Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pa...
funktsioneerimiseks antikehasid võõrkehade tõrjumiseks Magu Peensool · Keemiline (HCl abil) lõhustamine · Peamine ülesanne on · Algab valkude seedimine proteolüüs seedimine ja · Lastel toodetakse renniini imendamine ensüüm piimavalgu lõhustamiseks · 12 sõrmiksool, · Alkohol ja aspiriin imenduvad maost otse vereringesse tühisool (jejunum), · Mao peamiseks ülesandeks on niudesool (ileum) B12 vitamiini imendumisfaktori tootmine B12 on vajalik punaliblede loomiseks B12 süstimise abil elavad inimesed ilma maota 3
Jalad allosas alati valged, sõrad tumedad, kuid esineb ka valgeid sõrgu. - maailmas kõige esinevaimaid lehmi umbes 70% kogu piimakarjast maailmas. - Suurekasvuline, mahuka ja sügava kerega - Tugeva, kuid kerge luustikuga ja suhteliselt kuiva lihastikuga - nahk on õhuke, karvkate lühike ja sile. - pea on kerge, luustiku on hästi näha, mahukas rindkere - aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. - kõige suurema piima-, piimavalgu- ja piima rasva toodanguga lehm EHF aretus - Algab 1838. a., kui Põhja-Eesti mõisatesse hakati imprtima friisi tõugu veiseid Hollandist, hiljem Saksamaalt - Hollandi-friisi tõugu lehmad paistsid silma suure piimaanni poolest,nad olid ka kehamassilt suhteliselt suured(kaalusid 500kg ja enam), madalajalgsed laia kompaktse kehaga. -1975.a. hakati mustakirjut tõugu parandama USA ja Kanada mustakirjude holsteinidega, mis on maailma tunnustatuim piimaveisetõug. NL ajal toodi meile ka
saavutasid Hollandi tüüpi juustud. Ka tänapäeva Eestis toodetakse kõige enam Hollandi tüüpi juuste, mille eeskujudeks on Gouda ja Edam. Mõlemad on tüüpilised poolkõvad, hõreda augustuse, hea maitse ja väga kõrge toiteväärtusega juustud. Lisaks neile sortidele valmistatakse meil väga palju lahtise tekstuuriga poolkõvasid juuste, mis kuuluvad Svecia juustuklassi. Mis on juust? Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalise säilivusega toode. Juustu valmistatakse enamuselt piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. Sellega piirduvad meie juustulettide pakkumised. Juustu kaamelite, märade, põhjapõtrade,
Kasutatakse dipikastmete või erinevate külmade kastmete valmistamiseks või söödakse kartuli, tatra, pelmeenidega jne Kohupiimatooted Kohupiimapasta(5%) Glasuurkohukesed Kohupiimakreemid Pudingid Kodujuust Ehk teraline kohupiim Valmistatakse lõssist ja lisatakse juuretist Kohupiima kasulikud omadused ja vähem kaloreid kui juustul Tüüpiline rasvasisaldus 0-0,9% Valgurikas-oluline dieedis, sportlaste ja kulturistide toitumises Sisaldab palju kaseiini piimavalgu tähtsaim osa Pett Ehk võipiim- või valmistamise kõrvalsaadus Sisaldab vett, kui ka piimasuhkrut, valke, mineraalained, B-rühma vitamiine Letsiinisisaldus-vajalik aju talitluseks Seedimisprobleemid ja dieedipidajatele Ca-ja P-ühendeid on sama palju kui piimas Või Valmistatud lehmapiima koorest Rasvasisaldus 62-82,5% Sisaldab A-, D-, E- ja vähesel määral B- ja C- grupi vitamiine Sinna alla kuuluvad ka maitsevõid Sisaldab vähe valke Võie Võija taimse rasva segu
Eksisteerib ka selliseid juuste, mille valmistamisel tuleb kasutada eritöötlust või selle võtteid. [12] Mitmekesisule vaatamata saab juustutootmist käsitleda suhteliselt universaalse tehnoloogiliste põhioperatsioonide reana, millest mõnede operatsioonide ärajätmise või täiendava lisamisega on võimalik kirjeldada enamiku juustude valmistamist. Kõige üldisemas plaanis koosneb juustutootmine kahest põhifaasist: 1) Piimavalgu ja –rasva kontsentreerimisest, 2) Juustu valmimisest ehk fermentatsioonist, mille käigus piimasuhkur muundatakse piimhappeks jt käärimisproduktideks ning toimub valkude ja vähemal määral ka rasvade lõhustumine ehk hüdrolüüs. Kummaski tootmise põhifaasis mõjutatakse töödeldavat tooret mehaaniliselt, soojuslikult, mitmesuguste preparaatide lisamisega jms (joonis 4). Eriti olulised on seejuures temperatuuri ja aja mõju. [11]
· Insuliinist sõltuv ja sõltumatu · Keelatud toiduaineid ei ole kõike võib süüa, kui arvestatakse toidu kogust ja süsivesikute hulka toidus. Laktoos ehk piimasuhkru talumatus · Lehmapiim sisaldab laktoosi ehk piimavalku, mis organismile vajalik süsivesik. · Laktoosisisaldusega piimatooted ei sobi kahjuks kõigile inimestele · Keskmiselt 23-33% Eesti elanikest ei talu piimasuhkurt. · Neile sobivad Hyla vähendatud laktoosisisaldusega tooted. Piimavalgu talumatus · Ei talu kaseiini, mis moodustab 80% piimavalgust · Neile sobivad Hyla vähendatud laktoosisisaldusega tooted. Allergia · Imikutel ja väikelastel tekib allergia kõige sagedamini: imporditud puuviljadest, pähklidest, kakaost, sokolaadist, munast, kalast, tamatist, hernestest, tsitruselistest, nisust, lehmapiimast, sojast ja meest. Fenüülketonuuria · Haiguse põhjustab normaalses menüüs üks väga vajalikke aineid-fenüülalaniin.
vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. -Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happaline pH 0,9- 2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks-> kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3)
rimantadin Zanamiviir manustatakse inhalatsiooni teel 23-36 tundi peale esmaste sümptomite ilmnemist – 2 inhalatsiooni viie päeva vältel. Oselatamiviir manustatakse p/o 5 päeva vältel. Lapsed vastavalt kehakaalule, täiskasvanud 75mg 2x päevas. Kokkupuutejärgne profülaktika 75mg 1x päevas seitsme päeva jooksul. Zanamiviiri vältida pt, kellel on olemasolev kopsuhaigus. Raporteeritud on ka vasovagalset refleksi. Vältida pt, kellel on allergia piimavalgu vastu, kuna sisaldab laktoosi Oseltamiviiri kõige sagedasem kõrvaltoime on iiveldus ja oksendamine. Harvad raporteeritud kõrvaltoimed on olnud neuropsühhoaatrilised kõrvaltoimed. Amantadiin eritub neerude kaudu muutumatul kujul uriiniga. Doosi redutseerimine eakatel ja neerufunktsiooni languse esinemisel. Rimantadiini doosi redutseerimine ägeda maksa düsfunktsiooni esinemisel ja eakatel. Hästi on kirjeldatud amantadiini KNS poolseid kõrvaltoimeid nagu ärevus, unetus, segadus,
hulgast. . Protekteeritud (kaitstud) proteiin Kaitstud söödaproteiini all me mõistame sööta, mis on töödeldud mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega, eesmärgiga vähendada valgulise proteiini lõhustuvust vatsas ja suurendada vatsas lõhustamatu, kuid soolestikus seeduva valgulise proteiini osa. Suuretoodangulistel lüpsilehmadel ei piisa vatsas toodetud mikroobsest proteiinist, katmaks piimavalgu sünteesiks vaja minevat aminohapete hulka. Sellepärast on oluline, et suur osa valgulisest proteiinist imenduks soolkanalis, ilma et mikroorganismid seda töötleks. Samuti pole otstarvekas katta mikroorganismide lämmastikutarvet kalli valgulise söödaproteiiniga. Nendeks on: Söödavalkude töötlemine aldehüüdidega EU pole lubatud. Valkude aldehüüdidega töötlemise käigus tekivad amino- ja aldehüüdrühmade vahel ristsidemed, mis
omadused isegi kui kaseiinkiust valmistatud riietel.Sojakiud sisaldab 18 erinevat mineraaltoiteainet ,mis imenduvad läbi naha ja on ka antibakteriaalne.Sellepärast kasutatakse valktehiskiude väga palju meditsiinis. Mõned erinevad valktehiskiud: Lanital- 1935.a Antonio Feretti poolt loodud valktehiskiud (kaseiinkiud).Sõna on moodustunud kahest erinevast sõnast Itaalia ja vill(itaalia keelest tõlk.-lana).Nagu nimigi ütleb oli tegemist villa ja piimavalgu segamisel saadud kiud. Merinova-küüliku karvadest ja piimavalgust saadav vildi taoline materjal.Valmistati põhiliselt mütse.Tootmine katkestati 1960.aastal. Aralac-1940. aastal Ameerikas töödeldud tehiskiud.Põhiline odavam kiud ,mis asendas villa sõja ajal tekkinud vaesuses. Tema nimi oli saadi Ara - American Research Associates + Lac - ladina keeles piima.Et kangal tekkis hapupiima taoline lõhn ja keemilised omadused ei olnud talutavad keelati see kiud ära.
piimasuhkur (Vikipeedia, 2014). Normaalne piim on nõrgalt happeline (Kiiman, 2011). 1.2. Piima teke Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvate keerukate biokeemiliste protsesside tagajärjel toimuvat piima moodustumist nimetatakse piimasekretsiooniks. Piima moodustamisel on roll kogu organismil, näiteks globuliinist ja vabadest aminohapetest saab piimavalgu. On ka valke mis kanduvad keemiliste muutusteta verest piima. Vereplasma rasvhapped ja neutraalsed rasvad on põhiliseks koostisosaks piimarasval, mida sünteesitakse glütseriinist. Laktoos tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest. Mineraalid ning vitamiinid lähevad muutumatult verest piima. Piima eritumist reguleerib neurohormonaalne süsteem, milles
Organismi vajadust ületav liigne valk annab suure koormuse neerudele ja maksale, mis tegelevad jääkide töötlemisega. Valgu liigne tarbimine tekitab rasvumist. Kui valku on palju, siis kasutab organism energia saamiseks rasva asemel valgu lagundamisel tekkivaid aminohappeid ning seetõttu rasv kuhjub. Piimatooted on väga kasulikud, kui inimene piima suhtes tundlik ei ole - paljudel puudub ensüüm laktaas piimasuhkru (laktoosi) seedimiseks või esineb allergia piimavalgu (kaseiini, harvemini vadakuvalgus oleva laktoglobuliini) suhtes. Päris palju esineb ka piimavalgu ehk kaseiini talumatust. Kuid ka need, kes piima taluvad, ei tohiks seda tarvitada rohkem kui üks kord päevas. Kuigi piimaproduktid on rikkad kaltsiumi ja valgu poolest, on nad samas ka kõrge kaloraaiga ning sisaldavad palju põllumajanduslikke kemikaale ning hormoone, kui looma pole mahedalt kasvatatud.
maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happalinepH 0,9-2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks->kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3) soolhape
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele,
turustamisraskustega. Nüüdseks ollakse taas jõudmas omaaegse tootmistaseme lähedale: 1987. Aastal valmistati juustu umbes 10,3 tuhat tonni, 1998. Aastal 10,7 tuhat tonni jne. Tootmist on elavdanud Euroopa Liidu turu avanemine eesti piimatoodetele. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 18- 19 lk.) Juustud Page 5 Mis on juust? Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. Sellega piirduvad meie juustulettide pakkumised. Juustu kaamelite, märade,
Pähklid 2. Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad?Millistest toiduallergiatest võib ,,välja kasvada"? Allergiad üldjuhul avalduvad lapseeas, kuid võivad avalduda ka hilisemas eas Lehmapiima allergia (taandub tavaliselt enne 3'ndat eluaastat) Munaallergia (võib kesta 5-6 eluaastani) 3. Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima? Pähkliallergia; 4. Mis põhjustab laktoositalumatust? Laktoos piimasuhkru imendumise häire; Põhjus: piimavalgu laktaasi lagundamiseks vajalikku ensüümi laktaasi aktiivsus peensoole limaskestal on liiga madal; laktoos jääb peensooles lagundamata ja imendumata ning põhjustab kõhupuhitust; lagundamata laktoos liigub edasi jämesoolde, kus sealsed bakterid kasutavad seda oma ainevahetuseks 5. Mis on II tüüpi diabeedi sagedasemaks põhjuseks? Peamiseks põhjuseks on enamasti ülekaal, mille tõttu kõhunäärmes ei suudeta piisavalt
propioonhappest. September-detsember 2008. a. Piimarasv 1 Triglütseriidid 95,80% Diglütseriidid ( 1,2-diatsüülglütserool) 2,25% Monoglütseriidid(monoatsüülglütserool) 0,08% Piimarasv 2 Fosfolipiidid 1,11% Kolesterool 0,46% Vabad rasvhapped ( LRH) 0,28% Piimavalk Kaseiinvalgud 78% Vadakuvalgud 17% Mittevalguline lämmastik 5% Söötmisega ei saa valgu koostist muuta, kuid saab selle sisaldust piimas muuta. Piimavalgu süntees Kaseiinivalgud ja vadakuvalgud sünteesitakse veres olevatest aminohapetest. Kõik kaseiinvalgud ning vadakuvalkudest Beeta-laktoglobuliin ja alfa-laktalbumiin sünteesitakse udara näärmekoes. Seerumi albumiin ja immunoglobuliinid transporditakse piima otse verest. Piima valgusisaldus sõltub veres olevate vabade aminohapete hulgast ja profiilist (sobivusest piimavalgu sünteesiks) Veres olevad aminohapped on kas mikroobse päritoluga või pärinevad söödast.
määral sarnase koostisega. 2. Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad? väga noorelt.... imikueas 3. Millistest toiduallergiatest võib „välja kasvada“? Lehmapiima allergia: Munaallergia 4. Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima? Pähkliallergia 5. Mis põhjustab laktoositalumatust? Hüpolaktaasia e. laktoositalumatus. On kõige sagedamini esinev toidusüsivesikute seedumise häire, mille puhul on piimavalgu laktaasi lagundamiseks vajalikku ensüümi laktaasi aktiivsus peensoole limaskestal liiga madal. Selle tulemusel jääb piimasuhkur e laktoos peensooles lagundamata (glükoosiks ja galaktoosiks) ja imendumata ning põhjustab kõhupuhitust, korinat, -valu ja kõhulahtisust, kuna lagundamata laktoos liigub edasi jämesoolde, kus sealsed bakterid kasutavad seda oma ainevahetuseks ja toodavad selle käigus inimesel kõhuvaevusi tekitavaid gaase ja happeid.
Üks hindepunkti langus on ca 50-60 kg kehakaalu kadu või 10% kehamassist. Lehm kaotab 60-80 päeva jooksul 1-1,5 kg kehamassi päevas säilitades hea tervise, kui kinnisperioodi lõpus on KKI 3,5-4. Normaalne KKI kaotus varajases laktatsiooni järgus on 0,5-1 punkti. Alla 2,5 ei tohiks lehma KKI langeda v.a väga kõrge toodanguga lehmad, kes intensiivselt keharasvu kulutavad. Sigimisvõime taastub, kui lehma kehakaal on hakanud tõusma st. KKI ei lange enam. Kui piimavalgu % ei ole alla 3, siis on lehm võimeline indlema+ tiinestuma. Kui on nähtavad üle kahe roide, siis on lehmal probleeme tiinestumisega 9. Lehma seedekulgla kliiniline uurimine Seedimatus- Vatsa võrmiku motoorika häired/ vatsaseina haigused- innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta trantsportida. Vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired-mikrobiaalsed ja biokeemilised TUNNUSED
Üks hindepunkti langus on ca 50-60 kg kehakaalu kadu või 10% kehamassist. Lehm kaotab 60-80 päeva jooksul 1-1,5 kg kehamassi päevas säilitades hea tervise, kui kinnisperioodi lõpus on KKI 3,5-4. Normaalne KKI kaotus varajases laktatsiooni järgus on 0,5-1 punkti. Alla 2,5 ei tohiks lehma KKI langeda v.a väga kõrge toodanguga lehmad, kes intensiivselt keharasvu kulutavad. Sigimisvõime taastub, kui lehma kehakaal on hakanud tõusma st. KKI ei lange enam. Kui piimavalgu % ei ole alla 3, siis on lehm võimeline indlema+ tiinestuma. Kui on nähtavad üle kahe roide, siis on lehmal probleeme tiinestumisega 10 Lehma seedekulgla kliiniline uurimine 11. Põllumajandusloomadel ravimite kasutamisega kaasnevad ohud Antibiootikumid Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus – mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega
määral sarnase koostisega. 2. Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad? Noorelt, imikueas 3. Millistest toiduallergiatest võib ,,välja kasvada"? Lehmapiimaallergia, munaallergia 4. Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima? Pähkliallergia 5. Mis põhjustab laktoositalumatust? Hüpolaktaasia e. laktoositalumatus. On kõige sagedamini esinev toidusüsivesikute seedumise häire, mille puhul on piimavalgu laktaasi lagundamiseks vajalikku ensüümi laktaasi aktiivsus peensoole limaskestal liiga madal. Selle tulemusel jääb piimasuhkur e laktoos peensooles lagundamata (glükoosiks ja galaktoosiks) ja imendumata ning põhjustab kõhupuhitust, korinat, -valu ja kõhulahtisust, kuna lagundamata laktoos liigub edasi jämesoolde, kus sealsed bakterid kasutavad seda oma ainevahetuseks ja toodavad selle käigus inimesel kõhuvaevusi tekitavaid gaase ja happeid.
Põllumajandusdoktor Vambola Laanmäe (1916) asutas sigade kontrollnuuma katsejaama Kehtnasse 1958 ja täiendas tõusigade hindamise metoodikat. Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938.a. ja oli 1941...1971 Vändra (praeguse nimega Piistaoja) veisekasvatuse katsejaama direktor, kus kujundas eesti mustakirju parima tõukarja. Põllumajandusdoktor, professor Rein Teinberg (1935...1995) alustas piimavalgu sisalduse uurimist ja lülitamist jõudluskontrolli programmi. On populatsioonigeneetika põhimõtete rakendajaks põllumajandusloomade aretuses. Alustas geneetika õpetamist üliõpilastele ja koostas 2 geneetika õpikut. Sangaste krahvi, tuntud `Sangaste' rukkisordi aretaja Friedrich von Berg (1845...1938) oli lisaks ka innukas hobusekasvataja. Kohalikku hobust oli püütud parandada mitme tõuga, kuid üldiselt see ei õnnestunud. Berg ostis Poolast Klementsovo
kasutatakse ka DURATTI,CORIAN.Enamuses kasutatakse neid materjale töötasapinnana. Liimide liigid ja koostisosad Liimid jaotakse päritolu järgi : 1. Taimse päritoluga liimid-nende hulka kuuluvad tärklisliimid ja nitroalusel liimid.Mööblitööstuses neid ei kasutata. 2. Loomse pärioluga liimid-kasutatakse restureerimisel ja viimistlemisel,nad võivad olla naha liimid,kondiliimid,kalaliimid,piimavalgu alusel liimid ehk kaseiinliim ja vere alusel liimid ehk alumiin liimid. 3. Sünteetilised liimid-tavalised sünteetilised vaikliimid mis ongi põhiliseks mööblitööstuses kasutatav liim. Liimid koosnevad järgmistest põhikoostis osadest: 1. Liimaine-naha ja kondi liimis ning kalaliimi korral selleks glutiin.kaseiinliimid,piimavalk või ka rasvavaba kohupiim liimaineks
haigestumised ja ravi, profülaktilised vaktsineerimised, spetsiifilised laigud ja tunnused identifitseerimiseks Paarituste ja seemenduste register Kuupäevade kaupa ind ja otsus seemendamise või paaritamise ning selle läbiviimise kohta Toodangunäitajate individuaalarvestuse register Kontroll-lüpside andmed ja ning nende alusel arvutatavad kuu ja aastakokkuvõtted piima kg päevas ja kuus kokku, rasva %, valgu % ning lehma poolt toodetud piimarasva ja piimavalgu kg, see kõik lehmade kaupa nii, et iga lehma andmed on eraldi ridadel Noorkarja register Vasikad ja mullikad, nende nr, kehakaalud iga kuu järel ja olulisemad tegevused nendega VEISTE SIGIMINE Paaritamine ja seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku
(Ibid.) - Desserdid ja pudingud 12 Vaarika-jogurtidessert Maasika-kohupiimadessert Riisipuding pirni ja mustikaga Desserdid - imikud, kes liiguvad ning kulutavad rohkem energiat vajavad süsivesikuid. Sisaldavad 12% jogurtit või kohupiima, suur osakaal puuvilja- ja marjapüreel.( http://www.ponn.ee/ponni-desserdid-ja-pudingud) Puding - sisaldab rohkem toitaineid, sobib kui imik muutub aktiivsemaks ning liikuvamaks. Piimavalgu- ja gluteenivaba (sobib allergikutele). Ei vaja soojendamist.( Ibid) - Öko lastetoidud Öko kõrvitsa-kartulipüree Öko mustika-õunapüree Öko pirnipüree Öko mangopüree Salvesti Põnni uued ökosarja beebitoidud on valmistatud ökoloogiliselt puhtast toorainest. Tooted ei sisalda lõhna- ja säilitusaineid, toiduvärve ning nendesse ei ole juurde lisatud suhkrut. Ökosarja püreed on pakendatud pehmetesse tuubidesse, mida on mugav kaasa võtta
Meelejahutajas, Olevikus, Postimehes, Põllutöölehes. Esimese eestikeelse seakasvatuse raamatu kirjutas J-Liiv 1879. a Sigade kasvatamine, nuumamine ja täielik rohitsemine (30lk). Seakasvatuse esimeseks teadlikuks arendajaks oli Johann Hansen (1888 1958), kes tegutses Pärnumaal Pärivere talus. Ta rajas esimese suurt valget tõugu sugusigade jaama ja korraldas söötmiskatseid selgitamaks lõssi- ja piimavalgu mõju sigade kasvule ja sealiga tootmise tasuvusele. Mõisinike (krahv M.Berg, R.Essen jt) algatusel rahati 1902 a Tartu ligidal Tammel nn väljaveotapamaja, mille ülesandeks oli sealiha turustamine Inlgismaal. Paraku see peagi suleti, kuna polnud piisavalt sobivaid sigu, kelle liha välja vedada. Sealiha tootmise kohta 19 saj palju andmeid pole. J.Hansen (1916) kirjutab Põllutöölehes: Enne sõda peeti Venemaal 100 elaniku kohta 10 siga, Eestimaal 16 18,
annaabi.ee 
