märgistamiseks. (Morris, Grant, jt. 2003: 48). Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust (Britannica, 1953: 217). Piisoniga pitsat on leitud Mohenjo Darost. See on tehtud põletamata steatiidist, mõõtmetega 2,04x2,04 cm, paksus 0,74 cm. Ülemises servas on neli sümbolit ning nende all on piison, kes sööb künast. Pitsati teisel poolel on haakristi motiiv www.harappa.com/indus/28.html Harappast leitud pitsat kujutab suure loti ja kõverate sarvedega seebu pulli. Seebu pulli motiifi võib enamasti leida pitsatitelt, mis on pärit suurtest linnadest nagu Harappa ja Mohenjo Daro. Seebu pulli harv esinemine pitsatitel on imekspandav kuna küüruga pull on korduv element Induse regiooni nii rituaalidega seonduvas kui dekoratiivses kunstis. Pulli on kujutatud nii maalitud saviesemetel kui ka kujukestena. Seebu võib sümboliseerida juhti, olles seega 8
tingimustega kohanenud loomad,kes jäävad hätta ilma inimeseta. Nad sigivad inimeste juures ning annavad erinevat toodangut,olenevalt siis arenemise eesmärgist.Kodustamise aeg ja kohad-kodustamine algas üldse 12000-10000e.m.a.esmalt koer,lammas ja kits kodust. U. 9000ema.siis siga,koduveised,kõige hiljem hobune. Loomad kodustati kõige vanemates piirkondades:Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia.Indias ja Hiinas seebu,siga,kana,veisgaur,hobune,eesel.Kesk-ja Lõuna Am. Laama,merisiga,muskuspart,alpaka,kalkun.Veise-ja lamba ulukeellased ning sugulased-veiste perekond:veised,jakid,piisonid,kaguaasia veised.Lambad- ulukeellased jagunevad kahte tüüpi-mufloonilaadsed ja agalilaadsed.euroopas elab esimene. Arkari ja Arhaari on lamba ulukeellased,kellest põlvnevad rasvõnnar ja rasvasabalambad.Hobuse ja sea ulukeellased ning
Milliste numbritega on tähistatud kämmal ja selg? 10 ja 27 Erinevate tõugude ristamisel inbriidingu depressiooni oht väheneb? Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. ...
oli Egiptuses juba arenenud loomakasvatus, kus koer, siga, kits, veis ja hani olid tuntud koduloomadena. Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis, hobune ja eesel arvatavasti kohale toodi.Lääne- ja Põhja-Euroopa maad said enamiku koduloomadest Mesopotaamia, Egiptuse ja teistelt Vahemere kultuuridelt, kuid osa koduloomi ja linde kodustati ka kohapeal.Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kodustati laama, alpaka, muskuspart, merisiga, kalkun. 9. veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veiste perekond jaguneb neljaks alamperekonnaks: veised (Bos), jakid (Poephagus),
*Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub. Aasia pühvlid perekond: liigist india pühvel on kodustatud india veepühvel. Liigist filipiini pühvel kodustatud vorm puudub. Aafrika pühvlid perekond: liigist kahverpühvel kodustatud vorm puudub. Sugulusaretus e. inbriiding võimalikult minimaalne
5000-4000 ekr oli egiptuses juba arenenud loomakasvatused, kus koer siga kits veis ja hani olid tuntud koduloomadena. hiljem kodustati antiloobid eeslid ja kaamelid. tigrise ja eufrati jõgikond aasias (iraak) oli mesopotaamia kultuuride levikuala. nende jõgede lääne ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed lambad sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. 9. Veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veis: eelased ürgveis ehk tarvas, seebu ; sugulased: veised, jakid , kaguaasia veised ehk pühvlid, piisonid lammas: eelased- mufloonilaadsed uluklambad (sugulased: lühisabalised jämevillalambad nn. maalambad ja pikasabalised lambad nn. meriino lammas) ja argalilaadsed uluklambad (sugulased: rasvõnnar ehk kurdjukk ja rasvsabalambad. 10. Hobuse ja sea ulukeellased ning sugulased siga: eelane- euraasia uluksiga (sugulased: euroopa lühi ja pikakõrvalised kohalikud sead ja osa põhja hiina
Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada inimesele toiduhankimine. Seepärast arvatakse, et kõigepealt kodustati koer (10-12 tuh.a.e.m.a.). Veise kodustamise ajaks võis olla umbes 6-2 tuhat aastat e.m.a. Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. Väidetakse ka Põhja-Aafrikat ja Sahara kõrbe. Mesopotaamias kodustati kitsed, lambad ja siga. Indias ja Hiinas - seebu, pühvel, kana ja siga. Neilt aladelt levisid kodustatud loomad ka Euroopasse. Kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel on märgatavad. Neid põhjustasid nii looduslikud tegurid, kliima, mullastik, maapinna reljeef, taimestik kui ka inimese poolt loodud söötmis- pidamistingimused. Käivitavaks jõuks nende muutuste esilekutsumisel oli looduslik ja kunstlik valik. Viimane saavutas järjest enam ülekaalu ning tulemuseks oli koduloomade väga suur muutlikkus ja mitmekesisus.
Perekond aasia pühvel (Bubalus); liik india pühvel ehk arni; kodustatud vorm india veepühvel. Liik filipiini pühvel. 3. Perekond aafrika pühvlid (Syncerus); liik kahverpühvel. Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast. Tarvas oli levinud laial territooriumil ja kodustati mitmes kohas. Ta oli suurt kasvu, raske pea, tugeva massiivse kaela ja sügava rinnaga, pika kerega, sirge seljaga ja jämedate jalgadega. Tarvast põlvnevad kõik kodustatud veised, k.a seebu (kühmuga veis). 3) VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2. Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal
Kui aga linnud saavad söödaga vähe karotinoide (neist moodustub kollane pigment), siis vastavalt genotüübile ww muutuvad nende nahk, jalad ja nokk valgeks, nagu see on W-isendeil. Toodud näites on tegemist fenokoopiaga - geneetiliselt põhjustatud mutatsiooni ei saa eristada keskkonna toimel tekkinud modifikatsioonidest. Ka keskkonna temperatuur võib modifitseerida geenide toimet. Temperatuurikõiku- miste talumise võime on loomadel erinev. Nii näiteks talub seebu (küüruga veis) hästi Aafrika ja Lõuna-Aasia kõrgeid temperatuure (evolutsiooni ja selektsiooni toimel on kohanenud antud keskkonnaga), kuid Euroopa veistõugude kohanemine neis tingimustes on komplitseeritud. Samuti mõjutab genotüüpi ka päikesevalgus. Näiteks päikesekiirguse mõju täheldatak- se herefordi veisetõul, kus valgepealistel loomadel (pigmenteerumata silmalaugudega) võib tekkida silmavähk. Üldtuntud on valguspäeva kestuse mõju kanade munaproduktiivsusele.
Luustik on suhteliselt nõrk. Kerele iseloomulik längus tagaosa. Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet. Tapasaagis üle 70%. Tõu miinuseks on väga raske poegimine, toimub eranditult keiserlõike abil. Ristandid poegivad normaalselt, kui nende emadel puudub topeltlihas. Laialdaselt kasutatakse neid piimatõugudega ristamisel. 1996. aastal osteti Eestisse 200 doosi belgia sinise spermat. Piemont *Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Saadud kohaliku tõu ja seebu baasil. Neid on kasutatud juba iidsetest aegadest liha tootmiseks. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg. Pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid. Nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad . Silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tapaküpsuse saavutavad vara. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
