nisu 244 7,8 1,2 48,1 hapendatud kapsas 13 0,8 0 2,3 söödapärm 251 35 1,5 19,5 kalaõli 884 0 95 0 7. Emashõberebane, kehamass 8kg= 480kcal=4,8 asöödaportsjonit 8. 1-le loomale 4,8 portsjonit päevas ja karjale : 1800*4,8= 8640 portsjonit Sööda kogus karjale päevas, kg 72,6 110,6 104,1 100,5 115,2 119,6 622,6 77,9 199,4 10,3 2,0 912,2
mälestuspäeva auks (600 a.). Kadripäev aga Aleksandriast pärit naispühaku Katariina märtrisurma mälestuspäev. See naispühak pöörast legendi järgi 50 paganlikku filosoofi ristiusku umbes aastal 306. Tütarlapse pea raiuti maha, välja jooksis piim, seepärast sünnitavate naiste kaitseingel. Eestlastel sarnanes Mardi nimi ka muiste surnute nimetusena kasutusel olnud Mardusega. Mart - kerjuste patroon, Kadri - lammaste patroon. Mart annab hoogu viljakasvule ja Kadri sigivust karjale. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne. Paljude vanasõnade taga peitub
Osadel organismidel aga hoiatusvärvus. Loomade käitumiskohastumuste näidetest võiks nimetada kiskjate saagitabamisviise, lindude rännet, järglashoolet, terdemängu. Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt. Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jm) aga ohustavad üksikisendeid. Lisaks kõigele tuleneb organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Liigiteke Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. See on nn bioloogiline liigimääratlus. Sugutult sigivate organismide (näiteks paljud taimed) ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline (ehk tüpoloogiline) liigimääratlus. See ütleb: liik on
Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Saksamaa juht Hitler aga ei suutnud seda kõike taluda ning oli selleks ajaks teinud enesetapu. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Kõige selle kohaselt oli kaotajaks Suur Saksamaa. Veel võib kaotajariikideks lugeda näiteks Itaalia, kes kaotas oma kolooniad Aafrikas. Ungari, mis suruti tagasi 1938-nda aasta piiridess. NSVL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjale ja Petsamo. See verine kokkupõrge mõjutas pea kogu maailma rahvaid ning kuigi osad riigid krooniti võitjateks ning teised kaotajateks, siis tegelikult said kõik nad sõjas kannatada. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud. Ka võitjariigi - Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma
Kui nad ahvilinna jõudsid tekkis väike võistlus, ning panter, karu, Kaa ja Mowgli võitsid. Vahepeal leidis Mowgli oma koduküla, ning asus sinna elama. Kuid külaelanikud arvasid, et ta on nõid, ning ajasid ta minema. Konnapoeg Mowgli aga aitas oma vanemaid , sest need taheti ära tappa ja viis nad läbi dzungli teisse külla. Samuti tapis ta vahepeal tiigri Shere Khani ning riputas ta naha Nõupidamise Kaljule. Kuid doulid, punased hundid tulid huntide karjale kallale ja tänu Kaa tarkusele ja Mowgli osavusele said hundid paljud doulid tapetud. Kuid Akela suri võistluses ja ütles Mowglile: "Ainult Mowgli ajab Mowglit" Nii saigi Mowgli dzungli peremeheks. Peale seda hakkas kevad (dzungli keeles Uue Jutu Aeg) ja Mowgli tundis ennast väga üksildasena. Ta tegi kevadjooksu, kuid tundis väsimust, ning kui ta tagasi dzunglisse läks leidis ta küla, kus elas tema ema. Nimelt oli talle sündinud laps. Mowgli oli seal kaks päeva ning
peamine jooksuaeg jääb sügisesse. Kui karja külastab piirkonna tugevaim kult, siis hakkavad kõik emised üheaegselt indlema. Nii saab kult ühe ööpäeva jooksul panna aluse terve karja järelkasvule. Poegima minnakse karjast eraldi. Kesikud ehk noored metssead jäävad selleks ajaks omapead. Umbes kahe nädala pärast saadakse jälle perega kokku. Taaskohtumisrõõm on suur. Poeginud emised tutvustavad kiledate põrsaruiete saatel karjale uusi nägusid. Siin saad pesaga lähemalt tutvuda ja soovi korral ka sisse ronida. Kui näed metsas sea poegimispesa, siis lahku kiirelt ja vaikselt, sest inimese kohalviibimine häirib pesaelu ja emis on poegimisajal valmis ohuallikat ründama. Pisipere (kangast pesa juurde tuleb piirde taha ,,päris pesa" kus on ka põrsas sees) Esimese nädala jooksul põrsad oma kärssa pesast välja ei pista. Kuid juba kahe nädala möödudes kõnnivad pisikesed omal jalal
Siis lahkub tiine emasloom karjast ja otsib endale sobiva koha elamiseks. Vahel kaevab ta endale ise mingi koopa, aga tavaliselt on maa külmunud ja tuleb kasutada valmis koopaid ja urge. Kutsikad, kes sünnivad, sõltuvad täielikult emast. Nad on pimedad, kurdid ja abitud. Kuuvanused kutsikad on võimelised juba liha sööma. Sellest ajast jagab kari nendega toitu. Täiskasvanud hundid söövad kõhu täis ja urus oksendavad nad selle välja, et poegi toita. Vahel on hundikutsikad võimelised karjale järgnema juba suvel. Järgmisel aastal iseseisvub osa neist, aga osad jäävad karja. Põhiandmed: Pikkus: keha pikkus 100-150 cm, saba pikkus 31-51 cm Turja kõrgus: 65-80 cm Kaal: kuni 80 kg Suguküpsus: isasloomad 3-aastaselt, emasloomad 2-aastaselt Innaaeg: märts Tiinuse kestus: 61-63 päeva Poegade arv: 4-5 Harjumuspärane eluviis: elavad tavaliselt 7-10 isendist koosnevas rühmas Häälitsused: ulgumine Toitumine: jänesed, põhjapõdrad Eluea pikkus: umbes 7 aastat Huvitavat:
· 1961a. võeti vastu uus programm- lubati, et kommunismi jõutakse 1980 aastaks. · 1964a. võetakse Hrustsov võimult. · Sureb 1971. Bresnev 1964-1982a. · Esialgu jätkusid reformid. · 70ndatel saavutatakse suuri tulemusi, kuid on korruptisoon jne. · Suureneb vastuolu kääibeloleva raha massi ja kaupade vahel. · Talongisüsteem suurte kaupade jaoks. · Gigantprojekt: piimakarjareformid, suured kompleksit- ei õigusta end kuna toitu ei jätku nii suurele karjale. · Hüdroelektrijaamade rajamine. · Kolhooside (tekkinud talupoegade vara ühistamise tulemusena, omapension) asendumine sovhoosidega(Riiklik vara, riiklik pension). · Tekib suur kauba defitsiit. · Varimajandus (Aasias Uskekis) ja korruptsioon. · 1976a. NLs passide vahetamine. · Sureb 1982a. Andropov · Korruptsioonivastased süüdistused. · Karistatakse vabameelsust. · Sureb 1984a. Tsernenko
HUNT Leviala · Elutseb põhjapoolkeral · Alates 17. sajandist hävitati nad peaaegu kõikjal Lääne-Euroopast · Jäid elama vaid mägedesse ja Ida-Euroopasse Elupaik Eelistab avamaastikku Koobas rajatakse veekogude äärde ja varjulisse paika Eestis enamasti võsastikes ja rabades Eluviis Elavad perekondlike karjadena (tavaliselt on karjas 7-9 isendit) Kari koosneb dominantsest eluaegsest paarist ja nende mitmes vanuses kutsikatest Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni Hunt moodustab paari terveks eluks Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sün...
peksmas) ❖ majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenutada Suurest reedest lähemalt ❖ suure reede liturgiline värv on must ❖ suurel reedel kirikukellad ei helise ❖ kirikus ei toimu laulatusi, matuseid ega muid pidulikke talitusi ❖ algristikoguduses peeti igal reedel Jeesuse surma mälestuspäeva Suur reede ja nõidused ❖ nagu ka suurel neljapäeval, oli tähtsal kohal karjanõidus ja üldse igasugune nõidus ❖ samamoodi üritati suurel reedel enda karjale piima ja ka võid juurde nõiduda ❖ korjati võõra karja jälgi, hüüti kõrgemalt kohalt piimatulu juurde ja kasutati muid maagilise ülekande võtteid Suur reede ja nõidused ❖ käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas - selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad ❖ õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et niiviisi siis oma õunasaaki suurendada Suur reede ja nõidused ❖ maagiarohkus on seotud kevadise pöördepunktiga,
Voltaire´i ,,Mikromegas" on irooniline lugu inimesest planeedil Maa Voltaire arutleb oma nii muinasjutulises kui ka filosoofilises teoses inimese ja ühiskonna pahede ning käitumise üle. Teose autor heidab inimestele ette rumalust, vihjates neile kui hullude, kurjategijate ja õnnetute karjale. Rumaluse näiteks on teoses kirjeldus lahingute pidamisest paari külakese pärast, mis tuleb kohe jälle vaenlasele loovutada. Inimesed ehk ei teagi, kelle või mille pärast nad sõdivad ning barbaarsed käsuandjad ei pruugi eales näha maa-ala, mille pärast annavad sõjameestele käsu minna lahingusse tapma ja oma eluga riskima. Teoses on näide Türgi-Vene sõjast, kus sultan ja keiser jagavad käske, ise sõjakoledustest eemal olles, kuid näiteid võib tuua ka tänapäevast
Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Inimesi elutseb 1.ruutkilomeetril 1-4, üle terve Sahara kõrbe. Väga suur osa kõrberahvast on nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta, ning Saharas saab pidada ainult rändkarja. (rändkarjakasvatus) . Järgmisel leheküljel rahvastiku tiheduse kaart. Rahvastiku tiheduse kaart:
omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne. Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidus ja üldse igasugune nõidus. Sarnaselt suure neljapäevaga püüti oma karjale piima, samuti võid juurde nõiduda, korjates võõra karja jälgi, hüüdes kõrgemalt kohalt piimatulu juurde või kasutades muid maagilise ülekande võtteid. Käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad, viimane tagas heade rõivaste saamise, seda sai kasutada kalapüüginõiduseks, mõjusa vahendina kohtus võitmiseks. Õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et õunasaaki suurendada.
peremehe poole, kelle juures Peko oli sel aastal hoiul. Igaüks võttis kaasa söögikoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko aidast viljasalvest tuppa, kus ta asetati laelambi alla. Mehed istusid ümberringi seljad Peko poole, ja asusid igaüks eraldi oma kotist sööma. Pärast sööki tõusti, võeti kätest kinni ja sõõris ümber Peko käies paluti järgmiseks aastaks oma viljale ja karjale kaitset. Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellele seejuures esimesena veri välja tuli, oli järgmisel aastal Peko peremees(tähistame järgnevas seda tava vereliisk). Seejärel jätkus pidutsemine toas, kus Peko peremees oli laua katnud. Peolt lahkuti alles vastu hommikut. Uus Peko peremees võttis Peko kaasa ning viis ta aastaks oma aita viljasalve."[2] [1] - https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa [2] Hagu, Paul
Atacama kõrb Asend Atacama kõrb asub Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, vaikse ookeani ja Andide mäestike vahel, lõunapöörijoonte piirkonnas, ning laiub sellistes riikides nagu Boliivia, Peruu ja Tiili. Joonis 1.Atacama kõrbe asend Joonis 2.Atacama kõrbe asend Kõrbe suurus ja ulatus Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2 asetseb Tsiilis. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suvekuudel tõuseb keskpäevane temperatuur üle 30 kraadi, kuid ööd on küllaltki jahedad.Talvel võib öine temperatuur isegi miinuskraadidesse langeda. Keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm.Atacama on üks maailma kuivemaid paiku,kus on piirkondi, kui pole aastakümneid tilkagi vett sadanud. Atacamast tekkis kõrb, sest see asub lõunapöörijoonte vahel, kus aasta ringi valitseb laskuvate õhuvoolude tõttu püsiv kõrgrõhkkond, mi...
Idas ulatusid nöörkeraamika kurltuurid Volga, läänes Reini jõeni , lõunas peaaegu Alpideni Rahvastik tegeles loomakasvatusega Suurem tähtsus oli maaviljelusel Arvatavasti tegeleti aletamisega Asulad paiknesid piirkonandes, kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud Sellele on kaks seletust 1 ei elatud pikemalt ühes kohas paigal vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks 2 suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks üksikperedeks , kes ei jätnud kuigi palju avastatavaid jälgi Matmiskombed on teised: kalmistud rajati asulatest eemale, veidi kõrgematele küngastele Surnu asetati külili kägarasse ja üks või mõlemad käed pea all Vahel võidi surnuid isegi kinni siduda oletatakse et surnuid hakati kartma
Aaf-elev on maismaa suurim ja tugevaim imetaja, samas on ta üks leebemaid. Elab püsivates perekondlikes rühmades. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad.Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi. Nad saavad loa läheneda emaste karjale vaid emaste jooksuajal. Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Söövad lehti, rohtu, peenemaid oksi, puuvilju. Hangivad toitu londi abil ja pistavad suhu kus nad toidu väheste hammastega peenestavad. Kui elevant jääb korraga oma hammastest ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub tavaliselt 70. eluaasta paiku. Päevas söövad ära u 225kg taimi ja joovad kuni 136 l vett. Londi abil ta ka haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone ja vabaneb parasiitidest ja supleb
sest surnud loom on soodne elukoht bakteritele. Karja hügieeni mõttes oleks ka parem eraldada poegiv ema koos lootega mõneks ajaks. Selleks on kindlad veterinaarnõuded, nimelt loom pead olema kliiniliselt terve, peab olema viibinud ühes karjas 30 päeva enne liikumist, loom peab olema registreeritud ja teda peab olema lihtne identifitseerida, looma eelmine kari on läbinud loomatauditõrje uuringud ja menetlused ja karjale ei ole kehtestatud liikumist piiravat loomatauditõrje alast keeldu. (Jäärmaa, 19. aprill 2012) Bioohutuse tagamiseks loomapidaja peab: isiku ja veovahendi liikumist korraldama; loomakasvatushoonesse ja rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale kõrvalise isiku pääsemist piirama loomakasvatushoonesse ja rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale välisriigist saabunud isiku pääsemist piirama enne 48 tunni möödumist selle isiku
nänni otsa! ( Kui kõik olid pannilt maitsenud, võttis Kadri-isa vöö vahelt koti ja kallas ülejäänud herned sinna. Kadri-isa kiitis ja ülistas. Kadri-isa: Aituma, aituma! Aituma andjale, aitume vastuvõtjale! Sest kuis see andja anda saaks, kui võtja vastui võtaks? Kiidan neid tühjas kirikus ja täis täies kõrtsis! (Kadrisandid trampisid kõik jälle kooris, siis pöördusid võõrad juba ukse poole, kuna Kadi-ema veel õnnistas. Kadri-ema: Õnne talule ja talledele! Õnne karjale ja kassile! (Ning pill lõpetas: lõrts-krääks! Ja nad trampisid eeskojas ja kostis pillijõrin ainult veel kaugelt maja otsa juurest. (Eesriie)
majanduselt rikas muld viljelusmajandusele maaviljeluseks. Ei elatud pikemalt ühel paigal, otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasv ja Eesti jagunes Hakati rajama 1800-500 eKr pronksesemed: maaviljelus. Küttimine kaheks erilisi Asva odaots ja sirp. ja kalapüük. Kasvatati regiooniks: maapealseid
Neljas laev tehti Hispaanias 1992. aastal ja sellega purjetasid merekooli kasvandikud Ameerikasse Kolumbuse pevikus mrgitud kursi jrgi. Tegelikult olid esimesed eurooplased, kes Ameerikas kisid, hoopis viikingid Norrast ja Islandilt. Nemad viksid thistada juba Ameerika avastamise 1000-ndat aastapeva. Ainult et selleks ajaks, kui Kolumbus saabus, hakkasid nende 500 aasta vanused asundused Grnimaal juba thjaks jma. Selle phjal, mida kaaren Ameerikas ngi, vis ta aga elda, et tnu valgete inimeste karjale, kes seal endale maapealse paradiisi on loonud, muutus Ameerika indiaanlaste surnuaiaks.
Pereliikme kaotuse järel tunnevad nad isegi nii suurt kurbust, et nad valvavad surnud looma juures kaua aega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane, kellega on iga perekonnaliige suguluses. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad. Nad kogunevad hiljem kokku, et veeta elu isaste rühmas. Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi. Nad saavad loa läheneda emaste karjale vaid emaste jooksuajal. Elevandid läbivad pikki vahemaid, kuid kari ei eemaldu siiski veest. Igal õhtul armastavad elevandid supelda. Kui vett on natuke vähe, teevad elevandid endale ,,dusi". Nad tõmbavad vee lonti ja kallavad siis endale peale. Pärast suplust puistavad elevandid endale peale liiva. Sellest tekib õhuke porikiht. Selline kiht aitab neil end kaitsta verd imevate putukate eest. Suhtlemine
räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud -- polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna-Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära". Keelatud oli kõik villaga seotu. 17. sajandil on kadripäeval lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha ja laudas hüpeldes
Keerulisi mõtteavaldusi ja uudseid ideid sellel teemal hetkeseisuga veel üldjuhul ei aktsepteerita, kuna kliimasoojenemise idee ja sellega seonudvad arvamused ja uskumused on sügavalt juurdunud ning lisaks sellele levivad nad edasi veel ka nö nakatuse teel. Hulga keskel on nakatusel esmapilgul vähetähtsam jõud, kui tegelikult. Kuid vastupidi, nakatus ongi üks kõige mõjuvamaid juhtide tegevuse vahendeid. Näiteks mingi hirm, kus mõnede lammaste segadus kandub edasi kogu karjale ning just samamoodi kehtib see ka Al Gore'i ideede puhul. Ideed levivad inimeselt inimesele ja lõpuks niiviisi see keskne arusaam massides hüpnootiliselt kinnistubki. Hulgad on anonüümsed, hulgal puudub vastutus, vaatlemisvõime ja ka kriitiline meel ning nad väljuvad tihti kontrolli alt. Nõnda juhtus ka kahetuhande seitsmendal aastal Tallinnas nn pronksööl, kus toimusid rahutused ja vandaalitsemised, kusjuures märatsejateks olid valdavalt vene
Leib 1. Võrdle aganaleiba jõuluaja leivaga (millised olid toorained, milline leiva kuju, millised söömisrituaalid)? 2. Koosta 10 punktiline leiva valmistamise juhend? 3. Kuidas tarvitati leiba erinevate rituaalsete tegevuste juures (rahvakalendri tähtpäevadel, pulmakombestikus, ennustamise juures ...)? 1. agana leib- leivavilja ei puhastatud vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem. Aganaleib kujunes välja 16. – 17. Sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani talupoja laual. Jahvatamisele läks kõik: viljaterad, aganad, kõlkad, kõrretükid ja muu pahn. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu- urbi, isegi kanarbikku. Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud terad...
Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile. 7. Nöörkeraamika kultuurile on omane õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud. Millele see viitab? 2p Sellele on pakutud kaks seletust. Ühe oletuse järgi ei elatud pikemalt ühes kohas paigal, vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. Teise arvamuse järgi võivad napid leiud hoopis näidata, et suuremad kogukonnad olid jaganenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastavaid jälgi. 8. Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p Eestis puudusid vask ja tina pronksi valmistamiseks, aga mujal olid pronksiesemed liiga kallid 9. Kas nooremal pronksiajastul elati enamasti paikselt või rändavat eluviisi? 1p
Üks neist, ilus ja toredalt ehitud, lubas Heraklesele, kui see tema järele käib, õnnelikku, mureta ja lõbusat elu. Teine neist seletas, et kui minu järele käid, on elu täis muresid, vaeva ja tööd, kuid selle eest oled surematu ja jumalate ning inimeste juures suure au sees. Herakles valis viimase tee. Temast saigi ilusaim ja tugevaim mees kogu Kreekamaal, kes suuri asju korda saatis ja rahvale palju head tegi. Kord tapnud ta lõvi, kes karjale suureks nuhtluseks olnud ja ka palju inimesi surmanud. Siis veel üheksa peaga maol , Hüdral, kes inimestele ja karjadele väga hädaohtlik oli, löönud Herakles pead üksteise järel maha. Et aga iga pea asemel kaks uut kasvanud, siis lasknud ta oma saatjal tule teha ning põletanud tuletukiga mao veriseid kaelu, mille tõttu uued pead enam ei kasvanud. . Suurem töö, millega Herakles hakkama sai, oli kuninga lautade puhastamine sõnnikust. Seda polnud keegi hulga aastate jooksul teinud
Jüripäev 23.aprill Nimesaamine Ristisõdade ajal tekkis legend, mille järgi tappis sangarlik Püha Jüri sel päeval lohemao, kes ähvardas surmata süütut tütarlast. Sellest ajast saadik hakati 23. aprilli kutsuma jüripäevaks ja aprillikuud jürikuuks. Teise variandi järgi olevat maa sel päeval enese lahti teinud ja surmavat auru välja ajanud. Siis tulnud üks Jüri-nimeline mees, kes maa lõhe kinni toppinud ja niiviisi kogu ümbruse hukatusest päästnud. Seepärast pandud sellele päevale nimeks jüripäev. Ajaloolisest tagapõhjast Jüripäev märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Sulased, kellega pererahvas lepinguid sõmisid, kolisid kuni sügiseni pererahva juurde elama ning aitasid neid talutöödes. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui...
transportimiseks. Kaamelite vastupidavus seisneb selles, et nende kehatemperatuur peab väga palju tõusma, et nad higistama hakkaksid. Küür on kaamelitel sellepärest, et seal peituvad rasvatagavarad, mida kasutatakse ainult viimasel juhul. 6. Inimtegevus,Põlisrahvad,Rahvastikutihedus ja paiknemine Joonis 4 Rahvastiku tiheduse kaart Kõrbed on enamasti väga hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändkarjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Selleks, et karjale piisavalt värsket rohumaad jätkuks peavad nad pidevalt liikuma. Kõrbealadel kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid. Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese
· Peeti nii kitsi, lambaid, veiseid, kui ka sigu · Maaviljeluse osatähtsuse suurenemine · Avastati tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest · Maad hariti ennekõike kivi- ja puukõblaste abil · Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile · Asulad paiknesid koduloomadele ja maaviljelusele soodsas kohas · Asulapaiku iseloomusta õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud · Ühe oletuse järgi on arvatud, et on elatud mitmetes eripaikades(otsiti uusi paiku karjale ja põllharimisele) · Teine oletus, et kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks peredeks · Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad mitmesugused matmiskombed · Kalmistu tajati asulatest väljapoole(küngastele) · Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse(külili kägarasendis ja mõlemad käes pea all) · Valmistati ka kivikalmeid · On arvatud ka, et surnu võis olla kinni seotud · Surnuid hakati kartma
Üks neist oli ilus ja toredalt ehitud,lubas Heraklesele,kui see tema järele käib,õnnelikku mureta ja lõbusat elu.Teine neist seletas ,et kui minu järele käid,on elu täis muresid,vaeva ja tööd,kuid selle eest oled surematu ja jumalate ning inimeste juures suure au sees.Herakles valis viimase tee.Temast saigi ilusaim ja tugevaim mees kogu Kreekamaal,kes suuri asju korda saatis ja rahvale palju head tegi.Kord tapnud ta lõvi,kes karjale suureks nuhtluseks olnud ja ka palju inimesi surmanud.Siis veel ühekse peaga maol,Hüdral,kes inimestele ja karjadele väga hädaohtlik oli,löönud Herakles pead üksteise järel maha.Et aga ig apea asemele kakas uut kasvanud,siis lasknud ta oma saatjal tule teha ning põletanud tuletukiga mao veriseid kaelu,mille tõttu uued pead enam ei kasvanud..Suurem töö,millega Herakles hakkama sai oli kuninga lautade puhastamine sõnnikust.Seda polnud keegi hulga aastate jooksul teinud
Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti
Soomel oli parem varustus kui Talvesõja ajal ja rohkem mehi. Soome ainus eesmärk sõjas oli ttastade piir mis oli enne Talvesõda. 22 juuni 1947 kell 15.15 algas rünnak. Soomlased ei rünnanud Nõukogude liitu ja teatasid et sõltumatu riigina ei sekku nad võitlusesse juhul kui neid ei rünnata. 25 juuni hommikul andis Nõukogude lennuvägi vastulöögi mille alla kannatasid peamiselt tsiviilelanikud. 10. Juulil alustasid Soome Karjale armee kindral Erich Heinrichs suurpealetungi. Rünnak oli hästi kavandatud ja kiire nädala lõpuks olid Soome väed Laadoga järve ääres. Juuli lõpuks oli Mannerheim valmis sõplikuks rünnakuks. Karjala oli taas meeleheitlik ja verina lahingutanner. Augusti lõpuks oli väed juba Viipuri juures. 29 august 1941, 16 kuud pärast Talvesõda lehvis linnas taas Soome lipp. Sakslased tahtisid et Soomlased aitaks neil vallutada Leningradi kui Soome ei olnud nõus ründama ja ka mitte
Näiteks sai üles tõmmata pulmalipu, jagada pulmaametid, varastada kadripruuti ja kasutada muid pulmakombeid. Kadrikarnevale ja rongkäike on Eestis korraldatud 1950. aastatest peale. Koolides ja kultuurimajades organiseeritud kadrikarnevalidel on oluline parimate maskide valimine, võistlusmängud ja tantsud. Kadri karistab Pere, kes ei lasknud kadrisante tuppa pälvis sajatussõnad ja seda naljalt ei soovitud polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil võisid pahased kadrid maja ukse ette tassida puuvirna, kivihunniku, viia vankri või adra katusele, toppida korstna kinni, lasta loomad laudast välja jne. Ilmaended Ilmaennete poolest on kadripäev mardipäeva analoog, erinevus on ennete populaarsuses. Tähepildist (Linnutee, Sõel, Suur Vanker) lähtuvad ilma ja saagiended on osalt kirjandusemõjulised. Eeloleva kevade ilma ja saagi ettearvamine on mardipäevaga võrreldes juhuslik.
Varem tähendas jumal vanadel eestlastel taevavaimu ja veelgi varem hingestatud taevast.(Loorits, 1932). Mida tähtsamale kohale tõusis rahva elus põllutöö, seda enam hakati taotlema haldjate poolehoidu, kellest arvati olenevat viljasaak. Erilise koha omandasid viljahaldjas Peko, Lõuna-Eesti viljakushaldjas Tõnn, äikesevihmahaldjas Pikker või Kõu, majahaldjas Taara, taevahaldjas Jumal jt. Mida enam ihati õnnistust põllule ja karjale, seda hoolsamini teeniti haldjaid ja seda keerukamaks muutusid lõikuskombed. Viimaseist põllule jäänud kõrtest tehti lõikuse lõpul Peko vihk, mida hoolega ületalve hoiti. Sellega taheti otsekui alal hoida vilja sigivust ja elujõudu järgnevaks suveks. Haldjaile ohverdati põllupeenral või aianurgas ning metsas mättal või kivihunnikul. Allikate, jõgede ja järvede haldjaile heideti ohvriandidena vette sellised asjad, mis vett ei reosta (metallehted ja raha)
Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud
Võru Kesklinna Gümnaasium Carmen Oroperv 8. klass Kõrberahvaste elust ja kommetest Referaat Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Erinevate kõrberahvaste eluviisid.............................................................4 1.1 Nomaadid.................................................................................................4 1.2 Aborigeenid..............................................................................................4 1.3 Beduiinid..................................................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad..................
seapead,seajalgu, herneid või ube,õunu ja juurvilju,verikäkki.. Ära minnes tänasid mardid pererahvast: Aitäh pereisale, Aitäh pereemale, Aitäh mardid tänavad. Mida suurem kamp mardijooksjaid,seda rohkem arvati peresse lapsi sündivat,seda rikkalikum pidi olema põllusaak ja suurem karjaõnn. Juhul,kui mardisandid ukse taha jäeti,soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu,tõbesid ja muud ebaõnne.Siis ähvardasid sandid:"Saagu sul kari kaduma ja sead surema ja linad ligunegu liue külge!" Tembutati ka õues:vanker,regi või mõni põllutööriist pandi ukse taha või tiriti hoone katusele,puuriit lükati ümber või laoti puud ukse taha,et seest välja ei pääseks. Sanditamine lõpetati peoga või mardipulmadega,kus keskseks oli mardinoorik ja tema peigmees.Pidu peet kas viimaseks käidud talus või külakõrtsis.Seal söödi ära kõik kostiks saadud
venekirveste kultuur. ELATUSALAD Tegeleti loomakasvandusega kitsed, lambad, veised ja sead. maaviljelus oder, nisu, kaer. Alepõllundus. Maad hariti kivi- ja puukõblastega. Kalastamine ja jaht. ASULAD Paiknesid kohtades, kus leidus rohumaad loomakasvanduseks ja mullakihti maaviljeluseks. Õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud, 2 põhjust: 1)Ei elatud pikemat aega ühe koha peal paigal. Otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. 2)Suuremad kogukonnad jagunenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastatavaid jälgi. MATMISKOMBED Kalmistud asulatest väljapoole, veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati külili, kägarasendis ja üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul arvatakse, et surnu võis olla kinni seotud. Surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr)
põllumajandus on teinud suuri edusamme. Talus valitsegu kord ja puhtus. Põllumehe elukutse vajab sügavaid teadmisi ja teaduse aluste tundmist. Põllumehel olgu ühistöö tegemiseks vajalikku vaimu ja tahet. Teiseks tähtsaks programmi osaks oli tootmise edasiarendamine. Jakobson pidas talumajanduses kõige tähtsamaks piimakarjakasvatusele üleminekut. Põhiline sissetulek pidi tulema piimast. Põllul tuli kasvatada võimalikult rohkem sööta karjale. Talumajandus ei või kujuneda ühekülgseks, seepärast tuleb osa põldudest hoida lina all, mis annab head sissetulekut. Põldude viljakust on vaja suurendada maaparanduse, põldheinakasvatuse , parema väetamise- rohkem sõnnikut põldudele. Mullaharimisel tuleb kasutada proovitöödel katsetatud paremaid atru ja äkkeid. Põllutööks tuleb kasutada vastupidavamat hobust, selleks tuleb aretada eesti maahobust. Muretseda tallu katsetamise abil paremaks osutunud teravilja- ja kartulisorte
mererannal või merest ja suurest veekogudest. väikesaartel Peamised elatusalad Küttimine, kalastamine ja Loomakasvatus, maaviljelus, aletamine, korilus kalastamine, jahtimine Küla Aastaringsed külad Ei elatud ühes kohasa pikemalt vaid otsiti uusi paiku karjale ja põlluharimise jaoks. Suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette üksikperedeks. Matused Maeti asula alale, elamu Surnud asetati maasse kaevatud põranda alla. Surnutele haudadesse külili kägarasendis, pandi kaasa nt nuga, käed/käsi pea all. Maeti asulast
Tähistab karjatamisperioodi algust. Aja jooksul on karjalaskepäeva funktsiooni üle võtnud jüripäev. Et karjaõnn püsiks, söödeti karja väljalaskmisel loomadele alleshoitud jõululeib või vastlapäeval tehtud ja hoiule pandud leib. Igale loomale anti tükk leiba, et loomad oleksid aasta läbi söönud ja sigiksid hästi. 23. aprill (jüripäev) Uuemal ajal lasti kari välja tavaliselt jüripäeval. Nii tähtsal päeval küpsetasid perenaised karjalapsele tema meeleheaks ja karjale õnneks väikese leivakaku. Kaku keskele vajutatud lohku suruti poolest saadik terve muna. 25. juuli (jaagupipäev) Tähistab heinateo lõppu ja rukkilõikuse algust. Lõikusaja alguse tõttu küpsetati jaagupipäeval uudseleiba. Esimesest lõigatud viljavihust tehtud uudseleiba hoiti viljasalves alles. Sellest jagati tükikesi nääride ajal loomadele ja kevadel kündjale. 29. Jõululeivad Jõululeib kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele
9 metsikud hobused, gasellid, saakalid, koiotid, kukkurloomad, liivahiired, kobrad, liivaboad, lõgismaod, merelinnud, pelikanid ja flamingod Inimene kõrbes Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Suurem osa neist on rändrahvad ehk nomaadid, kes liiguvad koos karjadega suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on paljaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi, ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kuulsad on araabia tõugu hobused pikkade peenikeste jalgadega väledad ning vastupidavad ratsud. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõrberändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahakadest valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Carmen Variksaar HUNT Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratav...
avastab, et ootab Edwardi last. Nad lähevad koheselt tagasi Forksi kui laps jõudu kogub ja Bella elu ohustama hakkab. Edward palub Carlislelil abordi läbi viia, kuid Rosalie ja Bella keelduvad, kuigi laps võtab kogu Bella jõu. Kui Jacob saab teada, et Bella on `haige' , arvad ta, et see on käimasolev muundumine vampiiriks. Ta jookseb Cullenite juurde plaaniga nad kõik tappa. Kui ta teada saab , et Bella ootab Edwardi last, läheb ta tagasi La Pushi ja räägib sellest oma karjale. Uskumuses, et vampiiri laps võib ohustada ümberkaudseid inimesi, plaanib ülejäänud kari Bella ja lapse tappa, kuid Jacob keeldub seda tegemast. Ta lahkub karjast ja läheb tagasi Cullenite majja, et neid hoiatada ja kaitsta Bellat. Seth ja Leah Cleawater ühinevad tema karjaga. Kui Bella jõud on praktiliselt kadunud, mõistavad Cullenid, et Bella vajab vampiiride toitu -verd.Tuleb välja , et see aitab Bella oma jõudu tagai saada, kuid ka lapse
hierarhiline süsteem vägagi lineaarne, siis kaheaastase uuringu põhjal täheldati, et neil on väga selged ja stabiilsed suhted, et selle kahe aasta jooksul toimus vähem kui 5% muutusi uuritavas populatsioonis. Kapibaaradel on tavaline süsteem karjas paiknemisel: kõige tugevamad ja domineerivamad isendid on karja keskosas ning nõrgemad ja allasurutumad on tõrjutud ääreossa, kes on kiskjatele palju kergemini kätte saadavamad ja enamjaolt annavad nemad karjale märku, kui kuskilt läheneb oht. Siiski ei ole nii lineaarne suhe kõige domineerivama ja teisel kohal oleva isase vahel, kui ülejäänud karjas olevate isendite oma. Karja juhil on esimesena juurdepääs parimatele toidualadele, püherdamise ja suplemise kohtadele, parasiite eemaldavatele lindudele ja muidugi emastele juurdepääs. [] Kommunikatsioon Nad suhtlevad omavahel lõhnade ja häälitsuste abil. Tegemist on väga vokaalsete loomadega
enne marti (s.o. hingedepäevast 2.XI kuni mardipäevani 10.XI). Teine jälg hingedeajast on 20. sajandisse jõudnud midruskipäeva 26.X kombestik. Mitrusk ehk midruskipäev on ülekanne vene õigeusuliste pühitsetavast surnute mälestamise tähtpäevast (vene k. ?) ning selle tähistamisest on teateid ka Setumaalt. Kadripäev 25.XI. Kadrisandis käimise komme teostub karjaõnnega mõnevõrra enam kui viljaõnnega, ehkki lauludes on soovitud head kordaminekud nii põllule, karjale kui 10 perele. Viru- ja Tartumaal on lisaks kadriskäimisele tähtpäeval mitmeid kohalikke erijooni: Emajõest põhja poole kuni Virumaa põhjarannikuni jääb ala, kus on olnud õige omanäoline määgimaskäimise ja laudas tangupudru söömise komme. Kohalike erijoonte kujunemisel on olnud algseks põhjustajaks mingi laiem kultuurivaldkond, mis enamasti pole siiski ühtlaselt mõjustanud kogu Ida-Virumaa territooriumi
See koosnes umbes 5000 mehest, peamiselt raaskerelvastusega jalaväelastest. Kaheteistkümne tahvli seadused: V sajandi keskel e.Kr. saavutasid plebeid võitluses patriitsidega mõningaid tulemusi. Pleebsi survel valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanekuks. Kirjapandud seadused avaldati nn. Kaheteistkümne tahvli seaduste nimetuse all. Kaheteistkümne tahvli seadused andsid tunnistust eraomanduse arenemisest eelkõige maale, karjale, orjadele, õigusest läbi võõra maa karja ajada, vett juhtida või liikuda. Sellel ajal tekkis mõiste piiramatust omandist. Omandi rikkumist karistati karmilt. Näiteks, seda, kes öösel söötis paljaks võõra põllu, ootas surmamõistmine. Surmanuhtlus ähvardas süütajaid ja neid, kes sooritasid öisel ajal varguse. Varguse eest päeval määrati kõrge trahv. Vabariigi periood. Iseloomustavaks jooneks Rooma vabariigi varajasele perioodile on orjapidamise kasv.
aastal ja sellega purjetasid merekooli kasvandikud Ameerikasse Kolumbuse päevikus märgitud kursi järgi. Tegelikult olid esimesed eurooplased, kes Ameerikas käisid, hoopis viikingid Norrast ja Islandilt. Nemad võiksid tähistada juba Ameerika avastamise 1000-ndat aastapäeva. Ainult et selleks ajaks, kui Kolumbus saabus, hakkasid nende 500 aasta vanused asundused Gröönimaal juba tühjaks jääma. Selle põhjal, mida kaaren Ameerikas nägi, võis ta aga öelda, et tänu valgete inimeste karjale, kes seal endale maapealse paradiisi on loonud, muutus Ameerika indiaanlaste "surnuaiaks". Kolumbuse unistus Kui portugali meresõitjad purjetasid Indiasse ida suunas, siis tahtis portugali maadeavastaja C. Kolumbus jõuda Indiasse purjetades ümber maakera. Kolumbus oli veendunud, et maakera on ümmargune, kuid ta arvas, et maakera ümbermõõt on tegelikust poole väiksem. Sellepärast pidi India asuma tema arvestuste kohaselt üsna lähedal Euroopale.
ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitainete transporti ja ladestumist munadesse. Väga oluline on jälgida pesakastide sanitaarset seisundit. Pesamaterjal peab: 1. pärinema kindlast teadaolevast kohast, materjalist 2. säilima hästiventileeritavas kohas 3. olema kaitstud saastumise eest (hiired, rotid jne) Haudemuna valik: Ideaalsed haudemunad 1. pikkus/laius 1,4:1 2. karjale ja tõule iseloomuliku keskmise massiga 3. munetud pesas, mis on kuiv, puhas ja tolmuvaba 4. on pärit haigustevabast karjast 5. puhtad (pole määrdunud sõnnikuga) 6. puhtad ja kuivad (ei tohi olla kokkupuutunud katki läinud munade sisuga) 7. ühtlase värvusega (tumedamad või heledamad, sõltuvalt karja vanusest) 8. sileda koorega; ei tohi omada pinnal deponeerunud kaltsiumit, olla liigselt poorne ja mõradega Haudemunade desinfitseerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
