Inimese prenataalne areng 2009 Koostajad: Kai Õunapuu Renno Raudmäe Andres Tooming Sissejuhatuseks · Prenataalne areng on lapse arenguperiood,mis on vanuses 0-9.kuud Prenataalset arengut saab vaadelda kolmes perioodis · Eostumisperiood · Embrüonaalperiood · Looteperiood Eostomisperiood · Kestab 2 nädalat alates viljastumise hetkest Embrüonaalperiood · Kestab 3. nädalast kuni 8. nädala lõpuni · hakkavad kujunema süda, kehaosad (jalad, käed, silmad, kõrvad) Looteperiood · Kestab 9.nädalast kuni sünnini · Lühidalt on 9.nädalat pärast munaraku 12.Nädalane viljastumist loode embrüol olemas kõik organid ja kehaosad 24.Nädalane loode 15
Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastamise hetkest. U 36 tunni pärast hakkab sügoot jagunema, nädalaga on juba 100 rakuline kogum, selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast 8nda nädala lõpuni. Kujunevad kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad. Looteperiood üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt
(Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (2 nädalat kuni 2 kuud) - Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). 3) Looteperiood (2 kuni 9 kuud) - 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (mis peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest, kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske, valmis sündimiseks. (Uljas, J. et al, 2002) 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka
alles hakkab arenema. Inimese sünniks peetakse päeva, millal ta looteiga on läbi, kuid .tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. (Vikipeedia,
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. · Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. · 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. · 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas
millised on tema seesmised ja välimised omadused. Fluiidne intelligentsus osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood. Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle perioodi lõpuks kinnitub viljastatud munarakk ehk sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kestab kolmandast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda, kehaosad (käed, jalad jms). Looteperiood on üheksandast nädalast kuni sünnini. Selleks ajaks on embrüol olemas kõik organid, kehaosad, ta meenutab inimest
Sellest momendist saab alguse uus elu. Lootemuna edasine areng. Viljastatud munaraku e. lootemuna arengut võib vaadelda 2 staadiumina : Esimene staadium kestab munaraku viljastumisest 60. Elupäevani (ligikaudu 8 nädalat). Seda nimetatakse embrünoaalperioodiks ja selle perioodi inimalget embrüoks. Selles ajavahemikus moodustavad uue inimese organid Teine staadium kestab 60. elupäevast sündimiseni. See on fetaal- e. looteperiood ja embrüost on nüüd saanud loode. Selles ajavahemikus kasvavad kõik organid intensiivselt ning alustavad talitust. Loote elu algus. Emakaõõnes toimub rakkude jagunemine edasi. Sisemiste ja välimiste rakkude vahele tekib vedelikuga täidetud õõs. Rakkude kogumit ümbritsev tugev kest lahustub ning umbes 5.-6. päeval tekib kontakt toitekesta ja emaka limaskesta vahel. Selleks ajaks on hormoonid
kogemused ja eneseakutuatsioon. Kognitiivne psühholoogia uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. Psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Inimese areng eostumisest kuni vanuri eani. 1. Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastumise hetkest. 2. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast kuni 8. nädala lõpuni. 3. Looteperiood üheksandast nädalast kuni sünnini. 4. Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. 5. Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. 6. Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. 7. Murdeiga 11. kuni 16. eluaastani. 8. Varane täiskasvanuiga 20 kuni 40 aastaselt. 9. Keskmine täiskasvanuiga 40 kuni 60 aastaselt. 10. Hiline täiskasvanuiga 60 aastane ja vanem. Eriksoni panus inimese arengu määratlemisele. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus
Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutsui munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani.Arengupsühholoogia uurib,kuidas need muutused toimuvad. Inimese käitumist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka keskkond. Fenotüüp- põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab , millised on tema seesmised ja välimised omadust Prenataalne ehk sünnieelne areng kestab viljastumise hetkest kuni lapse sünnini ja selles eristatakse 3 perioodi.EOSTUMISPERIOOD,EMBRÜNAALPERIOOD,LOOTEPERIOOD Esimesed kaks perioodi on väga olulised , siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud võivad eristada tuttavaid helisid,eelistavad vaadata inimnägusi,tunnevad maitset ja lõhna.Juba beebidel ilmenevad erinevad temperamenditüübid. Füüsiline ja motoorne areng on väga kiire väikelapseeas eriti esimesel eluaastal. Koolieelikueas suudetakse sooritada juba keerukamaid tegevusi.Koolieas motoorsed oskused täiustuvad,omandatakse kirjutamisoskus.Puberteedina ilmnevad kiired bioloogilised
Perioodi lõpuks kinnitub munarakk emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (kestab 3 - 8. rasedusnädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (näiteks 3. nädala lõpul alustab tööd süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima kesknärvisüsteem, loode reageerib puudutusele, 3. kuul liigutab). 3) Looteperiood (kestab 9. rasedusnädalast kuni sünnini).Lootel on võimalik sugu eristada. Lisaks on lootel olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda Kaks esimest on kõige tähtsamad kuna siis on lapsele arenenud kõik organid ja kehaosad. 7.MIDA OSKAVAD VASTSUNDINUD BEEBID? Vastsündinud beebib oskavad ujuda. 8.NIMETA INIMESE VANUSELISI ARENGUETAPPE Väikelapseiga Koolieelikuiga Kooliiga Puberteet e
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks
küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaalselt. Seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Sünnieelne areng.- ehk prenataalne areng kestab viljastumise hetkest kuni lapse sünnini ja selles eristatakse 3 perioodi: eostumis, embrüonaal- ja looteperiood. Väga olulised on kaks esimest perioodi, sest siis moodustuvad kehaorganid. Viljastumine,- Spermatosoid tungib munarakku ehk toimub viljastumine. eostumisperiood,-kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk ehk sügoot jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100- rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge.
· Inimese looteline areng kestab tavaliselt 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. · Sünnitustegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14 tundi. Loote areng 01.08.2007 Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest
sisse ei pääse. Seemneja munaraku tuumade ühinemine, mille tulemusena moodustub diploidne rakk, lõpetab raseduse esimese staadiumi. Pilt 1 Munaraku viljastamine 4. Loote areng Viljastatud munaraku arengut võib vaadelda kahe parioodina: 1. embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani, sellel perioodil arenevad välja kõik elundid 4 2. looteperiood: 60. elupäevast sünnini, sellel perioodil loode kasvab intensiivselt Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6
3. Refleksid. • Tingimatud refleksid-on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamine, hingamine, aevastamine jne). • Tingitud refleksid-kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul(teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 4. Sünnieelne areng • Eostusperioodil(kuni teise nädalani)-Tekib 100 - rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks on sügoot limaskesta külge kinnitunud. • Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad. • Looteperiood(9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid, ta meenutab nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks. 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) • Ärkvelolekuteadvus • Unistamine • Uni • Unenäod • Meditatsioon • Hüpnoos 6. Närviraku ehitus 7. Unefaasid ja seisundid • 1) Aeglane uni 1. kerge uni- 2 min, nähakse pilte, võib tajuda kukkumistunnet ja võpatada. 2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium.
pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3
3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad, 38.- 40.nädalal valmis sündima, (/leht/) 5. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest Rasked beebid – ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud Aeglaselt reageerivad beebid – vajavad rohkem kui teised aefa kohanemiseks, on uutest
ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEENUTAB INIMEST (LOODE); 38.-40. NÄDALAKS ON TA UMBES 50CM PIKK JA 3KG RASKE NING VALMIS SÜNDIMISEKS. VASTSÜNDINU TEMPERAMENT, VASTSÜNDINUTE OSKUSED TEMPERAMENT: 1) ,,KERGED BEEBID" KOHANEVAD HÄSTI; HUVITUVAD UUDSETEST OLUKORDADEST, 2) ,,RASKED BEEBID" ÄRRITUVAD KERGESTI; EI KOHANE HÄSTI; ON
füüsiline kui ka vaimne. 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 1. Eostumisperiood - kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100-rakuline kogum. 2. Embrüonaalperiood - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni. Hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad) 3. Looteperiood - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama looteks. 4. Esimene eluaasta - väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng väga olulised. 5. Väikelapseiga - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine üsna piiratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe koostöö(nt
........................................ 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas.
ja ümbermõõt)Välimiku hindamise põhimõtted- silmajärgne hindamine,mõõtmisega ja pildistamiselVeiste välimiku lineaarne hindam.-kehtestatud INTERBULLI poolt, et lineaarselt peab olema hinnatud min. 12 keharegiooni või tunnust.hindamismeetod seisneb selles,et igat tunnust vaadeldakse sõltumatult teistest ja määratakse kehaosa asukoht hindamisskaalal.Kasvu ja arengu etapilisus-Ilooteline periood:idulasperiood,eellooteperiood,looteperiood lootejärgne periood:vastsündinuperiood,piimaperiood,sugulise küpsemise periood,täiskasvanuperiood,vananemis-ehk raukumisperioodKasvu ja arengu seaduspärasused- rohusööjate järglased on hästi arenenud. Lihasööjate,näriliste ja kõikesööjate järglased sünnivad individuaalse arengu varasemal etapil,ka luud on lühemad.maliganov:organid,mis kasvavad aeglaselt looteperioodil,kiiremini lootejärgsel jas vastupidi.ta uuris
inglise keelest tõlgitud materjali. Esimese kuni seitsmenda raseduskuu ülevaate koostas Karolin, kaheksandat raseduskuud kuni viienda elukuuni kirjeldas Helerin ning kuuendast elukuust kuni esimese eluaastani tegi kokkuvõtte Triin. 4 1. RASEDUSKUU Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega
Pärilikud om on enamasti polügeensed *Genotüüp-vanematelt saadud päriline tegurite kogum *Fenotüüp-genotüübi väljendamione konkreetsel inimesel *Kromosoomid koosnevad geenidest.mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuriosa *23kromosoomipaar määrab soo. Perioodid - I sünnieelne periood-*0-2nädalat-eostumisper- ühest rakust mood kogum,mis kinnitub emakale *3-9nädal-embrüonaalperiood-kuj südame,NS,meeleludnite ja kehaosade alged *9-38/40nädal-looteperiood-loote kiire areng ja kasvamine, sündimine II imikuiga(0-1a)- *vastsündinuiga(1e.k)-kindlad kaasasünd refleksid,meeleelund toimuvad kuulm,lühinäg,haistm ja maitsmine,on olemas kõik närvirakud,kuid seosed nende vahel arenevad e.k jooksul. *imikuiga(-12e.k)- kasvab kõndimine,käe-silma koostöö areng *Sensomotooorne staadium(0-2a)-*keskkona tundmaõp ja selles toime tulemine. Kohanemisvõimelisus intelligents kriteeriumina. *Assimilatsioon(sulandumine)
Selle aluskes on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Kasvu määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi. Kasvukiirus: absoluutne juurdek(on looma kehamassi mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus) ja suhteline juurdek(näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse). Kasvu ja arengu etapid. Looteline e embrüonaalne periood (idulaseperiood, eellooteperiood,looteperiood),lootejärgne e postembrüonaalne periood (vastsündinup,piimap,puberteedi e sugulise küpsemise p,täiskp,vananemisp) Kasvu ja arengu seaduspärasused.Kasv ja areng ei ole ontogeneesi jooksul ühtlane.Luud kasvavad lootelisel ja lootejärgsel perioodil erinevalt. Kasvukoefitsent k= täisk ute luude mass/ sünnij talle luude mass. 1. Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremin lootejärgsel perioodil ja vastupidi. 2. Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil
kehamassi rinnaümbermõõdu alusel. TEMPERAMENT *SANGVIINILINE-tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Suur jõudlus ja hea söödaväärindus. Sobib hästi piimaveistele. *FLEGMAATILINE-väheliikuv, rahulik. Sobib hästi lihaveistele. Kehas palju rasva ja suur mass. *KOLEERILINE-Rahutud ja põllumajandusloomadena ei soovita. *MELANHOOLNE-Nõrk, halb kohanemine, väike produktiivsus. KASV JA ARENG Looteline e. embrüonaalne periood idulase e. embrüoperiood eellooteperiood looteperiood B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood vastsündinuperiood piimaperiood puberteedi e. sugulise küpsemise periood täiskasvanuperiood vananemis- e. raukumisperiood Kasvu ja arengu seaduspärasused, Maligonov: I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. *embrüonalism-Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad
seega võivad nad radikaalselt mõjutada viisi, kuidas lapsed õpivad. Lapsed ei ole üksnes sotsiaalsete struktuuride ja protsesside passiivsed objektid. 2. Lapse sotsiaalne maailm Sünnieelne areng ja sünd Sünni normaalaeg on umbes 38 nädalat pärast viljastumist. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Inimarengu esimene etapp on jaotunud kolmeks – eostusperiood, emrüonaalperiood ja looteperiood. Looteperiood – arenevad suhteliselt väiksed detailid (sõrmeküüned, silmalaud, kulmud). Samuti hakkab tugevnema luustik, mis on esialgu kõhreline. Kolmanda kuu alguses hakkab loode end liigutama ja kuulda on tema südamelööke. Ema tunneb liigutusi neljandaks, viiendaks kuuks. Kuuenda kuu lõppedes on loode võimeline hingama, nutma, neelama, seedima ja uriini väljutama ning enneaegse sündimise korral on tal suur võimalus ellu jääda
Embrüonaalperiood(3- 8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (nt 1. kuu lõpul hakkab töötama süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima kesknärvisüsteem, loode reageerib puudutusele, 3. kuul liigutab). Looteperiood (9. nädal– sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Laps kuuleb 4 kuud enne sündi.16. nädalal on loode u 15-17 cm pikk 23. nädalal on loote une ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab, kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda. Loote käitumine Loode on pidevas liikumises
9. Prenataalne areng 1) Eostumisperiood - 2 nädalat alates viljastumisest). Viljastatud munarakk hakkab jagunema, 7 päeva pärast on moodustunud u 100-rakuline kogum. Perioodi lõpuks kinnitub munarakk emaka limaskesta külge 2) Embrüonaalperiood - (3-8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged 3) Looteperiood - 9. nädal - sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad Loote käitumine: Loode on pidevas liikumises, südamelöögid 1 kuulõpul 8.näd reageerib puudutusele Kuni 20 000 liigutust päevas 16.näd tunneb ema loote liigutusi 17-24näd loote aktiivsus väheneb areneb ajupiirkond 24 näd tekib une ja ärkveloleku tsükkel, töötavad maitse, tasakaal ja kuulm
diferentseeruma. Umbes nädala pärast kinnitub ta emakaseinale ning protsess lõpeba kahe nädala pärast, kus rakukogumikku nimetatakse embrüoks. Embrüonaalperiood- Perioodi lõpuks on embrüol juba põhiline inimkeha ehitus koos pea, käte, jalgade, käe- ja jalalabadega. Ta kinnitub nabaväädiga platsenta külge, milles saavad kokku ema ja lapse verevarustus. Periood lõpeb kaheksandal nädalal, kui embrüo on turvaliselt ümbritsetud lootekotiga, mis hoiab kindlat temperatuuri. Looteperiood- arenema hakkavad väikesed detailid- sõrmeküüned, silmalaud, kulmud... Samuti tugevneb luustik. Kolmandal kuul hakkab loode liigutama ning kuuldavaks saavad südamelöögid. Kuuenda kuu lõpuks on loode võimeline hingama, nutma, seedima... Edaspidi loode kasvab ja kaal suureneb. Enneaegse sünni korral on loode võimeline ellu jääma. (Blades, M., 65, 66) Loote õppimine Raseduse kolme viimase kuu jooksul on loode võimaline keskkonnast õppima. Ta reageerib
Absoluutne juurdekasv(A)-looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus. Suhteline juurdekasv(K)-näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse 8. Kasvu ja arengu etapid. A Looteline e embrüonaalne periood-2kuud. Algab isendi tekkimisega ja lõppeb sündimisega. *idulase e. embrüoperiood-5nä. Intensiivne rakkude deferentseerumine ja organite kujunemine.Pannakse alus seedeaparaadile, südamele, neerudele, maksale. *looteperiood(tiinus)-kestab sündimiseni, 32nädalat. Loote kasv kiire. B Lootejärgne periood-sünnist surmani. *vastsündinuperi- kestab sünnist 2..3nä. kujuneb välja termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. *Piimaperi- põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6elukuuni,*puberteedi- e sugulise küpsemise per- al poole aastaselt, kiiresti arenevad suguorganid, tekivad sekundaarsed sugutunnused ja kujuneb välja seksuaalrefleksid. Kehavormid muutuvad soole vastavaks
Involutsioon taandareng Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul Kasvamine füüsiline areng Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning ta võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. Inimese käitumine pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Sünnieelne areng Sünnieelse arengu kolm etappi : · Eostumisperiood · Embrüosonaalperiood · Looteperiood Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on väga tähtsad, sest siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud keeravad pead inimhääle suunas ja tunnevad ära ema hääle, neil on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad nad ema lõhna). Kaasasündinud refleksid : · kõndimisrefleks · ehmatusrefleks · otsimisrefleks · haaramisrefleks · ujumisrefleks · pupillirefleks Pupillirefleks jääb kestma kogu eluks.
keerukama struktuuri ja mitmekesisemate funktsioonide suunas. Kasv on looma keha kvalitatiivne muutumine assimilatsiooni tagajärjel, mis avaldab organismi massi, kudede ja organite suurenemises. Põllumajandusloomade kasvu ja arenemise võib jaotada järgmisteks perioodideks: 1) looteline periood; 2) lootejärgne periood. 14. Millisteks periooditeks jaguneb kasvu ja arengu looteline periood? Perioodid: 1) idulasperiood; 2) eellooteperiood; 3) looteperiood. Looteline periood algab pärast viljastumist sügoodi tekkimisega ja lõpeb sündimisega. 15. Millisteks periooditeks jaguneb lootejärgne periood? Perioodid: 1) vastsündinuperiood; 2) piimaperiood; 3) sugulise küpsemise periood; 4) täiskasvanuperiood; 5) vananemis ehk raukumisperiood. Vastsündinuperiood: kestab 2...3 nädalat, mil loom kohaneb väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal
Kasvukiirus jagatakse kaheks absoluutseks ja suhteliseks juurdekasvuks. Absoluutne juurdekasv on looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus. Suhteline juurdekasv näitab mingi ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet (wt-w0)ja perioodi alguse kahamassi keskmisesse(w0). K=(wt-w0)/w0*100 (sünnimass-mingi kehakaal)/mingi kehakaaluga*100 8. Kasvu ja arengu etapid. Looteline e embrüonaalne periood: 1)embrüoperiood e idulase periood 2)eellooteperiood 3)looteperiood Lootejärgne e prostembrüonaalne periood 1)vastsündinuperiood 2)piimaperiood 3)puberteediperiood e sugulise küpsemise periood 4)täiskasvanuperiood 5)vananemis e raukumisperiood 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. Kasvukoenfitsient k=täiskasvanu ute luude mass/sünnijärgse talle luude mass Vastavalt kasvukoenfitsiendile rühmitatakse luud 1)suure kasvuga luud (k=13,2) 2)keskmise kasvuga luud (k=6,3) 3)väikese kasvuga luud (k=3,7)
Selle aluseks on rakkude pidev pooldumine. Absoluutne juurdekasv looma massi ja kehamõõdmete suurenemine mingis ajaühikus. Absoluutne juurdekasv (A) saadakse, kui perioodi lõppmassist (Wt) lahutatakse sama perioodi algmass(W0). Suhteline juurdekasv (K) näitab, mingi ajaperioodi absoluutse massi-iibe (Wt+Wo) suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse (Wo)(%). 8. Kasvu ja arengu etapid Looteline ehk embrüonaalne periood- Idulasperiood, eellooteperiood, looteperiood. Lootejärgne periood (kestab noorlooma sünnist surmani) vastsündinuperiood, piimaperiood, sugulise küpsemise periood, täiskasvanu periood, vananemisperiood. 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused 1. Seaduspärasus organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiresti lootejärgsel perioodil ja vastupidi, 2. Seaduspärasus puudulik söötmine v haigus mingil kasvuperioodilpidurdab kõige
Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt. Jõusööda andmise ajaks lehmad fikseeritakse. Lehmade jootmiseks on külmpidamise korral eelsoojendusega jootmisautomaadid. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. Kasv ja arenemine Looteline periood algab peale viljastumist, lõpeb sünnitamisega. 1) Idulasperiood 2) Eellooteperiood 3) Looteperiood Lootejärgne periood 1) Vastsündinu periood – vastsündinule antakse ternespiima. 2) Piima periood – täispiim ja sellele lähedase koostisega sööt. Teisel poolel kohanevad põhisöötadega. 3) Sugulise küpsemise e puberteetperiood – arenevad suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Ei seemendata enne 15-18 kuu vanuseks saamist. 4) Täiskasvanuperiood – suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse. Annavad kõige paremaid järglasi, suurema jõudlusega.
Eostumisperiood: 2 nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk (sügoot) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge (Vendelin 2007). Embrüonaalperiood: 3.ndast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. See on periood, millal hakkavad kujunema kesknärvisüsteem (KNS), süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). Looteperiood: 9.ndast rasedusnädalast kuni sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (need peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest ja kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske ning valmis sündimiseks. Sünnieelse arengu esimesed 8 nädalat on eriti olulised, sest siis moodustuvad kehaorganid. Seepärast on nende nädalate jooksul saadud kahjustused väga ohtlikud (Vendelin 2007).
Hindamisskaala ulatus on 9 palli ja hinnatakse täispallina. Igat tunnust hinnatakse sõltumatult teistest tunnustest ja jõudlusnäitajatest, kusjuures hindamisskaalat tuleb täies ulatuses kasutada. Kuna iga tunnuse asend määratakse lehmal kahe füsioloogilis-anatoomilise äärmuse vahel, siis ideaal ei paikne kõigil tunnustel skaala samas osas. 28. kasvu ja arengu etapilisus Looteline e embrüonaalne areng 1) idulasperiood 2) eellooteperiood 3) looteperiood Lootejärgne e postembrüonaalne areng 1) vastsündinuperiood 2) piimaperiood 3) puberteedi e sugulise küpsemise periood 4) täiskasvanuperiood 5) vananemis- e raukumisperiood. 29. kasvu ja arengu seaduspärasused Põllumajandusloomade kasv ei ole ühtlane. Skeletiga on seotud paljud kehaosad. Seega luude kasv näitab ka kehaosade kasvu. N.P
kehtestati 0 baas, milleks oli 1972a. esmaskordselt poeginud lehmade keskmine. BLUP isamudelit rakendati kõikide loomaliikide juures. 1989a. tunnustati BLUP loomamudel piimaveiste geneetilise hindamise meetodina. 28. Kasvu ja arengu etapilisus Organismi arengu ja kasvu intensiivsus ei ole eluaja jooksul ühesugune. Seepärast jaotatakse põllumajandusloomade ontogenees järgmisteks perioodideks: 1. Looteline e. embrüonaalne periood 1.1. idulase e. embrüoperiood 1.2. eellooteperiood 1.3. looteperiood Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e. isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Looteline areng (tiinus) kestab keskmiselt hobusel 340, veisel 280, lambal 152 ja seal 114 päeva. Idulasperiood kestab veistel 5, lammastel 4 ja sigadel 3 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Idulasperioodil pannakse alus elutähtsatele organitele ja organsüsteemidele, nagu seedeaparaat, maks, neerud, süda jt
Teine osa: Lapse sotsiaalne maailm 3.Sünnieelne areng ja sünd Viljastumisest sünninin · EOSTUSPERIOOD - laps viljastatakse kui isa seemnerakk ühioneb emamunarakuga. Viljastatud munarekku nimettakse sügoodiks. · EMBRÜONAALPERIOOD see periood kestab u 3-st kuni 8-nda nädalani pärast viljastamist. Kuigi perioodi lõpuks on embrüo 3 cm pikkune on tal olemas kõik inimesele omased kehaosad. · LOOTEPERIOOD arenevad suhteliselt väikesed detailid, sõrmeküüned, silmalaudm kulmud. Samuti hakkab tugevnema luustik. 3 kuu lguses hakkab loode end liigutama, ja on kuulda südamelööke. 6- nda kuu lõppedes on loode võimeline hingama, uriini väljutama, nutm, neelama, seedima. · SÜNNIEELSED RISKID looduse osa ja hoolitsemine on väga oliulised sünnieelses arengus.. Meelemürgid. Talidomiid-jäsemete
-8. nädal Sopistuvad välja käed ja jalad, kujunevad kopsud ja seede-ning erituselundid Näo osad 4.-8. nädal Silmad paigutuvad pea külgedele, kujunevad suu ja kõrvad 3. Looteperiood:2-9 kuud. o Otstarbe omandavad kõik organid, jäsemed, lihased ja elundsüsteemid o Loode kasvab pidevalt pikkuses ja suureneb kaalus o Hakkab liigutama o Viimasel 3-l raseduskuul või loode reageerida puudutustele ja helile o Viimasel raseduskuul pöörab tavaliselt pea allapoole asendisse ja hakkab ootama. Perinatoloogia- uurib lapse sünniga seotud protsesse alates viljastumisest kuni esimeste elukuudeni. Kasutatakse:
Piimanäärmed on, aga nisasid pole – pojad imevad ema piimaseid kõhukarvu. Kehatemperatuur kõigub küllalt laiades piirides, näiteks sipelgasiilil 19320 127. Kukkurloomade ( Marsupialia ) ja emakooksete ( Placentalia ) võrdlus. Mõlemad tekkisid ilmselt juba Keskaegkonna lõpupoole, aga hakkasid tormiliselt arenema alles Uusaegkonnas alates Paleogeenist, kui dinosaurused olid kadunud ja nonde ökoloogilised nišid vabanenud. Kukkurloomadel (Marsupialia ehk Metatheria) on looteperiood lühike ja areng jätkub ema kukrus, kuhu äsjasündinud, alles väga vähe arenenud ja tillukesed pojad peavad iseseisvalt ronima ja end ema nisa külge imema. Lühikesel kandeperioodil enne sünnitust toidab emakasein loodet läbi limanaha. Ema ja loote veri ei tohi seguneda, sest sellest tekiks immuunkonflikt (loote genotüüp erineb ju ema omast). Emakooksed (Placentalia ehk Eutheria) on lahendanud probleemi teisiti: ema ja loote
Absoluutne kasv on suurim lootelise perioodi lõpus ja sünnijärgse perioodi esimestel kuudel. 3.5.2. KASVU JA ARENGU ETAPID Organismi arengu ja kasvu intensiivsus ei ole eluaja jooksul ühesugune. Seepärast jaotatakse põllumajandusloomade ontogenees looteliseks ja lootejärgseks perioodiks, mis omakorda jagunevad. A. Looteline e. embrüonaalne periood · idulase e. embrüoperiood · eellooteperiood · looteperiood Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e. isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Idulasperiood kestab veistel 5 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Idulasperioodil pannakse alus elutähtsatele organitele ja organsüsteemidele, nagu seedeaparaat, maks, neerud, süda jt. Absoluutne kasv on sel ajal väike, kuid suhteline kasv suur ja diferentseerumine väga kiire. Loote arengu seisukohalt on
Idulaseperiood kestab 5 nädalat. Toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Pannakse alus eutähtsatele organitele. Absoluutne kasv sellel ajal väike, suhteline kasv kiire. Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus morfeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused.Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärme algmed. Areng kiire, suhteline kasv suur, absoluutne kasv väike.Kestab 4 nädalat. Looteperiood ehk pärislooteperiood kestab 32 nädalat. Arenguprotsesside intensiivsus langeb, kuid loote kasv kiire. 2. Lootejärgne e postembrüonaalne periood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Vastsündinuperiood kestab 2..3 nädalat. Kujuneb termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse.
KASV JA ARENEMINE Arenemise all tuleb mõista organismi kvalitatiivset muutumist, tema diferentseerimist ja kujunemist keerukama struktuuri ja mitmekesisemate funktsioonide suunas. Kasv on looma keha kvalitatiivne muutumine assimilatsiooni tagajärjel, mis avaldab organismi massi, kudede ja organite suurenemises. Põllumajandusloomade kasvu ja arenemise võib jaotada järgmisteks perioodideks: I Looteline periood (embrüonaalne periood) 1. Idulasperiood 2. Eellooteperiood 3. Looteperiood Looteline periood algab pärast viljastumist sügoodi tekkimisega ja lõpeb sündimisega. II Lootejärgne periood 1. Vastsündinuperiood 2. Piimaperiood 3. Sugulise küpsemise periood 4. Täiskasvanuperiood 5. Vananemis- ehk raukumisperiood Lootejärgne periood algab noorlooma sünniga. Pärast sündimist tehakse kindlaks noorlooma sünnimass. Sel on nii bioloogiline kui ka majanduslik tähtsus. Suurema sünnimassiga loomi on tähtis eristada siis, kui neid loomi kasutatakse liha tootmiseks.
Sünnieelne e prentaalne areng Inimese areng algab hetkest, kui spermatosoid tungib munarakku e toimub viljastumine. Sünnieelses arengus erist kolme perioodi: eostumisperiood – kaks nädalat alates viljastumisest. Toimub viljastatud munaraku korduv jagunemine ja lõpeb viljastunud munaraku sisestumisega emaka limaskesta. embrüonaalperiood – kolmandast nädalast kuni 8. nädala lõpuni (hakkavad kujunema KNS, süda, ja kehaosad) looteperiood – 9.nädalast kuni sünnini. Toimub eelkõige just närvisüsteemi areng. Ajaline, umbes 40. rasedusnädalal sündiv laps peaks kaaluma ligikaudu 3500 g ja olema umbes 50 cm pikk. Vastsündinud võivad eristada tuttavaid helisid, eelistavad vaadata inimnägusid, tunnevad maitset ja lõhna. Vastsündinul elutegevuses on tähtis kohteluprotsessidega kohanemisel, seda hõlbustavad kaasasündinud refleksid.
annaabi.ee 
