tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel 7. Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse 8. Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajustub unenägudes ja võib põhjustada haigusi; Freudo poolt on oluliselt mõjtanud kogu 20.sajandi kultuur
KOHEVAD LAMBAD Kodulammas on nõrga kehaehitusega: keha raske, jalad peened ja nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat v...
Villa kasvu mõjustab ka uttede paljupoegisus. KLIIMA MÕJU · Kliima ja aastaaegade mõju villa kasvule võib täheldada kõigil lambatõugudel, eriti aga jäme- ja pooljämevillalammastel, kellel igal kevadel esineb villkarvade vahetus ehk nn. karvaheide.Villa kasv on intensiivsem suvel ja sügisel, eriti siis kui lambad viibivad heal karjamaarohul. · Tugev päikesepaiste ja palavus mõjub lammaste villakasvule negatiivselt. Põuaajal on lammastel karjamaasöödast puudus, villakasv pidurdub ja villasse koguneb rohkem tolmu ja prügi. Talvel mõjutavad villa kasvu ja omadusi peamiselt lauda sisustus ja mikrokliima. TÄNAN KUULAMAST !
ka põldude ääres, järvede-jõgede ääres jahiretkedel. Hunt on sadakümme kuni sadakuuskümmend sentimeetrit pikk, ning võib kaaluda kuni viiskümmend kilogrammi. Saba võib olla kolmekümneviiest sentimeetrist kuni viiekümne sentimeetrini. Hunte on 1997. Aasta loetluse põhjal 150 – 200 isendit. 2009. Aasta seisuga on Eestis hunte 270. Miks hunt on metsade peremees? Ta peab silmas, et kitsi palu ei saa või jäneseid ning vahest hoiab silma peal ka lammastel. Hundil vaenlasi pole, on ainult inimene. Karu hunt ei karda, ta saab karu eest ära.
Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada. Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima.
Müeliin Teemad Mis on müeliin? Ehitus Funktsioon Häired Haigused Humaanmeditsiin Veterinaarmeditsiin Diagnoos ja ravi Kasutatud kirjandus https://5.imimg.com/data5/RU/SE/MY-897018/single-500x500.png Mis on müeliin? Tugevalt venitatud ja modifitseeritud lipiidse ja valgulise koostisega plasmamembraan, mis ümbritseb närvi aksonit Müeliinsed membraanid pärinevad: Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon Tagab kiire ja efektiivse impulsi ülekande Elektriline isolaator Hoiab ära depolarisatsiooni neuronis Hoiab elektriimpulsi närvikimbus ...
arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tapetakse u 6-8 kuu vanuses, kehamassil 42-45 kg. 2. Kerged talled Vahemereäärsed riigid. Tallesid kasvatatakse 3,5 kuud, tapaeelne kehamass on 22-25 kg Lammaste lihajõudluse hindamine Saame hinnata kas elusatel lammastel või siis tapajärgselt erinevate lihajõudlusnäitajate järgi. Lihajõudluse hindamine elusalt: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures - 1 punkt väga lahja - 2 punti lahja - 3 punkti hea toitumus (soovitud) - 4 punkti rasvane - 5 punkti väga rasvane Toitumust võib hinnata noorlammastel tapaküpsuse määramiseks. Kui lammas on 3p toitumusega, siis on ta tapaküpsuse saavutanud
d) Antikehi ei moodustu, kaitsesüsteemid ei rakendu, haigust on üliraske diagnoosida (valdavalt surmajärgselt alles) e) Tõvestavad valgud on denaturatsioonile eriti vastupidavad, taluvad hästi keetmist, ülerõhku kuumutamisega, etanooli, UV-d. Priionhaigustesse surnud inimeste ja loomade laibad tuleb põletada. f) Haigus ei tunnista liikidevahelisi biobarjääre, levib ühelt liigilt teisele. Lammastel oli alguses 15-16. sajandil skreipi, tiirutas enne surma ümber on telje, kuni suri krampides. Tapasaadustest tehti loomasööta, mis jagunes karusloomadele (naaritsatele) ja veistele, kellel tekkis hullulehmatõbi. Veistelt läks see edasi inimestele, tänu brittidele, kes sõid ajutoite. Inimeste surmajuhtumeid aastas 30 - 40. Haiguse peiteaeg väga pikk, kuni paarkümmend aastat. Haigestumise viisid 1
Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Suffolki tõug, pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn dauni tõugu kuuluvaks (Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksforddauni, hämpsirdauni, dorsetdauni ja sautdauni tõugu lambaid. Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega
Prioonid Prioonid ehk priionid (mittesoovitav eestikeelne vorm prion) (tuleneb inglisekeelsest protein infectious (infection) particles) on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Haiguse avastas ameeriklane Stanley Prusiner, mille ees sai ta 1997. aasta Nobeli preemia. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel: skreipi (inglise scrapie) lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk "hullu lehma" tõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus - spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel. Prioonhaigused
VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED AUTOR: Marten Mihkelsoo PM1B 2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel, kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumine on looma liigiti erinev. Veised mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt
jalutusalale . Enamasti söödetakse neile heina, Tarad peaksid olema kuni 120cm , kuna kitsed hüppavad väga kõrgele. Kitsede poegine Ka neil on vaja individuaal sulge. Talled peaksid saama ternest vähemalt 2-3 h peale poegimist hiljem pannakse nad koos rühmasulgu kus nad on kuni võõrutamiseni Talledel on kas jootmine või imetamine Paaritada võib ka 10 kuu vanuselt sokk on kastreeritud sikk ehk kastreeritud isaskits Kitsedel heinamaa kõrgus 8-15 cm lammastel 4-8 cm , Elektriaia kõrgus on 90-100 cm . Võidaks kasutada ka võrkaedu.
Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega. Eesti vastlapäevakombestik Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Eesti vastlapäevakombestik Mõnedes paikades oli kombeks ühiselt valmistada Metsik õlgedest inimesekuju, millele riided (vaheldumisi üks aasta naise, teine aasta meheriided) selga pandi. veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima. Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud
arusaamaga elust. Viirused ei levi kogu aeg, vaid hooti ja seega on oht väiksem haigestuda. Lisaks on ka viiruste vastu erinevad vaktsiinid. Kui meil on immuunsussüsteem korras, pole ka kartust, et nakatume mõnda haigusesse. Ka priionite - viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad - tõttu võivad tulla erinevad tapvad haigused, aga ka need ei tule nii kergelt. Prioonid põhjustavad imetajatel mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi: skreipi lammastel, veistel käsnjas ajuhaigus ehk hullulehmatõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Kui juba oleme nakatunud siis enam pääsemisvõimalust ei ole ja see teeb selle haiguse väga ohtlikuks ning neid ei ole võimalik avastada koheselt, peiteaeg on väga pikk. Inimestel levivad sedatüüpi haigused tavaliselt perekonniti ja erinevalt mõnedest viirustest , mida on võimalik tappa kindla raviga on priion haigus on suutnud jääda vastupidavaks
Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Villa kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, ...
Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti Rasvadel on minu elus väga tähtis osa. Rasvad on meie organismile sama tähtsad kui valgud või süsivesikud. Nagu ka valkude või süsivesikute liigne tarbimine, võib ka liigne rasvade tarvimine meie organismile probleeme tekitada. Ülekaalulisus, erinevad haigused jne. Sportlastele on rasvade
FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus arusaam ajast ja ruumist Dmitri Mendelejevi keemiliste elementide tabel Albert Einstein üks kõigi aegade suurim teadlane ja mees kes muutis täielikult teaduslikku mõtteviisi ARSTITEADUS: Avastati et haiguste põhjustajateks on bakterid Louis Pasteur tekitas lammastel nõrgestatud baktereid süstides immuunsuse Lähtudes Pasteuri põhimõtetest on välja töötatud mitmeid vaktsiine raskete haiguste vastu 19. sajandi keskpaigast tänaseni on inimese keskmine eluiga kahekordistunud Louis Pasteur tänu temale on loodud mitmeid vaktsiine, mis päästavad inimese elu PSÜHHOLOOGIA: Sigmund Freudi teosed, mis muutsid põhjalikult kujutlust inimese hingeelust. Freud näitas et inimese alateadvus mõjutab tema käitumist ning võib
Lambakasvatus on praegu muutunud väga populaarseks loomakasvatusharuks. Järjest rohkem tekib juurde inimesi, kes sellega 8 tegelevad. Statistikaameti andmetel on Eestis 2014 aasta seisuga 384000 lammast nendest 3000 kasvatatakse Põlvamaal. See on majandusharu, millel on tulevikku, kuna kvaliteetset toorainet vajatakse igal ajal. Turu analüüs Praegu 2015 aasta seisuga on lammaste kokkuostuhind alla 12 kuu vanustel lammastel 3,85 €/kg ja muudel lammastel, sinna kuuluvad siis vanemad lambad 2,20 €/kg. Otse lihamüügist saaksin ma küsida palju kõrgemat hinda ehk siis turuhinda. Lambaliha maksab praegu 9 €/kg, kuid see on pidevalt muutuv. Sihtturg Minu ettevõttele lähedal asub Otepää lihatööstus, kellele ma kavatsen hakata oma toodangut müüma. Selle ettevõtte lähedus muudab ka toodangu transpordiga kaasnevad kulutused väiksemaks
alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajustub unenägudes ja võib põhjustada haigusi; Freudo poolt on oluliselt mõjtanud kogu 20.sajandi kultuur Arvukad leiutised ja avastused side-ja liiklusvahendite ning fotograafia vallas Graham Bell-ameerika teaddlane 1876.a
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja ...
· Nii on noortel veistel rasv valge, vanadel aga kollane · Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge Luukude: Luud jagunevad kuju järgi: 1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest Luude osakaal: · veistel 7-32% · sigadel 7-13% · lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha · vasikaliha · sealiha · lambaliha · ulukiliha · küüliku/jäneseliha · linnuliha (kodu ja metslinnud) Veiseliha · Veisetõuge on mitusada, toiduks kasvatatakse umbes 30 tõugu · Lihakvaliteet oleneb looma vanusest ja tema kasvutingimustest · Mida vanem loom ja rohkem liikunud (tööd teinud), seda vintskem on ka liha. Veiseliha liigitus: · Piimavasikaliha (14päeva kuni 4 nädalat)
Ligi 90% eri sugu kahe- munaraku kaksikvasikana sündinud lehmikutest on friimartinid. Friimartinismi phjuseks on eri sugu kahemunaraku kaksiku koorionite liitumine ja veresoonte anostomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Friimartinism on seotud H-Y antigeeniga, ehkki mitte kik kimäärsed isendid ei ole friimartinid. Friimartinit iseloomustab vererakkude kimäärsus. Ta gonaadid on maskuliniseerunud, isend on sigimatu. Esineb veistel, lammastel, kitsedel, sigade Friimartinismi tagajärjed: 1) isasele kaksikule: suguorganid on morfoloogiliselt normaalsed, siiski sageli sigimisvime langus, mille phjuseks on madal sperma tihedus ja vähene liikuvus. 2) emasele kaksikule: Friimartini kujunemine. Suguorganite alaareng on erineva raskusastmega. - Enamasti koosneb üks vi mlemad munasarjad nii munasarja kui testise koest (ova-testis). - Munasarjade asemel võivad olla miniatuursed testised.
Traditsioonideks oli maarjapuna joomine, peeti vahet heinateol ja tehti tuld. Inimesed puhasid sel päeval. Samuti korjati värviliste õite või lehtedega taimi, näiteks rukkilille ja kõrvenõgest. Inimesed värvisid nende taimedega lõnga. Korjati veel puudelt oksi ning okstest tehti saunavihtasid. Õhtuti tehti lõket, käidi saunas ja pidutseti. Heinamaarjapäeval ei tohtinud teha naistetöid, nagu näiteks käsitööd. Vanasti inimesed uskusid, et muidu läheb lammastel halvasti. Samuti oli keelatud kala püüda. Heinamaarjapäeva traditsiooniks oli leedutuli, see laoti kõrgemale kohale või rannale. Leedutuli tagas viljaõnne ja kalasaagi. Samuti oli uskumus, et kui seda päeva ei tähistatud, pidid igasugused hädad ja õnnetused inimesi tülitama. Toidutraditsiooniks oli leiva tegemine ja joodi maarjapuna. 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) Rukkimaarjapäeva ehk külvimaarjapäeva tähistatakse 15.augustil.
lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis,Itaalias, Kreekas jm) · Tapasaagis=hamastapaeelnee s lihakeha mass × 100 Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides. Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal. Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Piimajõudlus-Lambapiim ületab nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse koostise poolest nii lehma kui kitsepiima
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šo...
Kirjandusteose analüüs Kes meist poleks unistanud leida nooruse lätet ja elada igavest elu või hoopiski muuta mõni metall kullaks. Paulo Coelho on õppinud 11 aastat alkeemiat ning soovib jagada oma teadmisi lugejatega. Autori positsioon teoses on 70ndendate ja 80ndatel. Paulo õppis ise alkeemiat ja tahtis jagada teistega oma teadmisi. Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane, inglane, karavanijuht, fatima, Santiago Matamorosest Kõik teose...
farmi elanike veenmine juhi tegevuse headuses ja õigluses. Isegi algselt paika pandud seaduste muutmist pidi Kiunats farmi elanikele õigustama. Vahel veenis ta farmirahvast ka selles, et selline olukord on alati olnud ja teisitimäletajate mälu pettis neid lihtsalt. Veel koolitasid sead välja lambaid, keda tunti kui kõige rumalamaid farmi asunikke. Nende plusspunktiks valitsejate silmis oligi just mõtlemisvõimetus. Kui kusagil mingi probleem või arutelu toimus, siis lasid sead lammastel oma kisa ja määgimisega selle summutada. Nad määgisid, kuni farmirahval polnud enam võimalustki sõna sekka öelda. Sead valetasid ka kõikide nende asukate kohta, kes farmist kõrvaldatud või hukatud. Loomade farm" ja "1984" on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole nad kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses
ning soome maalambatõug, kes on kasutusel viljakuse parandajana.Eesti valgepealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel seviatiga. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 ?m. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodangug a, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealiste l lammastel. Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a.jõ udluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks tekseli(head lihavormid), dorset(tailiha palju, hea liha kvaliteet, uttede suur
farmi elanike veenmine juhi tegevuse headuses ja õigluses. Isegi algselt paika pandud seaduste muutmist pidi Kiunats farmi elanikele õigustama. Vahel veenis ta farmirahvast ka selles, et selline olukord on alati olnud ja teisitimäletajate mälu pettis neid lihtsalt. Veel koolitasid sead välja lambaid, keda tunti kui kõige rumalamaid farmi asunikke. Nende plusspunktiks valitsejate silmis oligi just mõtlemisvõimetus. Kui kusagil mingi probleem või arutelu toimus, siis lasid sead lammastel oma kisa ja määgimisega selle summutada. Nad määgisid, kuni farmirahval polnud enam võimalustki sõna sekka öelda. Sead valetasid ka kõikide nende asukate kohta, kes farmist kõrvaldatud või hukatud. Loomade farm" ja "1984" on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole nad kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses
.2.5 cm), säbaruseta, sarnased pealis- ja surnud villkarvade ehitusega, millega on kaetud lambal pea ja jalgade alaosa. Kempkarvad on ohevillkarvade sarnased, valge värvusega ja rabedad. Ka nende olemasolu villakus ei ole soovitav. 5 EESTI TUMEDAPEALINE LAMMAS Eesti tumedapealise lamba sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926. a, kui Rootsist imporditi oksforddauni ja sropsiri tõugu jääraid ja uttesid. Eesti tumedapealistel lammastel on pea ja jalad kaetud mustade villkarvadega. Uttedel on keskmine kehamass 70...80 kg, jääradel 90...100 kg. Ute keskmine aastane villatoodang on 4...5 kg, villa peenuse 35...36 m ning keskmine viljakus 1,4 talle poeginud ute kohta. EESTI VALGEPEALINE LAMMAS Eesti valgepealise lamba kujundamisel kasutati kohalike valgepealiste maalammaste vältavat ristamist evioti tõugu jääradega. Sihipärase aretustöö tulemusena saavutati peagi vajalik arv soovitud tõutunnustega lambaid ja 1958
Lambaliha Esimesed kirjalikud andmed Eestimaal aretatavatest lammastest pärinevad 1794. aastast, mil W. Friebe kirjutas Eesti ja Liivimaa statistilises ja ökonoomilises aastaraamatus, et Baltimaades peeti ebaühtliku, jämeda villaga, väikesekasvulisi, kitsa rinna, kõrgete peente jalgade ja lühikese olmnurkse sabaga lambaid, kelle jäärad olid sarvedega, lambad olid enamasti mustad või hallid. Need olid eesti maalambad, keda võib pidada põhjalühisabalammasteks ja kes olid põhiliseks lähtematerjaliks eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisele.19. sajandi alguses oli meriinovill väga hinnaline kaup ning mõisnikud hakkasid importima meriino peenvillalambaid. 1840 oli Eestis ja Liivimaal 208 820 peenvillalammast ning peenvilla ja maalamba ristandit. Kuna meriinolammaste pidamine sai 19. sajandi lõpus Austraalias hoo sisse, siis peenvilla hinnad maailmaturul hakkasid lange...
lammaste tapmisega lihatööstuseid napib ja nende tapavõimsus on väike. Siseturul on lambalihast saanud nõutud, kuid sageli ka defitsiitne lihaliik, sest kauplusekettides lambaliha vahel küll leiab, aga mitte pidevalt. Konjuktuuriinstituudi andmeil on lambaliha jaehinnad pidevalt tõusnud, kuid kokkuostuhinnad mitte oluliselt. Näiteks(www.ki.ee/09.11.2004) olid lambaliha kokkuostuhinnad 2004.a.septembris 12-23 kg noorlammaste lihakehadel 45.90 kr/kg-st (SEUROPI järgi R2) ja täiskasvanud lammastel 23,72 kr/kg-st. Lambaliha kokkuostuhindade tõus on olnud viimasel kahel-kolmel aastal minimaalne või mõne töötleja puhul isegi negatiivne. Kuid lambaliha keskmine hind Eesti turgudel oli 2003.a. oktoobris 65,45 kr/kg ja 2004.a. oktoobris 69,58 kr/kg, Eesti kauplustes keskmiselt vastavalt 82,26 kr/kg ja 95,38 kr/kg. Sama instituudi andmeil oli lambaliha (www.ki/11.09.2008) jaehind Eesti turgudel 2007.a. augustis juba 86,98 ja 2008.a. augustis isegi 101.88 kr/kg-st
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga. Tselluloos on kuilise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Taimede organismis o...
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri p...
Tapasaagis, % 45,6 46,4 Lihakeha mass, kg 22,3 22,3 Rümba morfoloogiline koostis Tailiha, % 67,0 61,5 Luid, % 21,5 22,7 Rasv, % 11,5 15,8 Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal Näiteks: Nimetus Hea toitumus 3 palli Lahja toitumus, 1 pall Liha,% 75 65 Luud,% 25 35 5) Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha.
1. Stabiilsem saak 2. Väike sõltuvus ilmastikust 3. Väiksem inimtöö ja energiakulu toodanguühikule 4. Saaki kasutada maist hilissügiseni peaaegu kadudeta 5. Väärindavad kõige paremini mineraalväetisi 6. Rohusöödad on mäletsejatele bioloogiliselt täisväärtuslikuks söödaks. Rohusöötadel tähtis koristusviis!! Ja muud asjad, sõltub kvaliteet! Rohumaade rajamine Maa-ala valik Vasikate ja lindude karjamaad lauda juurde. Mullikatel ja lammastel võib olla kaugemal. Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad. Universaalse kasutusega rohumaad lauda lähedal. Niitelised rohumaad võivad olla farmist kaugemal. Kasvukoha vastavus heintaimde nõuetele. Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale.
põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel. ● (Põrnatõvebatsill (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.) Loomadel ● Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. ● Veistel, lammastel ja hobustel jt. loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem. Inimestel ● Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu, või neist valmistatud lihatoodete söömisel, aga ka kokkupuutel nende luude või karvkattega (näiteks lamba villaga). ● Inimeselt inimesele haigus ei levi. ● Üks vorm on tapvam kui teine. Olenevalt nakkusvärava asukohast võib inimene
Valkude ruumiline struktuur 1. Valkude struktuuri määravad faktorid 2. Valkude sekundaarstruktuur 3. Valkude tertsiaarstruktuur 4. Valkude kvaternaarstruktuur 5. Valkude struktuuri näiteid: RibonukleaasA, Müoglobiin, Hemoglobiin, Insuliin Valkude struktuur? · Bioloogiliste makromolekulide struktuur kirjeldatakse erinevatel tasanditel PRIMAARSTRUKTUUR. Aminohappe jääkide lineaarne järjestus · primaarstruktuur · sekundaarstruktuur · tertsiaarstruktuur · kvaternaarstruktuur heeliks leht SEKUNDAARSTRUKTUURID DOMEENID ehk SUPERSEKUNDAARSTR Millised faktorid määravad valkude ruumilise struktuuri? Kuidas on seotud valgu ruumiline struktuur ja funktsioon? ...
ühtlasi lülieoseid. Tabandatud taime emakast areneb tera asemel tungaltera s.o seene kõvaks muutunud kude, mille abil seen talvitub. Tungaltera põhjustab mürgistust, kui selle sisaldus jahus on enam kui 0,1%. Tungaltera sisaldab tugevatoimelisi mürkaineid, mille toimeaineteks on ergotoksiin, ergotamiin, ergotiniin. Värsked tungalterad on mürgisemad kui pikemat aega säilitatud. Kõige tundlikumad sead, linnud ja veised. Mürgistust on täheldatud ka lammastel ja hobustel. Enamasti põhjuseks tungaltera sisaldav jahu, kuid veistel on esinenud mürgistust karjamaal, kus kastehein sisaldas tungaltera. Profülaktika. Seemneks ja loomadele söödaks minev teravili tuleb korralikult puhastada. Umbrohi tuleb põllupeenardelt hävitada. 5.1 Haigustekitaja Haigusetekitaja võib parasiteerida paljudel teraviljadel ja kõrrelistel ning rukis on selle suhtes väga vastuvõtlik. See põhjustab haiguse, mis
on vajalik süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosforivaegus võib põhjustada isu puudust, rahhiiti või ostemolaatsiat. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Selle puudumisel aeglustub kasv ja söögiisu halveneb. Kuivaine - (toortuhk + toorproteiin + toorrasv + toorkiud) = Orgaaniline aine Söötade seedimine on loomaliigiti erinev ja sõltub nende seedeelundite ehitusest ja talitlusest. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu. Veistel, lammastel, kitsedel mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost – vatsast, võrkmikust ja kiidekast – ning pärismaost e. libedikust. Kõige suurem vats on veistel. Jämesool on kõige suurem hobustel. Peensool on kõige suurem veisel ja hobusel. 2 Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline
-kogu toodang müügiks -Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa Eelduseks on suur rohumaa. Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso. -suur maa-ala -kasutatakse vähe tööjõudu -palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale -madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta -kogu toodan müügiks -kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid -USA lääneosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. On kuivemates piirkondades, lammastel pole nt vaja nii lopsakat rohtu. Loomavabrikud -palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale -vähe tööjõudu -hea asend suurlinnade (turu) läheduses -kõrge produktsioon inimese ja ha kohta -kogu toodang müügiks Loomad ja linnud väljas ei käi, pindala kohta on produktsioon väga suur. Ekstensiivsed teraviljatalud -suured põllud -kasutatakse vähe ajutist tööjõudu -palju kapitaliväetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele -töö peamiselt masinatega
Isegi algselt paika pandud seaduste muutmist pidi Kiunats farmi elanikele õigustama. Vahel veenis ta farmirahvast ka selles, et selline olukord on alati olnud ja teisitimäletajate mälu pettis neid lihtsalt. Veel koolitasid sead välja lambaid, keda tunti kui kõige rumalamaid farmi asunikke. Nende plusspunktiks valitsejate silmis oligi just mõtlemisvõimetus. Kui kusagil mingi probleem või arutelu toimus, siis lasid sead lammastel oma kisa ja määgimisega selle summutada. Nad määgisid, kuni farmirahval polnud enam võimalustki sõna sekka öelda. Sead valetasid ka kõikide nende asukate kohta, kes farmist kõrvaldatud või hukatud. Nõukogude Liidus tehti Stalinist plakateid, mis kujutasid teda talupoegade keskel, reklaamisid tema majanduslikke plaane ja lastesõbralikkust. On olemas plakat 1938. aasta parteikongressilt, suure terrori tippajast, mida kasutati laialt Nõukogude propagandas
valgepealiste lammaste massiiv, keda kutsuti kodanlikus Eestis sevioti lammasteks ja kellest kujundati välja eesti valgepealine lambatõug. Jõudlus, arvukus Varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 Nm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a. jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sundis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg Tõufarme 2005 22, 2007 20, lambaid 2005 1630 (43%), 2007 2906 (45%) 4. Eesti lambatõugude parandajad tõud Tumedapealised lihalambatõud: Suffolki tõug, Oksforddauni tõug
Vastlapäev oli paljuski naiste püha; naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma. Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta. Arvati, et vastlapäeval peab valgega magama minema, muidu ei saada suviseks kiire-ajaks oma und täis magatud. Vahel köeti hoopis saun üles ja noored istusid seal koos. Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada. Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima.
· Newcastle'i haigus e lindude aasia katk · Nodulaarne dermatiit · Rift Valley palavik 30. Suu- ja sõrataud Vastuvõtlikud liigid: kodu ja uluksõralised (aga ka kaamel, elevant, siil). Väga nakkav ja kergesti leviv viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju. Veistel: pikaajaline piimatoodangu langus, kaaluiibe vähenemine, kehakonditsiooni halvenemine, suremus noorloomade hulgas, abordid. Sigadel: kaaluiibe kaod. Lammastel, kitsedel: kaod väiksed või märkamatud. Tüüpilised haigustunnused: villid keelel, suu limaskestal, huultel, sõrapiirdel ja vahel, nahal ja udaral. Palavik, isutus, salovatsioon ja longe. Noorloomade müokardiit-surmlõpe. Tiinetel abordid. Viirus: RNA-viirus. Tundlik pH kõikumise suhtes. 8 serotüüpi ja lugematu arv variante. Nakatumise teed: mäletsejad respiratoorne tee; siga respiratoorne ja alimentaarne tee. Kõik liigid
3) lindude tüüfus (Salmonella gallinarum); 4) partide viirusenteriit; 5) partide viiruslik hepatiit; 6) pulloroos (Salmonella pullorum). 31. Suu- ja sõrataud Vastuvõtlikud liigid: kodu ja uluksõralised (aga ka kaamel, elevant, siil). Väga nakkav ja kergesti leviv viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju. Veistel: pikaajaline piimatoodangu langus, kaaluiibe vähenemine, kehakonditsiooni halvenemine, suremus noorloomade hulgas, abordid. Sigadel: kaaluiibe kaod. Lammastel, kitsedel: kaod väiksed või märkamatud. Tüüpilised haigustunnused: villid keelel, suu limaskestal, huultel, sõrapiirdel ja –vahel, nahal ja udaral. Palavik, isutus, salovatsioon ja longe. Noorloomade müokardiit-surmlõpe. Tiinetel abordid. Viirus: RNA-viirus. Tundlik pH kõikumise suhtes. 8 serotüüpi ja lugematu arv variante. Nakatumise teed: mäletsejad – respiratoorne tee; siga – respiratoorne ja alimentaarne tee. Kõik liigid – läbi limaskestade ja naha
12. Mil viisil jaotakse rasvad erinevatesse rühmadesse lihtrasvad, liitrasvad. Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organ Lihtlipiidid ehk lihtrasvad on neutraalrasvad, mis jagunevad omakorda tahketeks rasvadeks. Nt seapekk ja või.KÜLLASTA RASVAD(süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed) ning vedelateks rasvadeks ehk õlid on KÜLLASTUMATA RASVHA Enamasti vedelas olekus. (süsiniku aatomite vahel on kaksiksidemed) ning vahadeks, nt lammastel villa peal. On ka puuvi 13. Milliseid funktsioone täidavad lipiidid erinevates organismides (vt. loetelu slaididelt)? Tahked rasvad on talletatud organismides rakkudes ning on energiaallikad. Vedelad rasvad on samuti taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Vahad on taimedes puuviljadel, okastel kaitsva toimega Loomadel lambavillal ning mesilasvaha. 14. Mille poolest erinevad valkude erinevad struktuuritasemed?
Individuaalsed erinevused Mõned loomad tundlikumad Muutused käitumises Aja kasutamine Ebanormaalsete käitumiste tekkimine Stereotüüpsed käitumised Agressiivsus Ümberadresseeritud käitumine Apaatia Asemete mitteotstarbekas kasutamine Tervise probleemid ja vähenenud toodang 64. Veistel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Anomaalne piimaimemine Puidunärimine Isuväärastused Keelemänglus Ninasurumine Kitsedel ja lammastel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Tallede vargus Villa kitkumine Isuväärastused Hobustel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Agressiivsus _ Isuväärastused _ Liigne joomine ja söömine _ Stereotüüpsed käitumised Ringliikumine Künahaukamine Puidu närimine Õhuneelamine Kõikumine Kaapimine Enesevigastamine Sigadel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Agressiivsus Sabade söömine Piirete närimine
(Bender, 2011) Punase ristiku kasutusala Punase ristiku kasutusala on laialdane. Kasutatakse peamiselt loomasöödana, väetisena, aga ka ravimtaimena. Kuna taim on valgurikas, kasutatakse teda loomasöödana. Punane ristik annab suurt niitesaaki. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevadest hilissügiseni. Lammaste toitmisel tuleb aga olla ettevaatlik, kuna liiga suures koguses võib tekkida ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Punane ristik võib tekitada lammastel sigimishäireid, kuna taim sisaldab ainet mis matkib organismis emassuguhormoonide toimet. (Kuks) Punast ristikut kasutatakse haljasväetisena. Liblikaõielised haljasväetised rikastavad mulda peamiselt lämmastikuga ja ka teiste mineraalsete toiteelementidega. Lämmastikku taimed seovad mügarbakterite kaasabil atmosfäärist, heades kasvuoludes umbes 250-300 kg ha-1. Erinevaid toiteelemente nagu naiteks fosforit, kaaliumi ka kaltsiumit taim transpordib
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
