Sissejuhatus Koer on loom, kes on inimese lemmikuks olnud juba päris pikka aega, umbes 10 000 aastat. Koeratõugusid on maailmas väga palju, kuid käesolev referaat on tehtud minu lemmik koeratõu kuldse retriiveri kohta. Minu kodus kasvab sellest tõust koer Sally, õige nimega Great Challenge All-Embraching, mis tähendab Suur Väljakutse Kõike-Haarav, see nimi sobib talle 100%. Teema valisin seetõttu, et saada nii selle tõu kui ka oma koera kohta rohkem teada. Töös on välja toodud tõu arenemine ja jõudmine Põhjamaadesse. Lisaks on kirjeldatud looma välimust, iseloomu ja käitumist, millest olenevalt tuleb välja millistele inimtüüpidele see koeratõug sobib. Ära on mainitud see, mis aladega nad kõige paremini toime tulevad ning on välja toodud ka tõu plussid ja miinused. 3 Tõu areng
olevused. Kui tema on selle karja omaks võtnud ja selles karjas positsiooni kätte võitnud, siis on see tema kari ja ta kaitseb seda karja kasvõi oma elu hinnaga. Samas allub ta jäägitult karjajuhile. Värvuselt on tüüpiline saksa lambakoer pruun, musta selja ja koonu või maskiga. Saksa lambakoera eluiga on umbes 13 aastat. Turjakõrgus emastel 5660 cm, isastel 6065 cm. Emased kaaluvad 2235 kg isased 3040 kg. Saksa lambakoera tõu ajalugu Saksa lambakoera paar sajandit pikk ajalugu sai alguse 19. sajandi lõpul ideest luua tugev, arukas, õpetusele hästi alluv koer, keda saaks kasutada kariloomade valvamisel ja kaitsel. Ja mitte lihtsalt kasvatada, vaid aretada vastavalt standardile. Sinnamaani olid kariloomapidajad kasutanud iga koera, kes näitas üles vähimatki oskust karja hoida. Kasutati mitmeid erinevaid tõuge ega peetud vajalikuks otsida koertes erilisi võimeid ja neid geneetiliselt edasi anda.
koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.[8] Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 5565 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi. saksa lambakoer Saksa lambakoera tõu ajalugu Saksa lambakoera paar sajandit pikk ajalugu sai alguse 19. sajandi lõpul ideest luua tugev, arukas, õpetusele hästi alluv koer, keda saaks kasutada kariloomade valvamisel ja kaitsel. Ja mitte lihtsalt kasvatada, vaid aretada vastavalt standardile. Sinnamaani olid kariloomapidajad kasutanud iga koera, kes näitas üles vähimatki oskust karja hoida. Kasutati mitmeid erinevaid tõuge ega peetud vajalikuks otsida
hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus. Piimatoodang jäi vaid kolmesaja kilogrammiga alla eesti mustakirjule tõule, aga piima rasvasisaldus oli kõrgem (+0,07%). Värvus oli tüüpiline punane. 1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste
eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus. Inimesed, kes on huvitatud ja pühendanud tõukoertele koonduvad erinevatesse kennelorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt.).(1) 3 1
Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on Eesti hobusetõud, samuti on kogu teema hetkel väga aktuaalnel. Materjalid on põhiliselt kogutud internetimaterjalidest ja inetrvjuudest, millest suurima osa moodustavad tõugude koduleheküljed, vähem artiklid ja raamatud. Inervjueeritavatelt on saadud suusõnaline nõusolek materjali kasutamiseks uurimustöös. Internetimaterjalid on
Akita piirkonnas kasutamist "Akita Matagis" (keskmise suurusega karujahi-koerad) ka koertevõitlustel. Aastast 1868 hakati Akita Matagis'id ristama ka Tosa'de ja mastifidega. Selle tulemusel lisandus tõule suurust, kuid iseloomulikud jooned, mis kuulusid spitsitüübi juurde, läksid kaduma. Aastal 1908 keelustati koertevõitlused. Kuid tõug elas selle üle, kosus ja arenes suurekasvuliseks jaapani tõuks. Üheksa suurepärast selle tõu isendit tunnistati siis aastal 1931 "Loodusmälestisteks". Teise maailmasõja ajal (1939-1945) oli tavaline, et koera nahkasid kasutati militaarrõivaste valmistamiseks. Politsei korraldas kõigi koerte püüdmist ja rekvireerimist, välja arvatud saksa lambakoerad, kes olid seoses kasutamisega sõjalisteks eesmärkideks eelistatud seisundis. Paljud asjaarmastajad otsisid siiski võimalusi olukorrast välja tulemiseks, sealhulgas kasutati ka koerte
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VANA-TORI HOBUNE Referaat Särevere Sisukord 1.Sisukord 2.Vana-torihobune 2.Tõu iseloomustus 2.Vana-torihobune 3.Vana torihobuse välimik 3.Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused 3.Vana-tori hobuse tervis 4. Kasutatud kirjandus 5. Pildid Vana-tori hobune Vana-tori hobune on just see vanatüübiline tori hobune, kellega meie vanaisad tööd tegi. Antud tõugu hobuseid on Eestis arvatavasti alles 150 isendi ringi. See on tõu püsima jäämise jaoks ilma abita väga väike arv. Selle tõttu vajab vana-tori hobune toetust kõigilt, kes hindavad meie kultuuri, maaelu ja ajalugu. Eesmärgiks peab olema, et säiliks vana-tori hobuse välimus ja iseloom, just nii nagu ta on kunagi olnud. Vana-tori tõugu hobune pole ainult Eestis ainulaadne, aga Eestis on ta ainus raske soojaverelise hobusetõug, kuid ka mujal Euroopas on seda tüüpi hobuseid vähemaks jäänud
tõekspidam- lihtne ning seda kinnisidee- ja kaitsmine kaitsmine, sed ei tohi de rahulikkus, Tammaru tavade keeruliseks elluviimi- enda edasitäitmine muuta ne tahtmise elluviimine Eesmärk Rahulik elu, Margusega Rahulik elu Tammaru tõu Tammaru tõu ilma, et teda ta abielu säilitamine säilitamine ema pärast mõnitatakse Käitumine Põgenes mets, Ässitas Kuuletus Lähtus Ajasid Tiina ära, otsustaval jooksis kogu oma elukogemustes pooldades Marit ja hetkel probleemide eest külarahva vanematele t vanu tavasid, mis
Mina valisin selle looma sellepärast, et Kokkerspanjelid on armsad ja sõbralikud loomad ja ma tahtsin nende kohta rohkem teada saada. Kokkerspanjelit tuntakse väga populaarse lemmikloomana. Ta pole mitte ainult leebe loomuga, intelligentne ja elav, vaid näeb ka ilus välja. Tal on pehme, särav ja vetruv karv ning teda võib olla päris mitut värvi. Kokkerspanjel on elav ja rõõmsameelne olend kellele meeldib seltskond. Tema rõõmsameelsust iseloomustab kõige paremini selle tõu üks iseloomulikumaid jooni - pidev sabaliputamine. Olles jahikoer ei taha Kokkerspanjel lihtsalt vedeleda. Ta on nagu sportlane, kes püsib vormis ainut pidevalt liikudes. Lähemalt tahan ma kirjeldada aga nimelt Inglise kokkerspanjelit see ametlik tõunimetus eristab seda tõugu Ameerika kokkerspanjelit keda peetakse täiesti teiseks ja üsna erinevaks tõuks. 3 1 ELUPAIK 1.1 Päritolu Spanjelite tõug on üks vanemaid tõuge maailmas
Küllaltki levinud on ka arvamus, et przevalski hobused osalesid kodustamisprotsessis. Kuid senini pole leitud jäänuseid, mis tõendaksid nende osalemist kodustamisprotsessis. Varajased koduhobused on ilmselt pärit Uuralist ja Ukrainast, see on leidnud tõestust. Kuid need hobused aga erinesid kõvasti przevalski hobustest. Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E.
.1908) mindi Toris sõjaväe tellimuse kohaselt üle ratsahobuste aretamisele, kelle eest tsaarivalitsus maksis kõrget hinda. Kohalikke märasid paaritati orlovi traavli, anglo-araabia, täisverelise ratsahobuse, idapreisi jt. täkkudega, kes paraku ei muutnud kohalikku hobust sobivaks põllutööhobuseks. Sangaste krahv Fr. G. M. v. Berg hakkas kasutama Poolast ostetud norfolk-roadsteri täkku Hetman, kelle järglasi sai kasutada nii ratsasõiduks kui ka põllutöödeks ja raskuste veoks. Tori tõu loomise III perioodil 1908...1920kinnistati norfolk-roadsterite omadusi ja kasutati nende sugulastõugu idafriisi tõugu, mis aga ei teinud tori tõurühma paremaks. Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud kaose tõttu oli hobuste arv Eestis 1920. aastaks langenud 167,5 tuhandele. Seoses maareformiga kahekordistus 1920. aastate alguses talude arv keskmike ja väiketalude arvel. Seega oli antud sotsiaalne tellimus hobuste arvu tõusuks, eriti aga universaalse
Värvustest on Euroopas lubatud must ja tumepruun (Ameerikas ka sinine ja isabella e. koorekohvivärv), roostepunaste selgepiiriliste puhaste värvimärkmetega. Märgid koonul on täppidena põskedel ja kulmude peal; kõril, kaks märki rinnal; kämblal, pöial ja käppadel, tagajäsemete siseküljel, küünarvartel ja saba all. Turjakõrgus on isastel 68 - 72 cm, emastel 62 - 68 cm (soovitav on keskmine kasv). Tõu ajalugu Tõu algusajaks võib lugeda 19. sajandi keskpaika Saksamaal Apoldas, kus Friedrich Louis Dobermann aretas omale sobiva koera ühendades ja sobitades kokku palju erinevaid koeratõuge. Dobermann on ainus saksa tõug, mis kannab oma esialgse aretaja, Friedrich Louis Dobermanni (02.01.1834 - 09.06.1894) nime. Teatakse, et ta oli maksukoguja ja lihunik, kes kõrvaltööna tegeles koerapüüdjana, kel oli seaduslik õigus kinni püüda hulkuvaid koeri
Balti kubermangudes ja Venemaal tuleb pidada Peterburi akadeemikut Aleksander Theodor von Middendorffi (1815...1894). A.T.v. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862.a. Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega pandi alus eesti punase tõu aretusele. XIX sajandil asutati arvukalt tõuraamatuid. Inglise täisverd ratsahobuse tõuraamat ilmus juba 1793.a. Eesti tõugude esimene tõuraamat anti välja 1885.a. Tõuraamatu asutamine on tõu tunnustamise aluseks. Hoopiski tähtsam on XIX sajand seetõttu, et Brno kloostris avastas Johann Gregor Mendel (1822...1884) pärilikkusõpetuse põhiseadused (1865). Mendeli katsetega loodud vundamendile kerkis 1900. aastal uus teadusharu - geneetika. 2. Aretusõpetuse areng XX sajandil W
Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi
6E+008 102 4480822 16384.9 12425.6 Total 5.5E+008 104 10646.9 9559.9 10453.3 11948.2 9740.1 10356.2 10011.2 Minu kirjeldus võrreldavate gruppide ja nende vahelise erinevuse/sarnasuse koh 10087.2 leitud arvkarakteristikute põhjal 47 EHF tõu lehma keskmine piimatoodang on 10826,38 kg. 36 EPK tõu lehma keskmine piimatoodang on 8714,49 kg, mis on 2111,89 kg võrra madalam kui EHF tõu lehmade puhul. 2 RHF tõu lehma keskmine piimatoodang on 9706,57 kg, mis on 1119,81 kg võrra madalam kui EHF tõu lehmade puhul ja nende keskmine piimatoodang on 992,08 kg võrra kõrgem RHF tõu lehmade puhul
uute tõugude kujundamine. Põhilised zootehnilised võtted on: a.) suguloomade sihipärane valik b.) paaridevalik c.) noorloomade suunav kasvatamine d.) produktiivloomade hindamine (jõudluskontroll, kontrollnuum), söötmine ja pidamine e.) tõuloomade paljundamine tõufarmides oma karja uuendamiseks ja teistele tõumajanditele või tarbeloomamajanditele andmiseks Nende võtete pidev rakendamine talu karja või kogu tõu piires paljude põlvkondade jooksul võimaldab parandada loomade tõulisust ja jõudlust ning täiustada genotüüpi. Tänapäeval kasutatakse tõuaretusviisidest kõige rohkem puhasaretust, eriti liin- ja perekonnaaretust. Liini (aretusliini, sugulasliini) moodustab ühest väärtuslikust isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärinev tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist,
16) A) Eesti hobuse aretuses kasutati 1921-37 Soome täkke, need täkud mõjutasid eesti hobust kolmel moel: a) kõrgem turi b) tõid raudjat värvust sisse c) valged märgised *a) eesti hobust lubati 1973-2000 ristata temast suuremate hobuste saamiseks araabia tõugu täkkudega *b) temast väiksemate (tk 120cm) saamiseks lubati samal ajavahemikul eesti märasid paaritada setlandi täkkudega *c) ponideks nimetatakse kuni 148 cm turjakõrgusega hobuseid 17) a) tori tõu esiisaks on norfolki-roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman b) ta on Torisse toodud Poola mõisast , ta oli Toris kasutusel 1890-aastatel c) tori tõu täiustamiseks saabusid 1937.a Saksamaalt 3 täisverd araabia täkku ning Soomest ja Peterburgist 3 soome tõugu täkku. d) eesti raskeveohobuse täienduseks toodi 1920/30ndatel Eestisse ardenni tõugu täkke. e) eesti raskeveo täiendamiseks toodi 1950-60ndtel nõukogude raskeveo tõugu täkke.
Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja: 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused...........................................
3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele veiste arv vähenenud.Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli ca 50 tuhat. Eestis rohkem kasvatatakse herefordi,aberdiin-anguse ja limusiini tõugu. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuulvate koduloomade küllalt suur rühm,kellel on ühesugune põlvnemine,välimik,majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonatingimuste suhtes.Tal peab olema kindel levila ehk areaal.Tõug peab olema isoleeritud teistest populatsioonides erinevat isolatsioonivormide kaudu.Tõud on oma arengus väga erinevates etappides. KUJUNEMINE: I etapp –toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärrgidele
l u 1 k Muna- g Toodangu- Tõu Kehama Noorlindude kehamass Liik ja tõug toodang, Tapaküpsus, päeva suund päritolumaa ss kg realiseerimisel, kg tk k e
kvaliteetne veiseliha. Veiste omadused on suuresti seotud tõugudega. ERINEVAD TÕUD Aberdiin-angus Tõug pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast ja aretust alustati 18. sajandil. Loomad on leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes, head emaomadused, head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Aberdiin-angus on keskmise suurusega tõug- lehmad 600-700 kg, pullid 1000kg. Värvuselt mustad, kuid on ka punakaspruune isendeid ja tõu üheks omaduseks on nudipäisus. Nende liha maitseomadusi peetakse parimateks, eriti tema marmorsuse pärast, mistõttu seda tõugu kasutatakse nii teiste liha-kui ka piimaveiste ristamiseks, et parandada saadava liha maitseomadusi. Limusiin Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche´l mägialadelt ja juba 17. sajandil kasutati neid nii veo-kui ka lihaloomadena. Limusiin on valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid tõuge, loomad on värvuselt kuld- või helepruunid
hobusest. Eesti hobuse juuri uurimist teeb keeruliseks asjaolu, et mets- ja koduhobuste luud on samalaadsed, ning üksikute luu leidude alusel ei saa midgi tõestada. Samas metshobuste luid on leitud tänapäeval väga vähe, mis näitab seda, et ürgset karjakasvatust ei eksisteerinud sellel ajal Eesti aladel . Kuna metsatõud alates Skandinaaviast kuni Jaapani saarteni on kõik ühte moodi, siis hobusetõu erinevate indekstide ja mõõtmete uurimine ei selgita tõu põlvenemist.(Tamsalu 2001: 7) Eesti hobusel kui ka temale saranasel tõul, soome hobune, on kahtlemata pärit Kesk-Aasiast, sest nad omavad Aasia hobusele omaseid tunnuseid nagu karvkatte värvus ja tume vööt pikuti selga.(Bellegarde 1940: 141) 3 2. EKSTERJÖÖR Eesti hobune on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikuid jooni ning ei ole üldiselt muutunud teiste tõugude ristamise teel
3. 6. 7) Täida lüngad sobiva uurimismeetodi abil. a. Kivististe ehk fossiile uurivad ______________ . (Kes?) b. _________________________ tõendite abil same uurida näiteks homoloogilisi ning taandunud elundeid. c. Saame uurida organisme ning tema kaaslaste levimist maakeral tänu ________________. d. Tõu aretamine on inimese _____________ valik. e. __________________ alusel on kõik elusorganismid biomolekulid. f. __________________ abil same uurida, kuidas looted on läbi aegade sarnanenud, ning mis on samaks jäänud/erineb. 8) Nimeta põhilised evolutsiooniteooria põhimõtted. 1. ........................................................................................................
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme
väärtuste erinevustes.varieerumine 0 ja 1 vahel. geneetiline korrelatsioonikordaja- nähtus, mille puhul ühe tunnuse muutusega kaasneb teise (korreleeruva) tunnuse muutus Mis asi on aretusväärtus? põllumajandusloomalt tema järglastele edasiantav geenide väärtus, mis avaldub järglaste keskmises toodangus tema eakaaslastega võrreldes Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretusprogrammi osadeks on: 1) tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; 2) aretuslooma põlvnemise registreerimise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord; 3) aretuslooma jõudlusandmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord;
kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. · Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus.[1] · Inimesed, kes on huvitatud ja pühendanud tõukoertele koonduvad erinevatesse kennelorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt.). Sisukord · 1 Koera põlvnemine
Daniil Bessedin PH1 Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus...............................................................................................................3 Tõu omadused.................................................................................................4 Välimik.............................................................................................................4 Ahhal-Tekiini tüüpe......................................................................................4;5 · Ajalugu......................................................................................................................6 Absent.............
tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. Jõudluskontrolli programmi tulemuste põhjal 2010. aasta kohta võib öelda, et eesti valgepealist tõugu uted olid heade sigimisnäitajatega, sest uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Viimasel kahekümnel aastal on eesti valgepealist tõugu uttede viljakus olnud kõigil aastal kõrgem kui eesti tumedapealistel uttedel. 4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon.
Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. 1)füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest 2)keemiline-anorg.üh teke,biomolekulide teke,polümeersete üh.teke 3)bioloogiline-elu areng inimeseni 4)sotsiaalne De Lamarck-1809 Zooloogia filosoofia Elu tekib isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Muutused on otstarbekohased,muutused päranduvad järglastele. Darwin-1859 Liikide tekkimisest Muutused toimuvad teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Looduslik valik, olelusvõitlus, inviduaalsed omadused EVOLUTSIOONITÕENDID: *fossiilid *vahevormide olemasolu----palentoloogilised andmed *geneetililse info võrdlus *anatoomilised võrdlused *molekulaarne *tõu ja sordiaretus *biograaafia andmed *atanismid-eellaste tunnused Homoloogilised organid- ehituse poolest sarnased organid, kuid funktsiooni poolest erinevad-jäsemeluud Mandunud elemendid-mandunud ja talituselt täh...
1. Nimi Jaanalind (ladina keeles Struthio camelus, inglise keeles Ostrich) 2. Väljanägemine Täiskasvanud linnu kaal võib küünida kuni 150 kiloni ning pikkus jääb 2-3 meetrini. Emalinnud on hallid ja väiksemad, isaslinnud mustad valgete tiivaotstega ja sabaga. 3. Elupaik Metsikult võime jaanalindu kohata ainult Aafrikas. Lähisekvatoriaalses loodusvööndis. Jaanalinnud jagatakse tõu järgi Aafrika mustaks, sinikaelaliseks ja punakaelaliseks. Sinikaelalist jaanalindu kohtame Lõuna - Aafrikas ja punakaelalist Ida - Aafrikas. 4. Eluviis Jaanalind on päevaloom. Talvel ei maga. 5. Toitumine Jaanalind on eelkõige rohusööja. Rohi ristik ja lutshernes on sobivad. Farmides antakse lisaks jõusööta, mis sisaldab ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Peale selle vajavad nad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks. 6. Sigimine
kasutama jahi, kande ja veoloomana, ^ Essenson, 1985, lk. 5. Kehatemperatuur 37,539,0°C Vererõhk 110 Peaaju mass 100 Nägemine Pilgu vaateulatus 250290° (210°) Keskmine eluiga 1012 (6070) aastat Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 210 ^ Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk. 617618 Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funksiooni kui ka välimuse osas. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusesse uue s http://et.wikipedia.org/wiki/Koer http://www.kuulovahter.ee/Portreed/09%20maal%20smokin http://f.elu24.ee/f/2008/04/24/35630t9hc08c.jpg
· Mein Kampfi kirjutamist alustas Hitler aastal 1924. kevadel vanglas. · Hitleri meelest pidi Saksamaa saama suureks,tugevaks ja jõukaks. · Aaria rass,mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslas,pidi muutuma maailma valitsejaks. · Natsionaalsotsialistide eesmärk oli nn. uue korra loomine,mis tähendas · demokraatia · kommunismi, · juutluse kõrvaldamist Natsionalistlik õpetus · Rassisilise puhtuse tagamine. · Abiellumine võõra tõu esindajatega keelati. · Vaimuhaige ja kurjategija ei tohtinud saada lapsi. · Selleeest pidid tervetel naistel lapsi rohkem sündima. · Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. · Riigivõim sai endale õiguse sekkuda õiguse inimeste ellu. Diktatuur · Loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. · Need pidid üles näitama täielikku ustavust juhile.
ka teiste alamliikide) kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera
seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õhk Lambad vajavad puhast vett joogikünast või tiigist. Pärast ute piimast võõrutamist söövad nad heina, teravilja ja rohtu Karjakasvatuse eesmärgid Lammaste pügamine Poegimisel aitamine Kariloomade kaitse Poegimine Poegimine on termin lambakasvatuses talle sündimiseks. Põllumajanduses nõuab see tihti farmeri või karjuse abistamist kliima, ute tõu või individuaalsete iseärasuste tõttu. Mõnikord ei suuda uted tallesid omaks võtta, eriti pärast kaksikute või kolmikute ilmaletoomist, sel perioodil ei tohi utte häirida. Kasutatud materjalid www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Lambakasvatus Tänan tähelepanu eest !
Klepper (hobusenärakas) kasutati taluhobuste nimetamiseks. Eesti hobust oli kasutatud viatka, admurdi hobuse parandajana. Liivimaa maapäev otsustas luua 1855 aastal hobusekasvatuse, 1856 alustas Tori hobusekasvandus. Eesti hobuse baasil hakkas välja kujunema 3 tõugu. Prooviti eesti hobust parandada araabia tõuga, mis aga ei toiminud. Ristati eesti hobust ka Soome tõugu hobusega.Norra hobusega ja ardennidega prooviti ka. Ja tori tõu aretuseks toodi Norfolk-roadster ja hunteri ristand täkk Hetman, alguses võeti rendile Torisse 1892, 1894 osteti ja 1912 lasti maha pidulikult. Tori hobuse tõug saadi tasase aretuse käigus. Isegi viletsad paaritustulemused sai suht kallilt tsaarivalitsusele maha müüa. 1917 oli mõisnike käes 58%. Virumaal isegi 71,2. Ainult Saaremaal oli 45%. Suurimad mõisad olid Pärnumaal 4261 ha maadega. Väiksemad mõisad olid Harjumaal ja Saaremaal. Eestis oli u 2200 perekonda kel oli aadlitiitel
kuidas inimsugu kõigist ülevamaks teha. Tema andis inimesele uhkema kuju kui loomadele, seadis ta nagu jumala püsti käima; ja siis läks Prometheus taevasse päikese juurde, läitis tõrviku ja tõi alla maa peale tule, mis oli inimesele palju parem kaitsevahend kui miski muu, parem kui karusnahk, suled, jõud või nobedus. "Ja nüüd sai nõrk lühiealine inimene leegitseva tule, mille abil õppis palju oskusi." Teine legend jutustab, et jumalad ise lõid inimese. Esmalt tegid nad kuldse tõu. Kuldset tõugu inimesed olid küll surelikud, kuid elasid nagu jumalad ilma mureta südames, kaugel hingepiinast ja vaevast. Viljapõllud kasvatasid vilja ilma inimesepoolse harimiseta. Need inimesed olid rikkad ka kariloomade poolest ja jumalad armastasid neid. Kui kuldne inimene suri ja hauda maeti, jäi temast järele puhas, heategev hing, inimsoo ihukaitsja. Selles loomise kirjelduses kalduvad jumalad eksperimenteerima mitmesuguste
KOERA OSTU-MÜÜGILEPING KOER Saksa lambakoer NIMI Paula ISANE EMANE × MIKROKIIBI NUMBER 7624981624 SÜNNIAEG 13.12.2009 VÄRVUS JA ERITUNNUSED Värvus vastavalt tõu omadusetele, paremal käpal must laik EUROPASSI SEERIA NUMBER EE852469782569 KOERA VANEMAD ISA NIMI Tommy MIKROKIIBI NUMBER 7793481273 SÜNNIAEG 01.01.2002 EMA NIMI Juta MIKROKIIBI NUMBER 2537189437 SÜNNIAEG 27.03.2004 MÜÜJA OSTJA NIMI Siret Püi NIMI Malle Pall AADRESS AADRESS Tehase tee 22-24 Kooli 57-2
loomade arvu vähendada. Lisaks loomade produktiivsusele suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasutada põllumaad. Eestis on seoses turumajandusele üleminekuga veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2011.a seisuga on Eestis 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine,
Kui olendeid, asju või nähtusi on mitu, siis kirjutame sõna lõppu d. Elusolendite kohta küsime kes? ja asjade kohta küsime mis? Kui sõna vastab küsimusele mida teeb? Siis kirjutame sõna lõppu b kui sõna vastab küsimusele mida teevad?, siis kirjutame sõna lõppu -vad Poolitamine 1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel viiakse järgmisele reale. va-res, pää-su-ke, tu-le, kaa-li-kas 2) Pikk või ülipikk kaashäälik lahutatakse tähtede vahekohalt. vur-rud, kan-nan, põl-lul, tup-pa 3) Kaashäälikuühendis viiakse järgmisele reale viimane häälik. vors-tid, krõmp-sub, kat-ki, varg-si 4) Ühetäheline silp sõna ees jääb rea lõppu. meie-ga, leia-me, jõua-te, laua-le 5) Ühte tähte ei jäeta rea lõppu ega viida järgmisele reale. õde, ema, meie, nõu, kaua, tuua 6) Täishäälikuühendit ei poolitata. kau-gel, mei-le, tõu-seb, tuu-led 7) Sõnaalguse kahetähelist silpi pole tavaks jätta rea lõppu. ÄRA NII POOLITA! aa-bits, ee-sel, uu-dis, o...
1.variant aretamist omavahel järk-järgult selleks ette 9. Searümbad jaotatakse valmistada. Selleks tailihasisalduse peetakse põrsad lastakse 1 kvaliteediklassidele ja esimesel võõrutuspäeval 2.9000 tailihasisalduse imema 3 korda, järgmisel 3.60% 2 korda, ja kolmandal 1 4. Algama 8 kuuselt kord 5.voorpoegimine – 9. Valge värv, sirged jalad Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida 4 variant lühikese aja jooksul ja sigade eri 1.Põhja-Ameerikas vanuserühmi peetakse 2.Hiina isoleeritult nendele 3.37-42 sobi...
ei lubatud heisata ega hoida Taani lippu, otsustasid teha protestiseast nende kultuurilise sümboli. Tõug kasvab umbes 92 cm (36 tolli) kõrguseks ja kaalub kuni 350 kg. See tõug oli ilmselt välja loodud Holsteinian'i ja Jutlandian'i rabaseast, inglise Tamworth'i seast ja Angeln Saddleback'i punase variandi seast. Protestisiga tunnistati tõuna 1954ndal aastal ja pärast viimast sündi 1968 kuulutati tõug väljasurnuks. Siiski 1984 nähti selle tõu taolisi sigu jälle. Tõuaretajate ühing jätkas protestisea kasvatamist ja registeeris ülejäänud sead. Antud sigu saab näha näiteks Berliini Zooloogiamuuseumis, Hannover'i loomaaias, Tiepark Arche Warder lähedal Kielis jt. Praeguseks on elus umbes 140 isendit kogu maailmas. Saksamaa liitvabariigi Schleswig-Holstein toetab täielikult sakslaste võidujooksu ajaga, et tõugu säilitada ka edaspidi.
Tiina on pärit vabade inimeste tõust, kes ei olnud mõisa ja kiriku kirjas vaid elasid vabalt metsade keskel. Tammarude pere on orjameelne ja alistunud. Nad on leppinud sellega, mida mõis ja kirik käsib teha. Nad on isegi omamoodi uhkedki selle üle, et on põlvest- põlve alandlikult mõisa orjanud ja jumalat teeninud. Nende tõug on kollasepäine ja sinisilmne, nad teavad oma esivanemaid kümme põlve tagasi. Alati on nad võtnud naise oma sugukonnast, et säilitada tõu puhtust. Tammarulaste mõttemaailma kajastab kõige paremini vanaema. Mari on samasugune nagu teised pereliikmed, ta sarnaneb nendega nii välimuselt kui ka mõtetelt. Oma armastuse eest võitleb ta alatute võtetega, süüdistades Tiinat libahundiks käimises. Margus on oma pere laps. Ta on küll vastuvõtlik Tiina ilu ja teistmoodi mõtete suhtes, kuid ei suuda kaitsta teda alusetute süüdistuste vastu, Margus on alalhoidlik, ta ei näe võimalust väljaspool perekonda (ühiskonda) elamises.
töös. Tööloomad on hobune, eesel, muul, ja kaamel, mõnikord ka härg. Euroopas hinnatakse veojõudu peamiselt hobustel. Veojõuks nimetatakse jõudu, mida loom peab rakendama veetava objekti liigutamiseks. Veojõud oleneb kõige rohkem hobuste kehamassist, kuid on tingitud ka suurusest, lineaarsetest mõõtmetest, konstitutsiooni iseärasustest, närvisüsteemist ja vereringeorganitest. Samas kõigub veojõud tõu ja isegi ühe isendi piires palju. Normaalne veojõud on 13-15% isendi kehamassist ja maksimaalne 70-80% kehamassist, kuid võib ületada ka 100% .Kehamass on suuresti sõltuv kasvatamise tingimustest, kuid sellele aitavad kaasa päritavad eeldused. Põhilisteks vigadeks on jalgade probleemid, mis vähendavad veojõudlust. Valides tugevama ehitusega ja lihaselisemad loomad saame suurendada järglaspõlvkonna veojõudlust. 2.Eksterjöör
*Veisekarja taastootmine-karjast väljaläinud loomade asendamine noorloomadega Kui mullikas poegib, kantakse ta noorloomade arvelt ära ja kantakse põhikarja arvele. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Jõudlus on looma võime toota teatud keskkonnatingimustes mingit toodangut (näit. piim, liha, vill, munad jne) Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus; PIIMATÕUD *EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) – aretatud kohaliku tõu ristamisel hollandi mustakirju tõuga (parandaja tõug). Kuna hakati kasutama USAst imporditud Holsteini tõu spermat, siis kannab nüüd nime EHF. Lehmade tunnused paranesid. Eesti mustakirjute lehmade osakaal kõige suurem. *EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) – aretatud kohaliku tõu ristamisel angli(Saksamaa) ja taani punase tõuga. Hiljem ameerika šviits ja punasekirju holstein. Moodustavad Eestis 1/3 veiste koguarvust. *EESTI MAATÕUG (EK) – aretatud lääne-soome tõugu kasutades
Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Mardikalised Sugukond: Poilased Liik: Kartulimardikas ...
13)Autofirma tegevjuht Matthias Müller teatas, et nende omanikul Volkswagenil ei ole mõtet saata Le Mansi 24 tunni võistlusele nii Volkswagenit kui ka Porschet. 14)Tänavune orkaanihooaeg on aktiivsuse tipul: Atlandi ookeani idaosas kogub jõudu troopiline torm Lisa ja tohutult suurte mõõtmetega orkaan Igor on muutunud Kanadat ohustavaks parasvöötme tormiks. 15)"Venemaad ootab ees "ehtne vene talv" pikkade külmaperioodidega" teatas Aleksander Frolov. 16)Tori tõu täkk Preester. 17)Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer Eesti talukoer kahe alaliigiga:Valve- ja õuekoer Muri ning Karjakoer Krants. 18)Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1915. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957.aastal. 19)Euroopa Kontrollikoda koosneb 15 liikmest.
Raamatu nimi oli "Mein Kampf" Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine. Esimene köide anti välja 1925a ja teine köide 1926a. 1933a.toimus Riigipäevahoone põleng. Süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai erakorralise volituse kehtestada üheparteisüsteemi. Kõik erakonnad saadeti laiale peale NSDAP. Keelati ka ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse. Riigipresidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti. Abiellumine juudi kui võõra tõu esindajaga keelustati. Järgiti et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Tervetel ja tugevatel inimestel pidi rohkem lapsi sündima. Riigivõim sai õiguse sekkuda inimeste eraellu. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Juutide valduses old pangas, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. 1935a. Jõustsu mitu seadust millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Enamus juute lahkusid Saksamaalt. Kes ei jõudnud seda teha saadeti surmalaagrisse.
Praeguseks on selge, et looduslik valik on põhiline jõud, mis muudab alleelide sagedust populatsioonis ja viib liikide evolutsioneerumisele. Nagu juba Darwin täheldas, sünnib populatsioonis rohkem järglasi, kui keskkond võimaldab ning osa isendeid hukkub. Järglaskond on geneetiliselt mitmekesine, mis avaldub nende fenotüübilises erinevuses. Seetõttu on osal järglaskonnast suuremad eeldused ellu jääda ning paljuneda kui teistel. Seega suureneb populatsioonis edukama genotüübiga isendite osakaal ning väheneb vähemedukate oma. Looduslik valik saab toimida suvalisele päritavale tunnusele, mis väljendub indiviidi fenotüübis. Looduslikul valikul on kolm erinevat viisi, stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik, mida mööda valik võib toimuda ning nendel viisidel on populatsiooni jaoks erinevad tagajärjed. Stabiliseeriv valik säilitab liigid ja kohastumused süvenevad. Selles valikus olulisemad protsessid säilivad, sest keskkond ei muutu. Stabili...
laugjas, kuklakühm hästi kõrge Tuhakoer – kolju on sarnane pronksi- ja sookoera omaga Spanjel Šoti lambakoer e. collie Koerte artus Maailmas on üle 400 koeratõu 20 populaarsemat moodustavad peaaegu pool kõigist tõukoertest Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena Nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut Aastasadae jooksul toimuvad muutused ka tõu siseselt Koerte aretus Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks Valitsejad aga tahtsid koeri, kel on ilus kuju ja temperament – tulemus dekoratiivkoerad Tänapäevane tõuaretus põhineb tõustandarditel Koerte aretus Eestis 1891 toimus esimene tõukoertega seotud tegevus Eestimaa Jahisõprade Seltsis 23. juuli 1929 asutati Eesti Kennelklubi 1944-1955 tegutses Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühing, kelle kanda võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
