Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Massiivid nr. 17 Üliõpilane Õppejõud Kristina Murtazin Õppemärkmik Õpperühm EAEI-21 Veerg Rida m n Rida Veerg rist 8 4 1 4 -67 Rea number 2 28,5 -25 53 12 -56 -47 -4 -2 -17 94 60 4 28 25 -80 -90 98 -97 70 -48 -55 81 19 -88 91 16 -51 -41 91 47 16 -64 76 -25 53 12 -56 -47 -4 -2 -17 114 41 40 77 26 -68 -46...
......4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 19202:001:0030ja mille nimi on Lilleoru. 3. PRIA andmetel on terve massiiv maaparandusala. 4. Ala ei ole ei LFA ala, NATURA ala ega ka nitraaditundlik ala, 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 38 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Raivo Kull. Hoone asub Viljandimaal Halliste vallas, Mulgi külas, Lilleorus. Kasvatatakse lambaid ja munakanu ning toodetakse liha. 6. PRIA 2015 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 2,06 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine)
docstxt/125789169017948.txt
} /* C:Projectsomanaited>Alamprogramm 4 korda 6 on 24 15 */ Ülesandeid * Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks * Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta. * Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega toimetamiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda. Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C-programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist. Nii et kolme massiivielemendi puhul on nende järjekorranumbrid 0, 1 ja 2
Tallinn 2012
Autorideklaratsioon
Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt
varem esitatud.
Peeter Sikk
121055IASB
Sisukord
Ülesande püstitus
1. Klaviatuuril sisestatakse reaalarv vahemiksu 0-1.
2. Moodustatakse reaalarvuline massiiv A elementidega
·
·
·
......
Kuni massiivi A elementide arv L kas vastab tingimustele || või (kui see tingimus ei
ole rahuldatud) L=15;
3. Ekraanile väljastatakse massiivi A elementide arv L ning elemendid koos oma
indeksiga.
Algoritm
Programmikood
#include
ka järjendiks, kahemõõtmelist massiivi maatriksiks või tabeliks. Massiivi iseloomustavad seega: 1. massiivi nimi (täpsemalt massiivi identifitseeriv L-väärtus) 2. massiivi elemendi tüüp 3. massiivi indeksite arv ja indeksite tüübid 4. massiivi elementide arv (täpsemalt iga indeksi võimalike väärtuste hulk) 5. massiivi elementide väärtused Javas käsitletakse massiive ühemõõtmelistena, kahemõõtmeline massiiv on ühemõõtmeliste massiivide massiiv jne. Javas on massiivi indeksiks täisarv vahemikus 0 kuni massiivi pikkus miinus üks. Massiiv on massiivitüüpi muutuja (L-väärtus). Javas saab massiivi kirjeldada ilma massiivi elementide arvu fikseerimata. Elementide arv määratakse mälu reserveerimise käigus (see operatsioon on Javas massiivi kirjeldusest lahutatud). Javas kasutatakse massiivi elemendile viitamiseks indeksit, mis kirjutatakse massiivi nime järele kantsulgudesse
Arrays 1. Delete certain integer from array int[] massiv={}; int b = 5; int count = 0; for (int i : massiv) { if (i == b) count++; } int[] temp = new int[massiv.length - count]; int x = 0; for (int j = 0; j < massiv.length; j++) { if (massiv[j] != 5) temp[x++] = massiv[j]; 2. Find the longest numbers sequence (for example out of array [1111223344] -> sequence of number 1) int[] massiv = {}; int count = 1; int result = 0; int number = -1; for (int i = 1; i < massiv.length; i++) { if (massiv[i] == (massiv[i-1])) { count++; } else { count = 1;}обновляем, если цифра поменялась if (result <= count) { ...
Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sissejuhatus Järgnevas referaadis seletan põhjalikult järgmisi javascripti ette antud teemasid / punkte näidete ja sõnastuse puhul. 1. OBJEKTID. Objekti deklareerimine. Objekti loomine. Objekti muutuja poole pöördumine. Objekti omaduste muutmine. Üks oma objekt (klassi kirjeldus) ja objekti loomine. 2. Sisseehitatud objektid(JavaScript keele objektid: massiiv, Math- objekt(MATH.PI ?), Date-objekt, String-objekt; brauseri poolt defineeritud objektid: Window-objekt, dokumendiobjekt). 3. HTML DOM objektid. Meetod ja atribuudid. 4. SÜNDMUSED 5. Pildid. 6. Kihid. 7. Hiireoperatsioonid. 8. Frame'id. 9. Hüpikaknad. (pop up window) 10. Vormid. Scripti näited: If, switch, for, while, function 4
Kutsub välja protseduuri Maks_PD , mis leiab maksimaalse arvu peadiagonaa lahtrisse "maks". Lisaks leiab maksimaalset arvu sisaldava veeru summa ja väljastab selle lahrisse min_el_allPD, mis leiab minimaalse arvu allpool peadiagonaali ja väljastab selle lahtrisse minallPD. protseduuri etteantud, mis leiab massiivist kõik etteandud arvust väiksemad arvud ja väljastab need Ristkülikmaatriksi alamprotseduurid Sub min_el(A(), m, n, vn, rn, vektor As Range) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, veeru number, rea number, vektor. Protseduur leiab minimaalse arvu asukoha igas reas ja väljastab need nihkega vektorist. Sub liida(A(), m, n, vektor As Range) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, vektor. Liidab vektori nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne. Sub abs_kesk(A(), m, n, kokku) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, kõigi liikmete summa.
Tallinna Tehnik Informaatikain Massiiv Üliõpilane: Õppejõud: Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Massiivid Kristiina Stõkova Matrikli nr: 105281 Kristina Murtazin Õpperühm: EAEI-23 Variant: 11 Ristkülikmaatriks: 1) leida maksimaalne element ja selle asukoht igas reas 2) leida maatriksi nende elementide summa, mis on väiksemad antud arvust 3) moodustada uus maatriks veergudest, kus esimene element on negatiivne (S) Ruutmaatriks:
Loop ei täideta lauseid kordagi) Kordus hulga iga elemendiga element - muutuja, viitab hulga elemendile; While - korratakse nii kaua kuni tingimus on täidetud. For Each element In grupp grupp - massiiv või objektide kollektsioon Until - korratakse siis, kui tingimus ei ole täidetud. lause(d) Lauseid korratakse iga gruppi (hulka) kuuluva Next element elemendi jaoks. Do Lõpmatu kordus (katkestusega)
- jagada leitud summaga maatriksi iga element - leida maksimaalne element saadud maatriksi igas reas Ruutmaatriks - leida maksimaalne element ülalpool peadiagonaali ja selle asukoht (S) - liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne - moodustada uus maatriks nendest ridadest, kus peadiagonaali element on positiivne variant 22 maatriksis Massiiv Genereeri ridu 5 veerge 5 Kustuta -55 -79 -80 -41 -20 -18 39 100 -80 -24 -45 -18 96 35 60 -40 -68 43 -51 -97 -43 90 -68 -35 7 15 -91 96 29 27 -73 -97 -98 -59 -38 21 82 -98 -42 -63
.....................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa külas. Põllumassiiv on 3,86 ha suur. Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 36801:001:1611 ja mille nimi on Pendi. 3. PRIA andmetel on terve massiiv kuivendussüsteemi all. 4. Põllumassiiv ei asu nitraaditundlikul alal ja NATURA alal, kuid asub ESA ehk ebasoodsal alal. 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 472 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Aet Konts. Hoone asub Hiiumaal, Käina vallas, Männamaal. Kasvatatakse lambaid ja veiseid ning toodetakse liha ja piima. 6. PRIA 2010 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 3,51 ha maad. (http://www.pria
IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.2 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Risto Olavi Rantanen Sisukord Ülesande püstitus On antud kahemõõtmeline massiiv mille ridadeks on erinevad eksamitulemused ning veerud vastavad rühmadele, kes seda eksamit sooritavad. Koosta programm, mis väljastab parima ja halvima keskmise tulemuse ja edukama rühma. Lahenduses kasuta funktsioone: Funktsioon eksamiinfo väljastamiseks ekraanile (vt. programmi töö näidet) Funktsioon keskmiste arvutamiseks ja väljastamiseks (NB! Summeerida tuleb VEERGUDES olevaid andmeid) ning edukaima rühma leidmiseks ja väljastamiseks. Algoritm Programmikood
7 - Date 1.1.1000 ... 31.12.9999 8 - String $ 0 ... 64 K 11 Boolean true/false 17 Byte 0...255 Massiivid Dim, Static, Public massiivi rajad - LBound, Ubound Alaraja - Option Base Dim nimi (alaraja To ülaraja) Dünaamilised massiivid - ReDim, ReDim Preserve ReDim Preserve a(Ubound(a)+1) Struktuurid Variant-tüüpi massiiv Type nimi struktuurielemendid End Type Alamprogrammid Private/Public [Static] Sub nimi(argumendid) End Sub Sündmusprogrammi nimi - objekt_sündmus Väljakutsumine nimi argumendid Call nimi(argumendid) Funktsioonid nimi(argumendid) [As tüüp] Väljakutsumine avaldis, nimi, Call Argumendid ByRef (vaikimisi), ByVal valikulised Optional, valikuliselt väärtustatavad
2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle loomist enam võimalik. Kui on siiski vaja massiivi omadustega andmestruktuuri, mille elementide arv pole kohe teada, on üks võimalus luua maksimaalse vaja minna võiva
2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle loomist enam võimalik. Kui on siiski vaja massiivi omadustega andmestruktuuri, mille elementide arv pole kohe teada, on üks võimalus luua maksimaalse vaja minna võiva
2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle loomist enam võimalik. Kui on siiski vaja massiivi omadustega andmestruktuuri, mille elementide arv pole kohe teada, on üks võimalus luua maksimaalse vaja minna võiva suurusega massiiv ja pidada eraldi muutuja abil arvet selle üle, kui suur osa massiivist tegelikult kasutusel on.
Muutuja võib sisaldada ainult üht väärtust ( N: pikkus := 3 tähendab, et muutuja 'pikkus' sai väärtuseks 3). Tihti on aga tegemist paljude sarnaste (samatüübiliste) andmetega, näiteks nimed, telefoninumbrid jms. Neist igaühele eraldi muutuja defineerimine poleks otstarbekas. Massiiv on andmete esitusviis, kus ühe muutujanime alla koondatakse palju erinevaid, kuid samatüübilisi andmeid. Erinevatele massiivi elementidele viitab massiivi indeks - sisuliselt järjekorranumber. Massiiv võib olla ühe- või mitmemõõtmeline. Vaatleme esmalt levinuimat varianti - ühemõõtmelist massiivi (vahel nimetatakse ka vektoriks). See koosneb N samatüübilisest liikmest, mille määramiseks kasutatakse järjekorranumbrit (sulgudes massiivinime järel). N: nimed[4], arvud[2] === 4. nimi, 2. arv Massiivi indeksiks võib olla ka muutuja - sel juhul on indeksi reaalseks väärtuseks selle muutuja hetkeväärtus. N: Kui muutuja i väärtus on 3, siis arvud[i] tähendab
Esitus Eeldame, et iga tipu puhul on ajaga O(1) kättesaadav tema ülemus, kui see leidub (lisaks muidugi alluvatele). ajaga O(1) on teostatav viimase taseme viimase tipu likvideeri- mine ja uue tipu lisamine sinna. Kui kahendkuhja esitamiseks kasutada kompaktse kahendpuu esitust massiivina ja kasutada lisaks üht välja kirjete reaalse arvu hoidmiseks, siis need tingimused on täidetud, välja arvatud uue tipu lisamine juhul, kui massiiv on täis. 1 Kahendkuhjad 10 1.1 Operatsioonid Operatsioonid 1 Kahendkuhjad 11 1.1 Operatsioonid Lisamisülesanne Lisada antud kahendkuhja antud kirje. Sisend: kahendkuhi, kirje. 1 Kahendkuhjad 12 1.1 Operatsioonid Lahendus
tulemuseks optimaalset vastust, vastuse optimaalsust raske tõestada. Sobib kui kõige optimaalsemat vastust polegi vaja & kindlasti siis, kui alamülesannete optimaalsed lahendused annavad tulemuseks kogu probleemi optimaalse lahenduse. Kudos who wrote it!(+1)+1 3. Andmestruktuur. Loogiline tase. Realisatsiooni tase. Andmestruktuur näitab, kuidas paiknevad programmi töö ajal mälus hoitavad andmed. Lihtsaim viis – massiiv ehk tabel (füüsiline struktuur). Loogiline struktuur on andmete jada, elemendid on järjestatud. Keerulisemad struktuurid on kahe- ja mitmemõõtmelised massiivid, kirjed jne. Loogiline tase – kirjeldab struktuuri loogilist ülesehitust. Esitamiseks sobivad kastid & nooled. Operatsiooni selgitamiseks pseudokood. Realisatsiooni tase – näitab, kuidas vastav struktuur tegelikult arvutis realiseeritakse ja kuidas toimuvad operatsioonid.
Euroopa suurimad reljeefüksused on: Ida-Euroopa lauskmaa Kaspia alamik Skandinaavia mäestik Alpid Karpaadid Püreneed Kesk-Doonau madalik Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala
praegu väärt. FV - Tul_väärtus tulevane väärtus ehk saldo, mida soovite saavutada pärast viimast makset. Kui argument tul_väärtus puudub, eeldatakse, et see on null, st laenu tulevane väärtus on null. Type - Tüüp arv 0 või 1, mis osutab maksetähtajale. 0 või puudub perioodi lõpus 1 - perioodi alguses Rate - Määr intressimäär ühe perioodi kohta Value1 Väärtus1 1 kuni 29 argumenti, mis tähistavad makseid ja sissetulekut Values Väärtused massiiv või viide arve sisaldavatele lahtritele. Need arvud esindavad regulaarsete ajavahemike järel toimuvate maksete rida (negatiivsed väärtused) ja sissetulekuid (positiivsed väärtused). . Financ_rate - Finants_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär. Reivest_rate - Taasinvest_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär, kui selle taasinvesteerite. Laenu kestus aastates 4. Kuumakse 200 kr. Laenusumma 8000. 1.Laenu igakuine intressimäär 2. Laenu aastaintressimäär
4 -10 -2 8 6 -3 2 -0,5 0,2 -2 2 0,6 -5 -2,5 0,7 4 1 2 -4 -4 6 -10 5 7 Ruutmaatriksi maksimum ülalpool peadiagonaali. maks rida veerg 1 1 4 1 2 -4 -4 Spetsifikatsioonid Sub Tee_Mas Protseduur teeb maatriksi kui vajutada nuppu tee massiiv ning kirjutab selle välja töölehele i Maatriksi rea number. m Maatriksi viimase rea järjenumber. j Maatriksi veeru number. n Maatriksi viimase veeru järjenumber. aa Maatriksi elementide minimaalne arv. bb Maatriksi elementide maksimaalne arv. alg Lahter, millest alustatakse andmete välja kirjutamist. Sub Loe_Tab Protseduur loeb ette antud lahtrist alates maatriksi elemendid.
VISUAL BASICU KEELEREEGLID Suur- ja väiketähed on samaväärsed. Üldiselt üks rida üks käsk (lause, korraldus) tühik+allkriips (_) lause jätkamine järgmises reas Kommentaarid peale apostroofi (') Muutujate deklareerimine: Dim/Private/Public/Global/Static Nimi [As andmetüüp] Andmetüübid: täisarv Integer komakohtadega arv Single,Double aeg (kuupäev, kellaaeg) Date tekst String loogikaväärtus (jah/ei) Boolean Avaldised muutuja = avaldis Tehted +-/* Mod (jääk) & (tekstide sidurdamine) Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate Teisendusfunktsioonid CInt, CDbl, CStr, CDate Ajafunktsioonid Now, Date, Time, Day, Year, Month, Hour, Minute, Second, Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunk...
sketch vabakäejoon scale suurenda/vähenda stretch venita mirror peegelda line joon multiline topeltjoon ray kiir construction line sirge construction line polyline jämejoon 3dpoly 3D jämejoon circle ringjoon arc kaar ellipse ellips polygon korrapärane hulknurk array - rectangular massiiv array - polar polaarmassiiv ümber keskpunkti trim kärpimine, maha lõikamine extend pikendamine hatch viirutus cp ja qsave,osmode 2. tund block teeb plokiks ja salvestab ploki joonisesse wblock teeb plokiks ja salvestab eraldi failina explode "laseb õhku" (tükkideks tagasi). Kaotab ploki kirjelduse. insert sisestab joonisesse (ploki näiteks)
//lesanne
// 1. klaviatuurilt sisestatakse tippude arv N(1<=N<=10) ja nende koordinaatide
reaalarvulised massiivid X ja Y
// 2. ekraanile vljastatakse antud hulknurga klgede pikkuste reaalarvuline
massiiv L.
#include
• Lihtsaim füüsiline struktuur andmete mälus hoidmiseks on masiiv(id). Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 7 • Loogiliseks struktuuriks on andmete jada – andmed on järjestatud, lineaarsed, igale andmeelemendile eelneb ja järgnev alati üks element. On oluline, kes või mis on jadas esimene ja viimane jne. • Ühemõõtmeline massiiv, kus on üliõpilaste nimekiri (loend): seoseks võib olla järjestus tähestistiku alusel. Oluline on vahet teha andmestruktuuri kahel aspektil: loogilisel ja realisatsiooni tasemel. Andmestruktuuri elemendi jaoks kasutatakse tavaliselt järgmisi mõisteid: • Sõlm (node) – andmeelement tabelis, üldisemalt struktuuris (ka kirje, objekt, element). Koosneb ühest või mitmest infoväljast ja ühest või mitmest viidaväljast.
Variant R-26
Rekursioon
Koostada algoritm ja sellele vastav programm (C- või Java-keeles),
mille abil:
1. klaviatuurilt sisestatakse reaalarvulised X (X<1) ja (0<<1);
2. rekursiivse funktsiooni abil moodustatakse reaalarvuline massiiv A
elementidega
A0 = 1,
A1 = X2/2!,
A2 = X4/4!,
. . .
kuni massiivi A elementide arv L kas vastab tingimusele AL AL 1 või
(kui see tingimus ei ole rahuldatud) L = 15;
3. faili F väljastatakse massiivi A elementide arv L ning elemendid
koos indeksitega.
Programmi kood C keeles
#include
lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid. Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja
ANTARKTIKA helle Geograafiline asend Geograafiline asend Antarktika on polaarala ümber lõunapooluse koos Antarktise mandri ja seda ümbritsevate saartega. Antarktika pindala on ~60 miljonit km2 (Antarktise pindala 14 milj.km2) Reljeef 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m Kliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees
INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerterakend, Kajakk. Uurimisjaamad (reostus). Antarktika: (pmood: kõrge,mägine, ebaühtlane, vahelduv, ookeani põhjas tasane) Amundsen Antarktika: 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga . Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km. Vinsoni massiiv 5140 m.Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m. INIMESED: turism,uurimisjamaad(reostus) OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. TAIMESTIK: Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. LOOMASTIK: (pingviinid,hülged,krill,sinivaal) liike vähe, isendeid palju.Elu peamiselt vees.Toituvad planktonist. MIKS?Polaaraladel külm kliima- kogu aasta käib päike madalalt, soojendab maapinda vähe. Polaaröö ja polaarpäev. Lumi ja jää peegeldavad päikesekiirguse tagasi (90%).
5. Arvamismäng (switch) - kasutaja üritab ära arvata arvu. Et tal oleks lihtsam arvata, siis anna vihje, kas lisatud arv on liiga suur või väike. Ära arvamise puhul kiida! 6. Sõjaväekohustus - leia kas kasutaja on sõjaväeteenituse jaoks kõlbulik. Selleks peab olema täidetud järgmised tingimused: eestlane, 18+ ja vähemalt 9kl haridus 08 - PHP - Massiivid (Ülesanne 5) Teemad mis on massiiv massiivi loomine assotatiivne print_r massiivi funktsioonid Sissejuhatus Siiani oleme lisanud igale muutujale ainult ühe väärtuse. Näiteks $nimi='Mari'. Nüüd kui oleks vaja veel nimesid muutujates hoida, siis peaksime tegema juurde muutujaid. Näiteks $nimi2,$nimi3 jne. Mis siis kui neid muutujaid oleks vaja sada ja rohkem? Siinkohal tulebki meile appi programmeerimise üks olulisemaid andmestruktuure massiivid. Vaatame selles
testlehekülge ja kõik toimib. Näita mount korralduse tulemust. Alt kolmas rida ütleb meile, et pärast serveri taaskäivitamist on monteeritud failisüsteem sda3 kausta /var/www . Ülesanne 3. RAID + LVM kettamassiivi kasutamine See ülesanne kordab tulemuse mõttes eelmist ülesannet, aga failisüsteem tehakse fikseeritud jaotise asemel dünaamiliselt muudetava ja mitut ketast hõlmava kettamassiivi peale. Loo kolme ketast hõlmav RAID5 massiiv, selle peale LVM ja failisüsteem. Võta uus loodud failisüsteem kasutusele veebiserveri ruumina /var/www eelmise loodud jaotise asemel. Kasutame käsklust lsblk (list block devices), et näha, milliseid kettaid meil on võimalik kasutada RAID5 massiivi loomiseks. Lipuga -o saame väljundisse vormistada vaid soovitud tulbad. student@server:~$ lsblk -o NAME,SIZE,FSTYPE,TYPE,MOUNTPOINT Loo RAID massiiv.
võrdlemist.
Algoritmi ajaline keerukus halvimal juhul W(n)=n võrdlemist.
Asümptootiline hinnang f(n)=O(n).
Ülesanne: koostada skeemprogramm ja C++ kood kogu probleemi lahendamiseks.
Esialgu teha kõik töö main funktsioonis (lihtsuse mõttes) hiljem teha alamfunktsioon
otsingu realiseerimiseks. Lähteandmetena kasutada juhuslike arvude massiivi (pikkus
valida niit et aeg ei tuleks null). 2.4 GHZ AMD-l osutus piisavalt suureks juhuslike
arvude massiiv pikkusega 1 miljon elementi.
Programmi tööaja leidmine
Uurime kui kaua kulub aega algoritmi täitmiseks (C++ kood):
#include
300 . Ida Euroopa lauskmaa. Lauskmaa- ulatuslik tasane ala, kus kõrgendikud vahelduvad tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia. Kesk Doonau madalik, Alam Doonau madalik, Lombardia madalik. KLIIMA Euroopa kliimat mõjutavad tegurid: 1) Geograafiline asend: määrab ära päikesekiirte langemisnurga, millest sõltub soojuse ja valguse hulk. 2) Soe Atlandi hoovus 3) Atmosfääri mõjutustegurid suvel ja talvel:
ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Pinnamood Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid. Kliima
Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes
Differs Erineb 12. Aperture Ava 62. Digit Numbrimärk 13. Apparatus Seadmed 63. Directory Kataloog 14. Application Taotlus 64. Display Kuvar 15. Approach Käsitlus 65. Distribution Jaotus 16. Array Massiiv 66. Domain Valdkond 17. Artificial Kunstlik 67. Downstream Allavoolu 18. Assessment Hindamine 68. Downtime Maasolekuaeg 19. Assets Vara 69. Efficiency Tõhusust 20. Assume Oletame 70. Efficient Tõhus
putukate värvi või ei. Kui muuta värvi, siis tuleb panna linnuke kasti "Muuda värvi". Kasutatavad objektid: Püüdja - püüab putukaid. Putukad - väikesed ringid, mida püüdja peab püüdma. Piir - joon, millest allpool mäng käib. Kast - ala, millesse püütud putukas liigub. Kasutatavad muutujad: Objektide x- ja y-kooridnaadid Püüdja kiirus Maksimaalne mänguaeg Püütud putukate arv Aeg Kasutatavad massiivid: Püütudputukad - massiiv, kuhu kõik püütud putukad lähevad. Laiali - ajab kõik putukad korraga laiali. Peamised muutujad on putukate x- ja y-koordinaadid. Algus - paneb mängu tööle. Paneb aja käima, nullib kõik eelmised tulemused, võtab töölehelt valitud püüdja kiiruse ja paneb püüdja sellel kiirusel suvalises suunas liikuma. Peamised muutujad on püüdja kiirus, püüdja x- ja y-koordinaadid. Pyya - kui püüdja ja putuka vahel on puude, siis viib putuka kasti. Loeb püütud putukaid
· 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond · 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond Kasutus- arvan et see põllumasiiv on sobilik põllumaaks teravilja ja õlikultuuridele. Lupjamis vajadus K ja Kr ei vaja lupjamist kuna keemine toimub kõrgemal kui 30cm Ko ja Kog võib vajada lupjamist sõltub Ph-st Kivisus. Kivisus astet polnud kaardil näidatud seega see ala ei vaja kivide koristust. Põllumaa metsastamine See massiiv on sobilik arukase kasvukohaks kuna enamik massiivist on Ko ja Kog mullad, mis on sobilikud lehtuudele. Viimasel kümnendil on Eestis arukasekultuure rohkem rajatud endistele põllumajandusmaadele. Arukasekultuurid rajatakse valdavalt istutuse teel kevadel (aprill-mai), kasutades selleks 12 aasta vanuseid paljasjuurseid taimi või potitaimi. Enne kultuuri rajamist on vajalik maapinna ettevalmistamine (ülepinnaline künd või vaod), soovitatav on istutada 20002500 taime hektari kohta
VIHMAMETSADES ELAVAD LOOMAD Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Maailma suurim madu ANAKOND...
......................................................................................17 Ülesandeid.........................................................................................................................17 Massiivid...............................................................................................................................17 Tsükkel andmete kasutamiseks.........................................................................................18 Massiiv ja alamaprogramm...............................................................................................19 Algväärtustamine, järjestamine.........................................................................................19 Osutid ja koopiad.............................................................................................................. 20 Massiiv alamprogrammi parameetrina..............................................................................21
Raha ühik: Rwanda frank ( RWS) Riigitähised: RWA, RW 2. 3. Rwanda asub Ida-Aafrika kiltmaa loodeosas. Suurem osa riigi territooriumist paikneb 1500- 2000 meetri kõrgusel. Maapind tõuseb astanguliselt idast ( 1400-1800m.) läände (2500- 3000m.) ja laskub seejärel järsult Ida-Aafrika alangule. Riigi äärmises loodeosas kerkib alangult Virunga vulkaaniline massiiv, selle tipuks on riigi kõrgeim mägi Karisimbi vulkaan (4507 m). Leidub kassiteriiti (tinamaak), volframiiti, berülliumimaaki, kolumbiittantaliiti ja kulda, Kivu järve all on maagaasi 57 mrd. M3 (2002. Aastal). Valitseb ühtlane lähisekvatoriaalne kliima. Vihmaperiood on oktoobrist detsembrini ja märtsist maini. Sajab keskmiselt 1000 mm/a, rohkem lääneosas ja Virunga massiivil ( kuni 2000 mm/a), vähem keskosa kiltmaal ning põhja- ja idaosas
TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets,
pärssides või olles neutraalsed. Süstemaatilise printsiibi kasutamisel valitakse ühiseid iseloomuomadusi omavad taimed. Vormiprintsiibi puhul on määravad taimmaterjali dekoratiivsed omadused võra ja tüve värvus, vorm, tekstuur ja lehestik, oksagraafika, õite värvus, lehtede värvus jne. Sageli kasutatakse taimekompositsioonide loomisel üldiseid eeskujusid või otsitakse näiteid olemasolevatest loodusmaastikest. Taimekompositsiooni osadeks vabakujulisel lahendusel on massiiv, salu, grupp, solitäär ning lillepeenrad. Massiiv on suurem lausaline, ühe või mitmeliigiline istutus. Masiivid loovad head raamid ülejäänud kujundusele. Domineerivaks liigiks on harilikult lehtpuuliik. Salu on looduslik või istutatud üleminekuvorm metsalt pargile või masiividelt avatud aladele. Kuuluvad enamasti suuremate haljasalade juurde. Istutused on hõredamalt kui masiivides, nägemaks igat puud.
Mürasignaali koostamiseks: Avasime tühi tööleht ja kirjutasime lahtrisse A1valem: ,,=2*RAND()-1".Kopeerisime valem kõigisse m-i lahtrisse. Valisime m = 1350. Nüüd on meil sobiliku pikkusega ühtlasele jaotusele U[-1,1] alluv vektor, kuid tarvis on saada normaaljaotusele alluvat vektorit. Selle saamiseks Kirjutasime lahtrisse B1 valemi: ,,=SIGN(A1)*NORMDIST(A1;0;0.33;FALSE)/1.209".Kopeerisime valem kõigisse m-i lahtrisse. Tulemuseks on pikkusega m massiiv mis allub tsentreeritud normaaljaotusele standardhälbega = 0,33 ja mille väärtused jäävad vahemikku ±1. Kopeerisime kõiki B tulba lahtrite sisu ning avasime Calc'is uus tööleht. Valisime uuel töölehel lahter A1, kasutasime ,,Paste Special...", pärast seda valisime ,,Paste Values". Salvestasime uus tööleht kausta My Documents/Waveforms .csv failina (telekom labor 2 valge myra.csv) Ühendasime signaaligeneraatori väljund ostsilloskoobimooduli A sisendiga
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kraini mesilane Referaat õppeaines mesindus Tartu 2012 Kraini mesilaste jagunemine Kraini mesilased jagunevad viieks rühmaks: 1) Kraini mägimesilane, 2) Alam-Austria mesilane, 3) Banati mesilane, 4) Ukraina stepimesilane, 5) Tagakarpaati mesilane. Levikupiirkonnad Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida-Alpid, Tsehhi massiiv, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis. Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias. Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel. Ukraina mesilane, mis on kraini ja tumemesilase üleminekuvorm, asub peale Ukraina
juba varem tuntud pealiskorra vertikaalse liikumise otsese seose magnetiliste anomaaliatega mis räägib samuti tektoonilisest aktiivsusest paleosoikumi ajal. ALUSKORD Eesti aluskord jaguneb kaheks suureks erivanuseliseks Edela-Eesti ja Kirde-Eesti massiiviks. Nendevaheliseks piiriks on Loode-Eesti rannikult üle Põltsamaa Pihkva järve läänekaldale kulgev süvamurrangute süsteem (joon.). See on aluskorra põhilisi piire Eestis. Edela-Eesti massiiv jätkub lõunas edasi Põhja-Lätisse. ARHEOZOIKUM Arheozoikumi aegkonna kivimid on esindatud Edela-Eesti massiiviga, mis koosneb väga vanadest (rohkem kui 2,5-2,6 miljardit aastat) kivinditest. Need on vanuselt võrreldavad Balti kilbi kirdeosas paljanduvate Koola ja Valge mere seeria kivimitega. Viimaste vanuseks on määratud umbes 3,3 miljardit aastat. Et selle seeria alumine osa Balti kilbil ei paljandu, pole ka tema alumise piiri vanus teada.
A Err:509 P Err:509 d b Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil Kaks põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks - rivi ja tulba järjenumber massiivi algusest Vektor V 13 -27 65 89 -24 k 1 2 3 4 5 Tabel (maatriks) A (4*3) i Kask 25 3400 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
