
3
docx

Nimetu

Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka

Kategoriseerimata
thumbnail
26
doc

Hobusekasvatuse loengud

Venemaal traavlikasvatus XIX saj. 90 aastatel toodi ameerika traavleid. 1948 iseseisev tõug. Orlovi traavel ­ peetakse üheks maailma ilusamaks hobuseks, harmooniline kehaehitus. Suurem pea, pikk kael, kõrge turi, selg-laudjas-laiad, kuivad jalad. Hiljavalmiv tõud- aborigeensed tõud, kuid erandiks orlovi traavel(kasv lõppeb 4-5a), kuna hiljavalmiv siis on ta pikaealine, halli on 52%, kõrvid 22%. Loodi alguses postiteenistuse ja sõjaväe jaoks Venemaal. Hrenovoje hobusekasvanduses hakkas aretus peale. 1776 toodi ostrovi kasvandusse araabia ja türgi hobuseid ja nende hulgas oli täkk Smetanka. 1778 a. Smetanka x taani mära = Polkan I x hollandi mära = Bars I(propotsionaalse kehaehitus, kiire ja jõuline traav). Bars I sai orlovi asustaja(1/2 hollandi, ¼ araabia, ¼ taani verd). Bars I lisati araabi täisverelise verd, kasutati inbriidingut et omadused kinnistuksid(tulemused võivad olla ettearvamatud). Vene Traavel ­ aretuses oli 3 perioodi

Hobusekasvatus
thumbnail
158
pdf

Veisekasvatuse alused

.................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ............................................................................................................................................... 5 2. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS .....................................................8 3. VEISTE ARETUS ....................................................................................................................9 3.1. VEISETÕUD........................................................................................................................................................................ 9 3.1.1. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE................................................................................................................................ 9 3.1.2

Põllumajandus
thumbnail
10
docx

Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid

Populatsioonigeneetikast, aretusest ja selektsioonist Mida mõõdavad päritavuskoefitsient ja geneetilised korrelatsioonikordajad? päritavuskoefitsient - Koefitsient, mis iseloomustab tunnuse päritavust populatsioonis. valem h2=g2/2p näitab,mil määral erinevused isendite genotüüpides peegelduvad nende fenotüübi väärtuste erinevustes.varieerumine 0 ja 1 vahel. geneetiline korrelatsioonikordaja- nähtus, mille puhul ühe tunnuse muutusega kaasneb teise (korreleeruva) tunnuse muutus Mis asi on aretusväärtus? põllumajandusloomalt tema järglastele edasiantav geenide väärtus, mis avaldub järglaste keskmises toodangus tema eakaaslastega võrreldes Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretusprogrammi osadek

Loomade aretusväärtus
thumbnail
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv ­ · Esmane toodang ­ · Lõpptoodang ­ ·

Veisekasvatus
thumbnail
54
pdf

Lamba- ja veisekasvatus

2013. aasta jõudluskontrolli andmetel moodustas eesti punane tõug 20% aastalehmade üldarvust. Eesti punase tõu aastalehma keskmine piimatoodang oli 2013. aastal 7820 kg, piima rasvasisaldus 4,12% ja piima valgusisaldus 3,44%. EESTI MAATÕUG (EK) Kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a., mil hakati regulaarsel kasutama lääne-soome tõugu sugupulle ja seati sisse maakarja tõuraamat. Põhiliseks aretuskomponendiks ongi jäänud lääne-soome tõug, kuid kasutatud on ka džörsi tõugu ja vähesel määral punasekirjut holsteini. Maakarja veiste värvus varieerub helebeežist punaseni. Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus. Nende arvukus on pidevalt vähenenud, kuna see tõug ei ole suutnud teiste tõugudega konkureerida. Kui 19

Loomakasvatus
thumbnail
14
doc

Veisekasvatus

VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baali kari

Loomakasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun