Nimetu (0)

Aretusõp. Ajal. Kuni 1900- Avicenna ,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus .bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud šorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine. Lamarck -evolutsiooniteooria. Graaf -ovulatsiooniprotsess. Aristoteles -loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi. Leeuwenhoek -avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid .Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon-ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme. leiutati siis ka mikroskoop 17 saj. Wolff -pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonigeneetika .Johannsen- puhaste liinide teooria.hardy ja Weinberg -geenide sageduse ja geneetilise tasakaalu seadus.populatsgen. panid aluse Wright, Fisher ,Lushi, Robertson ,Johannson.Aretusõp. Areng Eestis-veisekasvatus,jaan Mägi-põllumaj.loomade söötmine, alustati veiste märkimist tõuraamatusse. Aarne Pung-tõuveiste kehaehitus .Loomade taltsutamise ja kodustamise põhimõtted-taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad(loomaaedades)ja tihti dresseeritud loomad, kes ei ole päris hästi kohanenud inimese poolt loodud tingimustega ning seetõttu harilikult ei sigi.kodustatud loomad on inimese poolt tehtud uute tingimustega kohanenud loomad,kes jäävad hätta ilma inimeseta. Nad sigivad inimeste juures ning annavad erinevat toodangut,olenevalt siis arenemise eesmärgist.Kodustamise aeg ja kohad-kodustamine algas üldse 12000-10000e.m.a. esmalt koer,lammas ja kits kodust. U. 9000ema.siis siga,koduveised,kõige hiljem hobune. Loomad kodustati kõige vanemates piirkondades:Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia.Indias ja Hiinas seebu ,siga, kana ,veisgaur,hobune, eesel .Kesk-ja Lõuna Am. Laama,merisiga,muskuspart,alpaka, kalkun .Veise-ja lamba ulukeellased ning sugulased-veiste perekond: veised ,jakid, piisonid ,kaguaasia veised. Lambad -ulukeellased jagunevad kahte tüüpi-mufloonilaadsed ja agalilaadsed.euroopas elab esimene. Arkari ja Arhaari on lamba ulukeellased,kellest põlvnevad rasvõnnar ja rasvasabalambad.Hobuse ja sea ulukeellased ning sugulased-koduhobused põlvnevad tarpanist,sest neil on kromosoomiarv 2n=64. Euraasia uluksiga on levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas,temast põlvnevad Euroopa lühi-ja pikakõrvalised sead ning osad Põhja-Hiina sead.T-test-2üldkogumi või tunnuse keskväärtuse võrdlemineKorrelatsioonanalüüsi kasut.-eesmärgiks valida välja väärtuslikumad loomad järgmise põlvkonna vanemateks,kelle järglased suurendavad karja.valiku efektiivsus on suurem,kui pärilikkusel on suurem osa tunnuse variatsioonis. Tunnustevaheline seos-r=-1....+1. Koefitsient näitab seose tugevust ja suunda.jaguneb ka fenotüübilisex ja genotüübil.Regressioonanalüüsi kasut-kui palju muutub teine tunnus siis,kui esimene temaga seoses olles muutub 1 võrra. Päritavuskoefitsient-valem h2=g2/2p näitab,mil määral erinevused isendite genotüüpides peegelduvad nende fenotüübi väärtuste erinevustes.varieerumine 0 ja 1 vahel. Sugulus -jainbreebingukoef.-suguluskoef.-üx loom on teise eellane. Tõenäosus,et 2 isendit omavad mingi geeni koopiaid ,mis on sarnased hiljutise ühise päritolu tõttu. Inbreeding.-näitab.kui palju vanemate heterosügootsust on kaduma läinud. Fx=0,5n1+n2+1Eri tootmistüübile omane kehaehitus-piimaveis-kuiva kolmnurkse keha,õhukese naha,vähese raskoe ja hõreda karvkattega.lihastik tagasihoidlik .hästi väljakujunenud seede-, vereringe -ja hingamisorganid,mis võimaldavad kiiret ainevahetust.on ka sigimis-ja piimaorganid hästi arenenud ning tagavad suure piimatoodangu.Lihaveis- toore kehaehitusega,paksu tihke nahaga,massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga, jämedate jalgade ja suure peaga. luustik peenem kere on sügav,lai. ainevahetus aeglane.piimaorganid vähearenenud.Tööveis-ka toore kehaga ,paksu naha,massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga,suure pea ja jämedate jalgadega.nahk kaetud tugeva pika karvaga.rasvkudet vähe.ainevahetus keskmisel tasemel,mis laseb loomal rasket tööd teha.Interjöör-looma organismi organite,kudede ja organsüsteemide ehitus, funktsioon ja maht.luustik,lihastikLoomade mõõtmine ja tähtsamad mõõtmed-mõõtekepp, sirkel ,mõõtelint(kõrgus-,laius-,pikkus,sügavus-ja ümbermõõt)Välimiku hindamise põhimõtted-silmajärgne hindamine,mõõtmisega ja pildistamiselVeiste välimiku lineaarne hindam .-kehtestatud INTERBULLI poolt, et lineaarselt peab olema hinnatud min. 12 keharegiooni või tunnust. hindamismeetod seisneb selles,et igat tunnust vaadeldakse sõltumatult teistest ja määratakse kehaosa asukoht hindamisskaalal.Kasvu ja arengu etapilisus-Ilooteline periood:idulasperiood,eellooteperiood,looteperiood lootejärgne periood:vastsündinuperiood,piimaperiood,sugulise küpsemise periood,täiskasvanuperiood, vananemis -ehk raukumisperioodKasvu ja arengu seaduspärasused-rohusööjate järglased on hästi arenenud. Lihasööjate,näriliste ja kõikesööjate järglased sünnivad individuaalse arengu varasemal etapil,ka luud on lühemad.maliganov:organid,mis kasvavad aeglaselt looteperioodil,kiiremini lootejärgsel jas vastupidi.ta uuris ka ema söötmistaseme ja haiguse mõju loote kasvule.täheldati,et rohusööjate järglane on ema mittesöötmist sündides väike ja lühikeste jalgadega. Puuduliku söötmise või haiguse korral teatud kasvuperioodil mõjutab enam nende luude ja organite arengut,mis sel perioodil peax hästi kasvama.Varavalmivus ja kautamisiga- varavalmivus on loomade omadus areneda ja kasvada kiiremini,kui sellele liigile omane.siis on võimalik looma varakult kasutada järelkasvu ning piima,liha ja muu toodangu saamiseks,ilma,et see mõjux halvasti looma elutegevusele ja edasisele arengule.neil on väiksem pea,laiem kere,ümarad roided ja lühemad jalad kui hiljavalmivatel loomadel.neil vahetuvad hambad varem,lihaste ja rasvkoe kasv on kiirem.neil on inensiivsem ainevahetus.loomade eluiga ja majandusliku kasutamisiga ei lange kokku.harilikult on esimene pikem kui teine.nt veiste eluiga 20-25a.,lehmade kasutusiga 8-12a.Põllumaj.loomademärgistamine-kõrvamärk(veised,sead,lambad,kitsed,karusl.),kirjeldamine( hobused ,mesila-sed,põllumaj. Linnud), elektrooniline keep.lisax tehakse veel tätoveerimist,sälkimist,rõngastamist,külmutamist või nr põletamist.Jõudluskontrolli põhimõtted-jõudluskontrolli alusel arvutatakse veiste jõudlusnäitajad ja aretusväärtusVeiste jõudluskontrolli läbiviimine-kohustuslik aretus-ja tõukarjades, soovitav tootmiskarjadele. kontrollis kõik karja veised,on märgitatud ja põlvnemine registreeritud.Sigade jõudluskontrolli läbiv.-db-Planeri programm tegelikult on seafarmi majandamisprogramm,võimaldab ainult farmis ka sugusigu hinnata.Piimajõudluse mõiste ja mõõtmine- piima-,rasva-ja valgukogus;rasva-,valgu-jalaktoosisaldus.SRA,bakterite arv,ammoniaagisis.,min. 3 kontroll-lüpsi,305 päeva jõudlus,aastajõudlus,eluajajõudlus.piimajõudlus-määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi, kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust.Nuumajõudlus- lihaveiste ja sigade nuumajõudlust hinnatakse aretusfarmis või katsejaamas.hinnatakse massi-iivet,kasvukiirust,toitumust, kehamassi ,söödaväärindustLihajõudlus-hinnatakse tapa ehk rümbamassi,tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.oleneb loomaliigist,toitumusest, vanusest ,tõust ja sugupoolest. Jaguneb-nuumajõudlus ja lihajõudlus kitsamas mõttesLiha kvaliteedi hindamine-DFD liha-tume liha,kaasneb rida tehnol. ,majanduslikke ja organoleptilisi probleeme. PSE-hele liha,vesine pH on tähtis liha omadusMunajõudluse hindamine-hinnatakse munade arvu ja nende kogumassi (munamassi)järgi aastas linnu kohta.Villajõudluse hindamine-hinnatakse kvaliteedi ja koguse alusel. Aastane saastavilla(pesemata villa)toodang määratakse pärast pügamist.saadakse puhasvill. Villa peenus on villkarva keskmine jämedus,mis määratakse kindlaks mikroskoopiliselt villkarva mõõtmisega. Villa pikkus on tehnoloogiliselt seisukohalt tähtis villa omadus, mis määratakse kindlaks joonlauaga.Tööjõudluse hindamine-hinnatakse liikumiskiirust sammus ja traavis,koorma raskus sõltub hobuse kehamassist.Aretusväärtus,selle hindamise komponendid-aretusväärtus on looma vanemate väärtus. Aretusväärtuse eesmärgix on määrata nende geenide toime,mis pärandub järglastele ning suurendada põllumaj.loomade ja lindude reaktsioonivõimet. Aretusväärtuse üheks komponendiks on iga tunnuse majanduslik väärtus,mis enamasti väljendab toodangu hinda hetkel või tulevikus.Veiste aretusväärtuse hindamine-põlvnemisindeksina-eellaste aretusväärtused.piimajõudlus- SPAV järgiSigade aretusväärtuse hindamine-täiskasvanud sigu ei mõõdeta ega kaaluta. Andmed JKK-s aretusväärtuse arvutamine BLUPmeetodil. Hinnatakse küljepeki paksus,seljapikimalihase läbimõõt,arvutatakse tailihasis. Valikuedu -R=h2*i*p/L standardhälvetes väljendatakse valikuedu sel juhul,kui tahetakse võrrelda kahte erinevat populats. Millel on sama suur standardhälve,kuid erinev keskmine tase.absoluutühikutes,kui püütakse selgitada saadud tulemusi mittegeneetikutele nagu talunikud.Puhasaretus ja sugulusaretus-kasut. Popultsiooni ehk tõusisest geneetilist varatsiooni.arvestatakse nende kehaehitust,mis peab olema vastupidav ja jõudlus ületama tõu keskmist. Vanemad ei või olla lähissuguluses.biotehnol. meetodite kasut. Võimaldab parimate tõuloomade geene levitada kiiresti.tõuloomade stabiliseerimine.Sugulusaretus-Rxy=0,5n1+n2 n1 näitab ühise eellase kaugust põlvnemistabelis X loomal ja n2 Y loomal.mida kaugemal eellane,seda madalam sugulus.Liin-ja perekondaretus-see on tõusisene struktuur,mis on vajalik et lihtsustada aretustööd,selahulgas paaridevalikut.Ristamise teoreetiline põhjendus ja eesmärk-suureneb järglaste heterogeensus,mis on seda suurem,mida enam vanemaid teineteisest geneetiliselt erinevad.ristandid on tugevamad,suurem vastupanuvõime haigustele,eluvõime ja kasvukiirus,parem sigivus .Tarbe-ja vahelduvristamine-tarberistam.-lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasut. Tarbeloomadena,järglasi ei võeta.ristandid on kiirema ainevahetusega ja kasvuga,nt eestis oli juba eesti peekoni ja suure sea vahel ristandsead.eesmärgix tarbeloomade,nuumloomade tootmine. Vahelduv ristam.-kasut. Kahte või kolme tõugu,sarnane tarberistamisega.Sisestav-ja vältav ristamine -sisestav ristamine-nt teksel suurendas eesti valgepealise lambatõu tapasaagist ja lihavorme.skeem-A*B->AB*A,kus A on parandatav ja B parandaja.vältav-hakatakse parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma ja parandatakse niimoodi tõuge.Uudikristamine-uue tõu loomiseks on vaja luua uus tõug,siis valitakse 2 või enam lähtetõugu. valikul arvestatakse,et lähtetõugude tunnused annaksid sobivat kombinatsiooni.et aendada eelkõige kehasehitust ja jõudlusomadusi.Hübridiseerimine veise –ja seakasvatuses-veisekasvatus- veis *seebu-kasut. Kõige sagedasemalt,ssis veis*piison ja veis*jakk.Sigadel-metssiga*kodusigaHübridiseerimine hobuse-ja lambakasv.- hobustel -hobune*eesel=muul, hobune*sebra lmmastel-mufloon*argalTõuraamatud-inglise täisverd ratsahobuse tõraamat,šorthorni tõug,orlovi traavel ,hereford,saksa mustakirju,hollandi mustakirju,taani punane,eesti veisetõud,ameerika holstein-friisOhustatud tõud-kui emasloomade arv on