vastupidavast materjalist, tavaliselt kivi, et näida rohkem teenetemärgi austust kui majade elu. Tootmine ja kudumine siidist on üks vanimad käsitöö vorme. Madagaskari riigi kleit on kootud lambavillast, mis on kujunenud vaheldusrikkaks ja rafineeritud kunstiks. Kagu-Aasia kultuuri mõju ilmneb ka Madagaskari köögis, kus riisi tarbitakse igal söögikorral, tavaliselt juures mõni maitsekas taimne-või liharoog. Aafrika mõju on kajastatud ka seebud karja tähtsuses, see on nende kehastus omaniku rikkusest. Karja röövimine on Madagaskari lõunaosas elavate hõimude seas tavapärane, kuna see on nii rikastumisviis kui ka liha ja piima saamise võimalus. Ühtlasi on see noormeeste omalaadne initsiatsiooniriitus enne abiellumist, kuid see võib ka avada tee kuritegelikku maailma. 6 1.7 Majandus
Aretustöö peamiseks eesmärgiks on : olemasolevate tõugude täiustamine ja uute tõugude loomine. 76. Maailma tähtsamad veisetõud piimatõud- holsteinid ameerikas ja euroopas; taani punane; rootsi punasekirju; äärsir; angli; kombineeritud jõudlusega tõud- simmentali; sviitsi; ja mitmed punasekirjud tõud euroopas Lihatõud- hereford;aberdiin-angus;sarolee;limusiin;belgia sini-valge; hele akviteen tööveised- ukraina ja ungari hall stepiveis. subtroopikas ja troopikas seebud ning seebu ja koduveise hübriidid. 77. Eesti holsteini tõug tõu aretuslugu algas 1838. aastast, esimene edukas hollandi-friisi import. 1900 oli 29% ja 1901 astutati liivimaa hollandi-friisikarja kasvatajate ühing. hollandi mustakirju tõug oli populaarne ja konkureeris ameerika holsteiniga kuni 1970ndate lõpuni. 1950. lõpust kuni 1970. improditi 70 pulli ja üle tuhande tiine mullika. pullid viidi kunstliku seemenduse jaamadesse ja nende mõju oli ulatuslik ja kiire. 78
aastatuhandel e m a, Jeerikus 3500 a e m a. Tarva kodustamise üks vanemaid kohti on ka Kesk Euroopa (SCHLESWIG- HOLSTEIN). Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna- Euroopa rahvastelt. Veis on tähtsam koduloom. Tänapäeval tegeldakse veisekasvatusega kõikides maailmajagudes. Parimad veisetõud on aretatud Euroopa paraskliimaga piirkondades. Neil on tihe karvkate ja nad taluvad halvasti üle 240 C soojust. SEEBUD ja PÜHVLID taluvad palavat kliimat paremini. Nad on levinud Indias ja teistes palava kliimaga piirkondades. 17. sajandi keskpaigani olid veised Euroopas peamiselt tööloomadeks. Nende liha- ja piimajõudlus oli väike. Tol perioodil kujunes arvukalt välja kohalikke tõuge ja tõurühmi. Linnade ja tööstuse arenedes suurenes nõudmine piima ja liha järele. Seepärast hakati aretama spetsiaalseid piima- ja lihatõuge. Ajalooline ülevaade
5 VEISEKASVATUS Seebu Biifalo Piison Jakk Aasia vesipühvel Aafrika pühvel 6 VEISEKASVATUS Gaur Gajaal Banteng (emasloomad heledad, isasloomad tumedad) 7 VEISEKASVATUS Seebud on põhiliselt levinud Lõuna-ja Kesk-Aasias, Aafrikas, Madagaskaril ja Ameerikas. Kasutatakse töö-, liha- ja piimaloomana. Nad on kohanenud kuiva ja kuuma kliimaga ning on eriti vastupidavad parasitaarhaigustele. Jakk on lähedane veistele ja annab hübridiseerimisel järglasi. Ulukjakk on levinud Tiibetis mäestikus. Jakkide alamperekonnas esineb ulukvormina Kesk-Aasias üks liik, kes on andnud kodustatud vorme
annaabi.ee 
