a 3 juhtumit Võrumaal • 2011. a 1 juhtum Läänemaal • 2010. a 2 juhtumit – Lääne- ja Harjumaal • Kuulub teatamis-ja registreerimiskohustuslike loomataudide hulka Tekkepõhjused • Viirushaigus, tekitaja Retroviridae, Bovine leukemia virus • Peiteaeg 2-6 aastat • Krooniliselt kulgev • Vastuvõtlikud on igas vanuses veised, kliiniliselt avaldub vanemas eas • Ülekandumine: ninanõred, sülg, veri, in utero, iatrogeenne Diferentsiaaldiagnoosid • Sporaadiline leukoos • Tuberkuloos • Aktinomükoos • Kasvajad Inimesele ülekandumine • Haigelt loomalt – pole tuvastatud • Toore liha tarbimisel – pole tuvastatud • Töödeldud liha – ei levi Kasutatud kirjandus • Alaots, J., Saar, T., Viltrop, A. Eriepizootoloogia, 2006 • Vetnext: http:// www.vetnext.com/search.php?s=aandoening&id =73254760997%20126 • http:// www.fmv.utl.pt/atlas/linfoide/pages_us/linf036_ing .htm • http://en.wikipedia.org/wiki/Bovine_leukemia_virus
4.Mida tähendab mõiste hemolüüs? Tooge vähemalt 3 näidet võimalikest hemolüüsi põhjustest in vivo. Hemolüüs erütrotsüütide paisumise tagajärjel liblede lõhkemine, mille tulemusena väljub hemoglobiin vereplasmasse. Erütrotsüütide mehhaaniline vigastamine, alkohol, vale veregrupi ülekanne, bioloogilise päritoluga mürkidega kokkupuutudes. 5. Selgitage mõisteid leukotsütoos, leukopeenia ja leukoos. Kas need iseloomustavad füsioloogilisi või patoloogilisi seisundeid? Leukotsütoos leukotsüüte esineb veres normist rohkem. Võib olla füsioloogiline, medikamentoosne või patoloogiline. Leukopeenia leukotsüüte esineb veres notmist vähem. Patoloogiline põhjus Leukoos leukotsüütide hulga kontrollimatu suurenemine loomal. Patoloogiline põhjus 6. Nimeta vere valgeliblede alaliigid ja nende põhiülesanded. Granulotsüüdid :
Veregrupid : ( http://uudised.err.ee/index.php?06210776 ) Kasutatakse enamasti AB0-süsteemi A-veregruppi kuuluva isiku plasmas esineb antikeha mis on B-veregrupi-tegurite vastu ja ka vastupidi 0-grupiga isikul on antikehad, mis on nii A kui ka B vastu ( A-l ja B-l need puuduvad ) Peamised vere haigused : Enam levinud aneemia e. kehvverelisus ( http://www.psoriaasikeskus.ee/psoriaas/psoriaas_kyyntel.htm ) Leukoos Vere hüübimissüsteemi ( http://www.ebc.ee/~mremm/virol/rna/retro.html ) haigused Mis on Veredoping ? Veredoping on spordis reeglivastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste ( http://jooksuportaal.blogspot.com/2010_08_01_archive.html ) saamiseks. Veredopinguks nimetatakse meetodeid, mis suurendavad hapniku kandvate punaste vereliblede arvu. Doping võib olla keemiline aine, mis on vastavate
infiltratsioon, tekib ühe või mõlema silma iirise tuhmumine, pupill on tilga või pirni kujuga), 4. Nahakahjustused (märgatavad pärast sulgede kitkumist, sulefolliikuli juures on kuni 1 cm läbimõõduga sõlmjad moodustised). Lahanguleid - perifeersed närvitüved paksenenud kuni kolm korda, tursunud, hallikad või kollakad. Haiguse ägeda kulu korral lümfomatoossed muutused siseorganites - väikesed difuussed, hallikad poolläbipaistvad kolded. Dif.diagnoos – lindude leukoos (kriteeriumid leukoosi eritastamiseks – leukoos on vanematel ja välistunnuseid pole, kasvajad maksas ja põrnas). Diagnoosimine – koeproovid, nõreproovid; viiruse isoleerimine rakukultuuris või kanaembrüos, IFM, PCR, ELISA, NR antikehade määramiseks. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – veiste herpesviirus-1 (BHV-1) (infektsioosse rinotrahheiidi viirus) -> Veiste infektsioosne rinotrahheiit/pustuloosne vulvovaginiit
hävitavaid aineid. d)basofiilid; ülesanne-toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas, pärast rasvarikka söögi söömist. e)monotsüüdid.; ülesanne- fagotsüteerivad baktereid 15. Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17. Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres. 18. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus...mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres. 19. Vereplasma koosneb: veest, valkudest, mittevalgulistest orgaanilistest ühenditest(glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolestorool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumsoolad) ja anorgaaanilistest ainetest(Na, Ca, K ja Cl-ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid). 20. Vereplasma valgud jagunevad: a) albumiinid, ülesanne-ainete transport
Arseen võib ka etendada osa vereringeelundite haiguste, 3 diabeedi ja allergia kujunemisel. Inimesele on surmav arseen umbes 0,05..0,1 grammi juures, aga mürgitust põhjustab see juba 5. milligrammi juures. Arseen ei ole tegelikult ainult halb. Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud. Neid kasutatakse näiteks sulamite koostistes (pronks), Laser- ja pooljuhttehnikas, puiduimmutusvahendina, meditsiinis (alatoitlus, leukoos, kehvveresus, neurasteenia, nahahaigused jt.), näriliste mürgina, auto akude tugevdamisel ja kosmeetikas. Arseeni avastamise meetod töötati välja alles 1839. aastal inglise keemik James Marshi poolt, selle abil suudeti avastada Napoleon I viie juuksekarva järgi, et ta oli mürgitatud arseeniühendite abil. Arseenil põhineb ka fotosüntees. Oremlandi teooria järgi, tekkis arseenil põhinev fotosüntees miljardeid aastaid tagasi. Sel ajal oli Maa alles tekkinud ning atmosfääris
d) lümfotsüüdid; ülesanne: spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. e) basofiilid; ülesanne: hepariini tootmine- takistab vere hüübimist vere soontes. 13. Leukotsütaarvalem e leukogramm on leoukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. 14. Leukotsütoos on seisund, kus leukotsüütide arv veres on normist kõrgem. 15. Leukopeenia on seisund, kus leukotsüütide arv veres on normist madalam. 16. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus leukotsüütide arv kasvab veres kontrollimatult. 17. Vereplasma koosneb anorgaanilisetest ühenditest, mittevalgulistest lämmastikühenditest, lipiididest, glükoosist, laktaasist, püroviinamarihappest, vitamiinidest, hormoonidest ja gaasilistest ainetest. 18. Vereplasma valgud jagunevad: a) Albumiinid; ülesanne: olulised ainete transpordifunktsiooni täitjad, kannavad metalli-ioone.
lahustid· mehhaanilised lümfisõlmedes. · Vastavalt sellele eristatakse A, B, kehamassist. Erinevused tulenevad · Vere viskoossus sõltub vigastused· vale veregrupi vere 22. Leukotsütoos, leukopeenia ja AB ja 0-grupi verd · A-grupi looma vanusest, sugupoolest, hematokritist ja plasma ülekanne· mürkained· leukoos (mõiste, põhjused). verega inimesel esineb rasvkoe hulgast. Vere maht valgusisaldusest hüpoosmootsed lahused Leukotsüütide arvu muutused vereplasmas antikeha (aglutiniin) hoitakse suhteliselt konstantsena. · Vere viskoossuse kasv koormab 17
2) eosinofiilsed happeliste ainetega 3) basofiilsed aluseliste ainetega, sinakad Lümfotsiidid kuuluvad akranolütsiidi hulka: plasma ei sisalda terakesi, tuum suur ja ümaramat laadi Laboratoorne määramine võimaldab saada korralikku informatsiooni erinevate haiguste kohta Leukotsütaarne valem näitab erinevate valgeliblede koostis protsentides Eosinofiilsete sialdus suureneb allergiliste põletike korral Hüptsüüdid ja monotsüüdid võimaldavad something-something Leukoos vormelementide sisaldus tohutult suur Lümnfogranulunatoos Hemolüüs ja selle põhjused Hemolüüs olukord, kus elektrotsüütide kestad purunevad ja hemoglobiin väljub vereplasmasse. Kui muidu on veri punane ja hägune, siis hemolüüsunud veri on läbipaistev. Põhjused: 1) osmootne hemolüüs tekib hüpotoonilises keskkonnas (nt vett organismis liiga palju) kui kaseklaasis lisatakse verele vett (vesi tungib punalibledesse ja kestad purunevad).
Samas ei eristanud ta haigustekitajat bakeritest ning seega kuulub viiruste esmaavastaja au Vene botaanikule Dimitri Ivanovile, kes demonstreeris 1892. a., et tubaka haigust põhjustab bakterifiltreid läbiv taimeviirus. 1898. a. kordas Martinus Beijerinick Ivanovski katseid tubakataimedega ning nimetas haigust põhjustava viiruse tubaka mosaiigiviiruseks (TMV). Järgnesid teated teistest viirushaiguistest: 1898 Loeffler ja Frosch - veiste suu- ja sõrataud 1908 Ellerman ja Bang - kodulindude leukoos 1909 Landsteiner ja Popper - poliomüeliit inimestel on viirushaigus 1915. a. näitasid Twort ning 1917. a. d'Herelle, et ka baktereid nakatavad viirused - bakteriofaagid, põhjustades bakterirakkude lüüsi. Viriooni ehitus. Viiruspartikkel sisaldab nukleiinhapet, mis kodeerib viirusspetsiifilisi valke. Viiruse geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul. Eristatakse üksikahelalise (ss -single strand) ja kaksikahelalise (ds - double strand) genoomiga viirusi
on ärritatud. Tugev sügelus, koodrinatsiooni häired, raskused joomisel, urineerimisel, lõppeb surmaga. Proov võetakse ajutüvest VESITE SPONGIFORMNE ENTSEFALOPAATIA (BSE) – nakatunud jõusööt -> tapajäätmed -> haigus; muteerub loomadelt loomadele Haiged loomad on ärritunud, liikumisraskused, valguskartus, lõppeb kooma ja surmaga EHK HULLULEHMATÕBI 14. Kasvajaid põhjustavad viirused Veiste leukoos – naiste rinnavähki põhjustab nt lehma piimaga. Ümbrisega viirus > hävib happelises KK. 15. Kasvajate tekkemehhanismid Vähirakkudele on omane lõputu paljunemine ja vales kohas kasvamine. 1. immortilisatsioon – raku omadus lõputult paljuneda 2. transformatsioon – ei vaja olulisi kasvufaktoreid, paljunevad ilma nendeta 3. metastaas – vähirakud on omandanud võime tungida läbi norm. koe, liigub päritolukohast muljale ja annab alguse uuele kolooniale organismi teistes kudedes.
säärte blokaadi pilt K+ > 8 10 mmol/l südame seiskumine süstolis üle kodade virvenduse Põhjused: 1. kiire K+ lahuste manustamine 2. K+ renaalse ekskretsiooni vähenemine äge neerupuudulikkus diureesi vähenemisega distaalsetes tuubulites väheneb uriinivool, K+ sekretsioon väheneb. 3. K+ ümberpaiknemine rakuvälisesse ruumi metaboolne atsidoos. NB! Pseudohüperkaleemia - vereproovis hemolüüs Leukeemia- Leukeemia (varem kasutati mõistet leukoos) kasvaja, millele on omane vere valgeliblede või nende eellaste rohkus, tõrjub kõrvale teiste vererakkude tekke, kaasnev on mh. aneemia, trombotsütopeenia ning küpsete leukotsüütide puudulikkusest tingitud infektsioonid. Leukeemia puhul toimub kontrollimatu (vähitaoline) leukotsüütide medullaarne ja enamasti ka ekstramedullaarne vohamine. Enamik neist suurel hulgal produtseeritud rakkudest on lõplikult
doc 6 S(50) – leukotsüütide koguarv 50-s suures ruudus. Leukotsütoos – leukotsüütide arvu suurenemine võib olla füsioloogiline (pärast söömist), patoloogline (nakkushaigused, mürgitus), medikamentoosne. Suhteline leukotsütoos – muutunud üksikute valgeliblede vahekord. Absoluutne – suurenenud üldhulk. Leukopeenia – valgeliblede arvu langus veres (infektsioonid, vereloomeorganid kahjustunud). Leukoos – pahaloomuline mõne leukotsüütide alaliigi paljunemine. 2.8.2. Leukotsüütide alaliigid ja leukotsütaarvalem (leukogramm). Leukotsütaarvalem – leukogramm – leukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. Loendatakse alaliike värvitud vere äigepreparaadis.Rakke eristatakse plasma sõmeruse olemasolu, selle värvumise ja tuuma ehituse põhjal. Granulotsüüdid – tsütoplasmas esinevad sõmerad (60% leukotsüütidest). Eosinofiilid (1-6% koguarvust) punakad sõmerad
Pikka aega eristati haigusel kolme klassikalist vormi: närvivormi, mille korral kahjustuvad nii kesknärvisüsteem kui ka perifeersed närvid ja tekivad ühe- või mõlemapoolsed jäsemete pareesid või paralüüsid. On täheldatud ka pea, silmalaugude ja saba halvatust; vistseraalset või kasvajalist vormi, mille korral tekivad kasvajad mitmesugustes siseelundite; silmavormi, mis iseloomustub vikerkesta värvuse muutumise ja pupilli deformatsiooniga. VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS on pika Etioloogia. inkubatsioonistaadiumiga krooniliselt kulgev Retroviridae sugukona täiskasvanud veistel esinev retroviroos, mis iseloomustub vereloomeorganite rakkude pahaloomulise vohamise Deltaretrovirus tagajärjel tekkivate kasvajatega mitmel pool organismis. perekonda kuuluv RNA- viirus Epizootilised iseärasused. Enzootilisele leukoosile on
pidamistingimustes on aga eesti maakarjal 5000-10 000 kg piima. Piim on kõrge rasva,- valgu- ja suhkrusisaldusega ja väga head laapumisomadustega. Iseloomult on maatõugu veis sõbralik, uudishimulik, kuid isepäine, tugeva karjainstinktiga. Teiste piimaveisetõugudega koospidamisel on sageli karja juhiks. Sööda suhtes on nad valivad ja seetõttu esineb vähem ainevahetushaigusi. Tüüpilisteks omadusteks on veel vähenõudlikkus, haigustele vastupidavus (leukoos, jalahaigused) ja pikaealisus ( Eesti vanim lehm Õõda, kes elas 23. aastaseks), kerge poegimine ja sobivus tavalistesse söötmis-pidamistingimustesse. 19. Veiste aretusväärtuse põhikomponendid Piima jõudlus, tiinuse pikkus, karjas püsivus, tervis, kogu toodang, jne 20. Veise aretusvaliku põhimõtted ( tõsta kaks kätt üles ja karju appi!) Aretusvaliku mõju avaldub enamasti alles 1.laktatsiooni jooksul või 2. Laktatsiooni esimesel poolel.
piimajõudlust. kasutati ka anglit, nii puhtaverelist kui ka holsteiniverelisusega: heamõju- suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, paranes sigivus ja jalad, leukoosivabad. puudused: vähenes kehamass, piimatoodang suurenes vähe. taani, läti punase kasutamine : hea mõju: piimajõudluse kõigi näitajate paranemine, kehamassi ja lihajõudluse paranemine; puudused: sageli halv udara kuju ja kinnitus ning nisade kuju; levis leukoos. sviitsi tõug heamõju: parandas piima- piimarasva ja valgu toodangut alandamata rasva ja valgu sisaldust, udarakuju ja kinnitust, suurenes kehamass, puuduvad valged märgised. puudused: järglased heterogeense kehaehitusega ja värvusega, sest pole geneetilist sarnasust eesti punase tõuga. parandamiseks kasutati veel punasekirju holsteini. heamõju: piima- rasva- ja valgutoodangu suurenemine, udarakuju ja kinnitus paranes, kehamass suurenes
annaabi.ee 
