Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel.
Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksforddauni lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust ja lihakehade kvaliteeti (lihavormide väljendatus, lihakehade lihakus, tailiha sisaldus) ning soome maalambatõug, kes on kasutusel viljakuse parandajana. 3.Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud
a. 36 sevioti lammast Rootsist (Piirsalu, 2000). Imporditud lammastega paaritati jäärajaamades eesti maalambaid, mille tulemusena saadi valgepealiste lammaste massiiv, keda kutsuti kodanlikus Eestis sevioti lammasteks ja kellest kujundati välja eesti valgepealine lambatõug. Jõudlus, arvukus Varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 Nm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a. jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sundis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg Tõufarme 2005 22, 2007 20, lambaid 2005 1630 (43%), 2007 2906 (45%) 4
seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õhk Lambad vajavad puhast vett joogikünast või tiigist. Pärast ute piimast võõrutamist söövad nad heina, teravilja ja rohtu Karjakasvatuse eesmärgid Lammaste pügamine Poegimisel aitamine Kariloomade kaitse Poegimine Poegimine on termin lambakasvatuses talle sündimiseks. Põllumajanduses nõuab see tihti farmeri või karjuse abistamist kliima, ute tõu või individuaalsete iseärasuste tõttu. Mõnikord ei suuda uted tallesid omaks võtta, eriti pärast kaksikute või kolmikute ilmaletoomist, sel perioodil ei tohi utte häirida. Kasutatud materjalid www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Lambakasvatus Tänan tähelepanu eest !
Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodangug a kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksforddauni lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust ja lihakehade kvaliteeti (lihavormide väljendatus, lihakehade lihakus, tailiha sisaldus) ning soome maalambatõug, kes on kasutusel viljakuse parandajana.Eesti valgepealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel seviatiga
rohukamarad. Lammaste karjamaad peavad paiknema parasniisketel või kuivemapoolsetel mineraalmuldadel. Märgadel muldadel lambad haigestuvad. Karjamaapinda arvestatakse täiskasvanud lamba kohta 0,1 ha. Lammaste karjamaa jagatakse püsi- ja elektritaraga 10-15 kopliks, kusjuures ühes koplis karjatatakse 2-3 päeva. Karjatamisperioodi algul moodustatakse lammastest järgmised karjatamisrühmad : a) talledega uted, b) vabad uted ja noorlambad, c) jäärad. Karjamaal võivad lambad olla ööpäevaringselt. Peab aga arvestama, et kui karjamaa ei paikne lautade läheduses, siis tuleb ehitada varjualused. Joogivett vajab lammas karjatamisperioodil ööpäevas 10-12 liitrit, see peab olema eelsoojendatud. Lisasöötadest vajavad lambad karjatamisperioodil peamiselt mineraalsöötasid, mis peaksid olema neile kättesaadavad varjualustes iga päev. Lammaste karjatamisperiood on 160-200 päeva.
väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks · Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks · Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada, näiteks enne paaritust lasta uttede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud jäärad, kes panevad uted indlema Poegimisel on vajalikud individuaalsulud, kuhu paigutatakse peale poegimist sündinud tall (talled) koos emaga 1-2 päevaks Individuaalsulg poeginud ute ja tallede paigutamiseks tagab tallede suurema säilivuse, sest tall saab emalt vajaliku koguse ternespiima Esimesel elupäeval on see 200 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall- 800 ml ternespiima) Ühel jootmiskorral 50 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall 200 ml ternespiima)
1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksforddauni lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust ja lihakehade kvaliteeti (lihavormide väljendatus, lihakehade lihakus, tailiha sisaldus) ning soome maalambatõug, kes on kasutusel viljakuse parandajana. Tabel. 6. Lammaste jõudluskontrolliandmed tõugude kaupa 2007.a.
Pollution of the Baltic Sea I have chosen to write my science report about pollution of the Baltic Sea. Nowadays it is a big problem to people who live in the marine region. In this report, I want to know the reason of this issue and how could we solve it. High population density, intensive agricultural production and other human activities have caused this high level pollution of the Baltic Sea. The shipment of crude oil has grown from 45 million tons to 175 million tons and this only by 10 years. Its condition is a challenge for the nine coastal states and their populations - there are 90 million people living in this catchment area. [1] The sources of marine pollution are municipal and industrial waste inputs directly into the sea or rivers, and atmospheric inputs mainly from traffic and farming. Originating from cellulose producing and from paper mills, large amounts of poisonous chlorinated compounds are ...
Seega eesti tumedapealise lambatõu lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Lammaste jõudluskontrollis osales 2007.aasta 1. jaanuari seisuga 3611 eesti tumedapealist utte 24 erinevast karjast. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti tumedapealiste uttede tiinestumine oli 2010. aastal 84,5 % ning uttede viljakus oli 1,56 talle poeginud ute kohta. Kõikide eesti tumedapealiste karjade keskmisena oli talledel 100 päeva kehamass 24,2 kg, mis oli ligikaudu 1 kg võrra madalam kui eesti valgepealiste lammaste tõukarjades. 3) Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu.
Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada, näiteks enne paaritust lasta uttede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud jäärad, kes panevad uted indlema Esimesel elupäeval on see 200 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall- 800 ml ternespiima) Ühel jootmiskorral 50 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall 200 ml ternespiima) Karjammde vajadus Kultuurkarjamaadel 8...10 utte/ha-l (võib varieeruda 4-15 utte/ha), toiteväärtus (10…10,5 MJ/kg/KA) Karjatamiskoormusega 8 utte hektaril peaks saagikus olema 12,5 t/ha-lt (2,5 t kuivainet hektarilt) Pool-looduslikel karjamaadel 1-3 utte/ha, toiteväärtus (8,5…9,5 MJ/kg/KA)
Kõige olulisemaks friisi tõugude seast peetakse saksa ida-friisi piimalammast (Deutsches Friesisches Milchschaf). Ida-friisi piimalambaid peetakse üle kogu maailma väikeste karjadena. Praktika on näidanud, et see tõug ei kesta ekstensiivsetes pidamistingimustes ja suurtes karjades. Ida-friisi piimalammastelon suur viljakus (keskmiselt 2,25 talle) ja piimajõudlus. Kaheksakuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega, sest nende uted püstitavad piimajõudlusrekordeid, mil parematelt uttedelt saadakse kuni 1000 kg piima aastas. Tavalistes tootmistingimustes saadakse ida-friisi lambafarmis 300-400 l piima (Valdi V., Valdi A. 1992). Talled soovitatakse võõrutada spetsialiseeritud piimafarmis 35-40 päevaselt, mil nad tarbivad selle aja jooksul 50-60 l piima (Mills, 1989)
Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. * Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida. * Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted. * Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära. Andresepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev (30. november), mis saanud nime apostel Andrease järgi. §Tavaks oli teha öö läbi tuld. § Enne magamaminekut loitsiti, et näha oma tulevast unes: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Loitsu lausumise ajal tuli voodi ette heita peotäis viljateri või linaseemneid
Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Uttede tiinestumine 84,5%, tallede 100 päeva kehamass 24,2 kg. Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Aretuse algus 1926. a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega, uttede tiinestumine oli 89,1 %
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1
o Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (Andresepäev, 30. november) külmaks teeb. o Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar). · Muud ended ja kombed: o Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida. o Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted. o Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära. 6 Kadri Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud
putuktolmleja valguslembeline taluvad üleujutusi, külmakindlad Paju võsa veekogu ääres võtab endasse väetised, lämmastiku (biofilter). Kaitseb veekogu kasutamine: ehituses, keemiatööstuses, vineer, tselluloosi tootmine, kaunistusena haljastus Sugulased on remmelgad nt. Hõbe remmelgas lumetõkketena "Roheline" energia-taastub kiiresti. Energiavõsad on enamasti pajuvõsad kevadel esimesed nektari andjad urvad ehk paju uted maailmas ligi 400 liiki, Eestis üle 20 liigi 12)Hall lepp(Alnus) sugukond:kaselised koor hall ja sile lehed: võrestel ühekaupa, munajad, servast sakkidega ühekojaline Hiiumaal haruldane eelistab saviliiv-või liivsavimulda, varju taluv kasutamine: kütteks, suitsu-ja grillahjudes eriti hea Ravimtee: kõhutõved, silmapõletik (kompress), suupõletik (loputatakse) Eesti puu 2004 ei tahma korstnaid ja lõõre 50-70 aastat-lühiealisem puu Eestis
eau.ee). Eesti tumeda pealisest pildi leiad, Pilt 1. alt. 2.2. Valgepealised lihalambad Eestis on laialt levinud ka eesti valgepealie kambatõug. Eesti valgepealine lamba tõug on varavalmiv, heade lihavormidega ja on hea lihalambatõug. Vill mida valgepealiselt saadakse on valge ja poolpeen. Vill on kvaliteetsem kui tumedapealistel. Nende kehamass ja villa toodang on aga väikseim, võrreldes tumedapealistega. Valgepealiste lammaste uted on kõrgema viljakusega (www.eau.ee). Lihajõudluse parandajaks on teksel, dorset ja dala ja soome maalammas. Pidi eesti valgepealisest lambast leiad Pilt 2. alt. 5 3. Liha kvaliteet Loomast tehakse kõigepealt lihekeha, ehk rümp, selleks tuleb loom tappa ja peab toimuma vere väljalaskmine, seejärel tuleb eemaldada siseorgamid. Loomast lihaks saamise
Joonisel 10 on tehtud foto laudast ja karjast. Karjas on kaks valgepealist ja ülejäänud mustpealambad. Jäära on vahetatud kaks korda. Mida uuem on jäär karjas, seda tugevamad tulevad järglased. Alati ei pea ostma uut jäära vaid võib vahetada teise karja isasega. Lammas on rohusööja imetaja kes kuulub veislaste sugukonda. Leebe ja kuuleka loomuga lambaid kasvatatakse liha, piima, villa, ja pehme naha saamiseks. Lambad elavad karjas, kuhu kuuluvad emasloomad ehk uted ja nende talled ning isasloom ehk jäär. Kastreeritud jäära nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14) Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine, mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja. Joonisel 9 on tehtud foto laudas olevast ühekuusest tallest. Harva võib juhtuda, et tall on liiga suur või lambaema liiga nõrk ja tuleb abi osutada. Aprilli ja mai keskel pügatakse
seega nakkuslikud; olenemata haiguse päritolust, ei teki haigestunud organismis antikehi haigusetekitaja vastu. SKREIPI e kratsimistõbi Lambad ja kitsed Pikk kulg Ataksia e liigutuste koordinatsioonipuue Halvatus Sügelus Levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt Levib mööda närvikiude seljaaju ganglionisse ning siis peaajju Uted levitavad lootekestade, lootevedelike ja piimaga, jäärad spermaga Lihaste värin Haiged loomad tapetakse! BSE - Aeglane kulg, sümptomid avalduvad 4-5 aastat pärast nakatumist. Haigustekitaja kahjustab närvikudet, mille kahjustamise tõttu loom sureb. Elusloomal ei ole võimalik TSE-d diagnoosida. Kahjustatud koes esinevad tärklist meenutavad laigud. Tunnused kujunevad 25-30% nakatunutest. Prioonhaigused Prioonhaigused ehk valk infektsioonid.
rohukamarad. Lammaste karjamaad peavad paiknema parasniisketel või kuivemapoolsetel mineraalmuldadel. Märgadel muldadel lambad haigestuvad. Karjamaapinda arvestatakse täiskasvanud lamba kohta 0,1 ha. Lammaste karjamaa jagatakse püsi- ja elektritaraga 10-15 kopliks, kusjuures ühes koplis karjatatakse 2-3 päeva. Karjatamisperioodi algul moodustatakse lammastest järgmised karjatamisrühmad : a) talledega uted, b) vabad uted ja noorlambad, c) jäärad. Karjamaal võivad lambad olla ööpäevaringselt. Peab aga arvestama, et kui karjamaa ei paikne lautade läheduses, siis tuleb ehitada varjualused. Joogivett vajab lammas karjatamisperioodil ööpäevas 10-12 liitrit, see peab olema eelsoojendatud. Lisasöötadest vajavad lambad karjatamisperioodil peamiselt mineraalsöötasid, mis peaksid olema neile kättesaadavad varjualustes iga päev. Lammaste karjatamisperiood on 160-200 päeva
· Eesti valgepealisel lambal on valge poolpeenvill (30 33 m). Pea ja jalad on villavabad ning kaetud valge karvaga. · Uttede kehamass on keskmiselt 6070 kg, jääradel 85 95 kg, villatoodang aastas 2,53,5 kg ning viljakus on keskmiselt 1,6 talle poeginud ute kohta. · Eesti tumedapealine - Sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926. a, kui Rootsist imporditi sropsiri ja oksforddauni tõugu jäärad ja uted. · Kohalike, valge villaga eesti maalammaste ning sropsiri ja oksforddauni lammaste kasutamise tulemusena loodi tugeva tervise, hea söödakasutusega tumedapealised lambad. · 1958. a tunnistati eesti tumedapealiseks lambatõuks. · Puhasaretuse kõrval kasutatud parandajatena läti tumedapealist ja saksa mustapealist lammast ning oksforddauni ja suffolki tõugu lambaid. 83. eesti hobusetõud
nimetatakse ternespiimaks ehk terneks. Globuliinide ja antikehade sisaldus ternespiimas väheneb iga tunniga. Seepärast on oluline, et vastsündinu saaks ternest võimalikult kiiresti pärast sündi. Vastsündinul kujuneb välja termoregulatsioon. Tiheda karvkattega vastsündinud (vasikad, varsad, talled jne.) kohanevad keskkonnatemperatuuriga suhteliselt kiirest, kuid põrsad vajavad esialgu isegi lokaalset soojendust. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Märad ja uted kasvatavad järglased üles oma piimaga. Lehmapiim on vajalik inimtoiduna ja emiste kasutamise intensiivistamiseks võõrutatakse põrsad juba neljanädalaselt, mistõttu vasikatele ja põrsastele antakse piimaasendajaid. Piimaperiood kestab kuni võõrutamiseni (varsad, talled, põrsad) või piimasöötade andmine (vasikad) lõpetamiseni. Noorlooma vanus sel ajal võib varieeruda suurel määral, kuid enamasti toimub see 4...6 kuu vanuselt. Põrsad 2-6 nädala vanuselt.
Californ ia are d istrib ,0 uted along the major <:; fault lines depicted on HI ~:::J .
on chilled compared with hot (fresh) car- temperatures, such as E. coli O157:H7, S. casses, because bacterial attachment increases aureus, C. jejuni, and S. Typhimurium, beef with time from slaughtering to chilling, decontamination with 1.5–5% lactic, or 1.5– and the temperature of the rinsing solution is 3% acetic acid (25–65°C, 15 or 30 s) contrib- reduced by the chilled surface (Bacon et al. uted to reductions of 2–3 log10 CFU/cm2 and/ 2002b). or eliminated populations during storage in Application of organic acid early after air or vacuum at 4–5°C (Podolak et al. 1996; slaughtering, such as after dehiding or after Dorsa et al. 1997a, 1998a, b, c; van Netten et evisceration, is highly effective (Prasai et al. al. 1998; Berry and Cutter 2000; Cutter and 1991)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
