Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sagelikantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) muutlikust saab uurida kaksikutel Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve.(kurtumus,hemofiilia,kõrge kolesteroolitase veres) Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine.downi sündroom 21 kromosoomi Asendusravi-perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. Kirurgilineravi,dieetravi,eriõpetus. Mittepärilikud haigused-nakkushaigused,keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired,väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused.
Konstitutsiooni mõiste. Konstitutsioonitüübid Kulesovi ja Duersti järgi. Konstitutsioon on organismi kui terviku tähtsamate morfol ja füsiol omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskting-st. K: tihke ehk tugev k, õrn k, kohev k, toores k. D: hingamistüüp ehk leptosoomne t, seedetüüp ehk eurüsoomne t, vahepealne e mesosoomne t. Konditsioon ehk toitumus. Töök, suguk, näituse k, nuumak, patoloogiline k: liigne rasvumine või kurtumus. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline tüüp- tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Flegmaatiline tüüp- tugev,tasakaalukas, väheliikuv, rahulik. Koleeriline tüüp-tugev, tasakaalutu, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhoolne tüüp-nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid. Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks
lihastekultuurid nähtavad. *sugukonditsioon- ei tohi olla ületoidetud, roided õrnalt nähtavad, Peab tagama hea sugulise aktiivsuse ja sugurakkude produktiivsuse. *näitusekonditsioon- roided ei ole nähtavad, pisut ületoidetud. *nuumakonditsioon-roided ei ole nähtavad, priskeks söödetud enne tapale minekut. Lihastik mahukas. *patoloogiline konditsioon(haigusega seonduv) a)liigne rasvumine-tingitud häirest vms b) näljakoditsioon ehk kurtumus-tingitud haigestumisest või söögipuudusest. 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. 1.sangviiniline-tasakaalukas, kiire ainevahetusega, kohaneb hästi. 2.flegmaatiline-tasakaalukas, aeglase ainevahetusega, pika mõtlemisega 3.koleeriline-sõjakas, kohaneb hästi:valvekoerad, kiirushobused, võitlushärjad 4.melanhoolne- ülekaaslus pidendusprotsessiga, põeb iga asja pärast. 15. Varavalmivus-organismi omadus kiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab
Iseloomulikuks protsessiks on kopsupõletiku teke kasvajakolde ümber. Raviprotseduuri järel haige seisund paraneb, kuid mõne aja pärast tekib uus kopsupõletik (Labotkin 2004). Mitteväikeserakuline kasvaja põhjustab ülemise õõnesveeni kompressiooni sündroomi teket. Selle puhul ei pääse venoosne veri pea, kaela ja ülajäsemete piirkonnast kopsu, mille tagajärjel tekib nendes piirkondades venoosne pais ja tugev turse. Sellele lisandub ka ülemäärane väsimus, nõrkus, isutus ja kurtumus. Väikeserakulisele kopsuvähile on mõningatel juhtudel iseloomulikud nn paraneoplastsed ehk kopsukasvajast näiliselt mittetulenevad sündroomid. Need on tingitud vähirakkude poolt toodetud bioaktiivsetest ühenditest (Labotkin 2004). DIAGNOOSIMINE Diagnoosimise puhul on oluline koht radioloogilistel diagnoosimimeetoditel, milleks on kopsu röntgenoloogiline uuring ja komputertomograafia. Need uuringud annavad enamasti põhjaliku informatsiooni kasvaja mõõtmete ja paigutuse kohta
moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 6. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja. Funktsionaalne kõhetus elundid on funktsionaalselt ala- või ülekoormatud nt lihased atrofeeruvad luumurdude korral, südamelihas võib kõhetuda ülekoormuse korral. Toksiline kõhetus mürgiste ainete toimes tekkinud kõhetus.
moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu – sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 7. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia – on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus – atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus – elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja. Funktsionaalne kõhetus – elundid on funktsionaalselt ala- või ülekoormatud nt lihased atrofeeruvad luumurdude korral, südamelihas võib kõhetuda ülekoormuse korral. Toksiline kõhetus – mürgiste ainete toimes tekkinud kõhetus.
arteriaalne arteritega seotud atroofia kõhetumine, kõhetus auskultatsioon kuulatlema, kuulatlusuuring bi kaks-, kahekordne-, kaksike, difuusne laialivalguv, ebaselge, ilma kindlate piirideta distaalne tsentrist kaugemal asuv, kaugmine düs väär-, häire, eba-, raske, puudulik, valulik e, ex, eks välja, seest, -st end-, endo sise- ep(i) peal, pealis-, üle, üla- hüp(o) ala-, vaeg-, alune-, all- hüper üli-, liig- inspektsioon vaatlemine kahheksia kurtumus, raske vaegtoitumuse seisund, raskete üldhaigustega kaasnev halb üldseisund, kaalukaotus, väsimus kardiaalne südamepoolne, südamesse puutuv lokaalne kohalik, paikne motoorne liigutustesse puutuv obstruktiivne ummistuslik, ummistav, ahendav palpatsioon käega katsumine, kompimine par(a) kõrval asetsev, kõrval-, vastu-, vastas-, väär- perifeerne keskusest kaugel asetsev, piirdeline perkussioon käega koputlemine
Siin on tähtis mikro- ja makroelementide ning vitamiinide varu. Roided on nõrgalt eristatavad. Ei tohi olla ületoidetud. 3. Näituse konditsioon. Pisut ületoidetud. Roided pole märgatavad ja hea toitumus tagab kena välimuse. 4. Nuumakonditsioon. Roided ei ole märgatavad. Nahaalune rasvkude paks ja lihastik mahukas. 5. Patoloogiline konditsioon: a) liigne rasvumine tingitud kõrvalekaldest endokriinorganite sekretsioonis või muu patoloogia. b) näljakonditsioon e. kurtumus - tingitud organismi haigestumisest. Loomakasvatuses välditakse näljakonditsiooni kujunemist. Kui prognoos on ebasoodne, realiseeritakse loom lihaks enne toitumuse halvenemist. 24. Loomade siseehitus e interjöör Siseehituse e. interjööri all mõistetakse organsüsteemide, organite, kudede ja rakkude sisemist ehitust, nende morfoloogilist ja histoloogilist koostist ning funktsionaalseid talitlusi.
jõudluse saavutamiseks. Konditsiooni astmed: 1. Töökonditsioon-vaja reservaineid, rasvkude ei ole mahukas. 2. Sugukonditsioon-hea suguline aktiivsus ja sugurakkude produktsioon. Ei tohi olla ületoidetud. 3. Näituse konditsioon-pisut ületoidetud. 4. Nuumakonditsioon-nahaalune rasvkude paks ja lihastik mahukas. 5. Patoloogiline konditsioon- a)liigne rasvumine; b) näljakonditsioon ehk kurtumus. 14) TEMPERAMENT EHK NÄRVISÜSTEEMI TÜÜP Närvisüsteem on organismi keskne süsteem, mis reguleerib ja koordineerib kõiki protsesse- Närvisüsteemi tüüp e temperament ja konstitutsioon on vastastikuses toimes. Närviprotsesside tugevus e jõud, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal ja ertutus- ja pidurdusprotsesside liikuvus määravad ära looma käitumislaadi, mis omakorda sõltub kehaehituse tüübist. 15.PRAKTILINE VALIK teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga.
Punast tõugu veistele on iseloomulik nahaalusest rasvkoest tingitud heledamate laikude olemasolu. 4. Nuumakonditsioon. Roided ei ole märgatavad. Nahaalune rasvkude paks ja lihastik mahukas. 5. Patoloogiline konditsioon: 19 VEISEKASVATUS a) liigne rasvumine tingitud kõrvalekaldest endokriinorganite sekretsioonis või muu patoloogia. a) näljakonditsioon e. kurtumus - tingitud organismi haigestumisest. Loomakasvatuses välditakse näljakonditsiooni kujunemist. Kui prognoos on ebasoodne, realiseeritakse loom lihaks enne toitumuse halvenemist. 3.3.1 PIIMALEHMADE TOITUMUSE HINDAMINE Toitumuse hindamine,(inglise keeles Body Condition Scoring -BCS) on mitmetes riikides kasutusel olev subjektiivne meetod kehavarude seisundi määramiseks. Lehma toitumusastet näitab nahaaluse rasvkoe paksus, mis moodustab enamuse looma energiavarudest.
annaabi.ee 
