LAMBAVILL LAMBAVILL · Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. · Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. OMADUSED pikkus peenus villkarvade säbarus tugevus venitatavus vetruvus elastsus pehmus ja karedus värvus läige VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID · Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ja füsioloogilist ...
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_09.lst SQL> --Moodustage tabel tallede kohta (sünniaeg, sünnikaal, id-number, sugu). SQL> --Kirjutage skript, mis laseb sisestada tabelisse (asendusmuutujate abil) andmeid sündinud tallede kohta. SQL> --Iga looma kohta genereeritakse jada abil id-number; jäär saab paaritu ja utt paarisnumbri. SQL> CREATE TABLE talled ( 2 id NUMBER PRIMARY KEY, 3 sunniaeg TIMESTAMP(0), 4 kaal NUMBER(6,2), 5 sugu CHAR(1)); Table created. SQL> CREATE SEQUENCE jaar_id START WITH 1 INCREMENT BY 2; Sequence created. SQL> CREATE SEQUENCE utt_id START WITH 2 INCREMENT BY 2; Sequence created. SQL> INSERT INTO talled VALUES( 2 CASE '&sugu' 3 WHEN 'J' THEN jaar_id.NEXTVAL 4 ELSE utt_id.NEXTVAL END, 5 SYSDATE,'&kaal', '&sugu'); old 2: CASE '&sugu' new 2: CASE 'J' Enter value for kaal: 7.2923
möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. 3.2 Areng Poegade kandeaeg on 9 kuud, 1-2(harva 3) talle sünnivad mais-juunis. Täiskasvanud metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Tallede imetamine kestab 4 kuud. Iseseisvaks saavad talled 2. aastaselt ja suguküpsuse saavutavad 1,5. aastaselt. 4. Sarvekandja ehk isasloom Hirvlaste isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi. Sarved on vajalikud territooriumi
2.Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad eelistavad viibida söödaplatsi lähedal,
Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka ja saleda kehaga ning peente jalgadega. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomadel on sarved ja nad võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Karvastiku vahetus on talvel ja suvel hea kaitseviis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1 kuni 3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Metskits toitub taimedest, puude ja põõsaste okstest, kuid ei põlga ka samblaid ja samblikke. Metskitse peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad, aga ka heinakoristustööde ajal vikatid. Eestis on metskits arvukas jahiloom.
teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õhk Lambad vajavad puhast vett joogikünast või tiigist. Pärast ute piimast võõrutamist söövad nad heina, teravilja ja rohtu Karjakasvatuse eesmärgid Lammaste pügamine Poegimisel aitamine Kariloomade kaitse Poegimine Poegimine on termin lambakasvatuses talle sündimiseks.
suhtes ja on rahutud. Püüavad ehitada võimaluse korral pesa. Poegimine kestab keskmiselt 3-4 tundi, kuid võib varieeruda suurtes piirides. Piima eritumine toimub udarast 25-30 sek jooksul. Imemise sünkroniseerumine Võõrutatakse 4-5 nädalaselt Lambad Võimaluse korral eralduvad karjast. Enne poegimist söömine ja mäletsemine lakkab. Pärast talle sündi lakub lammas talle kuivaks ja see tegevus soodustab ka nende omavahelise sideme tekkimist. Talled imevad ca 22 korda päevas, üksikud talled 6-14 Kitsed Kitsed eralduvad enne poegimist karjast. Kui talled sünnivad, siis kits lakub nad kuivaks. Kitsed jätavad oma talled peitu ja liituvad ise karjaga ning käivad siis neid mitu korda Lehmad Üldiselt karja juurest ei lahku Tavaliselt poegivad pealelõunasel või õhtusel ajal Lootevedelike eraldumisest kuni vasika sünnini kulub ca 1,5 tundi Lehm lakub vasika kuivaks Võimaluse korral sööb ära päramised
'2008/07/11:1:00:00AM', 'yyyy/mm/dd:hh:mi:ssam')); select * from raamatud; select * from andmed; SELECT a.eesnimi, a.perenimi, r.pealkiri, l.algus FROM andmed a, raamatud r, laenatud l WHERE l.algus < SYSDATE-14 AND l.isikukood=a.isikukood AND l.shiffer=r.shiffer; lesanne 9------------------------------------------------------------------------------- ----------- drop table talled; CREATE TABLE talled ( id NUMBER PRIMARY KEY, nimi VARCHAR(40)); drop sequence jaar_id; drop sequence utt_id; CREATE SEQUENCE jaar_id START WITH 81 INCREMENT BY 2; CREATE SEQUENCE utt_id START WITH 82 INCREMENT BY 2; INSERT INTO talled VALUES( CASE '&sugu' WHEN 'jaar' THEN jaar_id.NEXTVAL ELSE utt_id.NEXTVAL END ,'&nimi'); INSERT INTO talled VALUES( CASE '&sugu' WHEN 'jaar' THEN jaar_id.NEXTVAL ELSE utt_id.NEXTVAL END ,'&nimi');
Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tapetakse u 6-8 kuu vanuses, kehamassil 42-45 kg. 2. Kerged talled Vahemereäärsed riigid. Tallesid kasvatatakse 3,5 kuud, tapaeelne kehamass on 22-25 kg Lammaste lihajõudluse hindamine Saame hinnata kas elusatel lammastel või siis tapajärgselt erinevate lihajõudlusnäitajate järgi. Lihajõudluse hindamine elusalt: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures
kaske, paju, remmelgat, vahtrat, pärna. Meeleldi söövad mustikate ja pohlade marju ning varsi ja kanarbikku. Kuigi metskitsed toituvad puudest ja põõsastest aasta läbi, on suvel ülekaalus rohttaimed. Suvel ja sügisel külastavad sageli viljapõlde, heinaädalaid, taliteraviljaoraseid. Sigimine. Jooksuaeg algab juuli teisel poolel ja lõpeb augusti keskpaigas. Pärast 9-kuist tiinust sünnitab kits mai lõpul või juunis 1...2, harvem 3 talle. Talled on esimesel elunädalal üsna abitud, paari nädala pärast aga on võimelised juba väledalt jooksma. Kits imetab tallesid hilissügiseni. Toitu hakkavad talled võtma juba paari-kolme nädala vanuselt. Kitse juurde jäävad nad järgmise kevadeni. Suguküpseks saavad metskitsed poolteise aasta vanuselt. Käitumine. Suvel elavad metskitsed kas üksikult või väikeste rühmadena. Sokud märgistavad oma territooriumi kraapimise või sarvedega nühkimise teel
POJAD Metskitse tiinus kestab 144 päeva. Kevadel sünnib 1-2 poega, sündides on nad tähnilised. Täpid hajuvad 2-3 kuuselt, kuid kaovad alles talvel. Pojad ei ole ema juures, vaid lamavad põllul üksteisest 20 meetri kaugusel, sest kõrges murus ei ole neid näha. Ema käib neid aeg-ajalt imetamas, paari kuu pärast söövad nad juba rohttaimi. Mõnikord imetab emasloom neid lausa talveni. Looduses elavad nad tavaliselt 7-8 aastaseks, harva 10 aastaseks. Sageli redutavad talled põllutaimestikus ja seetõttu jäävad töömasinate alla. VAENLASED Metskits on oluline jahiuluk, tema arvukust talvise lisasöötmise, kiskjate arvu piiramise ja küttimisega reguleerida. Metskitse suurimad vaenlased on ilves ja hunt, kuid ohtlikud on ka hulkuvad koerad. Sokkusid võib küttida 1.juunist 30.novembrini ning kitsi ja tallesid 1.septembrist 30.novembrini. Eesti aladel on olnud metskitsed vahelduva arvukusega 10 000 aastat. Haruldane oli ta meil 18. Ja 19. sajandil. KOKKUVÕTE
Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg 200 = 800g ternespiima. Tallede surevuse peamised põhjused: Abordid ja surnultsünnid (40%) – infektsioonihaigused, ainevahetushaigused, uttede mehaanilised vigastused, loote mürgistused. Tallede külmumine ja nälgimine (30%) – halb söötmine ja pidamine; farmeri oskamatus hooldada nõrku tallesid; probleemiks eelkõige väikese (alla 3kg) sünnimassiga jõuetud talled. Nakkushaigused (20%) – pastörelloos, klostridioos, tallede düsenteeria ja teetanus. Muud põhjused (10%). Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. 4 kg 50 = 200 ml Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Rasked poegimised: liiga suured talled; tõug; väärasendid
sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. (Eesti imetajad) Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. (Eesti imetajad) Kuni paarinädalased talled suruvad hääle või puudutuse peale ennast vastu maad ja ei mõtlegi põgeneda. Selline komme saab paljudele saatuslikuks heinaniitmise aegu. ( Kuu loom metskits Rainer Kerge )
leiti hilisemal lahkamisel munakive. Samuti avastati hundi kõhul jälgi õmblustest. Hundi suust leiti kitsekarv, mille järgi tuvastati üks teo kaasosalistest. Süüdlasest kitseemaga saadi ühendust suurema vaevata ning ta tunnistas kõik üles. Täna ennelõunal olevat seitsme kitsetalle ema läinud toidupoodi ning jätnud oma võsukesed üksinda koju, keelates neil hunti sisse lasta. Hunt olevat aga kitsetallesid petnud ning talled avasid ikkagi hundile ukse. Edasi sai susi kätte kuus vanemat poega ning sõi nad ära. Kitseema sõnul jõudis ta koju umbes kell pool üks ning leidis majast vaid oma kõige noorema poja, kes emale juhtunust koheselt teatas. Edasi leidnud süüdlasest kits tema lapsed ära söönud võsavillemi puu alt magamast ning otsustas oma kaasosalisest noorima pojaga hundi kõhu noaga lahti lõigata ning hiljem niidiga kinni
Uted kaaluvad 65-80 kg, jäärad 100-150 kg. Uttedelt saab aastas 4-5 kg villa, jääradelt 5-6 kg. Vill on valge rasuhigiga, peenusega 33-36 µm (Bradfordi kvaliteet) ja pikkusega 10-15 cm. Tekselid on suhteliselt hea viljakusega, 100 poeginud ute kohta saadakse 150-210 talle. Lihakehad on suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega. Paaritusküpseks saavad tekseli utt-talled 6-8 kuu vanuses ning hea söötmise juures võivad 5 kuu vanused talled kaaluda 45-48 kg. Tekseli tõu puuduseks loetakse nõrku jalgu ja raskemaid sünnitusi vastsündinud tallede suurema kolju tõttu. Dorseti tõug, millel on kolm alatõugu. Nudi dorseti (ingl. k. Poll Dorset) ja sarvilise dorseti tõugu lambad (ingl. k. Dorset Horn) on valgepealised ning dorsetdauni lambad (Dorset Down) on mustapealised. Dorsetil on üks unikaalne, hinnatav omadus, mille poolest ta erineb teistest lihatõugudest. Nimelt on dorsetile omane pikk innasesoon (vähemalt
muid pisikesi vidinaid. Tegemist oli üksikisikunäitusega, see tähendab, et galeriis eksponeeriti ainult Navitrolla töid. Eriliselt jäi mulle silma maal ,,Tavaline ime " ja ,,Asjatundmatu mimikriasjatundja". ,,Tavaline ime" oli õlimaal mõõtmetega 50x40cm. Maalil on kujutatud sinist taevast, rohelist aasa, kus on palju kollaseid lilli. Tagaplaanil on kujutatud pisikest kuusemetsa, maali vasakul pool söövad rohtu valged talled ning maali paremal pool on kujutatud metsistunud põõsast. Selle pildi teeb eriliseks see, et esiplaanil on kaks kivi. Alumine kivi on poole suurem ülemisest kivist. Kivide juures on kahtlane see, et kivid ei ole maapinnal vaid on maapinnast kõrgemal nagu mingis vaakumruumis. Kummaline on ka see, et kivide vahel on tühimik. Need kivid tunduvad kosmose päritoluga. Ma kujutasin, et kivid on just kukkumas maapinnale. Mu lemmikmaaliks oli ,,Asjatundmatu mimikriasjatundja" . See on õlimaal
väikesed rühmad, kes üheskoos ringi liikudes toitu otsivad. Sarved on ainult sokkudel ning nende suurus ja kuju näitavad soku elujõudu. Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega. Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel. Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv. Sarved vahetuvad igal aastal. Metskitse elu on täis ohte. Ilvesed ja hundid peavad metskitsele jahti. Talled langevad sageli rebase saagiks. Palju metskitsi hukkub heinaniitmise ja viljakoristuse ajal, samuti liikluses. Metskitsede suremus on suur ka lumerohketel talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse
Variant 2 1,6 Lõpptiinus Variant 1 4,5 0,35 Variant 2 1,8 0,25-0,45 Imetamine Variant 1 4,5 0,4-1,2 Variant 2 1,8 0,4-1,2 Lambalauda betoneeritud põrand ja söödalava Poegimisaegne töökorraldus · Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks · Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks · Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada, näiteks enne paaritust lasta uttede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud jäärad, kes panevad uted indlema Poegimisel on vajalikud individuaalsulud, kuhu paigutatakse peale poegimist sündinud tall (talled) koos emaga 1-2 päevaks
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
viljakusega. Toimub rühm paaritus 30-40 emast 1 isane , paaritusperiood on umbes 40 päeva. Kasutusel on enamasti masin lüps, (lüpsiplatvorm),lüpsiruum võiks olla laudast eraldi. Kitsede pidamine on sarnaselt lammastele , rühmasulgudes, enamasti on vabaväljapääsuga jalutusalale . Enamasti söödetakse neile heina, Tarad peaksid olema kuni 120cm , kuna kitsed hüppavad väga kõrgele. Kitsede poegine Ka neil on vaja individuaal sulge. Talled peaksid saama ternest vähemalt 2-3 h peale poegimist hiljem pannakse nad koos rühmasulgu kus nad on kuni võõrutamiseni Talledel on kas jootmine või imetamine Paaritada võib ka 10 kuu vanuselt sokk on kastreeritud sikk ehk kastreeritud isaskits Kitsedel heinamaa kõrgus 8-15 cm lammastel 4-8 cm , Elektriaia kõrgus on 90-100 cm . Võidaks kasutada ka võrkaedu.
Loomakasvatussaaduste kogutoodang Eestis Piia Jairus Tõnis Jairus Mõisted Lihatoodang liha ja lihatoodete tootmise ja töötlemise ettevõtetele (tapamajadele) või kokkuostjatele tapaks, k.a ekspordiks, müüdud ning majapidamistele kuuluvates tapapunktides tapetud või teenustööna mujal tappa lastud loomade liha. Loomsed põllumajandussaadused elusloomad ja -linnud, liha, piim, munad, vill, mesi ja vaha. Loomakasvatussaadused Eestis Põhilised Eestis toodetavad loomakasvatusaadused on liha, piim ja munad. Tähtsal kohal on aga ka vill ning mesi. http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200 ...
Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa on liitsõna 1. Täiend kuulub 2. Täiend kuulub 1. See koerakuut, need põhisõna juurde täiendi juurde lambatalled 2. Selle koera kuut, nende lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste- omastavas olev omastavas juuksur, hingedepäev, täiendsõna on käändes olev rahvastepall, teadetebüroo kahesilbiline täiendsõna 2. Lastevanemate koosolek, või tekib kirjutatakse õpetajate tuba
Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Peale individuaalsulgu rühmasulgu imiktallede pidamise periood imetavate uttede pidamise periood. Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. Tallede võõrutamine – talled eraldatakse uttedest ning nad ei saa enam oma utepiima. Tallede võõrutusvanus võib varieeruda 14 päevast kuni 6 kuuni. 2 Varane võõrutus – tallesid ei ole vaja kastreerida, uted saavad enne järgmist paaritust pikemalt taastuda parandades oma toitumust ning talled saavad kiiremini tapaküpseteks, sest varase võõrutuse puhul viiakse talled söötmine võõrutusjärgselt üle teraviljarikastele ratsioonidele.
Kuid tekseli ristandtalledel olid parimad tapajõudlusnäitajad (tabel 4). Tekseli ristandtalledel oli parim tapasaagis, nende lihakehad olid suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega. Geneetilised uuringud on näidanud, et tekseli tõul on nn. topelt lihastuse geen (double muscle gene), mis annabki sellele tõule väljapaistvad lihavormid. Paaritusküpseks saavad tekseli utt- talled 68 kuu vanuses ning hea söötmise juures võivad 5 kuu vanused talled kaaluda 4548 kg. Tekseli tõu puuduseks loetakse nõrku jalgu ja raskemaid sünnitusi vastsündinud tallede suurema kolju tõttu. Eestisse imporditud tekseli jäärasid on intensiivselt kasutatud eesti valgepealiste lammaste tõufarmides alates 1993. aastast, kusjuures tulemustega võib igati rahule jääda. Tekseli jäärad annavad järglastele hästi edasi ilusaid lihavorme. Tekseli ristandtalled tunneb ilma suurema vaevata ära nende täidlaste kintsude ja ümarate kehavormide poolest
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nime...
Kokku redutseeriti Liivimaal 84% mõisatest ja Eestimaal 53%. Pea kõikidelt aadliperedelt võeti maid ära, see tekitas pahameelt Rootsi vastu. *Mõisamajandus- opman oli mõisavalitseja, valitses aadliku eest. Kubjas kontrollib, et talupojad tööd teeksid. Rehepapp juhtis vilja kuivatamist. Peamine sissetulekuallikas oli vilja müük. Kõrvalsissetulekuteks olid kõrtsid ja õllemüük. Karjakasvatus pigem tagaplaanil. Karjasaadusi said mõisad talupoegadelt( nt pekk, mesi, kanad, talled jne). Aadlid majandasid pigem harva ise oma mõisaid. Oma mõisa piirides võis mõisnik lahendada väiksemaid tüliküsimusi. Võis kaasa rääkida kihelkonna pastori valimisel. Mõisnik võis piiramatult talupoegi käsutada. Pea piiramatu võim oma mõisaterritooriumi üle. 3) Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord, õigused ja kohustused, nende muutused ( pärisorjus, reduktsioon) Talurahvas oli kaotanud peamised vabadused. Ei saanud valida, kes on tema härra,
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
See tähendab, et "märg" liha on peale kuumtöötlemist kuivem, kui "kuiv" liha (ja vastupidi). Hästi laagerdunud liha on maitsvam ja parema tekstuuriga peale kuumtöötlemist. Laagerdamisel on omad piirid (kuna liha võib mingil hetkel roiskuma hakata). Kõik lihatükid muutuvad paremaks, kui neid paar päeva külmkapis hoida (soovitavalt rippudes), et lihaskiud lõdvestuksid ja rasvkude hanguks (rasv on elusloomal praktiliselt vedel). Noorloomaliha (siga, (kevadised) talled, vasikaliha) ei vaja pikaajalist laagerdamist, sest neil puudub pealmine rasvakiht või marmorjas rasvkude, mis kaitseks neid laagerdumise ajal roiskumise eest. Sealiha puhul on enamasti lihas ka teatud bakterid, mis kiirendavad roiskumist. Sellegipoolest oleks 5-7 päevane laagerdumine sobiv - ja soovitatav - ka nende lihade jaoks. Lihamaitse parandamise jaoks on veiseliha ja lambaliha (mutton) puhul pikaajaline (ehk 10 päeva ja
Nääripoiste välimus on tavaline, kantud on teravaotsalise kiivri taolist õlgadest meisterdatud mütsi, õlest keeratud vööd. Käes oleva õlest nuudliga lüüakse tuppatulekul pererahvast ,,erguks". Tuppatulekul soovitakse ,,head uut aastat!" ning öeldakse muidu häid soove, näiteks ,,Tütred mehele, kanad munele, head loomaõnne ja põllukasu, ning kõige rohkem nisu! Hobusele laugik varss, lehmale leedik vasikas, lammastele kaksikud talled!" (Valjala, 1960) Peres, kuhu nääripoisid tulevad, kirjutavad nad söega (või kriidiga) toauksele uue aasta numbri. Sedaei kustutata, vaid see tuhmub ise pikkamööda. Komme on püsinud tänini. Kus uus number juba olemas, sinna teist ei tehta, peatutakse veidikeseks ning minnakse jälle edasi. Tundmatuks jäämist ei taotle ei nääripoisid ega näärisokud. Kui kauemaks peresse jäädakse, võetakse ülariided seljast, 2
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K REHIELAMU Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 SISUKORD 1. REHIELAMUST ÜLDISELT ...........................................................................................LK 3 2. REHIELAMU PÕHJATÜÜP ........................................................................................... LK 4 3. REHIELAMU LÕUNATÜÜP ......................................................................................... LK 4 4. REHIELAMU EHITUS ................................................................................................... LK 5 5. PILDID ......................................................................................................................... LK 6-7 6. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... LK 8 ...
4). Tekseli (Texel) ristandtalledel oli parim tapasaagis, nende lihakehad olid suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega. Geneetilised uuringud on näidanud, et tekseli (Texel) tõul on nn. topelt lihastuse geen (double muscle gene), mis annabki sellele tõule väljapaistvad lihavormid. Paaritusküpseks saavad tekseli (Texel) utt- talled 68 kuu vanuses ning hea söötmise juures võivad 5 kuu vanused talled kaaluda 4548 kg. Tekseli (Texel) tõu puuduseks loetakse nõrku jalgu ja raskemaid sünnitusi vastsündinud tallede suurema kolju tõttu. Eestisse imporditud tekseli (Texel) jäärasid on intensiivselt kasutatud eesti valgepealiste lammaste tõufarmides alates 1993. aastast, kusjuures tulemustega võib igati rahule jääda. Tekseli (Texel) jäärad annavad järglastele hästi edasi ilusaid lihavorme. Tekseli (Texel) ristandtalled tunneb ilma suurema vaevata ära nende täidlaste
Zn metall Tsink Aatomnumber: 30 Aatommass: 65,39 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2 Elektronskeem: +30|2)8)18)2) Elektronite arv: 30 Neutronite arv: 35 Prootonite arv: 30 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 65,39 Sulamistemperatuur: 419,58 °C Keemistemperatuur: 907 °C Tihedus: 7,14 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitr...
Ühel jootmiskorral on tallele vajalik ternespiima kogus 50 mg kehamassi kilogrammi kohta ehk 4 kg tall vajab ühel jootmiskorral 200 ml ternespiima. Sünnijärgselt soovitatakse talle nabanöör joodiga desinfitseerida. Alates teisest elupäevast tall identifitseeritakse, vajadusel kastreeritakse ja kärbitakse sabad kasutades selleks vastavaid tange ja kummirõngaid. Mahetootmises on kummirõngastega kastreerimine ja sabade kärpimine keelatud. Juba esimesest elunädalal peaksid talled saama juurdepääsu heina või mõne muu rohusööda juurde. Alates kümnendast elupäevast soovitatakse talledele kindlustama lisasöötmisala, kuhu pääsevad vaid talled ja kus söödetakse talledele teraviljasöötasid (kas kaer teradena, jämejahvatusega oder, kaera odra segujahu, tallede startersööt või jõusööt). Teraviljasöötade söötmine kindlustab talledele suurema kasvukiiruse ja hea arengu. 16. Tehnoloogiad Märja katsefarmis (lüpsmine, söötmine, sõnniku eemaldus)
Kaheksa kuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega, sest nende uted püstitavad piimajõudlusrekordeid, mil parematelt uttedelt saadakse kuni 1000 kg piima aastas. Tavalistes tootmistingimustes saadakse ida-friisi lambafarmis 300-400 l piima (Valdi V.,Valdi A. 1992). Talled soovitatakse võõrutada spetsialiseeritud piimafarmis 35-40 päevaselt,mil nad tarbivad selle aja jooksul 50-60 l piima (Mills, 1989). Võõrutusaeg sõltub farmi eesmärkidest. Kui eesmärgiks on saada maksimaalselt piima, siis võib tallesid võõrutada varem, isegi alates teisest elupäevast. Sel juhul peab tallesid edasi söötma kunstlikult, suhteliselt kallite startersöötadega. Ida-friisi piimalambaid on kasutatud enamike kohalike piimalambatõugude
98%põdralehmadest on sünnitanud juuni kuu keskpaigaks. Maakonniti suuri erinevusi ei esine, kuid keskosas on viljakus kõrgem kui lääneosas. Samuti on Saaremal viljakuse näitajad väiksemad kui on mandril.1 1 A. Kirk, R. Veeroja, Mis põdraperes uudist? Eesti Jahimees 2007, nr 6, lk 334-337. 6 2.3. Metskitsedest 2007. aastal lasti meil 19 630 metskitse, nendest 6415 olid sokud ning 6582 talled. Jahihooajal lastud metskitsedest koguti kokku statistiliseks analüüsiks umbkaudu 2000 metskitse alalõualuud. Alalõualuu pikkus on tugevas korrelatsioonis looma kehamõõtmete ja massiga. Parim viis hirvlaste kehakaalu ja mõõtmete massiliste andmete saamiseks on kütitud loomade alalõualuude kogumine ja mõõtmine. Mida pikem alalõualuu, seda suuremate kehamõõtmetega on loom. Oluline on ka teada, et
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta...
Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas. Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas t...
€/lamm 12 as TOODANG Noorutt(eluskaal) 50 -0,11 2,0 -11 Jäär pea -0,002 300 -0,60 Praakutt (eluskaal) 65 0,1 0,5 3,25 Jäärtalled lihaks (eluskaal) 35 0,7 1,7 41,65 Utt talled ja kastraadid lihaks 38 0,7 1,5 39,9 (eluskaal) Vill 2,5 0,4 1,0 Sõnnik (t) 0,3 KOKKU 74,195 MUUTUVKULUD Söödavajadus 6220 MJ söödaoder 91 0,13 11,83 Karjamaarohi 520 0,016 8,32
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski õppima Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumi (1952 – 53) ja Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi kaugõppeosakonda (1953 – 54). 1954.a. õnnestus tal astuda Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, mille ta ka 1957.a. lõpetas (21.a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järg...
kerge. Kõik villased tooted meie valikus on pehmed ja mõnusad, mitte kratsivad ja ebamugavad. Tänu oma kergusele, õhulisusele ja soojusjuhtivusele sobivad villast tooted igaks aastaajaks. Villa hooldus on tegelikult imelihtne - õhutage teda, sest vill taastab ennast ise õhu käes. Peske villast riideid ainult nähtavate plekkide puhul ja seda villapesu ainetega. Villadest on saadaval mitmeid erinevaid sorte. TALLEVILL imepehme ja peene villakvaliteediga. Väiksed talled pöetakse esimest korda ja nad peavad olema nooremad kui kuus kuud. ALPAKA ehk LAAMA VILL siidiselt pehme vill Alpakalt. Need väikesed sarvitud lambakaamlid elavad Lõuna-Ameerika kõrgmaastikul. Neid pöetakse iga kahe aasta järel. Nende vill on siidiselt pehme ja omab kerget läiget. Kuna seda villa ka tänapäeval suuremalt jaolt käsitsi töödeldakse, säilib tema kõrge rasvasisaldus. See teeb villa eriti väärtuslikuks. Ta soojendab hästi ja on mustust tõrjuv. MERIINOVILL
Koera silm Ühend väljendab hulka või kogu: Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on Kivihunnik,leivaviil liitsõna: Paekivi hunnik,teraleiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde : see koerakuut , Täiend kuulub täiendi juurde: need lambatalled. Selle koera kuut, nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kahesilbiline või tekib omaette tähendus: kirjutatakse tavaliselt lahku: Lasteaed,meeste juuksur,teadetebüroo,rahvastepall. Lastevanemate koosolek, õpetajate tuba. Omadus-,arv- ja asesõna + nimisõna KOKKU LAHKU
Koolinimi Mats Traat Referaat Koostaja: InTension Mordor 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 Elulugu............................................................................................................................. 4 Looming........................................................................................................................... 6 ,,Tants aurukatla ümber".................................................................................................. 9 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 Kasuta...
1970-1975 – lumeta talved, sotsialism – metskitsede kõrge arvukus 2010-2011 – metskitse arvukuse langus, sest olid väga külmad talved Tänavu arvukus tõuseb. Sündimus ja jooksuaeg Sünnib juurde rohkem kui põtru. Jooksuaeg on juulis- augustis. Otsivad paarilisi lõhna ja häälitsuste järgi. Metskits nn laseb vilet. Sama hääl millega emakits oma tallega suhtleb. Tiinus kestab 9 kuud, enamasti sünnivad juunikuus. Talled jäävad umbes kaheks nädalaks sinna, kus nad ka sündisid. (sest emaloom ei suuda neid kaitsta) Talledel on hea kaitsevärvus ja ei oma spetsiifilist lõhna. Järeltulijate protsent on 30-45%. Suremus Metskits on sõralistest kõige õrnem ning tal on kõige rohkem vaenlasi (populaarne jahiuluk, hea saak salaküttidele (mahub kotti), kassid, ilvesed, hundid ja niidukid/kombainid). Rasked talved on väga hukutavad.
Joonisel 10 on tehtud foto laudast ja karjast. Karjas on kaks valgepealist ja ülejäänud mustpealambad. Jäära on vahetatud kaks korda. Mida uuem on jäär karjas, seda tugevamad tulevad järglased. Alati ei pea ostma uut jäära vaid võib vahetada teise karja isasega. Lammas on rohusööja imetaja kes kuulub veislaste sugukonda. Leebe ja kuuleka loomuga lambaid kasvatatakse liha, piima, villa, ja pehme naha saamiseks. Lambad elavad karjas, kuhu kuuluvad emasloomad ehk uted ja nende talled ning isasloom ehk jäär. Kastreeritud jäära nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14) Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine, mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja. Joonisel 9 on tehtud foto laudas olevast ühekuusest tallest. Harva võib juhtuda, et tall on liiga suur või lambaema liiga nõrk ja tuleb abi osutada. Aprilli ja mai keskel pügatakse
2. Rotatsiooniline või kopliviisiline karjatamine, kus karjamaa on jaotatud üksikuteks kopliteks (3...8) ja lambaid karjatatakse neis rotatsioonis nii, et iga koppel saaks puhata vähemalt 4 nädalat Eelised: · Väiksem ala-või ülekarjatamise oht- parem rohu kasutus · Rohumaa kasutamise efektiivsus hektaril kõrgem, sest teatud kopleid saab kasutada talvise sööda varumiseks · Võimaldab tallede karjatamist eespool uttedest. Talled pääsevad läbi spets. värava värskele karjamaale ja seal antakse talledele jõusööta spetsiaalsest katusega jõusöödakünast, uted sinna ei pääse- seega talledele võimaldatakse värske parasiitidevabam rohi . Tänu sellele saadakse ca 13% rohkem talleliha (raskemad talled) ja rahalised sissetulekud on 19 % võrra suuremad kui 1. viisil. · Parasiitide levik talledele on paremini ära hoitud 10. Lambalaudad Lammaste pidamishooneteks võivad olla soojustatud laudad voi külmlaudad
laadi (missugune?): seinakell (kelle? mille?): ema kell Ühend väljendab hulka või kogu: kivihunnik, Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on leivavili liitsõna: paekivi hunnik, teraieiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde: see Täiend kuulub täiendi juurde: selle koera kuut, koerakuut, need lambatalled nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kahesilbiline või tekib omaette tähendusega kirjutatakse tavaliselt lahku: lastevanemate ühend: lasteaed, naisteriided, meestejuuksur, koosolek, õpetajate tuba. 2.2 Omadus-, arv-ja asesõna + nimisõna KOKKU LAHKU Omadus-, arv-ja asesõna kirjutatakse Tavaliselt kirjutatakse omadus-, arv-ja asesõna
ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. Mai lõpus sünnivad kitsel 1-3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Vaenlased - Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja isegi rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel , heinakoristustöödel. METSSIGA (Sus scrofa) on sigalaste sugukond, sea perekond.
talled jne.) kohanevad keskkonnatemperatuuriga suhteliselt kiirest, kuid põrsad vajavad esialgu isegi lokaalset soojendust. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Märad ja uted kasvatavad järglased üles oma piimaga. Lehmapiim on vajalik inimtoiduna ja emiste kasutamise intensiivistamiseks võõrutatakse põrsad juba neljanädalaselt, mistõttu vasikatele ja põrsastele antakse piimaasendajaid. Piimaperiood kestab kuni võõrutamiseni (varsad, talled, põrsad) või piimasöötade andmine (vasikad) lõpetamiseni. Noorlooma vanus sel ajal võib varieeruda suurel määral, kuid enamasti toimub see 4...6 kuu vanuselt. Põrsad 2-6 nädala vanuselt. Tähtis on, et selleks ajaks on noorloom harjunud sööma liigile omaseid söötasid. Piimaperioodil on hea juurdekasv. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Aktiviseerub ka endokriinsüsteem. Muutub mitmekesisemaks hormoonide ja teiste bioaktiivsete ainete spekter. Sugulise küpsemise e
mokad, pea vajub viltu, kõhnub, süvenedes tekib ataksia, treemor, esinevad pareesid (lihaste nõrkus). Lisaks kahjustab: * liigesed → artriidid; liigeste jäikus – anküloos * piimanäärmed → mastiit → udar tihenenud, lümfisõlmed on suurenenud. Levib: horisontaalne → haiged loomad levitavad nõredega, piimaga, otsese või kaudse kontakti kaudu, võimalik ka sperma kaudu (veel täpselt ei teata). vertikaalne → vastsündinud talled. Sh levitajateks võivad olla seemendajad (kontamineerunud arstiriistad). Pikk inkubatsiooniperiood, pärast nakatumist tekib humoraalne immuunvastus. Diagnoos Eesti alguses osteti mõtlematult loomi kokku (kontrollimata ja uurimata), neil olid antikehad. Lisaks nakatasid ka Maedi-Visna negatiivseid enda loomi. Tõrje → karja tervendamine st 1x aastas uuritakse üle 6 kuuseid lambaid. Kõik seropositiivsed (antikeha olemas) viiakse korraga välja või esialgu eraldatakse seropositiivsed
Olemasolevad teated seonduvad taas eelkõige sügistalvise perioodiga. Põhjarannikul (Kuusalus ja Jõelähtmes) on mõistatatud nn. jaguõhtutel (st. perioodil enne või enne ja pärast mardipäeva), Viljandimaal seostatakse mõistatamiskommet sügisese hingedeajaga, samuti on mõistatatud mardipäeval. Kogu Lõuna-Eesti alalt on teateid jõuluaegsest mõistatamistavast. Nende tavadega seondub põhiliselt kaks maagilist taotlust: 1) siis sünnib palju noorloomi või tulevad tähnilised talled ~ kirjud vasikad; 2) lusikad ei kao ära. Teisalt on kirja pandud ka mõistatamiskeelde ajal, mil majas on noorloomi, samuti kirikupühade aegu. Nädalapäevadest on mõistatamist seotud neljapäevaga, kuid siin on läbisegi käske kui ka keelde. Väga tunnuslikult mõistatamisteemaline on muistend, kus mõistatamistoa lakke ilmub verine rusikas, punane käsi või must jäme sõrm, või siis vaatab ukse vahelt sisse punase lauguga hobune,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
