Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aretusõpetuse kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900
    William
    Harvey
    (1578...1657)-
    Hüpotees: elusorganismid arenevad munast , mida elustab
    isase seeme .
    Sellega
    tehti lõpp hüpoteesile, et elu tekib ise.
    Antony
    van Leeuwenhoek (1632... 1723 )-
    Avastas
    aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed ,
    sealhulgas spermid . Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku.
    Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua
    teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste
    ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja
    Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist.
    Sellega
    algas eesti punase tõu aretus .
    Itaallasel Lazzarro
    Spallanzanil õnnestus
    esmakordselt 1780 KS
    teel tiinestada
    emane koer ja sündisid elusad kutsikad .
  • aretusõpetuse areng XX sajandil
    1997
    – Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene
    täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja
    Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil
    jaapanlased Nakase ja Nishikava
    graanulimeetodi ja prantslased Robert
    Cassau
    juhtimisel kõrremeetodi.
    Mõlemad meetodid on kasutusel ka tänapäeval.
    Kunstliku
  • Vasakule Paremale
    Aretusõpetuse kordamisküsimused #1 Aretusõpetuse kordamisküsimused #2 Aretusõpetuse kordamisküsimused #3 Aretusõpetuse kordamisküsimused #4 Aretusõpetuse kordamisküsimused #5 Aretusõpetuse kordamisküsimused #6 Aretusõpetuse kordamisküsimused #7 Aretusõpetuse kordamisküsimused #8 Aretusõpetuse kordamisküsimused #9 Aretusõpetuse kordamisküsimused #10 Aretusõpetuse kordamisküsimused #11 Aretusõpetuse kordamisküsimused #12 Aretusõpetuse kordamisküsimused #13 Aretusõpetuse kordamisküsimused #14 Aretusõpetuse kordamisküsimused #15 Aretusõpetuse kordamisküsimused #16 Aretusõpetuse kordamisküsimused #17 Aretusõpetuse kordamisküsimused #18 Aretusõpetuse kordamisküsimused #19 Aretusõpetuse kordamisküsimused #20 Aretusõpetuse kordamisküsimused #21 Aretusõpetuse kordamisküsimused #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sigrid sild Õppematerjali autor
    Osad küsimused on vastamata.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    28
    docx

    Aretusõpetuse vastused

    tõestamaks kumbas asub tegelikult organismi alge. Georges de buffon (1707...1788) Töötas välja prantsusmaal ristamismeetodi koduloomade väärtuse parandamiseks.Caspar Friedrich Wolff (1733....1794) alles XVIII sajandi lõpus tekkis epigeneesiteooria ehk pärastkujunemiseõpetus.Robert Bakewell (1725....1795) pole kirjutanud oma aretustöö meetoditest, aga tema osavõtul aretati kolm loomatõugu, kes eksisteerivad tänapäevalgi. Eriti tähtis aretusõpetuse arengule oli XIX sajandi II pool. Valiku ja liikide kujunemise teooriale andis väga palju Charles Darwin (1809...1882), kes üldistas oma paljude ekspeditsioonide tulemused seaduspärasustena teosesse "Liikide tekkimine" (1859). Väljapaistvaks aretuse teoreetikuks ja tõuloomakasvatuse organisaatoriks Balti kubermangudes ja Venemaal tuleb pidada Peterburi akadeemikut Aleksander Theodor von Middendorffi (1815...1894). A.T.v

    Aretusõpetus
    thumbnail
    3
    docx

    Nimetu

    Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    158
    pdf

    Veisekasvatuse alused

    .................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ............................................................................................................................................... 5 2. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS .....................................................8 3. VEISTE ARETUS ....................................................................................................................9 3.1. VEISETÕUD........................................................................................................................................................................ 9 3.1.1. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE................................................................................................................................ 9 3.1.2

    Põllumajandus
    thumbnail
    26
    doc

    Hobusekasvatuse loengud

    Venemaal traavlikasvatus XIX saj. 90 aastatel toodi ameerika traavleid. 1948 iseseisev tõug. Orlovi traavel ­ peetakse üheks maailma ilusamaks hobuseks, harmooniline kehaehitus. Suurem pea, pikk kael, kõrge turi, selg-laudjas-laiad, kuivad jalad. Hiljavalmiv tõud- aborigeensed tõud, kuid erandiks orlovi traavel(kasv lõppeb 4-5a), kuna hiljavalmiv siis on ta pikaealine, halli on 52%, kõrvid 22%. Loodi alguses postiteenistuse ja sõjaväe jaoks Venemaal. Hrenovoje hobusekasvanduses hakkas aretus peale. 1776 toodi ostrovi kasvandusse araabia ja türgi hobuseid ja nende hulgas oli täkk Smetanka. 1778 a. Smetanka x taani mära = Polkan I x hollandi mära = Bars I(propotsionaalse kehaehitus, kiire ja jõuline traav). Bars I sai orlovi asustaja(1/2 hollandi, ¼ araabia, ¼ taani verd). Bars I lisati araabi täisverelise verd, kasutati inbriidingut et omadused kinnistuksid(tulemused võivad olla ettearvamatud). Vene Traavel ­ aretuses oli 3 perioodi

    Hobusekasvatus
    thumbnail
    22
    docx

    Veisekasvatuse kordamisküsimused

    1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele veiste arv vähenenu

    Looma kasvatus
    thumbnail
    14
    doc

    Veisekasvatus

    VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baali kari

    Loomakasvatus
    thumbnail
    14
    docx

    Veisekasvatuse kokkuvõte

    Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub. Aasia pühvl

    Loomakasvatus
    thumbnail
    13
    doc

    Valiku põhiparameetrid

    Eesti Maaülikool Mihkel Raudsepp Liha-ja piimatehnoloogia II kursus Valiku põhiparameetrid Referaat Juhendaja: E. Orgmets Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus............................................................3 1.Jõudlus....................................................................4 1.1Piimajõudlus................................................4 1.2Lihajõudlus.................................................4 1.3Villajõudlus................................................5 1.4Munajõudlus................................................5 1.5Veojõudlus.................................................6 2.Eksterjöör............................................................6 2.1Pea...........................................................7 2.2Kael.........................................................7

    Aretusõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun