5a,f 82.9 ± 7.1a HOTfunktsionaalselt tervikliku membraaniga spermid LSliikuvad spermid; OLSotseliikuvad spermid; SKLspermide kiirus liikumisteekonnal; SOLspermide otseliikuvus, SKAspermide kõrvalekaldeamplituud liikumistrajektoorist; ESMelusad stabiilse membraaniga spermid; KMAkõrge mitokondriaalse aktiivsusega spermid; HOS intact plasma membranes; Gmotgeneral motile; PMotprogressively motile; VCLcurve line velocity; LINlinearity; ALH amplitude of Emasloomade tiinestumise ja sügavkülmutatud/sulatatud spermide kvaliteedikarakteristikute vaheline seos Tiinestumise 60-days return- %/ non- rate (NRR)% ejakulaadide lõikes Pullidelõikes
Primaarne viljakus-looma võime toota teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus-looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. (Sekundaarne viljakus on madalam, kuna palju seemnerakud ei saa seemendamisel viljastatud ja samuti looted hukkuvad) Eesti sigade keskmine viljakus on 10-12 põrsast. Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt-kehamass 110-120kg. Soovitakse paaritada/seemendada 3.inna ajal (siis vabaneb rohkem munarakke). Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat. Kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegitakse umbes 2x aastas ehk 24 põrsast aastas. Noored emised väheviljakad, kõige rohkem poegi 3-4. poegimisel. 2. Lühike tiinusperiood: 111-117 päeva. 3. Varavalmivus-päevad, mis siga saavutab teatud kehamassi ehk 100 kg, meie sigadel 6-7 kuud. Suguküpseks saavad tegelikult juba 4-5 kuuselt, kuid paaritamiseks valmis 8-kuuselt. 4. Kõrge tapasaagis – 75-85% 5
aminohapete hulka -- loomarakud seda ise ei sünteesi, seetõttu loomad peavad saama selle toiduga. · Neid peetakse esimesteks piimasünteesi limiteerivateks aminohapeteks. · Arvatakse, et sellega toetatakse vatsaspetsiifilise proteiini sünteesi, mis limiteerib VLDL sünteesi. · Ka metioniin on organismis metüülrühma doonoriks. · Silmnähtavat praktilist kasu pole katsed suutnud siiski tõestada. Omega-6 ja omega-3 rasvhapete segu - Toode on mõeldud küll tiinestumise parandamiseks, kuid leiame ka katseandmeid, et PUFA-de söötmisel väheneb ka maksa rasvumine. - PUFA-d soodusatavad suguhormoonide sünteesi, kuid väga vähesed katseandmed kinnitavad tiinestumise paranemist. Propioonhape · Süsivesikute käärimisel tekkiv lenduv rasvhape · Muudab segasööda stabiilseks, takistab hallitus- ja pärmseente arengut. · Ei vähenda tekkinud toksiinide mõju. · Lisatakse 1...2 kilogrammi tonnile
emiste imetavad 180 6 jõusööt 420 X X 1671,6 2387 Emiste sugukuldid 260 3 jõusööt 1095 x x 3383,55 4832 11. Sealiha tootmise omahinna vähendamise võimalused farmis. Söötmise pealt ei saa kokku hoida kuna langeks koheselt tiinestumise protsent. Väheneks Formatted: Justified märgatavalt ka sigade juurdekasv. Üks võimalus söödakulude vähendamiseks on põrsaid varasemalt võõrutada, väheneb emiste söötmine(kallis sööt). Peamine omahinna vähendamise võimalusi oleks tiinestusprotsendi suurendamine ning suremuste vähendamine. Õigeaegne inna avastamine aitab kaasa õnnestunud tiinestumisele, mis omakorda suurendab võimalust esimese seemendusega tiinestumisele. See tekitab kokkuhoidu sperma doosides.
takistab spermatosoidi tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 2007.aastal tehti keskmiselt ühhe tiinestumise kohta 2 seemendust. VEISTE TIINESTAMINE loomuliku paarituse teel pulliga või kasut. KUNS. SEEM.. Kunst. Seem.võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. kõrge aretusv. pullilt koguda säilit
siirdamismomendil oleks retsipiendi emakas samas füsioloogilises seisundis nagu doonoril ning võimeline vastu võtma ja kasvatama siiratavat embrüot. Ühe doonorlehma kohta valmistatakse ette keskmiselt 5 retsipienti. Siirdamine võib toimuda kirurgilisel või mittekirurgilisel meetodil. Enamlevinud on mittekirurgiline meetod, kus siiratav embrüo viiakse kõrresüstla abil rektaalse kontrolli all läbi emakakaela emakasarve tippu. Embrüosiirdamise tulemuslikkust hinnatakse retsipientide tiinestumise ja elusalt sündinud vasikate arvu järgi. Eestis saadakse doonorlehmalt ligikaudu 5 embrüot, millest 2-3 kinnitub emakasse. Osa neist hävib ja järele jääb 1-2. Teoreetiliselt on ühelt lehmalt võimalik ET abil saada kuni 20 vasikat. 87. Aretusprogrammide põhialused Aretusprogramm on tegevuskava või süsteem, mis määrab kindlaks aretusalaste andmete kogumise ja registreerimise põhimõtted ning aretusväärtuse hindamise kriteeriumid,
see on marmorjam. Lihal on parem kaubanduslik välimus. Kuna rümp on palju väärtuslikum, saab sellest kõrgemat hinda. Lihaveise nahk on paksem ja raskem Lihaveiste eluprotsesside seos loodusrütmidega Lihaveiste kui kõrge karjainstinktiga loomade eluprotsessid alluvad loodusrütmidele nagu teistelgi vabalt looduses elavatel loomadel; Emasloomade indlemine, tiinestumine, poegimine on kindlatel aastaaegadel; Kesksuvel on emasloomade indlemine kõige aktiivsem; Kesksuvel on emasloomade tiinestumise tõenäosus kõige suurem; Poegimine toimub märtsis...aprillis; Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel 15 kuuselt Loodusrütmide seose plussid Emasloomad poegivad igal aastal samal ajal võrdlemisi lühikese ajavahemiku jooksul; Lehmade piimakus karjamaal imetamise ajal suurem; Kuna vasikad sünnivad varakevadel on nende karjamaa kasutamine maksimaalne ja nad kasvavad intensiivsemalt; Lehmade poegimis- ja paaritusperiood on suhteliselt lühike, mistõttu nende jälgimise