METSSIGA ÜLDISELT METSSEAST Metssiga (Sus scrofa) kuulub sigade suguluskonda. Rahvapäraselt kutsutakse teda kutu-ks. Arvatakse, et kodusiga on aretatud u 7000 a tagasi eKr metsseast. VÄLIMUS Metssea keha katab kare karvkate. Karvavärvus on tumehall või pruun. Metssea kere on jässakas ja jalad pikad. Metssea pikkus on 90- 120 cm vahel. Turja kõrgus jääb 55- 110 cm vahele. Saba on 15-40 cm pikk. Elab umbes 10 aasta vanuseks. Metssiga ei ole ohustatud liik. Video metssigadest https://www.youtube.com/watch?v=F 7LWgxp500U POJAD Metsea poegadel on:
Sealiha Maksim Šušarov Sigalsed • Sigalased on sõraliste seltsi kuuluv sugukond. Lisaks arvukatele väljasurnud liikidele kuulub sigalaste sekka kuni 16 praegu elusolevat liiki, sealhulgas neist levinuim, kodusiga. Elusolevad liigid jagatakse nelja perekonna. Nende hulgas on metssiga, babirussa ja tüügassiga. Kõik sigalased pärinevad Vanast Maailmast. Nende looduslik levila ulatub Aasia saartest Euroopa ja Aafrikani. Seakasvatus • Seakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb kodusigade ehk sigade kasvatamisega. Sigasid kasvatatakse enamasti toiduks, vähem nende naha pärast. Sigasid kasvatatakse sigalates. Kasutus • Siga nahast tehakse
(kasvab hästi tagasi) , loomale kasulik - võib taimele ka kasulik olla, näiteks võivad linnud aidata laiali levitada taimede seemneid, mis soodustab viimaste paljunemist - taimedele ei meeldi, et neid ära süüakse (kohastumused: okkad, mürk, näiteks jugapuu) 5. Parasitism - Eri liikide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, kasu saaja on parasiit, kahju saab peremees, näiteks paeluss ja kodusiga, kägu ja linavästrik 6. Konkurents - Mõlemale osapoolele kahjulik, tulemus - üks osapool hukkub või loomade, lindude ja putukate puhul rändab mujale Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad
1.Sissejuhatus 2.Välimus 3.Eluiga 4.Elumood 5.Levik 6.Toitumine 7.Sigimine 8.Vaenlased 9.Metssiga Eestis 10.Kaitsestaatus 11.Allikad 1.Sissejuhatus Metssiga on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on omnivoor nagu kodusigagi. Ta on pärismaine Kesk-Euroopas, Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori järeltulijaid kutsutakse põrsasteks. 2.Välimus Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete alaliikide puhul
TRICHINELL0SIS e. trihhinelloos e. trihhinoos e. keeritsusstõbi Tekitaja: Trichinella spiralis e. keeritsuss Trichinella pseudospiralis Trichinella nativa Trichinella nelsoni Trichinella britovi - 1,6 x 0,04 mm - 4,4 x 0,06 mm - larv 100 x 6 m - tsüst(kapseldunud larv) Ø 0,25-0,4 mm Invasiooniallikas: - metssiga - närilised - kiskjad - kodusiga (harva) Nakatumine: termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse
Tavaseakasvatuses kasutatakse palju mitmesuguseid söödalisendeid, siis mahepõllumajanduses see lubatud ei ole. Söötmine peab valdavalt põhinema oma talu söödal. Sageli aga talus kasvatatud söödast ei jätku ning seda tuleb osta. Maheloomakasvatusse soovitatakse eelkõige kohalikke tõuge, mis on kohanenud klimaatiliste tingimustega ning on vastupidavad haigustele. Samuti on väga vastupidavad eritõugude ristandid. Paljud maheseakasvatajad on ristanud kodusiga metsaseaga. Järglased on omadustelt ja jõudluselt lähtetõugude vahepealsed. Väljaspeetavate sigade puhul on mahetootmises eelistatud nn tumedaid tõuge, nagu näiteks djurok ja hämpšir, sest tume nahk kaitseb sigu päikesepõletuse eest. 5. Loomade pidamine Maheseakasvatus peab olema nii looma- kui ka keskkonnasõbralik, seega peab loomade arv vastama põllumajandusmaa suurusele. Tähtsal kohal on maheloomakasvatuses loomade heaolu
Trichinella nativa Trichinella nelsoni Trichinella britovi - ♂ 1,6 x 0,04 mm - ♀ 4,4 x 0,06 mm - larv 100 x 6 μm - tsüst(kapseldunud larv) Ø 0,25-0,4 mm Invasiooniallikas: - metssiga - närilised - kiskjad - kodusiga (harva) Nakatumine: termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10- 30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse
pöögiseemned ja pähklid). Kõige olulisem toidufaas on viljad (eriti nisu). Metssiga on ka raipetoiduline. Levik Väga laialt levinud. Kanadasse ja Austraaliasse on metssiga inimeste poolt viidud. Levib väga kiiresti. Alates 70ndatest aastatest kuni 2000 aastatel on USAs sea levik olnud meeletu -> inimesed on sellele kaasa aidanud. Põhiline levija on kodusiga. Levib ka Alaskal. Eestis on siga probleem nr1. Arvukus ja küttimine Praegune seapopulatsioon on alguse saanud II MS. Langus toimus kuskil 1995aastate kanti, pärast seda on kasvanud. Jooksuaeg ja sigimine Jooksuaeg on novembris (hilissügisel). Kuldid on sigimisvõimelised aastaläbi. Metsseal võib olla viljastamine või sündimus ükskõik, millisel aastaajal. Emasloomal võib olla kuni 12 järeltulijat.
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILIS...
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
