Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 3: 1. Millised analüüsimeetodid klassikalises geneetikas võimaldavad ennustada ristamise tulemusi ja arvutada lahknemissuhteid? Punnetti ruutmeetod, hargnemismeetod, tõenäosusmeetod, sugupuu analüüs. 2. Millised statistilised meetodid võimaldavad hinnata, mil määral eksperimentaalsed andmed teoreetiliselt arvutatud oodatavatega sobivad? Hii ruut meetod, t-test 3. Mis eesmärgil geneetilistes uuringutes kasutatakse hii - ruut testi? Valem arvutamiseks
Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 1 TLÜ: 1. Geneetika mõiste? Geneetika on teadus pärilikkusest ja muutlikkusest. 2. Peamised etapid geneetika kui teaduse arengus? Geneetilise mõtte olulisemad arendajad eri etappidel ja nende ideed? Eelteaduslik periood Hippokrates (lapsed tekivad seemnetest, mille moodustab kogu keha). Aristoteles (ei pidanud ema ja isa pärilikkuse osa võrdseks). Demokritos (võimed arenevad peamisel harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu). Platon (eugeneetika algataja valik inimsoo õilistamiseks). Varateaduslik periood Sageret (tunnuste pärilikkus onb konstantne). Mendel (geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine). Galton (eugeneetika propageerija). Weismann (lahutas genotüübi fenotüübist). Teaduslik periood · Klassikaline geneetika Morgan (g...
seadustest? Geenide aheldus, suguliiteline pärilikkus. 9. Võrdle autosoomsetes ja suguliitelistes lookustes asuvate tunnuste pärandumist ja too välja suguliitelise pärandumise eripärad? 10. Nimeta Y kromosoomile spetsiifilisi geene ja nende funktsioone? H-Y antigeeni kodeeriv geen SRY geen testiste arenguks ja mehe seksuaaltunnuste kujunemiseks vajalikku faktorit TDF 11.Mis on emaefekt? Selgita, kuidas see toimib? Olukord geneetikas, kui organismifenotüübi määrab tema ema genotüüp sõltumata tema enda genotüübist. Toimub sügoodis ja seisneb ema geenide avaldumine tulemusena ootsüüti siidud mRNA ja valkude toimes regulaatorainetena sügoodi esimestel jagunemistel. 12.Nimeta protsessid, mis põhjustavad epigeneetilisi muutusi genoomis? DNA metüleerimine, histoonide kovalentsed modifikatsioonid, genoomne imprinting, geeni vaigistaminem, X-inaktivatsioon, reprogrammeerimine,
Kordamisküsimused loeng 5 kohta: 1. Mis on pärilikkuse molekulaarne alus? Pärilikkuse molekulaarne alus on geneetilise materjali kordistumine ning ülekanne ühe põlvkonna rakkudest teisele 2. Kirjelda katset ajaloost, mis näitas, et geneetilise info ülekanne toimub DNA abil? Looduses toimub DNA ülekanne surnud rakust elusrakku. 1928 F. Griffith; katse pneumokokiga (S. pneumoniae) - S tüüpi smooth limakapsliga rakud on patogeensed, R-tüüpi rough kapslita rakud ei ole. R elus ja S surnud rakkude seguga süstimisel hiired surid. Surnud rakud olid elus rakke muutnud e. transformeerinud patogeenseks. 1944 O. Avery jt. näitasid, et transformeeriv faktor oli DNA. Smooth rakkudest isoleeriti DNA, mida valikuliselt töödeldi DNA lagundavate ensüümidega. Transformatsiooni võime kadus. 3. Nukleotiidide ehitus DNA-s ja RNA-s? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiid...
Kordamisküsimused geneetikas loeng 8 kohta: 1. Nimeta bakterites leiduvate transposoonide põhilised tüübid? Transposoonid ehk ,,hüppavad geenid" on transponeeruvad ehk mobiilsed geneetilised elemendid. Nii pro kui ka eukarüootides. Jaotatakse kolme põhitüüpi: IS elemendid, Tn elemendid ehk kompleksed transposoonid, Tn3 elemendid ehk replikatiivsed transposoonid. IS elemendid ehk insertion sequences (800 2000 np), suht identse ehitusega, võivad lülituda väga erinevatesse kohtadesse bakteri kromosoomis või plasmiidis, näit. IS50.Iseloomustus: väikesed, alla 2500 np, suht identse ehitusega sisaldavad ainult transpositsiooniks vajalikke geene mõlemas otsas on IR järjestused (inverted repeat) ehk 9 50 bp otsmised pöördkordusjärjestused (vastassuunalised, palindroomsed) IS-elemendi insertsioonil tekivad elemendi otstes 2 13 bp pikad DR- (direct repeat) ehk otsekordusj...
Kordamisküsimused loeng 4 kohta (teine kontrolltöö algab küsimusest 11): 1. Mis on rakutsükkel? Milliseid etappe seal eristatakse ja olulisemad sündmused etappidel? Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku selle jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsüklit jaotatakse kolmeks osaks: · interfaas toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine · mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks · tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine 2. Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid, mida kontrollitakse ja kuidas? S-faasis toimub DNA replikatsioon ja histoonide süntees · ...
Kordamisküsimused geneetikas loeng 9 kohta: 1. Defineeri mõiste transkriptsioon. Selle üldine toimumine eukarüoodil? Transkriptsioon on matriits DNAst lähtuv mRNA süntees. Toimub alati suunas 5'-3'. Protsess, mille käigus geneetilise koodi salvestatud informatsioon kantakse üle kindlale RNA tüübile. Eukarüoodil kontrollitakse iga geeni transkriptsiooni eraldi. Aktivatsioonil osalevad abistavate faktoritena organismi signaalmolekulid. I initsiatsioon kromatiini avamine CRC tegevuse tulemusena, TF seondumine promootorile. H sideme lõhkumisel osalevad teatud transkipstioonifaktori, RNA sünteesi viib läbi RNA polümeraas (I;II;III). Transkriptsiooni käivitamisel osalevad nii NH kui valgud (cis, trans) initsiatsioon-elongatsioon- terminatsioon 2. Kuidas, millest ja kus moodustub tuumake? Tuumakese funktsioon?. 3. Kuidas toimub eukarüoodil transkriptsiooni initsiatsioon? Millised faktorid on vajalikud? Vt eelmist...
Kordamisküsimused geneetikas loeng 6 kohta: 1. Selgita geenide füüsilise ja geneetilise aheldumise vahet? Võib joonisena. Aheldatus piirab geenide sõltumatut lahknemist ja vaba rekombineerumist meioosis. Esineb lähestikku asuvate geenide vahel. Geenid võivad olla füüsiliselt aheldunud (samas DNA niidis), kuid ei pruugi olla geneetiliselt aheldunud (ja lahknevad teineteisest sõltumatult). 2. Mida tähendab mõiste LodSc? Milleks ja kus seda arvutust kasutatakse? Mis on LodSc läviväärtus ja ka teised tähenduslikud väärtused? LodSc on kümnendlogaritm rekombinatsioonisagedusest. LodSc võrdleb tõenäosust, et 2 vaadeldavat lookust on aheldunud tõenäosuse vastu, et aheldus puudub. LodSc väärtus 3 ja rohkem esineb aheldus uuritavate lookuste vahel (ahelduse esinemise tõenäosus on 1000 korda suurem ahelduse mitte esinemise tõenäosusest); LodSc väärtus alla 3 aheldu...
Kordamisküsimused geneetikas loeng 7 kohta: 1. Iseloomusta viiruste eripära? - Viirused on mitterakulise ehitusega obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Definitsiooni juurde käib veel kitsendusena: viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest viirused ei kasva ega jagune viiruse genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2. Kirjelda viiruse üldist ehitust ja genoomi? Võib joonisena. - Ümbrise valgud viirusspetsiifilised. Viiruse ümbris ehk kest pärineb peremeesraku ...
Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele: 1. Millest on tingitud eukarüootidel tuumaväline pärilikkus? Emaefekt, Epigeneetiline pärilikkus, Mitokondriaalne pärilikkus. 2. Faktid, mis toetavad mitokondrite evolutsiooni endosümbioosi teooriat? mitokondrid on eukarüootide evolutsiooni algetappidel rakku tunginud mikroorganismid purpursed fotosünteesivad bakterid, mis on kohanenud sümbiootiliselt eluks peremeesrakus. 1,5 - 2 mljrd. aastat tagasi. tõestus: sõltumatu genoom ja valgu süntees, mtDNA sarnasus prokarüootidega (rõngakujuline, puuduvad intronid ja histoonidele pakitus), suurus, tuumast sõltumatu jagunemine (paljunevad pooldumise teel) 3. Mitokondri peamised funktsioonid (2)? Ehitus ja iseloomustus? Kloroplastide ülesanne taimerakus? Ehitus?- Ülesanne on muundada väliskeskkonnast kättesaadav energia (kas päikesevalguse või keemiliste sidemete oma) rakule sobivasse vormi. M...
Kordamisküsimused geneetikas bioloogia õppesuuna üliõpilastele loeng 11 kohta: 1. Sõnasta molekulaarbioloogia tsentraaldogma? Võib ka joonisena esitada. Geneetilise informatsiooni ülekandumine rakus toimub kindlates suundades: DNAlt RNAle ja RNAlt DNAle ja RNAlt valgule. 2. Nimeta geenide avaldumise kontrolli tasandid (2)? RNA tasand kontroll transkriptsiooni tasandil. valgu tasand - kontroll translatsiooni tasemel, - post-translatsiooniline kontroll. 3. Kus asuvad geeniekspressiooni kontrollpunktid transkriptsiooni tasandil? Esimesel tasandil - kontroll mRNA tekkel ehk transkriptsiooniline kontroll promootor, enhancerid jt. DNA järjestused transkriptsiooni kontrolliks + trans elemendid (regulaatorvalgud) transkriptsiooni käivitamise tasand, kontroll mRNA protsessingu tasemel, kontroll mRNA transpordi tasemel tuumast tsütoplasmasse, kontroll mRNA lagun...
Väga mahukas konspekt Molekulaarbioloogia võeti kasutusele, et tähistada molekulide struktuuride uurimist (bioloogiliselt oluliste makromolekulide uurimine), 50ndatest aastatest alates Objektid, mida käsitleme on samad, mis biokeemias ja geneetikas Geneetiline teave e pärilik info säilitatakse DNAs nukleotiidse järjestuse kujul
19.suguliiteline puue – suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikud puuded 20.hemofiilia – vere hüübimatus 21.daltonism – punarohepimedus 22.aheldunud geenid – ühes kromosoomis olevad geenid, mis paiknevad koos ning nende poolt määratud tunnused päranduvad koos 23.autosoomid – keharakkude kromosoomid, mis ei ole sugukromosoomid 24.genealoogiline meetod – võte, mida kasutatakse inimese geneetikas pärilike tunnuste uurimiseks 25.Morgani seadus – ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos 26.genotüüp – isendile omane geenide ja alleelide kogum 27.fenotüüp – isendil avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna toimel nt. Juuksevärvus, silmavärv NIMETA 1.Põhjusi, miks on hernes geneetikas heaks uurimisobjektiks – 1.aastane taim, isetolmleja, on
18. Hemofiilia- vere hüübimatus, inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 19. Daltonism- suguliiteline puue, tuleneb retsessiivsest alleelidest X-kromosoomis, ei eristata punast ja rohelist värvi 20. Aheldunud geenid- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult NIMETA- 1) Põhjus, miks on hernes geneetikas heaks uurimisobjektiks. * 1a taime, isetolmleja, kindlad tunnused 2) Põhjus, miks on äädikakärbes geneetikas heaks uurimisobjektiks * lihtne kasvatada, kindlad tunnused, 3) Inimesel esinevad dominantseid tunnuseid. *brünett, pruunid silmad, tedretähnid, vabalt rippuvad kõrvanibud. 4) Inimesel esinevad retsesiivseid tunnuseid. *blondiin, sinised silmad, pea külge kasvanud kõrvanibud. 5) Meetodeid, mida saab kasutada inimese geneetikas.
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Alleel on sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest,
Bakterite ja seente tähtsus inimese elus Bakterid Bakterite kasutus - Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Käärimisprotsessi tulemusena valmivad näiteks jogurt, juust, hapukurgid jne. - Baktereid kasutatakse ka ravimite tootmiseks. Nende abil valmistatakse antibiootikume ja vaktsiine. Bakterid võivad geneetilise muundamise abil toota ka valke meditsiinis. - Need on teaduse mudel organismideks, neid kasutatakse molekulaarbioloogias, geneetikas ja biokeemias. Bakterite DNA-d muutes saadakse uurida erinevate geenide, ensüümide ja ainevahetusradade ülesandeid. - Põllumajanduses kasutatakse baktereid kahjurite tõrjumiseks ning nende abil toodetakse mitut põllumajanduses kasutavat kemikaali. - Keskkonnakaitses: Baktereid kasutatakse reoveepuhastuses, mürgiste tööstusjääkide lagundamiseks ning naftareostuse likvideerimiseks. Bakterite omadused - Kiiresti paljunevad
Poisse on hüperaktiivsete hulgas kordades rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi. Jaguneb kolmeks: Domineerivalt tähelepanematus Domineerivalt hüperaktiivsus Kombineeritud tüüp Ravi on pikaajaline, koosneb: psühhosotsiaalsest abist ja medikamentoossest ravist. (SA EESTI LASTEFOND) Haiguse põhjused Uuritud on palju, kuid täpne põhjus on teadmata. Arvatakse, et põhjused võivad peituda: Geneetikas (seostatakse geene, mis reguleerivad dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini ainevahetust kesknärvisüsteemis Keskonnas (stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel, ema alkoholi ja narkootikumide tarbimine, suitsetamine raseduse ajal) Traumades kui ka paljus muus (vägivald, vanemate psüühikahäired) Kuidas aidata? Kindel rütm (selged piirid, kindlad reeglid). Korraldused selged ja arusaadavad
külge pandud (GFP-geen). Miks bakterirakus ei hakka inimese geen kohe tööle? Meis on intronid ja eksonid, kuid bakteris neid ei ole. Kui tahame bakterisse geeni via, siis peame selle mRNA alusel tegema DNA, seda protsessi, pöördtranskriptsiooni viib läbi PÖÖRDTRANSKRIPTAAS. Edasi saab cDNA juba liita bakteri DNA-ga ning ta hakkab tootma inimese organismis esinevat valku. Kui kasutame baktereid sel viisil mõne teise liigi geenide säilitamiseks, same genoomipanga. Mudelorganismid geneetikas: kiire põlvkondade vahetus, suhteliselt vähe geneetilist materjali, sarnasus inimorganismiga, odav pidamine, varasem hea läbiuurituse tase. Transgeensete bakterite produktide näited: - esimene oli insulin - inimese kasvuhormoon - erütropoietiin aneemia raviks - interferon, mis reguleerib immuunsüsteemi - vere hüübimisfaktorid - difteeria ja teetanuse vaktsiin - pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini - putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini
Gregor Johann Mendel Gregor Johann Mendel sündis 1822 aastal Austria-Ungaris Heinzendorfis ning suri 1884 aastal Brnos Tsehhis. Ta oli munk, rahvuselt sakslane ning teda kutsutakse tihti geneetika isaks. 1867 aastast alates oli Mendel Brno augustiini kloostri abt ning tegeles uurimistööga taimede muutlikuse kohta. Ta kasvatas ja uuris 28 000 hernetaime ning töötas tulemuste põhjal välja Mendeli seaduse, mis on siis teiste sõnadega organismi pärandumisseadused geneetikas. Kromosoomid Sõna ``kromosoom`` tuleb kreeka keelest (chroma,värvus) ja (soma,keha). Need asuvad inimeste rakkudes ning meenutavad väga väikeseid värvilisi niidijupikesi. Keharakkudes on 46 kromosoomi e. 23 kromosoomi paari. Kuid sugurakkudes on neid poole vähem. Sugurakkudes esindab iga kromosoomipaari üks kromosoom, seega on sugurakkudes 22 x-kromosoomi ja siis veel kas x- või y- kromosoom, mis määrab ära, kas arenema hakkab tüdruk või poiss. Uus organism
Katseid tehti steriliseerimise, kõrguse, madala rõhu, külma, malaaria, erinevate gaaside, merevee, haiguste ja mürkidega Inimkatseid viidi läbi vastavalt vajadusele ja võimalusele koonduslaagrites(Auschwitzis, Buchenwaldis) RASSIHÜGIEEN Teooria põhines C.Darwini vaatele geneetikast ja rassipuhtusest, mis viidi sobivalt kooskõlasse natside ideoloogiaga Teostamise eestvedajad olid veendunud, et inimkäitumine saab alguse geneetikas Eeskuju Ameerikast, kus rakendati selliseid meetodeid mustanahaliste arvu vähendamiseks 1939. a. Andis Hitler käsu tappa eutanaasi teel ravimatuteks tunnistatud, vanad ja väärarenguga inimesed Neid inimesi kutsuti ,,kasututeks muidusööjateks" Sellisel moel oli aastaks 1941 hukatud u.70 000 inimest, ning see oli alles peaprooviks Tappa sooviti juute, homoseksuaale, kommuniste, mustlasi, slaavlasi ja muid sõjavange KATSED STERILISEERIMISEGA
Aeroobsed bakterid:- Bakterid, kes valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli Anaeroobsed bakterid:- Bakterid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest Osmootselt toituma:- Väliskeskkonnast ning vees lahustunud toitaineid terve raku pinnaga omastama 14. Baktereid kasutatakse: a. Toiduainetööstuses b. biokeemias c. Ravimitööstuses d. Molekulaarbioloogias e. Geneetikas f. Põllumajanduses 15. Bakterid ja aineringe - Bakterid on aineringes väga olulised , nagu näiteks surnud orgaanilise aine lagundamiseks ja lämmastiku sidumiseks atmosfääris (mügarbakterid) jm. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustavatele bioomidele, muundades sealset vees lahustunud vesiniksulfiidi ja metaani organismidele eluks vajalikeks toite ja energia allikateks.
mitoosis ja meioosis. I katseloomi mõjutatakse erineva keemiaga, tekkesagedus sadu või tuhandeid kordi suurem. 4. Variatsioonirida ja kõver iseloomustavad nii pärilikku kui mittepärilikku muutlikkust. Mõõdetavad tunnused koos esinemissagedusega kasvamise või kahanemise järjekorda. 5. Kaksikute meetodi rakendamine inimese geneetikas uuritakse geneetilise ja modifikatsioonilise M vahekordi tunnuste varieerumises. 6. Pärilik kurtus avaldub kui lapse genotüüpi satuvad retsessiivsed alleelid, mis määravad päriliku haiguse avaldumise. Vanem ei pruugi olla haige, vb on ta haiguse kandja. 7. Kuidas mõjutab kombinatiivne muutlikkus pärilike haiguste teket kui vanem on haiguse kandja või haige siis avaldub lapsel haigus alati. 8
Intermediaarsus heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus (kumbki alleel ei domineeri teise üle) Polüalleelsus esineb, kui populatsioonis on 1 fenotüübiline (avalduv) tunnus määratud rohkem kui 2 alleeli poolt; dominantsus võib ja võib mitte esineda (nt vererühmade tunnused) Geenifond ühe liigi geenide kogum Lookus -- algne tähendus: geeni asukoht kromosoomigeneetilisel kaardil. Klassikalises geneetikas, kasutatakse termineid lookus ja geen tihti sünonüümidena. Viimasel ajal käibib laiem tähendus: mingil viisil iseloomustatav kromosoomi- või DNA-molekuli lõik, milles paikneb kindel geen või mis tahes muu eristatav nukleotiidijärjestus Ristsiire (crossing over) -- homoloogsete aheldusrühmade paarides toimuv retsiprookne segmendivahetus, mis põhjustab intrakromosoomse geneetilise rekombinatsiooni aheldunud lookuste vahel
iseloomulikud tunnused · Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav Mikrobioloogia kiire areng Elektronmikroskoopide leiutamine, elekroforeesi kasutuselevõtt ja koekultuuride väljatöötamine, tõid murrangu mikroorganismide uurimises Näiteks: · Tekkis uus teadusharu - viroloogia · Täpsustati bakterite koostisosi ja ainevahetusprodukte · Avastati DNA osatähtsus mikroobide geneetikas Bakterid · on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada · Bakterid on looduses väga tähtsal kohal Bakterite paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel, kus ühest rakust saab kaks tütarrakku Väliskuju järgi jaotatakse bakterid kuude põhitüüpi: 1. kerabakterid e. kokid (coccus) kerakujulised 2. pulkbakterid e. batsillid (bacillus) pulkjad, ka niitjad 3. spiraalsed bakterid e
suur hulk neid, kes olid sunnitud seda ellu viima. Muidugi ei sündinud totalitaarse filosoofia pihta sihitud naer üksnes filosoofide seas. Ammu enne perestroikat rääkis rahvas, et nõukogude inimeste lahkamisel leitakse nende maksast alati ÜK(b)P ajaloo lühikursust. Kõrgemalt poolt juurutavast filosoofiast oli kõrini paljudel teadlastel, keda ikka ja jälle mõnitati kui ,,idealiste-ebateadlasi" küll geneetikas, küll küberneetikas, küll kõrgema närvitalituse füsioloogias, küll füüsikas. Naer pakkus lõõgastust kirjameestele ja kunstnikele, kes ägasid partei juhtnööride ja direktiivide käes, mis muutusid partei siksakilise peajoone igas kurvis, kuid olid igal üksikul etapil kõigutamatud.2 Muidugi oli ka naer eri aegadel erinev. 1920. aastatel, vaatamata sellele et Venemaa helgemad pead olid 1922. aastal ,,filosoofide laevaga" pagendatud, oli filosoofiline pluralism veel võimalik.
isastel mõlemad kromosoomid (ZZ). Imetajatel (ka inimesel) määrab Y-kromosoom alati isassugupoole arengu, vaatamata sellele, kas isendil on üks või mitu X-kromosoomi (sugukromosoomidega XY, XXY, XXXYisendid on alati isased). 15.Tunnuse mõiste.Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnusteks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest
4) Tartu lehm, kes tootis isuliini ja kasvuhormooni 10. Geeninokaut, geenivaigistus. Kimäär. Konspekt ja õp lk 47 – 50 Geeninokaut- kui tekitada mutatsioon DNAs ja lülitada mõni geen välja. Geenivaigistus- geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Kimäär- organism, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. 11. Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku kriteeriumid. Kõige rohkem on uuritud äädikakärbseid ja hiiri, kuna nende areng on kiire, siis saadakse vähese ajaga võimalikult palju katsetusi teha. 12. DNA sekveneerimine (järjestuse määramine) – kuidas toimub, mida tarvis? Desoksüribonukleotiid – DNA kui polümeeri monomeer, koosneb lämmastikalusest (A, T, C või G), monosahhariidist (desoksüriboos) ja fosforhappejäägist.
2. Millised erinevused on geneetilisel ja modifikatsioonilisel muutlikkusel?- pärilik ja mittepärilikku muutlikkus 3. Mille poolest erinevad indutseeritud mutatsioonid spontaansetest?- spontaansed on iseeneslikud, indutseeritud on kuntslikult esilekutsutud. 4. Mida iseloomustavad variatsioonirida ja-kõver?-Iseloomustavad päriliku kui ka mittepärilikku muutlikkust. Geneetiline ja modifikatsiooniline. 5. Kuidas rakendatakse kaksikute meetodit inimese geneetikas?- 6. Millistel tingimustel avaldub pärilik kurtus?- 7. Kuidas mõjutab kombinatiivne muutlikkus pärilike haiguste teket?- 8. Millised tegurid põhjustavad vähkkasvaja teket?-põhjustavad geeniregulatsiooni häired. Avalduvad valed geenid,millel sünteesitakse valkke. 9. Kuidas ennetada päriliku eelsoodumusega haigusi?-loeb tervislik eluviis, toitumine jms 10. Mis eristab pärilikku haigust päriliku eelsoodumusega haigusest?-päriliku
Järgimist vääriv kokkuhoid. Rainer Kerge (1977) on õppinud bioloogiat, töötab Õhtulehes ajakirjanikuna. Varem portreteerinud valke Tarkade Klubis. KLOTS Kontrollitud rakusurma aitas paljastada pisike uss Hiirte-rottide ja äädikakärbse kõrval on üks teadlaste lemmikloomi varbuss (Caenorhabditis elegans) umbes millimeetri pikkune ümaruss, kelle päris kodu on mullas ja kes sööb baktereid. Laboris söödavad teadlased teda sageli kolibakteritega. Varbuss on geneetikas ja neurobioloogias mudelorganismina tänuväärne seetõttu, et tema rakkude arv on konstantne: hermafrodiitidel on 959, isastel 1031 rakku. Iga üksik ussike läbib arengus ühesuguse rakkude jagunemise ja diferentseerumise. Just varbussi uurides avastati ettemääratud rakusurm ehk apoptoos ja paljastati skeem, kuidas see käivitub. ,,Tema embrüonaalses arengus läheb apoptoosi 131 rakku. Selle pärast on ta hea mudel,
Geenivektorina saab kasutada bakterite plasmiide, viiruste DNAd või RNAd ja muid molekule. PLASMIID- rõngas DNA-d, milles sageli antibiootikumiresistentsust andev geen. VIIRUSVEKTOR- viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem ehk viib soovitud geenid rakku (viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib oma genoomiga peremeesrakku) PLASMIIDNE GEENIVEKTOR- siiratav geen ühendatud plasmiidi elementidega. 4. Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku kriteeriumid. (vt esitlus Geeniotehnol_enimuuritud). GM taimed: ● kahjuritele vastuvõtmatud kultuurtaimed nt ümarusse ‘’tõrjuvad’’ banaan, riis, kartul ● seemnete produktsiooni kasv, biomassi kiirem kasv ● pestitsiidikindlad kultuurtaimed GM loomad: sead, lambad, kodulinnud, pärdikud, kalad, putukad ● Lehmapiima toitainesisalduse tõstmine ● Kanamunades kasvajavastased valgud
ökoloogias laiemat mõistet. See tähistab suvalise bioloogilise liigi isendi kogumit. Populatsioone uuriv ökoloogiaharu kannab vastavalt demökoloogia nime. See haru tegeleb populatsiooni kui süsteemse üksuse käige üldisemate omadustega sõltumata sellest, millisesse bioloogilisse liiki (taimede, loomade, seente, mikroorganismide hulgast) kuuluvad seda moodustavad isendid. (Aro, 2002) Populatsiooni teoreetilise mõiste väljatöötamisega tegeleti geneetikas ja ökoloogias kaua aega sõltumatult. Kuigi praeguseks ajaks on palju tehtud geneetikalise ja ökoloogilise vaatenurga lähendamiseks, püsivad erinevused siiski edasi. Populatsiooni all mõistetakse kindla liigi piisavalt pika aja jooksul mingis ruumis asuvate isendite kogumit. Kui rääkida väheliikuvatest , seda enam aga kinnitunud organismidest, siis tuleb ökoloogilise populatsiooni all mõista antud liigi käigi isendite kogumit, mis kuuluvad ühte biotsönoosi
vastu.19.saj. Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki Karl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja 18.saj. Mendeli seadused ehk Mendeli reeglid on organismide tunnuste pärandumise seadused geneetikas. Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus (uniformsusseadus) Kui omavahel ristatakse kaks homosügootset rassi (emapõlvkonda, P), siis esimese põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused. Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus (segregatsiooniseadus) Kui omavahel ristatakse esimene tütarpõlvkond, siis teise põlvkonna isendid (teine tütarpõlvkond, F2) ei ole enam kõik ühesugused, vaid neil esinevad emapõlvkonna tunnused teatud arvulistes vahekordades
keha, see on märgatav nende tegevustes, kus nad peavad olema ühe koha peal pikalt ning rahulikult. Oma äärmuslikke emotsioone avaldavad nad kiiresti võrreldes eakaaslastega (õnnelik-õnnetu). (Nõmme, 2009) 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused. Tegelikult hüperaktiivsuse põhjused on erinevatest uuringutest ning vaatlustest siiamaani täpselt määratlemata. Arvatakse aga, et põhjused võivad peituda nii geneetikas, keskkonnas, traumades jne. (Nõmme, 2009) Pikka aega arvati, et hüperaktiivsus levib naisliini pidi - emalt lapsele. Küll on aga viimase aastate uuringud näidanud vastupidist tendentsi - häire levib hoopis tõenäoliselt hoopis meesliini pidi. Arvatakse, et see on pärilik häire, mida võivad veelgi halvendada lapse kehvad kasvutingimused. (Nõmme, 2009) Peamisteks hüperaktiivsuse tekkepõhjusteks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat,
referentspopulatsiooni baasil hinnatud arvuliste mõjude summa Mis põhimõttel konstrueeritakse üldisi indekseid loomade geneetilise paremusjärjestuse selgitamiseks (näiteks suhteline jõudluse aretusväärtus J_SAV ja viljakuse suhteline aretusväärtus V_SAV sigadel)? Majanduslikud kaalud. Aretusväärtuste/indeksite teisendamine (a’la looma aretusväärtus = +543kg, indeks = 104, näiteks). Miks neid maatrikseid aretusteoorias ja geneetikas üldse vaja läheb? Ei ole võimalik hinnata vaid ühe looma põhjal. Tunnuseid on mitmeid, need on omavahel seotud, et neid arvesse võtta, ei ole muud võimalust.
Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel Kuu ja aasta Lehekülgede arv 16.2010 17 Referaat Uurimuse eesmärgiks on teada saada, miks mustanahalised on kiiremad kui valged. Selleks selgitasin välja erinevused ja eeldused geneetikas, töökuses ja eluolus. Infot sain erinevatest internetiallikatest kui ka Carl Lewise autobiograafilisest raamatust. Teemavalik tulenes sellest, et olen jälginud kergejõustikut juba aastaid ning jooksualad pakuvad suurt huvi. Kuna mustanahalised on alati olnud jooksualadel tipus, siis valisingi valgetega võrdleva töö. Uurimus tõestas püsitatud väidet, et mustanahalised jooksjad domineerivad valgete üle. Võtmesõnad : mustanahalised, jooks, valgenahalised
Tegelikult on kehal vaja optimaalset puhkust selleks, et ära taastuda eelmisest pingutusest ja peale seda on võimalik teha uus tõus. Lapsevanematel on võimalik teha oma lapsele juba noores eas geenitest, et teada, kas lapsele sobivad pigem vastupidavus või lühiajalist reaktsiooni vajavad spordialad. See on midagi tänu millele on võimalik aru saada, miks mõni meie suusataja teeb treenerite jutu järgi meeletut tööd aga tulemust ei tule, võiks öelda, et tal puuduvad geneetikas vajalikud eelsoodumused vastupidavuse jaoks. Samas usun, et lapselt ei tohiks ära võtta ka emotsionaalset poolt, kui laps meeletult jumaldab vastupidavus spordiala aga kehal puuduvad eelsoodumused siis ma leian, et talle võib selgelt ära rääkida selle süsteemi aga valik peab jääma temale ja tema emotsioonidele. Eesti sugusel väikesel riigil on tähtis, et iga talent oleks töökas. Me ei saa endale
mingid teised väärtused. Seitsmendas ülesandes pidi hüpoteesi vastu võtma ning järeldama, et pldkogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. Kaheksandas ülesandes oli ka võimalik hüpoteese vastu võtta – keskväärtused on seal tõesti homogeensed. Üheksanda ülesande aegrida on juhuslik. Kümnendast ülesandest selgus, et korrelatsioon pole oluline. Osa C Statiistilised meetodid ja mudelid ning nende rakendamine geenitehnoloogia valdkonnas Rasked ülesanned, mis tekkivad geneetikas, stimuleerivad statistiliste meetodite arenemist. Niisugused meetodid võimaldavad tegutseda suuremõõtmeliste andmetega ning pidada silmas erinevate faktorite sõltuvuse mitmekesisust. Tänapäevane inimene lahendades oma igapäevaseid probleeme mõtleb mõnikord statiistilistest terminitest. Kui puuduta kokku geneetikaga, siis kõige levinum osa statistikast, mis kasutatakse seal, on tõenäosuse teooria. Näiteks, kui ühel vanematest, kes tahavad lapsi sünnitama, on mingi
Koostage ristamise genotüübiline skeem! 4. Millised on need ristamistulemuste iseärasused, mis näitavad suguliitelist päritavust? KÜSIMUS Geneetika 36 Mõlemal vanemal on vererühmad AB, Rh +. Millise tõenäosusega võiks neil sündida poeg vererühmadega B, Rh ? Milliste vererühmadega lapsi ja millise tõenäosega võib selles peres veel sündida? KÜSIMUS Geneetika 37 Milliseid näiteid oskate tuua Mendeli seaduste kasutamise kohta inimese geneetikas? KÜSIMUS Geneetika38 Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks oli paljude aastate vältel valdavalt informatsioon, mis saadi sugupuude uurimisest. Sageli polnud saadud andmed piisavalt usaldusväärsed ja ammendavad. Leidke asjaolusid, mis tõendavad vajakajäämisi genealoogilise meetodiga saadud andmete tõlgendamisel? KÜSIMUS Geneetika 39 1. Kõrvutage geenide ja kromosoomide osa pärandumisel vanematelt järglastele. 2
- Eelkatsed mudelorganismidel ja inimese rakukultuurides on andnud positiivseid tulemusi Lk 152 ül 1-8 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Mis tähtsus on Mendeli töödel? Kuigi Gregor Mendeli töö eesmärgiks oli välja selgitada taimede pärilikkuse põhimõtted, rakendusid tema ideed hiljem ka inimeste geneetikas ning panid aluse uuele teadusharule. 3. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 4. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 5. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks?
- Eelkatsed mudelorganismidel ja inimese rakukultuurides on andnud positiivseid tulemusi Lk 152 ül 1-8 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Mis tähtsus on Mendeli töödel? Kuigi Gregor Mendeli töö eesmärgiks oli välja selgitada taimede pärilikkuse põhimõtted, rakendusid tema ideed hiljem ka inimeste geneetikas ning panid aluse uuele teadusharule. 3. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 4. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 5. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks?
korda; - on äärmiselt impulsiivne, tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutule vahele; - tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada; - on koolis lohakas ja hooletu, ei lõpeta alustatud tegevusi. Täpne põhjus on hoolimata hulgalistest uuringutest ning vaatlustest teadmata. Arvatakse, et põhjused võivad peituda nii geneetikas, keskkonnas, traumades kui ka paljus muus. ATH on neurobioloogiline häire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena. Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. - Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju
Kõrgeim eluiga on jaapanlastel, madalaim angoollastel. 6. Vanem- ja järglaspopulatsioonid vanempõlvkond (ingl. Parental generation)- Algsete tunnustega isendid, kes ristuvad. Vanempõlvkonda tähistatakse tähega P. järglaspõlvkonda, hübriidpõlvkonda tähistatakse F1 (esimene), F2 (teine) jne. 7. Lai ja kitsas päritavus päritavus laias tähenduses e. laiatähenduslik päritavus (ingl. Broad-sense heritability)- Kvantitatiivses geneetikas fenotüübi koguhajuvuse osa, mis on põhjustatud isendite geneetilistest erinevustest . päritavus kitsas tähenduses e. kitsatähenduslik päritavus (ingl. Narrow-sense heritability)- Kvantitatiivses geneetikas fenotüübilise muutlikkuse osa populatsioonis, mis on tingitud eri geenide alleelide aditiivsest toimest. Laiatähenduslik päritavus H2 = Vg / VT Kitsatähenduslik päritavus h2 = Va / VT 8. Aretusväärtus
Ümbris sisaldab lipiide ja valke. Valgud on viirusspetsiifilised: 1. Maatriksvalgud, tavaliselt glükosüleerimata 2. Glükoproteiinid a) eksternaalsed - "spikes" (gripiviirus - hemaglutiniin) b) transportkanalivalgud. Ümbrisega virioonid võivad olla pleomorfsed, s.o. erineva kujuga. Komplekssed viirused Rõugeviirused - omavad ümber DNA mitut valkkesta Kapsiid lisastruktuuridega (T faagid) Bakuloviirused - viiruspartiklid kahesugused Bakteriofaagid uurimisobjektina geneetikas. Pärast bakteriofaagide avastamist jätkati nende uurimist eeskätt meditsiinilistel eesmärkidel. Kuna faagid hävitavad baktereid, siis loodeti neid kasutada bakteriaalsete haiguste (nt. koolera, tüüfus) raviks. Selgus aga, et faagide viimisel haige organismi asub neid tõrjuma organismi immuunsüsteem. Geneetikud avastasid bakteriofaagid kui uurimisobjekti 30-ndate aastate algul. Bakteriofaagide uurimine oli perspektiivikas eeskätt
4. Nimeta kõik nukleotiidid ja nende lühendid adeniin – A guaniin – G tsütosiin – C tümiin – T uratsiil – U 5. Millega on Crick ja Watson geneetika ajalukku läinud? Nad avastasid DNA kaksikheeliks mudeli (1953) ja pälvisid selle eest Nobeli preemia (1962). 6. Mis on pärilikkuse ja päritavuse erinevus? Pärilikkus - organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. Päritavus - kvantitatiivses geneetikas fenotüübi koguhajuvuse osa, mis on põhjustatud isendite geneetilistest erinevustest. 7. Miks on mikroobid head uurimisobjektid? Paljunevad kiiresti, odav pidada, kiire põlvkonnavahetus, suguline ja mittesuguline paljunemine. 8. Nimeta üks enim uuritud mikroob E. coli 9. Nimeta nukleiinhapete komponendid Lämmastikalus, süsivesinik, fosforhappe jääk 10. Nimeta RNA erinevad vormid Messenger RNA (mRNA) – rakutuumas Transport RNA (tRNA) – tsütoplasmas
o Liigi kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest o Neil on oma genofond, levila, tunnuselt on sarnased o Sarnased või samad on liigi piires kromosoomide arv, füsioloogia, biokeemia, keskkond, geograafiline paiknevus · Geograafiline isolatsioon · Bioloogiline isolatsioon o iseärasused käitumises - pulmamängud, feromoonid o biokeemias - sugurakud ei ühine o geneetikas - sügoodist ei arene järglast või järglased on viljatud ehk siis muulast järglast ei saa kehtib üksnes loomariigi puhul!!!! · Taimedel esineb liikidevahelist ristumist perekondade ja vahel ka sugukondade piires(sümpatria). o Erimaine / geograafiline / allopatriline liigiteke o Samamaine / ökoloogiline / sümpatriline liigiteke - loomariigis praktiliselt võimatu, taimeriigis esineb
b. Sugurakkude ühinemisele viljastumisel Aheldunud pärandumine, geenivahetus Thomas Morgani uurimisobjektiks äädikakärbsed. Väga hea gen uuringute objekt, sest: 1) Vähe kromosoome 2) Selgelt eristuvad tunnused 3) Geenid on kaardistatud 4) On lihtne ja odav pidada 5) Pealjunevad kiiresti 6) Põlvkonnas palju järglasi 7) Geno- ja fenotüübiliselt väga läbiuuritud 8) Tänapäeval kasut gen arengubioloogias ja popul geneetikas Kromosoomiteooria põhiseisukohad: · Geenide koospärandumine pole absoluutne, see rikutakse meioosis krossingoveri käigus · Mida lähemale on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurem on nende koospärandumise tõenäosus · Mida kaugemal on geenid kromosoomis üksteisest, seda suurema tõenäosusega geeni vahetuse käigus lahknevad Aheldunud pärandumise biol tähtsus: 1) Välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide sh ka kahjulike teket
allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks on informatsioon, mis on saadud sugupuude uurimisest. Põhilised raskused seisnevad selles, et järglaskond on väike, sugupuud sageli ebatäielikult koostatud, alati pole kirjas õige isa. Oluline on ka ajafaktor - mõned haigused ilmnevad alles keskeas. Sellegipoolest on tänaseks geneetiliselt iseloomustatud
säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jne). GENEETIKA UURIMISMEETODID JA GENEETIKAHARUD Geneetikas kasutatavad uurimismeetodid võimaldavad selgitada pärilikke nähtusi ja geneetilise informatsiooni edasiandmise seaduspärasusi kõikidel elusa mateeria tasemetel. Vastava geneetikaharu nimetus oleneb uurimismeetoditest ning sellest, millisel tasemel uurimist teostatakse. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone
50/1000st) · pärilik eelsoodumus (nii mehe kui naise poolne). 19. saj. F. Vassiljev - I abielust 18 last - kaksikud ja kolmikud; II abielust 69 last - nelikud, kolmikud ja kaksikud. · Sünnitaja vanus - optimaalseks vanuseks 35-38. · Rasestumisvastaste hormoonpreparaatide kasutamine, mis põhjustab polüovulatsiooni. · Tänapäevane viljatusravi Kaksikute kasutamine inimese geneetikas a) Kindlaks teha, kas on tegu ühemuna või erimunarakukaksikud. Tehakse kindlaks geneetiliste uuringutega või vastastikuse nahasiirdamisega. Vanasti kasutati välistusmeetodit. Kasutatakse ühemunarakukaksikud, kel on ühtsed genotüübid. Uuritakse, kuidas mõjutab keskkond tunnuste kujunemist. Mida sarnasem on tunnus seda suurem roll on pärilikkusel. Mida erinevam on tunnus seda suurem roll on keskkonnal
mõnedel juhtudel võivad homoloogsed kromosoomid vahetada osi (geene). Seda protsessi nimetatakse ristsiirdeks ehk krossingoveriks. Selle tagajärjeks ongi intrakromosoomne rekombinatsioon alleelsete geenide vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. 25. Tunnuse mõiste. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnusteks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, vara- valmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne, st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest
annaabi.ee 
