EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND ARETUSÕPETUS I OSA (POPULATSIOONIGENEETIKA) LOENGUKONSPEKT G P Koostaja: dots. E. Orgmets TARTU 2008 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Populatsioonigeneetika. (populatsiooni mõiste, panmiksis, biotsönoos, populatsiooni evolutsioonitegurid, suletud ja avatud populatsioon, populatsioonimaht, valimi mõiste). 2
95. Tõuaretuse ühistud ja seltsid Aretusühistute ja seltside ülesandeks on tõuraamatu pidamine, suguisasloomade üleskasvatamine, kunstliku seemenduse ja embrüosiirdamise korraldamine, loomade jõudluskontrolli läbiviimine ja aretusväärtuse määramine ning tõumaterjali (k.a. sperma ja embrüote) turustamine. Aretusühistute ja seltside tegevust koordineerib Eesti Tõuloomakasvatuse Liit (ETLL), mille president on EMÜ VL loomageneetika ja tõuaretuse aretusosakonna emeriitprof. Olev Saveli. Eestis tegutsevad järgmised aretusühistud ja seltsid: 1. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (asub Keavas Raplamaal ja osakond Märjal Tartumaal). Tegeleb eesti holsteini ja eesti punase veisetõu aretusega. Ühistule kuulub ka Kehtna kunstliku seemenduse jaam. 2. Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (asub Saugal, Pärnumaal). Tegeleb eesti maakarja aretusega. 3. Eesti Tõusigade Aretusühistu (asub Märjal, Tartumaal)
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................