· Põhiline suhtluskeel on prantsuse keel. Riigi idaosas, Saksamaa piiriääres aga saksa keel. · Inglise keelt mõistetakse pea igal pool. Väike küla mägedes Asukoht · Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike riik, mis külgneb Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaaga. · Luksemburg on peamiselt mägine metsaga kaetud maa. · Luksemburgis on ookeaniline kliima, mida iseloomustab suur sademete hulk, eriti suve lõpus. · Põhjas kõrguvad Ardenni mäed, idas voolab Reini lisajögi. · Luksemburg jaguneb 3 ringkonnaks ja 12 kantoniks. · On tuntud Euroopas oma raadio- ja televisioonijaamadega (Radio Luxembourg, RTL Group). · Kim Jong-Il'i $4 miljardi dollari suurune salajane konto on Luksemburgi pankades. Ajaloost · L. on olnud paljude riikide ja valitsuste võimu all · 10. sajandist on ta olnud vähemalt eraldiseisev poliitiline üksus. · Esimese Maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa
olnud raskeveohobused. Seal hooldavad nad rannaniitusid ning puiskarjamaid. Sealne keskkond on hobustele hea ja Mõisakülas olemis ajal on sündinud palju uusi varsassid ja toodud juurde uus sugutäkkegi Eesti raskeveohobune on peale töö ja meelelahutuse vajalik loom ka keskkonna hoidmisel ja maastikupildi kujundamisel. [1] 3.1. Tõu kujunemine Eesti raskeveo hobuse tõug on aretatud kohaliku hobuse baasil kestva ristamise teel ardenni tõugu täkkudega. Tõuraamatu pidamist alustati aastal 1922. Kuni 1953.aastani oli tõu nimetus eesti ardenn. ENSV põllumajandusministri 28.augusti 1953 aasta käskkirja 255 alusel nimetati tõug eesti raskeveo tõuks tõumärgiga ER. 1862 Akadeemik A.Middendorf algatusel imporditi Eestisse esimesed ardennid Belgiast (10 mära ning 2 täkku) ja hobused paigutati Tori Hobusekasvandussesse. XIX sajandi lõppu ja XX sajandit iseloomustab koordineerimata ardenni täkkude import ja
inimesest. Ka õhuväge on vähe. Koos Belgiaga on neil ostetud üks sõjaväe transpordilennuk. 1 Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja looming) Luksemburg - Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja tehtud) Luksemburgi majandus tugineb pangandusel, kindlustusvaldkonnal ja terasetööstusel. Olulised on ka põllumajandus ja veinitootmine. Paljud Luksemburgile omased toidud on tüüpilised metsa omavale riigile. Nende hulgas on näiteks jäneseliha ja Ardenni sink. Riigi jõgedest püütavast forellist ja haugist valmistatakse samuti sageli menüüdesse kuuluvaid toite. Rahvustoit on Judd mat Gaardebounen ehk suitsutatud sealiha ubade ja kartuliga. Luksemburg on saanud mõjutusi Saksa, Prantsuse, Itaalia ja Portugali köögist. Põhjas kõrguvad Ardenni mäed, idas voolab Reini lisajögi.Luksemburgil ja Saksamaal on ühine Moseli jõe org, kus toodetavad valged veinid on hästi tuntud ja populaarsed. Sarnaselt
Redange'i kanton 9. Viandeni kanton 11. Wiltz 12. Grevenmacheri ringkond Echternachi kanton 4. Grevenmacheri kanton 6. Remichi kanton 10. Luxembourgi ringkond Capelleni kanton 1. EschsurAlzette'i kanton 5. Luxembourgi kanton 7. Merschi kanton 8. Luksemburgis on 12 linna. Kõige suurema elanikkuarvuga on luksemburg, kus elab ligikaudu 285/474st tuhandest inimest. Pinnamood on künklik (Ardennides kuni 563mm). Põhjas õilistavad Ardenni kannused. Valdav on parassoe mereline kliima (700750mm sademeid aastas) ja suhteliselt tihe jõgedevõrk. Lääne osas voolab suurim jõgi Mosel. Umbes kolmandiku pindalast katavad laialehelised metsad. Midagi vatamisväärsustest Keegi turist rääkis: "kaks jõge voolavad ka läbi Luxemburgi. Üks pidi olema 1-meeter lai ja teine 31cm. Seda meetrist nägin mina ka, aga seda teist ei pannud võib-olla lihtsalt tähele
Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitatakse tõkketamme ja kuivenduskanaleid. Hollandis hõivatakse, aga ka järjest uusi merealasid- piiratakse tammisega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks- poldriteks. Nimodi kasav Hollandi maismaa pidevalt. Hollandi tasane maapind kerkib kagus Ardenni mäestiku suunas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal
Elanike arv: 476 000. Utrecht: suurim Hollandi ülikool ja Utrechti toomkiriku torn on Hollandi kõrgeim (112,3m) Elanike arv: 284 000. Eindhoven: asub Põhja-Brabanti provintsis. Philipsi peakontor asub seal. Elanike arv: 212 000. Pinnamood Pinnamoelt on Holland madalik, sest 2/5 riigist asub merepinnast madalamal. Riigi keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106m). Kõrgeim tipp: Vaalseberg (321m), mis asub riigi kaguosas, Ardenni mäestiku jalamil. Rotterdami piirkond on 6m merepinnast madalamal. Suuri mäestike ja kõrgeid punkte pole. Võrreldes meie Suure Munamäega on neil 3-4cm kõrgem punkt. Valdavalt tasane ja madal pinnamood. Veestik Lek on 62km pikkune jõgi Lääne- Hollandis. Jõe säng on ümbritsevast maast pisut kõrgemal, mistõttu jõge peavad kaitsma tammid. Jõgi on tervenisti laevatatav ja seal on kaks raudteesilda Vianenis ja Culemborgis.
aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist c) ind kestab 5-7 päeva d) 8-10 tundi e) ? 20. a) enne söötmist peab jootma, muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini b) puhastallid sõnnikutallid c) maos, soolestikus(jämesooles) d) kiudainerikkast sööta e) puit
paaritada setlandi täkkudega *c) ponideks nimetatakse kuni 148 cm turjakõrgusega hobuseid 17) a) tori tõu esiisaks on norfolki-roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman b) ta on Torisse toodud Poola mõisast , ta oli Toris kasutusel 1890-aastatel c) tori tõu täiustamiseks saabusid 1937.a Saksamaalt 3 täisverd araabia täkku ning Soomest ja Peterburgist 3 soome tõugu täkku. d) eesti raskeveohobuse täienduseks toodi 1920/30ndatel Eestisse ardenni tõugu täkke. e) eesti raskeveo täiendamiseks toodi 1950-60ndtel nõukogude raskeveo tõugu täkke. 18) a) Lääne-Euroopa raskeveohobused on: Belgia veohobune, Inglise veohobused, Prantsuse veohobused 19) a) Hobune on emakaseemendusega loom, spermidele halvim keskkond on eesnäärme sekreet (?), kus valitseb happeline keskkond. b) Mära indleb 7-10.päeval peale varssumist. c) ind kestab märadel keskmiselt 5-7 päeva Hobune 3 c) B. Franki jaotus geograafiliselt ja päritolust:
PINNAMOOD Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa, vaheldusrikas Belgia jaguneb: Alam , Kesk ja Kõrg Belgia Alam Belgia: riigi põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, keskeltläbi 50 m üle merepinna Kesk Belgia: riigi kesk osa, viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik, 80 180 m üle merepinna Kõrg Belgia: riigi lõuna poolne osa, Ardenni mäestik (kõrgendik), mis on enam kui 600 meetri kõrgune (le Signal de Botrange 694 m merepinnast) 67 km Põhjamere rannikut, mille jätkuks on Põhjamere äärsed tasandikud Ardennide piirkond: metsased kõrgendikud (kagus) VAATAMIS VÄÄRSUSED Stedelijk Muuseum voor Volkskunde Raekoda Brugge Muuseum Koomiksid Kunst Rumbeke loss Curající poiss (Manneken PI) Wijnendale loss Westerlo loss Brüsseli raekoda Atomium Click to edit Master text styles
*suvel lahing Britannia pärast, meresõda lisandus ,,Merelõvi" *Sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia *itaalia sõtta juuni 1940, vallutas Saksaga Kreeka ja Jugoslaavia 2)NL sõjategevus 1939 nov- 1940 märts Talvesõda Soomega, sõda alustas NL, tulemusena loovutas Soome alasid NL-le, kuid säilitas iseseisvuse. 1940 suvel okupeerib Balti riigid *06.06.44 avatakse 2.rinne P-Pr, juhib Eisenhower, liikuma Belgia suunas, et tõrjuda Saksat; Ardenni lahing suvel *märts-aprill 1945 Berliini oper., juhib Punaarmee kindral Zukov; Hitleri enesetapp *2.05.45 kapituleerub garnison *8.05.45 kapituleerub Saksa Vene-Saksa sõda 1941- 1945 *Barbarosa plaan - vallutada NL välksõjaga *22.06.41 liiguvad Saksa armeed Põhja- Jäämerest Musta mereni; Nord, Mitte ja Süd; edukad ja kiired *Leningrad blokaadi rõngasse, NL poolt taganemine *1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast
Käitus halvasti ka Saksa vangidega. Enamasti tapeti või surid Siberi vangilaagritesse. Süü laiendati peredele. Eriti jubedad teod Saksamaa territooriumil. Stalin ütles numbri palju inimesi tappa ja seda tehti valimata mitte kellegi vahel. Ukraina. 4. II MS lõpulahingud Ardennide lahing: Ränkadele kaotustele vaatamata ei pidanud Hitler end veel lööduks. 1944. aasta detsembris lootis ootamatu pealetungiga saavutada edu Belgias ja suruda liitlasväed merre. Ardenni mägedes peetud lahingustes õnnestus liitlasvägedel sakslaste pealetung peatada ja nad tagasi paisata. Endiselt jätkas Saksamaa õhusõda Inglismaa vastu. Samuti saatis Hitler sõtta oma noorimad sõdurid. Sõditi pommidega v-1 ja v-2 vergeldung ehk kättemaks. Dresdeni hävitamine. Berliini vallutamine: Jaanuaris 1945. aastal läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. Saksa sõdurid võitlesid eriti vapralt, andes
Eesti Vabariigis Tori Hobusekasvanduse I tegevusetapil (1856...1880) valitses kaks voolu. Ühed, kelle eestvedajaks oli A. T. Middendorff, pooldasid eesti hobuse parandamist välismaiste tõugudega. Teised, eeskätt talupojad, tõestasid katsete ja näidete varal, et eesti kohalikud hobused on vähenõudlikud, tugevad ja vastupidavad ning nende suuremaks muutmine peab toimuma puhasaretuse teel. Plaanitud katsed parandada eesti hobust soome, araabia ning hiljem ardenni ja norra hobuse abil ei andnud puhasaretusest paremaid tulemusi. Hobuste veojõu üle otsustati vaid välimuse, st. suuruse järgi, ja ei osatud arvatagi, et ka väikesel hobusel võib olla imestamisväärselt suur veojõud. Tori Hobusekasvanduse II perioodil (1880...1908) mindi Toris sõjaväe tellimuse kohaselt üle ratsahobuste aretamisele, kelle eest tsaarivalitsus maksis kõrget hinda. Kohalikke märasid paaritati orlovi traavli, anglo-araabia, täisverelise ratsahobuse, idapreisi jt
sundisid saksamaad siiski senist kurssi muutma; Kõige kergemalt möödus seegi MS USA-l. Majandus arenes sõja tõttu kiires tempos Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Atlandi harta-lubati taastada kõigis sõjas okupeeritud riikide iseseisvus; 1945 toimus musta mere ääres Jalta konverents;Konverentsil otsustati et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO; Ardennide lahing Ardenni mägedes peetud lahingutes õnnestus liitlasvägedel sakslaste pealetung siiski peatada ning nad tagasi paisata; see oli viimane saks pealetungioperatsioon läänerindel; V-1;V-2; Dresdeni hävitamine 1945.aasta kevadel; Berliini vallutamine 1945 läks punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse saksam ja ida-preisi vahel; Ameerika vägedel avanes võimalus tungida kiirelt edasi Berliini peale, kuid USA poliitiline juhtkond keelas ära, sest Berliini
Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid.Hollandis hõivatakse aga ka järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks poldriteks. Nii kasvab Hollandi maismaa pidevalt. Kokku on ligi pool riigi pindalast madalamal kui ümbritsev merepind.Hollandi tasane maapind kerkib kagus Ardenni mäestiku suunas. Mäestiku jalamil asub riigi kõrgeim tipp Vaalseberg (321 m).Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Varem pumbati vett tuulikutega, praegu käitavad kuivendusseadmeid elektri- ja diiselmootorid. Tuulikud on aga siiani püsti ilmestades tasast ning üksluist maastikku. Tuulik on kujunenud ka üheks Hollandi sümboliks.
nt. Väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, peipsi siig, vene muusika, ungari kirjandus. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku. Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. nt. Jaaniuss, jaanilinn, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond. Erandid: Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet. nt. Vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek.
idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi. 18) Ardennide lahing- Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest,, suruda nad merre) Esialgu õnnestus, ilm oli halb ning LR ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid LR siiski sakslased peatada. 19) ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis loodi 1945 kevadel San Fransiscos. Tegutseb tänapäevani- eesmärgiks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine 20) Nümbergi kohtuprotsess- 1945 nov alustas rahvusvaheline tribunal
Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. 39. Ardennide lahing - Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest, suruda nad merre) Esialgu õnnestus, ilm oli halb ning lääne rinne ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid lääne rindel siiski sakslased peatada. 40. Berliini vallutamine - 1945 läks Punaarmee pealetungile. Ida-Preisimaal peeti meeleheitlike lahinguid. 1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini
merepinda paikneva marsitasandike vööndi; nüüdisajal on seal suurelt osalt poldrid. Ida suunas jätkuvad marsid paksu liivakihiga kaetud, umbes 50 kilomeetri laiuse tasandike (geestid) vööndina läbi kogu Belgia põhjaosa. Kesk-Belgia moodustavad 100-200 meetri kõrgused kergelt künklikud, lössi- ja savikate setetega kaetud lavad (Haianut, Brabant ja Hesbaye), mida Kõrg-Belgiast eraldavad Sambre'i ja Meuse'i org. Kõrg-Belgiasse ulatub Ardenni mäestik. (Vaata lisa 4) Ardennid on enam kui 600 meetri kõrgune (Botrange, 694 m) Hertsüünia kurrutuse tasaselaeline jäänukmäestik, mida liigestavad sügavad järsuveerelised orud. Belgiale on omane tihe jõgedevõrk. Pikimad jõed on Schelde (Belgiast voolab sellest 200 kilomeetrit) ja Meuse (Maas, 183 km). Schelde tähtsaimad lisajõed on Leie ja Rupel. Meuse'il Sambre, Ourthe, Lesse ja Semois. Kõige
Sm tungis esmalt peale Taanile ja siis Norrale. Taani kapituleerus, Norra osutas vastupanu. Taani hõivati selleks, et saada kontroll Läänemere üle. Norra hõivati selleks, et kontrollida Põhjamerd. Norra oli ka hea tugipunkt tungimaks kallalae UK'le. Mais alanud sõjakäik ulatus Hollandi, Belgia, Luxemburgi ja Pr vastu. Kuigi Pr oli eelmisest sõjast õppinud ning paigutas hästi oma sõjaväe kaitseliinid, siis Sm tabas neid kõige ebatõenäolisemast kohast. Sm ründas läbi Lux üle Ardenni mägede. See oli aga Pr ootamatu. Sm pani oma sõjaväed ka veel põhjas Hollandi ja Belgia poole ning lõunas Pr poole. Sm tuli kasuks see, et välksõjas kasutas Sm kahte olulist jõudu tanke ja lennuväge. Sm olid olemas eraldi tankideviisid, mid Pr polnud. Aprill 1940 kirjutati alla Compiegne vaherahule, 22 juuni. See oli lõpetanud ka I MS sõjategevuse. Sm oli '40 aastal võitjapool, seega vähem kui 2,5
Puuduseks on natuke peenem luustik(omal ajal halb), kuid tänapäeval on see just moodne ja positiivne. 4. Hoius- keskmised suurusetüübiga varem Läti hobune eesti hobusest natuke kõrgemate jalgadega. On ka saanud Hetmanist verd. Hiljem juba oldenburgi, ida-preisi ja holsteinist, hannoverist, brandenburgist, trakeenist, anglo-normanni, norfolgi, orlovi traavli, taani traavli ja isegi ardenni ning brabansooni tõugude ristamisest. Läti hobune on elegantne, aga neil on palju jalavigu. Läti täkud paistavad silma suure kasvuga, omavad universaalsed, viljakad, hea veotahtega, pikaealised, tugevad jne. 20 aastat tagasi oli 85% universaalsed ja 15% ratsa, aga tänapäeval on vastupidi. Nad on ka kõrbid ja tumedad. 05.04.07 Liina Laanenurm Hobuste värvused Värvuse määrab ära melaniin. Paarisallelid võivad jaguneda dominantseteks(E) ja retsesiivseteks(e). Must tugev värvus
Kohev konstitutsioon. Hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Seetõttu lihaskude on lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk on paks ja kaetud tiheda karvastikuga. See konstitutsioonitüüp on omane lihaloomadele - sead, lihatõugu veised. Toores konstitutsioon. Pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Tavaliselt on nad flegmaatilise närvitüübiga. See konstitutsioonitüüp on omane tööveistele (hall ukraina veis), ardenni tõugu hobune. Peale eelnimetatud konstitutsioonitüüpide eristatakse veel kombineeritud tüüpe: Toores-tihke see on omane mäestiku veistele (näit. simmentali tõug). Õrn-tihke omane piimaveistele ja kiirushobustele. Õrn-kohev omane lihatõugu veistele. Toores-kohev - kõige ebasoovitavam tüüp. Niisuguse konstitutsiooniga loomad on vähe vastupidavad ja haigustele vastuvõtlikud. Eristatakse järgmisi konditsiooni astmeid: 1. Töökonditsioon
1940 mõrvasid NKVDlased Katyni metsas üle 20 000 Poola ohvitseri, kes olid vangistatud Poola idaosa annekteerimisel. Kevad 1940 Euroopas · 10.05.1940 läks erru Chamberlain ja peaministriks sai Winston Churchill. · Samal päeval alustas Hitler Prantsusmaa, Belgia, Hollandi ja Luxemburgi vastast kampaaniat . Algab Battle for France, mis lõpetas "kummalise sõja". · 14.05.1940 kapituleerus Holland . · Maginot' liinist läksid Saksa väed mööda, üle metsaste Ardenni mägede, mida peeti "looduslikuks tõkkeks" saksa tankiväele. · Suurem osa briti vägedest lõigati ära ja pidid lahkuma Dunkerque'i sadama kaudu (evakueeriti 330 000 liitlassõdurit). Pariisi langemine · Sakslased alustasid juunis 1940 Inglismaa vastaseid pommituskampaaniaid. · 10.06.1940 kuulutas Itaalia sõja Prantsusmaale ja Inglismaale. · 14.06.1940 tungisid sakslased Pariisi, valitsus evakueeriti Bordeaux'sse. · 22.06
annaabi.ee 
