II genotüübid XaXH XaY XHY XHXH II fenotüübid Terve tütar Haige poeg Terve poeg Terve tütar Haige lapse sünd peresse on 25% ja see on poeg. 2. Naerulohukestega ( dominantne alleel!) mees on abielus naerulohukestega naisega ( mõlemad vanemad on heterosügoodid) Sündis naerulohukesteta laps. Milliseid lapsi võiks veel selles peres olla? Kui suur on tõenäosus , et sünnib naerulohukestega poeg ? RISTAMISSKEEM! Määra kõigi isikute genotüübid: mees- XNY naine- XNXn sündinud laps- XnY lapsed: XNXN (tütar) XNY (poeg) XnY (poeg) XnXN (tütar) Alleelide tähistus: N-naerulohukestega, n-normaalne Vanemad XNY XNXn Gameedid XN Y XN Xn II Genotüübid XNXN XNY XnY XnXN II Fenotüübid naerulohukestega tütar, naerulohukestega poeg, naerulohukesteta poeg, naerulohukestega tütar
juures? Fenotüüp ja Genotüüp Genotüüp on organismi geneetiline informatsioon (alleelide koosseis) Fenotüüp on genotüübi ja keskkonna koosmõju tulemusel väljenduv tunnus Isal on põselohud ja emal ei ole põselohke Põselohke määrava alleeli märgime P või p Millised on võimalikud isa ja ema genotüübid? (arvesta, et neil mõlemal määrab tunnuse kaks alleeli) Kolmest lapsest kahel on põselohud ja ühel pole. Tee ristamisskeem ja arvuta missuguse tõenäosusega sünnib ilma põselohkudeta laps? Mari emal on sinised silmad ja isal pruunid silmad (genotüübiga Bb) Millise tõenäosusega on Mari silmad pruunid? Silmade värv on fenotüüp, seda värvust määravad alleelid Retsessiivne alleel b ja dominantne alleel B Ühel vanemal kaks alleeli (üks emalt teine isalt) Kui emal on sinised silmad, siis milline on tema genotüüp selle tunnuse suhtes? Näide ristamisskeemist
Roheline ja sile ab 4) 8tk Ülesanne: Kasside must värv domineerib valge üle. Kirjuta ristamiskäik, kui ristati must kass valgega. Saadi neli musta ja neli valget kassipoega. A-must värv a-valge värv P= Aa x aa F1= Aa, Aa, aa, aa 50% tõenäosus, et tulevad valged ja samamoodi ka mustade puhul. Ülesanne: Tomati punane värvus domineerib kollase üle ja ümar kuju pikliku üle. Ristati punane ümmargune kollase ümmargusega ja saadi kollaseid piklike tomateid. Tee ristamisskeem, kui suure tõenäosusega tekib kollaseid piklike tomateid? A-punane a-kollane B-ümar b-piklik P= Aa Bb x aaBb F1= aabb aB ab AB AaBB AaBb Ab AaBb Aabb aB aaBB aaBb ab aaBb aabb 1/8 tõenäosusega tekib kollaseid piklike tomateid. Ülesanne:
Vererühmad POLÜALLEELSUS 1. Lapse veregrupp ABO-süsteemis on AB, emal A. Millised veregrupid võivad olla isal? Andke kõik võimalikud feno- ja genotüübid. Lahenuds: Vererühmale AB vastab vaid ainult üks genotüüp IAIB, aga A vererühmal on genotüübid kas IA i või IAIA. Igal juhul pidi see laps emalt saama just alleeli IA, sest emal ju alleeli IB pole ning selle sai ta järelikult isalt. I IAIA x IBIB või IBi või IAIB(ristamisskeem genotüüpidega) ema isa II IAIB laps Vastus: Isal võib olla fenotüübilt B või AB vererühm ja genotüübid IBIB või IBi või IAIB 43. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. Inimese elundkonnad on: katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, veri ja
2. Heterosügootsete vanemate ristamisel toimub järglaskonnas tunnuste lahknemine genotüübi järgi 1:2:1 ja fenotüübi järgi 3:1(tegi eelmist katset edasi, ristas kollaseid herneid) kollane kollane P Aa x Aa Gameedid Aa Aa K K K r (3:1) F1 AA Aa Aa aa 1: 2: 1 · Näide 2. Pruuni silmsetel vanematel oli kaks last, ühel pruunid teisel sinised silmad. Koosta ristamisskeem ja fenotüübid. 3. Kodomineerimine · Avererühm I(A)I(A), I(A)i(0) · Bvererühm I(B)I(B), I(B)i(0) · ABvererühm I(A)I(B) · 0vererühm i(0)i(0) · Alleelid I(A) A alleel I(B) B alleel i(0) I(A), I(B) domineerivad i(0) rühma üle · AB vererühmaga mees on abielus naisega, kellel on B vererühm. Perekonnas on A
lõpuskaante välispind läikiv. Isaskalade suguproduktid on sel ajal tavaliselt IV–V küpsusastmes, niisk võib erituda juba kergel kõhule vajutusel. Isas kalade tunnuseks on kitsam kõht, piklik-pilujas hele suguava ja nn pulmarüü (lõpuskaaned, selja- ja kõhuuimed karedad). SUGUKALADE VALIK Paljundamiseks valitakse – tõu, vanuse, massi, viljakuse jt näitajate alusel parimad kalad. Sobivate tõuliste kombinatsioonide paljundamiseks koostatakse ristamisplaan. Ristamisskeem peab valmis olema juba enne sugukalade väljapüüki talvitustiikidest. VALIK Vanuse järgi valikul tuleb arvestada, et sugukalade optimaalne iga on 7.–12. eluaasta vahemikus. Kuigi suguküpseks saab emane karpkala juba nelja-viieaastaselt ja isaskalad tavaliselt aasta võrra varem, ei ole esmaskudejate mari ja niisk kvaliteetsed ja seetõttu ei soovitata neid kasutada. Eelistatumad on kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem
Saadud järglaste hulgas tehakse ranget valikut, nõrgad ja aretuseesmärgile mittevastavad loomad praagitakse. Tugevatest ja elujõulistest loomadest, kellel avalduvad kasulikud omadused, kujundatakse uued liinid. Olenevalt ristamisskeemist võib erinevaid liine omavahel ühendada või kasutada ristamist järjekordse tõuga. Uudikristamisel tuleb arvestada järgmist: a) püstitada kindel aretuseesmärk b) valida õigesti lähtetõud ja üksikloomad, keda paaritatakse c) töötada välja õige ristamisskeem ja aretusmeetodid põlvkonniti d) analüüsida ristandloomade individuaalseid omadusi, et teha õiget valikut e) rakendada vajadusel suguluspaaritust valikutunnuste ühtlustamiseks f) soovitud omadustega loomadest kujundada liine uue tõusisese struktuuri loomiseks. Erinevate tõugude saamiseks on kasutatud väga erinevaid uudikristamise skeeme. Eestis on uudikristamise teel saadud tori hobune. Selleks ristati kohalikku eesti hobust soome ja araabia tõugu hobustega