kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid- >Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest 6. Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedes? Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond 7. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid. 8. Kirjeldage inimese lootelise arengu hilisemaid etappe. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima. Kokkuvõte
Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele Annette Kirotar Marti Jäger GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad kalad
Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak silmalaud läbipaistev kaitsekile - ei pilguta silmi haistmine, maitsmine - keele abil kombivad maapinda kuulmine - tunneb maapinna võnkumist Hingamiselundid kopsud Vereringeelundid süda (kolmekambriline, mittetäielik vahesein), veresooned, veri kõigusoojased Seedeelundkond sarnanevad kahepaiksete omadega Erituselundkond Toitumine haaravad teravate ham- kägistavad ja neelavad tervelt mastega tervelt või alla.
arengut nim. ovogeneesiks.Seemneraku arengut spermatogoonistnküpse spermini nim. Spermatogeneesiks.Spermatogoonid hakkavad paljunema alles suguküpsuse saabudes.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Blastosüst-blastosüsti sein koosneb ühest rakukihist.Selleühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüoblast.Välimisest lootelehest arenevad närvisüsteem, meeleelundid, nahk,suu epiteelkude,küüned,karvad,hammaste vaap. Keskmisest lootelehest moodustub tugi-ja liikumiselundkonnad,vereringeelundid, eritus- ja asigimiselundkonnad.Sisemise lootelehe rakkudest moodustab seede- ja hingamiselundkond.Biogeneetiline reegel-et embrüogeneesis ei läbita alati kõiki evoltsioonilise arengu etappe,mõned etapid jäävad loote arengu käigus vahele jääda.Arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega. Otsene areng-selle korral on vastsündinu sarnaneb oma vanematega. Moondeline areng-vastsündinuerineb oma ehitusplaanist täiskasvanud organimist ja muutub tema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite.
Suitsetatavad tubakatooted · Sigaretid · Paberossid · Sigarid, sigarillod · Piibutubakas, vesipiibutubakas · Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus
Suitsetatavad tubakatooted · Sigaretid · Paberossid · Sigarid, sigarillod · Piibutubakas, vesipiibutubakas · Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus
Enamgi veel – suurte alkoholikoguste manustamise järgselt võib suur füüsiline koormus olla tervisele ohtlik. Alkohoolsed joogid jagunevad: 1)kanged alkohoolsed joogid – alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) 2)lahjad alkohoolsed joogid – alkoholisisaldus 6–22 mahuprotsenti (veinid, vermutid) 3) vähese alkoholisisaldusega joogid – alkoholisisaldus 0,5–6 mahuprotsenti (õlled, siidrid) SÜDA JA VERERINGEELUNDID Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab
Enamgi veel suurte alkoholikoguste manustamise järgselt võib suur füüsiline koormus olla tervisele ohtlik. Alkohoolsed joogid jagunevad: 1)kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) 2)lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) 3) vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) SÜDA JA VERERINGEELUNDID Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab
(ektoderm) ja sisemine (entoderm). Embrüogeneesi arengus järgneb ürgjuti areng, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osadest ürgjuti rakkudest moodustub ka keskmine looteleht (mesoderm). Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad, näiteks välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele. Keskmisest lootelehest moodustub tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Endodermist kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Kahe esimese kuu jooksul, mil loode ema kõhus kasvab, arenevad välja kõigi elundkondade algmed ja süda alustab tööd. Kui käsil on 9. nädal, taandus saba, kujunevad nägu ja silmad, kätele kasvab 10 sõrme ja jalgadele 10 varvast. Ultrahelis võib juba näha lapse sugu. 12. nädalal põtkib loode ema kõhus. Kuuendal raseduskuul sündides võib hea õnne korral laps
alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuvad rakukihid. Eristatakse kolme: välimine(ektoderm) närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap; sisemine(entoderm) seede-ja hingamiseelundkond ; keskmine(mesoderm) tugi-ja liikumiselundkond(luud,lihased), vereringeelundid, eritus ja sigimiselundkond. Embrüo loode, embrüogeneesi algus. Postembrüogenees lootejärgne areng Platsenta(emakook) imetaja(ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkuakasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Nabanöör/nabaväät - on suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat. Nabanööri kaudu saab loode toitaineid ja hapnikku.
Kahjulik kõrvalistele isikutele Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu Põhjustab peavalu, ärrituvust Vähendab kehalist jõudu Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEELUNDID Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb Hapnikusisaldus veres väheneb Veresooned ahenevad Suureneb südamelihase infarkti oht HINGAMISTEED JA KOPSUD Hingamisteede ärritus Köha Kopsutoru ja hingamisteede põletikud Kopsuvähk Peamine kopsu obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja SEEDEORGANID Mao talitlushäired Kõhulahtisus Maohaavandid Suu ja söögitoru vähk
4. Moodustub ektodermi rakkudest embrüo välispinnale vagu ürgjutt 5. Osa ürgjuti ümbruses rakke liiguvad sisemise ja välimise lootelehe vahele ja moodustavad keskmise lootelehe mesodermi. Lootelehtedest edasine areng: Embrüonaalne induktsioon- kõik kudede ja organite tekked on omavahel seotud. 1. Välimine lootelehtnärvisüsteem,meeleelundid,naha-ja suu epiteelkude, küüned,karvad,hammaste vaap. 2. Keskmine lootelehttugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- sigimiselundkond. 3. Sisemine looteleht seede- ja hingamiselundkond. Embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. nim. biogeneetiliseks reegliks. POSTEMBRÜOGENEES- ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG OTSENE ARENG- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanematega. (roomajad,linnud,imetajad sh inimesed) MOONDEGA ARENG- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite
Välimine e ektoderm ja sisemine e entoderm. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo peale vagu (ürgjutt). See muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks. Sellest arenevad hiljem pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liiguvad ekto- ja entodermi vahele ja moodustavad mesodermi. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, küüntele, karvadele ja hammaste vaabale. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundid, eritus-, talitlus- ja sigimiselundkonna. Sisemine looteleht kujundab seede-ja elundkond. Biogeneetiline reegel-ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu tee. Inimese lootelise arengu lõppetapp-hakkavad kasvama küüned, karvad, reageerib välisärritustele, elundkonnad välja arenenud. Moondeline arengu puhul ei sarnane organism sündides täiskasvanule ja läbib arengus selgelt erinevaid etappe
Suitsetavatel meestel esineb jalavalusid ja krampe reie-ja sääreosas, mille põhjuseks on arterite ahenemisest tingitud halb verevarustus jalgades. Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Tekitab impotentsust Langeb sperma kvaliteet südame- ja veresoonkonnahaigustele ning pahaloomulised kasvajad Raili Tiits 5 Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi Click to edit Master text styles kiirenemine, Second level Third level · Seedeorganid mao Fourth level talitlushäired, Fifth level maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk
ALKOHOL Alkoholi kahjulikkus - SÜDA JA Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja VERERINGEELUNDID põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. HINGAMISTEED JA KOPSUD Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos-
munarakk kuni aastasadu algab viljastumisega allub biogeneetilisele reeglile Millistest lootelehtedest millised elundid, elundkonnad tekivad (ühendada)? Välimine looteleht (ektoderm)- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap Keskmine looteleht (mesoderm)- tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond Sisemine looteleht (entoderm)- seede- ja hingamiselundkond 9. Lootejärgne areng taimedel, loomadel (võrdlus) Taimed Loomad ajavahemik, kus midagi ei olemas puudub arene noorus, suguküpsus ja ei saa kindlalt piiritleda on võimalik kindlalt vananemisjärk piiritleda
organi osa. Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeha (kaitsevalk) on neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse
Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht: närvisüsteem, meeleelundid, nagj ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond. Paari esimese kuu vältev võib embrüo olla eriti tundlik: mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguteni. Rasedus kestab kokku u 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organimsmist ja muutub sarnaseks
kobarlootest. Gastrula – enamiku loomade(inimese) lootelise arengu varajane stadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Emakas(kõhus). 10.Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? See algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. 11.Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond. b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude. 12. Milline tähtsus on platsental? See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone – need takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 13
ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Organogenees- lootelehtedest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna. Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Biogeneetiline reegel: seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Loote väärarengu põhjused: ravimid, alkohol, narkootilised ained, olmemürgid, raseda haigestumine. Postembrüogenees- lootejärgne arenemine.Toimuvad protsessid: 1) Kasvamine- massi ja mõõtmete suurenemine.
võrra pikemaks, teisel eluaastal 10cm võrra. Edasi kasvab laps umbes 5 cm aastas. Murdeeas toimub intensiivsem sirgumine 6 kuni 7 cm aastas. Luustik ja lihastik Seitsemendaks eluaastaks omandavad kindla kuju lülisamba normaalsed kõverused: kaela-, rinna-, ja nimmekõverus. Lihastik on nõrgalt arenenud. Seljalihaste nõrkuse tõttu eelkooliealisel lapsel lõtv kehahoid, mistõttu tuleb lapsele sageli meelde tuletada, et ta kõnniks sirgelt ja istuks sirgelt. Hingamis- ja vereringeelundid Ülemised hingamisteed on väga kitsad. 5-6 aastasel lastel vohavad sageli ninaneelumandlid ning häirivad nina kaudu hingamist. Need lapsed hingavad lahtise suuga ning neil kujuneb eriline, haigusele iseloomulik näoilme. Seedeelundid 3-6 aastased lapsed ei ole enam nii tundlikud väärtoitmise suhtes kui varasemas eas. Soolseina omapära tõttu tekib häireid toidu edasiliikumises. Seepärast kaebavad lapsed sageli hooti esinevaid kõhuvalusi. Kasvutegurid
7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9. Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht 10.Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad: Ektodermist närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu, epiteelkode. Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Mesodermist tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid, eristus- ja sigimiselundkond. Entodermist rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. 11.Kui kaua kestab loote areng inimesel? 40 nädalat POSTEMBRÜOGENEES lootejärgne areng Loomadel kaks viisi: Otsene (vastsündinu või koorunu on kohe täiskasvanu sarnane) ämblikud, linnud, imetajad Moondega e. Kaudne (metamorfoos) munast koorunud isend muutub järk-järgult täiskasvanu sarnaseks Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik
hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna
Lootelehed, mis neist kujuneb? Varane embrüogenees. Viljastumisega algab uus inimorganismi areng, kestab 38 nädalat, kuid loetakse 40 nädalat. Viljastunud munarakk e. Sügoot, hakkab kiiresti mitoosiliselt jagunema moodustades kobarloote. Kobarloote rakud hakkavad ümber paigutuma ja tekib põisloode, seejärel jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode. Lootelehed: karikloote staadiumis tekib kolm kihti. Välimine- nahk ja närvisüsteem Keskmine- kehaõõned, vereringeelundid, erituselundkond, suguelundkond, tugi- ja lihaskude. Sisemine- hingamis ja seedeelundid. 12. Lootekestad. Platsenta. Loodet ümbritsevad kestad mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut. Kõldkest- moodustub platsenta, mis ühendab ema areneva lootega Kusekott- Ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus areneb loode
Suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma Otsi abi suitsetamisest loobumiseks: küsi nõu oma perearstilt või apteekrilt Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust Suitsetamisega kaasneb naha kiire vananemine Suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust Tubakasuits sisaldab benseeni, nitrosoamiini, formaldehüüdi ja sinihapet Tubaka tarbimise mõjud Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (infarkt) Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk Nahk kiire vananemine, jumetus Suguorganid viljatus, impotentsus Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis Psüühika sõltuvus Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Tubakas tappev igas vormis ja maskeeringus On vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad:
juuakse kõrvale ka alkoholi mittesisaldavaid jooke jne. Üldiselt on alkoholi mõju naistele kiirem ja suurem, kuna naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus (Alkoholi mõju organismile). Tabel 1 näitab, millist kahju võib tekitada organismile alkoholi liigtarvitamine. Tabel 1. Alkoholi liigtarbimise võimalikud tagajärjed tervisele. Süda ja vereringeelundid Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. Hingamisteed ja kopsud Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. Maks Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub
tekivad närvirakud, maksarakud, lihasrakud ja leokotsüüdid. Histogenees- kudede tekkimine. Organogenees- organite välja kujunemine. 38) Millal võib embrüot nim. looteks? Peale munaraku pooldumist mitoosi teel e. lõigustumist. 39) Millised organis ja organsüsteemid arenevad välja lootelehtedest? Välimine looteleht on ektoderm(närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude), sisemine looteleht on entoderm(seede-ja hingamiselundkond), keskmine looteleht on mesoderm(luud, lihased, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundid) 40) Sõnasta biogeneetiline reegel ja selgita selle tähtsus. Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 41)Kui kaua kestab normaalne rasedus? 40 nädalat. 42)Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! Bioloogilised: pärilikud haigused, punetised, süüfilus, toksoplasmoos. Füüsikalised: mehhaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus
Kuue kuu jooksul kasvab seemnest 2 kg kaaluv taim. Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutuseid põhjustavad ained · Loote vääraarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv 5 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Süda ja vereringeelundid Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Hingamisteed ja kopsud Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede
Küsitlus ja objektiivne hinnang elundsüsteemide kohta Üldine enesetuune- Rahuldavas üldseisundis adekvaatselt kontaktne 60 aastane meespatsient. Pükniline kehaehitus, pikkus 171cm, kehakaal 110kg->KMI:38 (rasvumine). Nahk ja nähtavad limaskestad puhtad ja terviklikud. Palavik patsiendil subfebriilne. Patsient on adekvaatne, teadvuses, Asend on rohkem selili. Hingamiselundid- Köha ei esine. Hingamisteedest eritisteta. Abilihaseid ei kasuta. Südame-vereringeelundid- koormusel ja rahuolekus aeg-ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt. Hingeldus puudub. Nähtavaid turseid ei ole. Vererõhk (mm/HG): 130/70.pulss 70x min. Süda stimulaatorita. Seedeelundid- Defekatsioon probleemideta 2x päevas. Isutust,iiveldust ei esine. Sööb korralikult. Kuse-erituselundid- Urineerimine probleemideta. 3-4 x päevas. Valulikkust ei esine. Luu-liigessüsteem- Patsiendil puuduvad kõrvalekalded
mida nim ürgjutiks. Selle eesmises otsas paikneb nn ürgsõlm. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaju. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kojunevad sellest küüned, karvad, hammaste vaap. Ürgjuti ümbruse rakkudest moodustunud keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna. Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Kõigil loomariikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. väärarengut põhjustavad tegurid Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Mitmed ravimid, alkohol, narkootikumid ja ka raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguni. Paari esimese raseduskuuga kujunevad välja kõigi
Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid->Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest. Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumiteJuveniilses staadiumis
Tugi- ja liikumiselundid Lihased, lubikoda, kitiin- Luustik (selgroog, kolju, koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,... Hingamiselundid Lõpused, nahk, limane Kopsud, õhukotid nahk, raamatkopsud, trahheed Süda ja vereringeelundid Süda, lahtine vereringe Süda (2-osaline, 3-osal, 4-osal.) Suur- ja väike vereringe Närvisüsteem Närvitängud, närvikett Seljaaju ja Peaaju (....5), närviniidid Meeleelundid Silmad, nahk, tundlad, Silmad, kõrvad, haistmis-,
varustamine hapnikurikka verega. Ojad arenevad esmalt emasorganismis pärast sündimist toidetakse emapiinaga. Kehakatted: nahk ja karvad õhuke näärmetega nahk on kaetud karvadega. Paljudel koosneb karvkate pealis ja villkarvadest. Jäsemed: neli jäset võimaldavad kiiresti liikuda ja sooritada raskeid liigutusi. Luustik: kolju, selgroog, roided ees ja tagajäsemelud. Hingamiselnd: suure sisepinnaga kopsud võimaldavad kiiresti hapnikul tungida verre ja süsihappegaasil verest eralduda. Vereringeelundid :4kambriline süda, vatsakeste vahel täielik vahesein, keha- ja kopsuvereringe. Seedeelundid: suuõõs, neel, söögitoru magu, sooltoru, pärak, seedenäärmed. Erituselundid: neerud soolestik kopsud osal ka nahk meeleelundid silmad kõrvad jt. Närvisüsteem: seljaaju, peaaju, närvid. Imetajatel kiire ainevahets. Sisemine viljastamine. viljastatud munarakk suundub emakasse. loode areneb emaslooma emakas. nabaväädi kaudu saab süüa ja värki. tiinuse pikkus sõltub liigist
Peagi mood. välimise lootelehe rakkudest embrüo pinnale vagu (ürgjutt),mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning mood. keskmise lootelehe. Lootelehed: Välimine-paneb aluse närvisüs, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, kujunevad küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine-mood tugi-ja liikumiselundkonna (luud, lihased), vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkonna. Sisemine-rakkudest kujun seede-ja hingamiselundkond. Kõigil loomaliikidel mood samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Biogeneetiline reegel-lootearengu etapid meenutavad kunagi toimunud evolutsiooni. Loomarühmad sarnanevad loote arengu algetapis. In loote arengu hilisemad etapid: 24nädal- lootel kasvavad juuksed kulmud küüned. Jätkub kõigi elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritustele. 32nädal- kõik
Kujunevad välja taimede vegetatiivsete organite alged:idupung, idujuur, iduvars, iduleht. Millega lõpeb erinevate loomorganismide embrüogenees? Sünnimomendiga. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobarloode? Munajuhas ja emakas. Millised elundkonnad moodustuvad erinevatest lootelehtedest? 1.ektotermist: närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkoed, küüned, karvad, hammaste vaap. 2.mesotermist: tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. 3.entodermist: seede- ja hingamiselundkond. Kirjeldage blastotsüsti ja gastrula moodustumist inimese embrüogeneesis. Blastotsüst moodustub moorula rakkude ümberpaidutumisel. B on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- koorioni. Hiljem kujuneb veel kaks sisemist lootkesta: allantois ja amnion. Gastrula areneb embrüoblastis
maailmas, eriti Põhja-Ameerikasse ja Kagu Aasiasse. Euroopas toodetakse amfetamiini Hollandis, Poolas, Belgias, Türgis, Bulgaarias ning vähesel määral Eestis ja Leedus. Eesti on kujunenud arvestatavaks transiitmaaks amfetamiini transportimisel Põhja- Euroopasse peamiselt Soome ja Rootsi. Metamfetamiini tootmine on koondunud Põhja- Ameerikasse ning Ida- ja Kagu-Aasiasse. Alljärgnevas tabelis toon ma välja amfetamiini mõju inimese organismile : SÜDA JA VERERINGEELUNDID Kiirendab pulssi, ahendab veresooni, vererõhk tõuseb. Südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. HINGAMISTEED JA KOPSUD Ei mõjuta. MAKS Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Ebapuhas aine võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi.
· eritab naissuguhormoone uusi munarakke ei teki, raseduse normaalne areng · karikloote moodustumine · kaks rakukihti lootelehed · välimine lootekiht ehk ektoderm ürgjutt, alus närvisüsteemile, meeleelunditele ja epiteelkoele, küüned, karvad · keskmine looteleht ehk mesoderm moodustub tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundid ja eritus ja sigimiselundkond · sisemine looteleht ehk entoderm seede ja hingamiselundkond Embrüonaalse arengu seaduspärasused · kala kahepaikne roomaja imetaja · ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid biogeneetiline reegel Loote väärarengud · paari esimese kuu jooksul on embrüo tundlik kahjustavate tegurite suhtes · ravimid, alkohol, olmemürgid, ema haigestumine
Tavaliselt flegmaatilise närvisüsteemiga. Omane tööveistele.Duersti: (ainevahetus- ja teiste füsioloogiliste protsesside iseärastele rajatud)* hingamistüüp- kiire ainevahetus, hästiarenenud hingamis-ja vereringeorganid, neil on pikk sügav ja kitsas rind. Roided üksteisest kaugel ja tugevasti tahapoole kaardunud. Kehakontuur kolmnurkne, kuuluvad piimaveised.*seedetüüp- omavad külg ja pealtvaates ristküliku kontuure, turi laiem, lühike silindriline rinnakorv, hingamis- ja vereringeelundid vähem arenenud, loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Lihaveisetõud. *vahepealne ehk mesosoomne tüüp- kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüüpi alla raskesti klassifitseeritavad loomad, kuuluvad liha-piimatõugu veosed (kombineeritud tõud). 13. Konditsioon ehk toitumus-looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevad reservainetega varustatuse seisund teatud jõudluse saavutamiseks. Hinnatakse silma järgi.
üksteisest kaugel ja on tugevasti tahapoole kaardunud. Seega roiete- ja selgroovaheline kraniaalne nurk on nüri. Looma kehakontuur nii külg- kui ka pealtvaates on kolmnurkne. Sellesse tüüpi kuuluvad piimaveised, kiirushobused, munakanad. Seedetüüp ehk eurüsoomne tüüp. Nii külg- kui pealtvaates omavad ristküliku kontuure. Turi on laiem. Laudja laius ei ületa eriti eeskeha laiust. Neil on lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis- ja vereringeelundid on vähem arenenud. Loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Seda tüüpi on lihaveised, sead, lihalambad ja ka lihakana tõud. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp. Siia kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. 23. Konstitutsioonitüübid Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik
Omane tööveistele. Duerst: 1. Hingamistüüpi ehk leptosoomne tüüp kiire ainevahetus, ülekaalus on oksüdeerumisprotsessid. Hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid. Pikk, sügav, kitsas rind. Roided asetsevad üksteisest kaugel. Kehakontuur kolmnurkne. Piimaveised. 2. Seedetüüpi ehk eurüsoomne tüüp ristküliku kontuur. Turi on laiem, laudjas laius ei ületa eeskeha laiust. Lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis-ja vereringeelundid vähem arenenud. Lihaveised. 3. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp liha-piimatõud. Raske määrata. 13) KONDITSIOON EHK TOITUMUS Konditsiooni all mõeldakse looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatuse seisundit teatud jõudluse saavutamiseks. Konditsiooni astmed: 1. Töökonditsioon-vaja reservaineid, rasvkude ei ole mahukas. 2. Sugukonditsioon-hea suguline aktiivsus ja sugurakkude produktsioon. Ei tohi olla ületoidetud. 3. Näituse konditsioon-pisut
Neil on pikk, sügav ja kitsas rind. Roided asetsevad üksteisest kaugel ja on tugevasti tahapoole kaardunud. Looma kehakontuur nii külg- kui ka pealtvaates on kolmnurkne. Sellesse tüüpi kuuluvad piimaveised. 2. Seedetüüp ehk eurüsoomne tüüp. Nii külg- kui pealtvaates omavad ristküliku kontuure. Turi on laiem. Laudja laius ei ületa eriti eeskeha laiust. Neil on lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis- ja vereringeelundid on vähem arenenud. Loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Seda tüüpi on lihaveisetõud. 3. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp. Siia kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. Siia kuuluvad liha-piimatõugu (kombineeritud tõud) veised. Seedetüüpi (ülal) ja hingamistüüpi (all) veis (J.U.Duersti järgi). 3.2.2 VÄLIMIK E. EKSTERJÖÖR JA SELLE HINDAMINE
annaabi.ee 
