kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Varavalmivust saab suurendada ainult sihipärase valiku teel. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel, kelle eluiga peaks olema pikem, taotletakse mõõdukat varavalmivust (toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist). Veistel saabub suguküpsus heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud
1. Piimatõud – hollandi friisi, džörsi, äärširi, görnsi, taani punane. Suurima piimatootlikkusega on mustad. 2. Lihatõud – herefordi, šorthorni, aberdiin-anguse 3. Kombineeritud jõudlusega – kahesuunalise jõudlusega tõud. Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga. Varavalmivusega vähendatakse üleskasvatamise kulutusi. Lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel taotletakse mõõdukat varavalmivust. Veistel saabub suguküpsus 6-8 kuu vanuselt. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel – 15 kuuselt!! Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Sügavkülmutamine. Loomulik paaritus jaguneb:
Seepärast saab varavalmivust suurendada ainult sihipärase valiku teel. On täheldatud, et varavalmivad loomad on suhteliselt madalamad ja laiemad. Luude epifüüsid luustuvad varem, hambad vahetuvad kiiremini, ainevahetus on kiirem. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Järelikult varavalmivus on pöördvõrdeline eluea pikkusega. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Seakasvatuses on varavalmivus väga tähtis. Tavapäraselt realiseeritakse nuumsead 100 kg raskuselt ja nende vanus peaks olema 6 kuud e. 180 päeva. Intensiivsem söötmine või tõugude ristamine lühendab seda vanust 2...3 nädalat. Sellega suureneb majanduslik efektiivsus, sest lüheneb tapaküpsuse saavutamise aeg, mis omakorda võimaldab vabanevat sulupinda kasutada uute sigade nuumamiseks.
Kokku on 2007 aastal 1511 eesti tõugu hobust. Sugutäkke oli 13 EHS-is, ja era 25 Tori tõug: Varssu võeti arvele 119. kokku oli 1250 hobust. Sugutäkke oli EHS-is 5 ja era 10 täkku. Eesti raskeveotõug: 185 hobust kokku, saadi 18 varssa. EHS-il on ainult 1 sugutäkk. Eratäkke on 5. Trakeeni tõug Varssu saadi 37. On olemas Heimtali hobusekasvatus. Kokku on alla 400 hobuse. Sugutäkke oli vist 12 looma. Valikuedu ka eksamil Tarbeloomadel lähtutakse fenotüübist. Suguhobustel pem fenotüübi järgi,, sh. Arvestatakse hobuse välimikku ja jõudlusomadusi. Hobuste valiku edu sõltub kui hästi kui hästi saab fenotüübi järgi otsustada genotüübi üle. Tihtipeale keskkond mõjutab niipalju, et fenotüübi järgi ei saa järeldusi teha. Heterosügootsuse puhul ületab genotüüpide arv tunduvalt fenotüüpide arvu. SE. e DR = SD korda h2 Valikuedu sõltub põlvkondade vahetumise kiirusest. DR t= SD korda h / T
vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Varavalmivust saab suurendada ainult sihipärase valiku teel. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel, kelle eluiga peaks olema pikem, taotletakse mõõdukat varavalmivust. Samuti piimaveistel eelistatakse mõõdukat varavalmivust. Seepärast ei taotleta noorloomade üleskasvatamisel maksimaalseid massi-iibeid, vaid toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist. Lehmadel on varavalmivuse näitajaks tavaliselt esimese seemenduse vanus ja esmaspoegimise iga (EPI).
annaabi.ee 
