Australopithecus Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Ta tundis ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Homo habilis Umbes 2,5 -1,5 aastat tagasi kujunes välja osavinimene. Nad valimistasid ise tööriistu. Esimesed säilmed koos tööriistadega leiti aafrikast oldurai orust. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Homo erectus ...
· Metafaas-keskele koonduvad kromosoomid. · Anafaasis-kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. kromatiidid lahknevad teine teisest ja liiguvad pooluste poole. · Telofaasis- keerduvad kromatiidid lahti ja tekkivad tuumakesed ja tumamembraanid. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja tekib neli tütarrakku. Sugurakkude areng · Spermatogenees- on spermide küpsemine, see algab suguküpsuse saabumisel munandites. · Spermatogoonid- on spermide esmased eelased. paljunevad mitoosi teel suguküpsuse saabumisel · Ovogenees-on munarakkude küpsemine, see algab looteeas munasarjades.lõppeb ka looteeas.(saadakse ainult üks viljastumisvõimeline munarakk) · Ovolatsioon-küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. ovulatsiooniks. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. esineb 45-55 aastastel naistel.
pöial pikk ja liikuv vastandub teistele sõrmedele vaagen lai ja madal kõrge ja kitsas kolju kõrge otsmik, lame, tugevate kulmukaared kulmukaartega, ajukolju vähemärgatavad, ajukolju väike suur INIMESE EELASED https://et.wikipedia.org/wiki/Inimene_(perekond)
12. Hulkraksus oragnismis on üle ühe raku, ja on olemas organellid, hulkraksus võimaldas organismidel luua koed, elundid, elundkonnad, regulatsiooni ja tööjaotuse organellide vahel ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti
esimesed neutraalsed aatomid. Enne seda oli ainejaotus universumis ühtlane plasma. Tekkisid vesinikuaatomid, natukene ka heeliumit. 5) T= 3500 K tekivad esimesed tähed vesinikust ja kujunevad välja universumi tühimikud. 6) T= 27 K hakkavad tekkima galaktikad tähed moodustavad tähesüsteeme. Selleks oli kulunud 200 miljonit aastat. Päike tekkis 4.5 mld aastat tagasi, esimesed elumärgid maal 3.8 mld aastat tagasi, inimese eelased 7 milj aastat tagasi. 7) Praegu on universumi T= 2.7 K so -270,4 C. Esialgsest kiirgusest on alles jäänud reliktkiirgus esialgse kiirguse jäägid koosneb footonitest. Nähtav universum see on see piir, mida inimene võib üldse tunnetada. 47 * 109 ly (valgusaastat)
esimesed neutraalsed aatomid. Enne seda oli ainejaotus universumis ühtlane plasma. Tekkisid vesinikuaatomid, natukene ka heeliumit. 5) T= 3500 K tekivad esimesed tähed vesinikust ja kujunevad välja universumi tühimikud. 6) T= 27 K hakkavad tekkima galaktikad tähed moodustavad tähesüsteeme. Selleks oli kulunud 200 miljonit aastat. Päike tekkis 4.5 mld aastat tagasi, esimesed elumärgid maal 3.8 mld aastat tagasi, inimese eelased 7 milj aastat tagasi. 7) Praegu on universumi T= 2.7 K so -270,4 C. Esialgsest kiirgusest on alles jäänud reliktkiirgus esialgse kiirguse jäägid koosneb footonitest. Nähtav universum see on see piir, mida inimene võib üldse tunnetada. 47 * 109 ly (valgusaastat)
Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumalik algupära - Muusikud arvati olevat jumalatega ühenduses Sumer (mesopotaamia) 4500 eKr Härjakujuline harf Lauto - šukar Topeltflööt - šem Palestiina Vihjed piiblist:
Eesti kultuuri üks probleem on see et pole üht kindlat telge või tugipunkti kuhu koonduda. Eesti on juba oma geograafilise asendi poolest huvitaval kohal. Eesti ühendab idat ja lääne põhja ja lõuna euroopat. Eesti on justkui läbikäigu hoov kust kõik marsivad läbi ja jätavad oma jalajälje. Samas üritab aga kohalik ise oma aeda korras hoida ja oma tahtmist saada. Esimesed eelased rändasid siia 11 000 aastat taasi ja asutasid Pulli asulakoha peamiselt tegeleti jahipidamise ja kalapüügiga. Hiljem, kui kammkeraamika levis siis alustati ka põllumajandusega, sest kliima oli juba sojenedud ja võimaldas põllu pidamist ja taimekasvatust. Tänu sellele on eestlased euroopas ühed ainukesed kes on niivõrd kaua ühel kohal elanud ja oma piirkonda hoidnud. 8-11 saj. Olnud Vikingiaeg oli see periood mil tehti tõsisemalt tutvust
3. Hammastik - Purihambad on tugevad ja paksu vaabaga, lõike- ja silmahambad on purihammastega võrreldes palju väiksemad 4. Karvkate evolutsiooni käigus peaaegu kadunud 5. Higinäärmete hulk teiste esikloomadega võrreldes märkimisväärselt suur 6. Inimene on ainus esikloom, kes liigub püstiasendis 7. Inimene suudab kõnelda tänu suuõõne ja kõri erilisele ehitusele 8. Inimesed oskavad tehnikat kasutada Inimese eelased ja nende kohta kaks iseloomustust 1. Lõunaahv ehk australopiteekus - Inimese sugukonna väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond 2. Püstine inimene - Organism ei kuumenenud enam üle, sest püsti kõndivale isendile langes 60% vähem päikesekiirgust, pealael asunud karvad kaitsesid aju ülekuumenemise eest 3. Osav inimene - Tähtis toiduga seonduv avastus oli tuli, liha hankimine eeldas isaste
edasi levisid niiluse orgu. 5000-4000 ekr oli egiptuses juba arenenud loomakasvatused, kus koer siga kits veis ja hani olid tuntud koduloomadena. hiljem kodustati antiloobid eeslid ja kaamelid. tigrise ja eufrati jõgikond aasias (iraak) oli mesopotaamia kultuuride levikuala. nende jõgede lääne ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed lambad sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. 9. Veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veis: eelased ürgveis ehk tarvas, seebu ; sugulased: veised, jakid , kaguaasia veised ehk pühvlid, piisonid lammas: eelased- mufloonilaadsed uluklambad (sugulased: lühisabalised jämevillalambad nn. maalambad ja pikasabalised lambad nn. meriino lammas) ja argalilaadsed uluklambad (sugulased: rasvõnnar ehk kurdjukk ja rasvsabalambad. 10. Hobuse ja sea ulukeellased ning sugulased siga: eelane- euraasia uluksiga (sugulased: euroopa lühi ja pikakõrvalised kohalikud sead ja osa põhja hiina
13. Liiklemine ja teed Eesti aladel kuni 13.saj (k.a) Kuna esimesed asukad olid siin loomad, siis ilmselt hakkasid ka inimesed nendel liikuma, et metslasi kätte saada ja hiljem juba harjumuspäraselt. Samuti teed veesilmani. Eks teed arenesid ka esimeste asupaikadega, olgu see siis Kunda Lammasmäe (9500 ema), Pärnu jõe alamjooks, Narva jõe vasemal kaldal. Veekogude ületamine käis kas siin madalasse vette taritud kivilt kivile hüpates või purded. Meie eelased jõudsid siia mööda veeteid siis toimus tihedam liiklus ka seal. Hilisemad rändajad kasutasid ohelikke, peamiselt härja külge kinnitatud pikki latte aisohelik. Talvel kasutati suuski ja kelke. Eesti pind oli 85% ulatuses kaetud metsaga, mis vähendas ka inimeste liikumist ja teede arengut ja üldse rändamist. Lagedad alad olid sood või rabad. Lühemaid vahemaid läbiti ratsa, pikemaid veeteedel.
Kemosünteesivad bakterid kasutasid H ja S ühendeid. Bakterid läksid ookeani sügavustesse. Tekkisid rakud. Tekkisid valguspigmendid neil oli valgust tõkestav (???) toime hakkasid sünteesima ATP-d fotosünteesivõime, orgaaniliste ainete süntees tekkis vee fotosüntees murrang eluarengus. Elu hulk suurenes tänu fotsünteesile. Sünteesitud hulk kogunes madalasse vette ranniku äärde. Fotosünteesivad bakterid heterotroofsete bakterite eelased (O2 tarbivad bakterid). Mineraalained said piiramatuks ressursuks, sest ei toimunud erosiooni, kuna maismaad oli vähe. Rakud läksid maismaale. 3) Fotosünteesiv toime suurenes maismaa osatähtsus suurenes (2 miljardit aastat tagasi). 2,5 miljardit aastat tagasi eukarüootide ehk päristuumsed Vabasüntees sest konkurente vähe, kaitsemehhanisme vähe, loobusid limakapslist. Rakud pidid oskama kõike seedida mitmekesised rakutuuma pärilikkuse info kogus
Mõned liigid on koduloomadele mürgised (soo-osi). Osje kasutatakse ravimtaimedena. Nende varsi kasutatakse liivapaberi asemel. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 8. SÕNAJALGTAIMDE ARENGUTSÜKKEL. SÕNAJALAD KUI ÕISTAIMEDE EELASED Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht
Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid (vereliistakud), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud, dendriitrakud. Tüvirakud seejärel rakk- eelased (on kaotanud iseuuenemise võime (self-renewing) edasi rakud prolifereeruvad ja differentseeruvad vastavateks raku tüüpideks (näit. erütrotsüüdiks) sõltuvalt protsessis osalevatest kasvufaktoritest ja tsütokiinidest. Tekkinud vererakud siirduvad luuüdi kanalitesse, mille kaudu sisenevad tsirkulatsiooni e. ringlusse. 10. Im.süsteemiga seotud organid (primaarsed ja sekundaarsed lümfoidsed organid) Organid jaotatakse funktsiooni järgi: primaarsed
annaabi.ee 
