Lepinguvälised võlasuhted (0)

Lepinguvälised  võlasuhted
Sisukord
1 Üldküsimused
3
2 Tasu avaliku lubamise õigus
5
2.1 Tasu avalik  lubamine  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5
2.2  Konkurss  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8
3 Asja ettenäitamise õigus
10
4  Käsundita   asjaajamise  õigus
11
5 Alusetu rikastumise õigus
18
5.1 Soorituskondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18
5.2 Mittesoorituskondiktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26
5.2.1 Rikkumiskondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27
5.2.2 Mitteõigustatud isiku käsutusest tulenev kodiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27
5.2.3 Regressikondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
5.2.4 Kulutuste kondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30
5.2.5 Mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tulenev kondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31
5.2.6 Õigustatud isiku käsutusest tulenev kondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31
5.2.7 Vastuvõtmiseks õigust mitteomavale isikule kohustuse täitmisest tulenev kondiktsioon . . . . 32
6  Deliktiõigus
33
6.1  Delikti  üldkoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33
6.1.1 Objektiivne teokoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42
6.1.2  Õigusvastasus  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48
6.1.3 Süü . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54
6.2  Riskivastutus  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58
6.3 Tootjavastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60
6.4 Vastutus teise isiku eest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62
Üldine info
ˆ max 2 seminaripuudumist mõjuval põhjjusel / vaja järele vastata (lahendada lisakaasus); esitada  hiljemalt
järgmiseks seminariks oma seminarirühma õppejõule ( paberil  või e- maili  kaudu)
ˆ NB! VI-s ja X-s  seminar   KONTROLLTÖÖD!
ˆ Kontrolltööd:
 5 teoreetilist küsimust, vaja tuua näited (45 min / KT).
 positiivsed hinded eksamile saamise eeldused.
ˆ  Eksam  : kaasus.
1
ˆ eksami eeldused:
 2x KT positiivne hinne
 arvestus kõigist seminaridest
ˆ eksam:
 1x keeruline kaasus (võib  sisaldada  TsÜS-i,  AÕS -i)
 2h 45 min (enamasti ajahätta pole jäädud)
ˆ materjalid:
  Tampuu  õpik
 VÕS kommentaarid (Ÿ 127-140; Ÿ 1005-1067)
ˆ Normatiivmaterjal: VÕS, TsÜS, AÕS
ˆ  Kohtupraktika : vt eraldi  loetelu !
2
1 Üldküsimused
ˆ Lepinguvälised võlasuhted on võlasuhted, mis tekivad muul viisil kui lepingu sõlmimise teel.
1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse  dispositiivsus  ja  imperatiiv -
sus  lepinguväliste  võlasuhete reguleerimisel?
ˆ Võib väita, et lepinguvälised võlasuhted ei olegi imperatiivsemad kui  lepinguõiguse  normid (v.a. tootjavas-
tutus). Dispositiivsus väljendub isikute võimaluses lepinguvälist võlasuhet eelnevalt või pärast tekkimist
lepinguga reguleerida.
 Nt. A ja B lepivad kokku, et kui A B-le kahju tekitab, siis vastutab ainult tahtluse/raske hooletuse korral
ja ainult summani 10 000 EURi.
2. Missuguseid tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduse  üldosas  sätestatud üldist liiki
lepinguid võidakse sõlmida seoses lepinguväliste võlasuhetega?
ˆ On võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguvälise  võlasuhte  tekkimise puhuks.
ˆ Võimalik ka sõlmida lepingu pärast võlasuhte tekkimist.
 Tulevad kõne alla nt kompromissileping, nõudest loobumise leping,  võlatunnistus
 Võimalik lepinguvälisest võlasuhtest tulenev  nõudeõigus  loovutada, üle võtta või sellega ühineda.
3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus
eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt)  muust  eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega?
ˆ A müüb B-le asja ( kohustustehing  +  käsutustehing ).
 Oletame, et mõlemad  tehingud  on tühised. A-l võimalik esitada asjaõiguslik  vindikatsioonihagi . Lisaks
on tal võimalik esitada ka alusetust rikastumisest tulenev nõue (soorituskondiktsioon) Ÿ  1028  lg .. / Ÿ
1032 lg 1.
* Kui esitab alusetu rikastumise alusel, siis ei pea tõendama omandiõigust (äkki oli asja omanik hoopis
C?).
 Oletame, et kohustustehing tühine / käsutustehing kehtib.
* Enam vindikatsioonihagi ei saa esitada.
* => Soorituskondiktsioon peamiselt mõeldud nendeks juhtudeks, kus käsutustehing kehtib.
ˆ Näide2: kahju  hüvitamine
 Ÿ  1044  lg 3  annab kehavigastuse/ tervisekahjustuse  puhul võimaluse esitada igal juhul  hagi  ka deliktiõi-
guse  alusel.
ˆ Näide 3: tasu avalik lubamine + leid
 A lubab kassi leidjale avalikult tasu 10 EURi. B leiab kassi ja toob tagasi.
1. leiutasu võimalik nõuda vastavalt tasu avalikule lubamisele
2. leiutasu näeb ette ka asjaõigusseadus
ˆ tüüpnäide: ravivead (tervisehoiuteenuse osutamise leping +  tervisekahjustus )
4.  Missugustel  võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping
tühine?
ˆ Üldised alused TsÜS-ist:
3
 heade  kommete   vastasus
* NT Kui A  tapab  B ära, siis ta ei vastuta.
 seadusevastasus
ˆ Ÿ 1051 - keelab välistada vastutust tahtliku kahju  tekitamise  puhuks.
ˆ Ÿ 1067 - keelab lepinguga piirata/välistada tootjavastutust.
ˆ (Nt tervishoiuteenuse lepingus ilmselt ei saa (tüüptingimuste  regulatsioon , tervishoiuteenuse enda imperati-
ivsed sätted))
5. Kuidas on kehtivas õiguses  eristatud  lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust?
ˆ Avaliku võimu kandja ei vastuta kahju tekitamise korral mitte VÕS alusel, vaid  riigivastutuse  seaduse alusel.
ˆ Riigivastutuse seaduse Ÿ 1 lg 3-s on näidisloetelu juhtudest, kus avaliku võimu kandja tsiviilõigussuhtes osaledes
vastutab siiski eraõiguse järgi.
 Nt omaniku kohustuste rikkumisel,  liikluses  osalemisel.
4
2 Tasu avaliku lubamise õigus
2.1 Tasu avalik lubamine
6. Missugused on tasunõude eeldused TAL  instituudi  alusel?
ˆ Eeldused (VÕS Ÿ 1005):
1. tehingu tegemine
 tasu  lubav   tahe
 tahteavalduse teatavakstegemine üldsusele
2. teo tegemine
ˆ Näide: Avalik tasulubadus on selline: Isikule, kes mu kassi tagasi toob, jään ma tänuvõlglaseks. Siin ilmselt
tuleks eitada tasu lubava tahte olemasolu.
ˆ Näide: Isa lubab perelauas: Mul on  load  kadunud. Kes üles leiab, saab sada krooni.
 probleem tahte teatavakstegemisega avalikkusele.. perering ilmselt ei ole  avalikkus .
ˆ Tegu peab olema tehtud pärast tasu avalikku lubamist, aga enne tahteavalduse tagasivõtmist või  muutmist .
ˆ Teo  tegija  ei pea teo tegemise ajal teadma tasu avalikust lubamisest (selleks et hiljem tasu saada).
7. Mis on TAL tehingus sisalduva tahteavalduse tegemise  erisused  võrreldes muude tehingutega?
ˆ TAL on ühepoolne tehing.
ˆ Kehtivuse saavutamiseks on see vaja teatavaks teha üldsusele.
ˆ (=> tegemist on kättetoimetamist ja vastuvõtmist mitte-vajava tehinguga). oluline ei ole, et keegi reaalselt
oleks tehingust teada saanud..  piisab  et avalikkusele oleks olnud antud mõistlik võimalus tehingust teada
saada.
8. Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest?
ˆ Peamine erinevus: kinkelubaduse  tahteavaldus  tehtud konkreetsele teisele poolele; tasu avaliku lubaduse
tahteavaldus
ˆ Kinkelepinguga endale kohustuse võtmine peab olema tehtud kirjalikus vormis (VÕS Ÿ 261 lg 1).
9. Millest tuleb lähtuda TAL tehingu tõlgendamisel?
ˆ TsÜS Ÿ 75 lg 2 ls 2 - tuleb lähtuda mõistliku inimese arusaamast (pole oluline, kuidas tahteavalduse tegija
asjast  ise aru sai).
ˆ Nt. A on lubanud  koera  leidjale kopsakat vaevatasu.
 Tuleb otsustada, mida peab mõistlik isik silmas kopsaka vaevatasu all.
ˆ Nt. A lubas vaevatasu 1 000 000 eurot väärtusega (tema arvates)  Rubensi  maali eest 100 000 eurot. Maal
toodi tagasi, aga siis avastati, et tegu on (algusest peale!) olnud võltsinguga.
 Eksimust (TsÜS Ÿ 92) siin ilmselt välja ei tule.
 J.L.: õigusi tuleb teostada heas usus..?
ˆ Nt. A lubas kadunud koera eest vaevatasu. B, kes oli koera enne ise varastanud, tõi koera tagasi. Kas saab?
 Võiks öelda: mõistlik isik pidi tõlgendamise teel tehingust aru saama nii, et see tasu ei olnud siiski
lubatud vargale.
5
10. Missugune on õiguslik olukord siis, kui tasustada lubatud teo tegemise aeg, tasu suurus ja/või
liik on TAL tehingus jäänud märkimata või on ebaselged?
ˆ Tehingut võiks tõlgendada ja tõlgendamise teel öelda, mis oleks mõistlik tasu vastava teo eest.
ˆ Nt. A kaotab kassi ja lubab vaevatasu. B viib kassi tagasi nelja aasta pärast.
 Tõlgendamise teel võiks öelda, et tähtaeg ei saanud olla nii pikk (s.t. mõistlik isik pidi tehingust nii aru
saaama)
11. Missuguste tingimuste olemasolu korral saab tagasi võtta või muuta TAL tehingut?
ˆ Tingimused: (Ÿ 1006 lg 1 ls 1)
 Tagasivõtmine / muutmine peab toimuma enne teo tegemist.
 Tagasivõtmine / muutmine peab olema tehtud samal viisil.
ˆ Nt. Esialgne tasulubadus oli tehtud Maalehes. Ka tagasivõtmine/muutmine siis Maalehes.
ˆ  Erand ; kui teo tegemiseks on määratud tähtaeg, siis ei saa tagasi võtta, kui algses tahteavalduses ei ole seda
võimalust ette nähtud (Ÿ 1006 lg 2 ls 2)
ˆ Erand: kui isik teab tahteavalduse tagasivõtmisest, siis tema suhtes enam ei kehti tagasivõtmise avalikkuse/samal
viisil teatavakstegemise nõue. (Ÿ 1006 lg 1 ls 2)
12. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise ja muutmise tagajärjed?
ˆ Tasu lubanud isik peab hüvitama tegu teha üritanud isikutele nende poolt teo tegemiseks heauskselt tehtud
kulutused (kuni lubatud tasu suuruseni) (Ÿ 1006 lg 3).
ˆ Erand: kui tasu lubaja suudab tõendada, et kulutusi teinud isik ei oleks suutnud ega saanud seda tegu teha.
 Kõne alla tulevad siin nii objektiivne kui ka subjektiivne võimatus.
* Nt objektiivne võimatus: vaja tuua elusalt tagasi koer, kes (nagu hiljem  selgub ) on juba  ammu
surnud
* Nt subjektiivne võimalus: tasu lubatud isikule, kes  jookseb   100m  alla 10 sekundi. Rahvasportlane
ostab ketsid ja hakkab  treenima . Ilmselt tasu lubaja suudab tõendada, et see  subjekt  ei oleks suutnud
niikuinii eesmärki saavutada.
13. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel?
ˆ Näide: A koer kadunud. A lubab avalikult tasu ning täiendavalt sõlmib lepingu B-ga koera otsimiseks.
 lepingu sõlmimine kindlasti ei muuda TAL-i kehtetuks kõikide teiste isikute suhtes.
 Kas tasulubadus kehtib edasi ka B suhtes?
* võib lepingu tõlgendamise teel selguda, et tema suhtes enam TAL ei
* võib lepingu tõlgendamise teel jõuda ka vastupidisele tulemusele.. sõltub täiesti lepingust jms.
 ( märkus : kui B asemel oleks  politseinik  kes otsib kadunud last (mida ta peab tegema juba oma ametiüle-
sannete tõttu), siis tema kindlasti tasu ei saa.)
14. Missugused on seosed TAL instituudi ja leiutasu instituudi vahel?
ˆ Leiutasu (AÕS Ÿ 101) võib esineda TAL-st tuleneva tasunõudega kõrvuti. Esineb nõuete  konkurents  ( alter -
natiivsed nõuded)!
6
15. Kuidas toimub tasu  maksmine  juhul, kui mitu isikut on teinud teo, mille eest lubati avalikult
tasu?
ˆ Kui teevad eraldi, siis tuleb maksta tasu sellele, kes tegi teo esimesena (Ÿ 1007 lg 1).
ˆ Kui tegid eraldi, kuid samaaegselt, tuleb tasu jagada võrdselt (Ÿ 1007 lg 2 ls 1).
16. Kuidas toimub tasu maksmine juhul, kui avalikult tasustada lubatud teo on teinud mitu isikut
ühiselt?
ˆ Üldjuhul tuleb tasu jagada õiglaselt, arvestades teo tegijate panuseid (Ÿ 1008 lg 1).
17. Missugused on tasu avaliku lubamise instituudi ja käsundita asjaajamise instituudi omava-
halised seosed?
ˆ Põhimõtteliselt on võimalik lubada tasu nii enda kui ka kellegi kolmanda asja ajamise eest.
1. A lubab tasu iseennda asja ajamise eest. B sooritab vastava teo. Oletame, et TAL tasu oli väiksem kui
B  tegelikud  kulud. Kas B võiks nõuda tasu hoopis käsundita asjaajamise alusel?
 Üldine reegel: teo tegija peab ise otsustama, kas tasu on piisavalt suur, et vastavat tegu teha. (J.L.
 seadusest see ei tulene, vaid on üldine põhimõte)
 See ei saa aga kehtida isiku suhtes, kes ei ole teadlik tasu avalikust lubamisest, kuid sooritab teo
käsundita asjaajamisest lähtudes.
2. A lubab tasu C asja ajamise eest. B sooritab teo. Nüüd on tal nõuded:
(a) nõue A vastu TAL-tehingust
(b) käsundita asjaajamisest tulenev nõue C vastu.
 kas need nõuded on siis J.L. meelest alternatiivsed... .miks?
ˆ Olukorras, kus tegu ei vasta avalikult tasustada lubatud teo kõikidele tunnustele ja selle tõttu ei teki tasu ava-
likult lubanud isikul tasu maksmise kohustust, kuid teoga on avalikult tasu lubanud isikut siiski soodustatud,
võivad teo teinud isikul olla tasu lubanud isiku vastu käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded.
18. Missugused nõuded on tasustada lubatud teo teinud isikul olukorras, kus tema kulutused ja teo
tegemisega tekkiva kahju suurus ületavad lubatud tasu suuruse?
ˆ Kui B ei olnud teadlik tasulubadusest, siis ta võiks esitada oma nõuded KAA alusel.
ˆ Kui aga B teadis/pidi teadma tasulubadusest, siis jääb talle TAL tehingust tulenev tasunõue.
19. Missugune on õiguslik olukord siis, kui tasu avalikult lubanud isik maksab eksimuse tõttu
tasu isikule, kellel ei ole õigust tasu saada, selle asemel, et maksta tasu tasustada lubatud teo teinud
isikule?
ˆ A on tasu lubanud. Teo tegi C. A maksab  kogemata  B-le.
 C-l nõue säilib.
 A-l on B vastu alusetu rikastumise nõue (soorituskondiktsioon  Ÿ 1028, Ÿ 1032)
7
2.2 Konkurss
20. Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused?
ˆ eeldused
 konkursiavaldus
 suunatud üldsusele
  parima  teo tegemine
 võitja  väljaselgitamine  (otsus võitja kohta) + konkursi tulemuste teatavakstegemine
ˆ J.L. VÕS konkursi sätteid võiks mingis mõttes vaadelda riigihanke üldosana.. Kuigi üldiselt siiski riigihange
täiesti iseseisvalt reguleeritud.
21. Missugused on konkursiavalduse olulised tunnused?
ˆ (konkursiavaldus = konkursi väljakuulutamine)
ˆ tunnused (Ÿ 1009 lg 1)
 konkursi ese
 pakkumiste esitamise viis ja tähtaeg
 parima teo/pakkumise väljaselgitamise tähtaeg ja kord
22. Missuguseid konkursimenetluse  etappe  saab eristada ja mis on  nendest  igaühe tähendus juhul,
kui konkursiesemeks on lepingupakkumine?
ˆ Etapid:
1. konkursiavalduse tegemine (konkursi väljakuulutamine)
2. pakkumiste esitamine konkursist osavõtjate poolt (sisuliselt on iga pakkumine  ofert )
3. pakkumiste vastuvõtmine
4. parima pakkumise väljaselgitamine (sisuliselt tähendab valiku tegemine  aktsepti  andmist vastavale ofer-
dile)
5. konkursi tulemuste teatavakstegemine (aktsepti jõustumine)
23. Missugused on konkursi korraldaja kohustused?
ˆ Ÿ 1009 - 1012
ˆ Kohustused:
 Kohustus järgida konkursi tingimusi (muu hulgas mitte vastu võtma pakkumisi, mis ei vasta konkursi
tingimustele või on esitatud  tähtaega   rikkudes  (Ÿ 1012 lg 4)
 Konkursi korraldaja peab järgima konkursiavalduse tagasivõtmise / tingimuste muutmise korda (Ÿ 1009
lg 2)
 Kohustus kuulutada välja konkursi võitja (üldjuhul) (Ÿ 1012 lg 5).
 Kulutuste  hüvitamise  kohustus heausksetele  konkursil  osalenutele, kui konkurss tühistati (Ÿ 1009 lg 3)
 muude kulutuste hüvitamine (Ÿ  1011 )
 Kohustus tagada parima teo/pakkumise kindlakstegemise viisist  kinnipidamine
 Konkursi korraldaja on kohustatud teavitama on  otsusest  konkursil osalenud isikuid ettenähtud aja
jooksul (Ÿ 1012 lg 6)
8
24. Missugused nõuded on konkursil osalenud isikul konkursi korda rikkunud konkursi korraldaja
vastu?
ˆ Konkursil osaleja ei saa vaidlustada konkursi korraldaja otsuseid. Küll aga saavad nõuda kahju (Ÿ 1012 lg 2).
 Kuidas see kahjunõue  kvali tseerida? Vaieldav, kaks võimalust:
*  lepingulise  kohustuse  rikkumisest  tulenev kahju Ÿ 100, Ÿ 101 lg 3, Ÿ 115 (nii J.L. kui ka VÕS kom-
mentaarid pooldavad seda  varianti  sest tegemist on lepingusarnase olukorraga)
*  deliktiline  kahjunõue (Ÿ 1043, Ÿ  1045  lg 1 p 7, Ÿ 1050 lg 1)
ˆ Millise kahju  hüvitamist  saab antud alusel nõuda? Kaheldav, kas ..
1. ainult negatiivne kahju (usalduskahju)
 Selle  variandi  kasuks tuleks otsustada üldjuhul
2. negatiivne kahju + positiivne kahju (ehk saamat jäänud tulu)
 Selle variandi kasuks võiks otsustada siis, kui kahju nõudja oli ainuke, kes oleks konkursi korraldaja
kohustustest kinnipidamise korral  konkursile  kvalitseerunud (seega oleks sellisel juhul selle tulu
kindlasti saanud)
25. Missugused on tasu avalikust lubamisest ja konkurist tulenevate nõuete aegumise eeldused ja
erisused?
ˆ Tegemist on tavalise tehingust tuleneva nõudega => aegumistähtaeg on 3 aastat (TsÜS Ÿ 146 lg 1).
 Kui TAL puhul tegu on tehtud, muutub tasu sissenõutavaks ja sellest ajast hakkab kulgema ka  aegumine .
 konkursi puhul muutub nõue sissenõutavaks alates võitja väljakuulutamisest
9
3 Asja ettenäitamise õigus
26. Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamise nõude eeldused?
ˆ Ÿ 1014 alusel:  võlasuhe  tekib asja valdaja ja huvitatud isiku vahel,
1. kes omab asja vastu mingit nõuet või tahab veenduda selle nõude olemasolus või selle puudumises
2. kellel on õigustatud huvi asja ettenäitamiseks
3. kes nõuab asja ettenäitamist
ˆ 3-2-1-132-07: ettenäidatavat dokumenti ei või siiski oma valdusesse nõuda
ˆ 3-2-1-108-10: 15 miljoni dollari  ekslik  ülekanne
 küsimus ka selles, mil määral peavad olema ettenäitamiseks nõutavad  dokumendid   piiritletud . ei saa
nõuda nt viimase n aasta kogu raamatupidamist.
ˆ 3-2-1-68-09:
27. Mida tähendab asja (ja dokumendi) ettenäitamise kohustus asja ettenäitamise instituudi
alusel ja kes on sellise kohustuse subjekt?
ˆ Kohustus sisustatav Ÿ 1016 alusel. Asja ettenäitamine peab toimuma kohas, kus ettenäidatav dokument asub.
mõjuval  põhjusel  võib nõude ettenäitamist ka muus kohas.
ˆ Kohustatud subjekt - ainult asja otsene valdaja! Ettenäitamist ei saa nõuda  kaudselt  valdajalt / valduse
teenija .
ˆ Kui asi on juriidilise isiku juhtorgani liikme käes, siis on kohustatud  isikuks  juriidiline isik (juhtorgani liikme
käitumist samastatakse juriidiilise isiku  tegevusega ).
28. Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamist nõudnud isiku kohustused (sh vastutus)?
ˆ Ÿ 1017 ls 1: asja ettenäitamist nõudnud isik kannab nii riski kui ka kulutusi.
 ettenäitamist nõudnud isik vastutab ka asja juhusuliku hävimise korral. Tegemist on kahju hüvitamise
erikoosseisuga, mis ei nõua vastutuse tekkimiseks isiku  süüd . Piisab põhjuslikust seosest.
ˆ Ÿ 1017 ls 2: ettenäitamisest võib keelduda, kuni ei ole  tasutud  kulutusi / antud sellekohast tagatist.
10
4 Käsundita asjaajamise õigus
ˆ Üks isik teeb midagi teise isiku kasuks, ilma et tal oleks selleks õigustust või kohustust.
ˆ Regulatsioon peaks täitma kahte eesmärki:
 ühest küljest peaks regulatsion soodustama seda, et inimesed teineteist rohkem abistaksid
 teisest küljest peaks regulatsioon maha suruma soovimatut teise inimese asjadesse sekkumist.
29. Missugused on KAA liigid ja missugused võlaõigusseaduse 51. ptk sätted reguleerivad ühte
või teist ehtsa KAA liiki (nii nõude alust kui ulatust reguleerivad sätted)?
ˆ KAA liigid:
1.  ehtne  KAA - isik teadlikult tahab soodustada teist isikut
(a) õigustatud KAA (Ÿ 1018)
(b) õigustamatu KAA (Ÿ 1024)
2. mitte-ehtne KAA (ehk  asjaajamine  enda huvides) - tegutsev isik tahab tegelikult soodustada  iseennast
(a) ekslik KAA (Ÿ 1026 lg 1)
(b) lubamatu KAA (Ÿ 1026 lg 2)
ˆ Õigustatud KAA. Eeldused (Ÿ 1018 lg 1):
 obligatoorsed eeldused:
1. aetav asi peab olema võõras
2. tegutsejal peab olema tahe ajada võõrast asja
3. tegutsemiseks puudub õiguslik alus
* Näide obligatoorsete  eelduste  täitmisest: A maja põleb. B jalutab mööda, näeb ja hakkab  kustutama .
 alternatiivsed eeldused (vaja vähemalt ühe  esinemist )
1. soodustatud isik kiidab asja heaks
* Nt  hüppab  majast välja ja ütleb: Kustuta-kustuta!
2. soodustatul on huvi + tahe asja ajamiseks (tegelik või  eeldatav  tahe)
3. asja  ajamine  on ka  avalikes  huvides
ˆ Õigustamatu käsundita asjaajamine.
 peavad esinema kõik obligatoorsed eeldused, aga ei esine mitte ühtegi alternatiivset  eeldust
 tagajärjed: Ÿ 1024
 Näide: A värvib oma maja, tal jääb värvi üle. Naaber B ei ole kodus. A otsustab siiski ka B maja üle
värvida.
ˆ Ekslik KAA (Ÿ 1026 lg 1) -  tegutseja   arvas , et ajab enda asja, aga tegelikult ajas hoopis võõrast asja.
 Nt: A näeb oma  hoovil  B  kanu  ja söödab neid, pidades neid ekslikult enda omaks.
ˆ Lubamatu KAA (Ÿ 1026 lg 2) - ajas teadlikult võõrast asja ning õigustamatult
 Nt: A  varastab  B-lt jalgratta ja värvib selle üle.
ˆ KAA  rakendusala  tegelikult laiem kui võiks tunduda. Siia alla läheb ka tühiste/tühistatud lepingute alusel
sooritatu jms.
 3-2-1-25-08
11
30.  Missugust  tähtsust omab isiku teo- ja  otsusevõime  KAA õiguse  rakendamise  seisukohalt?
ˆ Soodustatu täielik  teovõime  ei ole oluline. Teoreetiliselt võimalik, et 3-aastane A ajab 4-aastase B asja.
ˆ Siiski:
 asjaajamise heakskiitmiseks peab soodustatud isik olema täieliku teovõimega
 kui soodustatu avaldab tahet asja ajamiseks - see on kehtiv ainult täieliku teovõimega soodustatu isiku
korral
 eeldatav tahe piiratud teovõimega isiku puhul tema  seadusliku  esindaja eeldatav tahe.
ˆ Ÿ  1022  lg 5: piiratud teovõimega  asjaajaja  vastutab üldise deliktiõiguse alusel, mitte KAA erikoosseisude
alusel!
31. Milles võib seisneda (loetlege erinevad juhtumite grupid) võõra asja ajamine kui õigustatud
KAA eeldus?
ˆ tegutsemine soodustatu varaliste huvide kaitseks
ˆ soodustatu elu/tervise kaitseks
ˆ soodustatu huvides tehingu tegemine
ˆ soodustatud isik on kohustatud isikuks mingis teises suhtes, ja tegutsemine väljendub tal kohustuse täitmise
aitamises
 Nt: A põhjustab B-le raske kehavigastuse. C viib B kiiresti arsti juurede, ajades nii ka A asja.
32. Mida tähendab teise isiku soodustamise  tahtlus  kui õigustatud KAA eeldus?
ˆ Eeldused:
1. Asja ajaja peab teadma, et tegemist on võõra asjaga.
2. Peab  tahtma  kasvõi osaliselt tegutseda teise isiku heaks.
 Nt osaliselt teise isiku heaks tegutsemisest: A ja B elavad kahe pere elamus. B  pooles  puhkeb
tulekahju. A asub seda kustutama, vältides ühtlasi nii kahju enda osale.
 Küsitav juhul, kui tegutsetakse reektoorselt (A näeb teel B koera ja keerab  kraavi ).
33. Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas
tegemist on objektiivselt või  subjektiivselt  võõra asja ajamisega?
ˆ objektiivselt võõra asja ajamine - väliselt on äratuntav, et aetakse võõrast asja
 Nt: A  kustutab  B maja.
 Sellisel juhul võõra asja ajamise tahtlust eeldatakse.
ˆ subjektiivselt võõra asja ajamine - väliselt ei ole aru saada, et aetakse võõrast asja.
 Nt: A ostab oma  sõbrale  B-le poest raamatu, mida tema teada on B juba ammu soovinud.
 Asjaajaja peab ise oma tahtlust tõendama.
34. Mis juhtudel ei ole tegemist õigustatud KAA-ga selle tõttu, et esineb alus teise isiku  soodus -
tamiseks?
ˆ Peamiselt igasugused  lepingud .  Sooritus  lepingu alusel muidugi välistab KAA.
 Kui  sooritus  on suurem kui lepinguga kokku lepitu, siis selles ületavas osas võib olla tegu KAA-ga.
12
ˆ Mis siis, kui sooritusega aetakse ka kolmanda isiku asja?
 Kui C on A ja B vahelise lepingu järgselt soodustatud isikuks (leping kolmanda isiku kasuks), siis ei saa
olla A ja C vahel KAA võlasuhet.
 Kui aga C ei ole soodustatud isikuks, siis pisut ebaselgem..
* 3-2-1-87-06: C ei peagi olema soodustatud isik.. ikkagi ei ole KAA võlasuhet
* 3-2-1-44-11: pigem  vastupidine  seisukoht... nende kolmandante isikute suhtes, kes ei ole soodustatud
isikud, ei ole KAA kohaldamine välistatud. (nii on loogiline kah!)
ˆ Näited:
 Kui kohustus tuleneb seadusest, siis üldjuhul KAA-d ei ole (nt vanema kohustus pidada  üleval  oma last).
 skeem solidaarvõlgnikega.. kui üks solidaarvõlgnik ära maksab, siis ei ole see teiste võlgnike suhtes KAA
(3-2-1-70-06)
35. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus  asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja tege-
likule tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest?
ˆ Soodustatu huvi tuleb hinnata objektiivselt - on või ei ole.
ˆ Tegelik tahe - peab olema asjaajamiseks oma tahet avaldanud.
ˆ  Heakskiit  - soodustatud isiku nõusolek pärast asjaajamise ülevõtmist (või üleüldse lõppemist).
 Enne asjaajamise ülevõtmist soodustatu poolt asjaajamisega nõustumine ei ole heakskiit, vaid tegeliku
tahte avaldamine.
36. Missugustel juhtudel on vaja tuvastada, kas KAA vastas soodustatu huvile ja tema eeldatavale
tahtele?
ˆ Seda tuleb rakendada olukorras, kus muud KAA alternatiivsed eeldused (Ÿ) puuduvad: pole  tegelikku  tahet,
pole heakskiitu, puudub avalik huvi.
37. Mis asjaolude alusel tuvastatakse soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui õigustatud KAA
eeldus?
ˆ Kas kõiki asjaolusid arvestades ja mõistlikult võttes oleks soodustatud isik selle asjaajamisega nõustunud.
Asja tuleb võtta objektiivselt!
ˆ Nt: A kustutab B maja. B väidab, et see ei olnud tema huvides, kuna muidu ta oleks saanud kindlustushüvitise.
See ei ole  valiidne  vastuväide!
ˆ Soodustatud isik võib olla asjaajamisest huvitatud, kuid mitte selle asjaajaja poolt.
 Piiratud teovõimega soodustatu: saame rääkida tema huvidest, aga eeldatava tahte puhul peame lähtuma
tema esindaja eeldatavast tahtest.
38. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus  asjaajamise heakskiitmine ning missugused on sellise
heakskiitmise õiguslikud tagajärjed?
ˆ Ÿ 1018 lg 1. Heakskiit = pärast asjaajamise ülevõtmist või ka lõppemist. Ei tähenda, et pooled oleksid
sõlminud lepingu.
 Heakskiit = ühepoolne tehing => vaja täielikku teovõimet + otsusevõimet.
ˆ Heakskiit võib (tagantjärele) muuta õigustamatu KAA õigustatuks.
13
39. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus  asjaajamine olulistes avalikes huvides?
ˆ Ÿ 1018 lg 1 p 3:
 Ilma KAA-ta  jääks  täitmata soodustatud isiku ülalpidamiskohustus kellegi kolmanda suhtes.
 Nt suurel  maanteel  jääks liikuls suletuks kui avariilist autot ei teisaldataks.
40. Missuguste eelduste  olemasolul  ja mis ulatuses võib asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamisel
tehtud kulutuste hüvitamist?
ˆ Nõude alus: VÕS Ÿ  1023  lg 1 ja lg 3.
ˆ Eeldused
 Tegemist peab olema õigustatud KAA-ga (Ÿ 1018 sätestab selle kui Ÿ-de 1019-1023 kohaldamise eel-
duse ).
 Ei esine Ÿ 1023 lg 3 olukorda (ehk ei olnud ilmne, et asjaajajal puudus soov hiljem kulutuste nõudmiseks)
ˆ Ulatus
 Kui rääkida kulutuste hüvitamise ulatusest, siis tulenevalt Ÿ 1023 lõikest 1, tuleb kulutused hüvitada
mõistlikus ulatuses.
41. Missuguste eelduste olemasolul ja mis ulatuses võib asjaajaja nõuda soodustatult tasu?
ˆ Ÿ 1023 lg 2 ja 3. On võimalik välja tuua kolm eeldust:
 Asjaajamine toimus asjaajaja kutse- või majandustegevuse käigus.
 Asjaajajal oli soov tasu saada juba asjaajamise ülevõtmisel.
 Asjaajajal pole tasunõudmise õigust lepingu alusel kolmandalt isikult.
ˆ Nt A viib auto B juurde remonti ja sõlmib lepingu. Hiljem tuleb välja, et leping on tühine, kuid auto on
juba parandatud. B võib lisaks kulutuste hüvitamisele nõuda ka tasu (kuid see peab Ÿ 1023 lg 2 järgi olema
mõistlik tasu - see, mis tühises lepingus kokku lepiti, ei oma otseselt tähendust).
42. Missuguste eelduste olemasolul võib asjaajaja nõuda soodustatult kahju hüvitamist, mis tal
tekkis õigustatud KAA-ga seoses?
ˆ VÕS Ÿ 1025 alusel.
ˆ Eeldused:
1. tegutsemine soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumise eesmärgil
 Kindlasti läheb arvesse oht, mis ähvardab soodustatu isikut ennast. Kaheldavam on, kas tuleks
arvestada ka ohuga, mis ähvardab soodustatud vara. Mingil määral tuleks sellega siiski ka arvestada.
* Nt A maja põleb, B toob sealt asju välja ja saab põletushaavu. Olulise ohu nõue on ilmselt
täidetud (B tõrjus olulist ohtu varale).
* Nt A koer on metsas ära kadunud, B otsib teda ja saab seejuures kehavigastuse. Koer võib küll
olla A vara, kuid olulise ohu eelduse täidetus on siin väga kaheldav (pigem peaks seda eitama).
2. kahju tekkimine sellele ohule iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel.
 Nt koer tahab A-le kallale  tungida . B näeb seda ja läheb A-d kaitsma, kuid  kukub  ja saab  kehav -
igastuse. Tegemist ilmselt ei ole ohule iseloomuliku riski realiseerumisega, seega on kahjunõude
olemasolu kahtlane. Kui koer ise oleks B-d hammustanud ja kehavigastuse tekitanud, oleks see
tingimus olnud täidetud.
14
43. Mis asjaolusid tuleb arvestada soodustatu poolt asjaajajale kahju hüvitamisel hüvitise suuruse
arvestamise juures VÕS Ÿ 1025 järgi?
ˆ Kui käsundita asjaajaja tegutses ühtlasi ka enda huvides, tuleb kahju hüvitamise suuruse määramisel mõist-
likult arvestada neid kahjulikke tagajärgesid, mis teda ennast ähvardasid (st ilmselt on alust hüvitise vähen-
damiseks) (Ÿ 1025 lg 2).
 Nt A ja B elavad ühises. kahepereelamus. B poolel puhkeb tulekahju. A tuleb appi kustutama ja saab
kehavigastusi. Ilmselt tuleks kahju hüvitamise nõuet teatavas osas vähendada, kuna kustutamisest oli
huvitatud ka A ise.
ˆ Tuleb arvestada ka kannatanud enda osa kahju tekkimisel (VÕS Ÿ 139 lg 1).
 Nt: Väga suur ja kuri koer tungib A-le kallale. B läheb A-d paljaste kätega kaitsma, kuid saab lisaks ka
ise vigastusi. Võib leida, et B-l on siin ka endal osa kahju tekkimisel, kuna ta teguviis ei olnud võibolla
kõige adekvaatsem, ja kahjuhüvitist võiks vähendada.
44. Mis eelduste olemasolul võib soodustatu nõuda õigustatud KAA korral kahju hüvitamist
asjaajajalt?
ˆ Asjaajajalt võib kahju hüvitamist nõuda siis, kui kahju tekkis tema hooletuse (hoolsuskohustuse rikkumise)
tõttu (Ÿ 1022 lg 1).
ˆ Kui KAA eesmärgiks oli vahetult ähvardava ohu  tõrjumine , siis vastutab asjaajaja vaid tahtluse või raske
hooletuse korral. Oluline on, kuidas mõistlik isik olukorda tajus ja seega ei pea oht olema tegelik(Ÿ 1022 lg 2).
 Nt: A kõnnib tänaval ja  kuuleb , et ühest majast karjutaks appi. Lööb ukse maha ja siis tuleb välja, et
B  vaatas  telekat. Tuleb hinnata, kas A  käitus  mõistlikult või mitte.
45. Mille poolest erinevad õigustatud ja õigustamatu KAA oma eelduste poolest?
ˆ Õigustatud KAA korral esinevad kõik Ÿ 1018-s toodud obligatoorsed eeldused + vähemalt üks  alternatiivne
eeldus Ÿ 1018 lg 1-st.
ˆ Õigustamatu KAA korral esinevad samuti kõik obligatoorsed eeldused, kuid ükski alternatiivne eeldus ei ole
täidetud (selle sätestab Ÿ 1024 lg 1).
46. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja
õigustamatult ja pahauskselt?
ˆ  Pahauskne  asjaajaja on (oma süüst sõltumatult) kohustatud kõrvaldama asjaajamisest tulenenud taga-
järjed ning hüvitama asjaajamisest tuleneva kahju (Ÿ 1022 lg 4, Ÿ 1024 lg 1).
ˆ Asjaajaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et õigustatud KAA eeldused puuduvad (et ühtegi
Ÿ 1018 lg 1 alternatiivsest eeldusest ei ole täidetud).
ˆ Tagajärgede kõrvaldamise nõude juures ei ole alati selge kui  rangelt  seda vaadata tuleb. Nt kui A on langetanud
B aias puid, siis ilmselt ei saa seda tagajärge enam kõrvaldada (esialgset olukorda taastada). Tuleb piirduda
kahju hüvitamisega.
 Nt A viib oma auto B juurde remonti käigukangi vahetamiseks. Ometi  vahetatakse  ära ka  piduriklotsid ,
kuigi B-l selleks mingit õigustust ei olnud ja ta polnud ka selles osas  heauskne . A saab nõuda uute
piduriklotside äravõtmist ja vanade tagasipanemist.
47. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja
õigustamatult ja heauskselt?
ˆ (Heauskne on asjaajaja, kes ei tea ega peagi teadma, et õigustatud KAA eeldused ei ole täidetud.)
15
ˆ Heauskne õigustamatu asjaajaja ei pea kõrvaldama tagajärgi ja peab hüvitama üksnes selle kahju, mis on
tekkinud vajaliku  hoolsuse  puudumisest (Ÿ 1024 lg 2 ls 1).
 Kui asjaajamise eesmärk oli vahetult ähvardava ohu tõrjumine, vastutab asjaajaja vaid sellise kahju eest,
mille ta on soodustatule põhjustanud tahtluse või raske hooletuse läbi (Ÿ 1024 lg 2 ls 2).
48. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas soodustatu
asja õigustamatult?
ˆ Kui asjaajaja oli heauskne, peab soodustatu andma asjaajamisega  saadu  asjaajajale välja alusetu rikastumise
sätete  alusel (Ÿ 1024 lg 4).
 Ilmselt ei saa heauskseks pidada sellist asjaajamist, kus asjaajaja jättis soodustatu tahte välja selgitamata
olukorras, kus see oleks olnud võimalik või lihtsalt ei arvestanud soodustatu tahtega.
ˆ Ÿ 1024 lg 4 tähendab ühtlasi seda, et pahausksel õigustamatul asjaajajal soodustatu vastu mingeid nõudeid
ei ole. Täiendav kaitse õigustamatu KAA vastu.
ˆ Nt: A ja B on naabrid korterelamus. B on lahkunud pikemaks ajaks välismaale. A näeb, et B-l on  ühistu
ees hooldusarved juba paar kuud tasumata ning otsustab  maksmata   arved  tasuda (kokku 1000 eurot). Hiljem
selgub, et B-l oli  ühistu  suhtes vastunõue 700 eurot, millega ta oma  võlad  soovis tasaarvestada ja seetõttu ta
ei maksnudki ise arveid. Nüüd tekib tal ühistu vastu oleva nõude sissenõudmisega probleeme, kuna ühistu ei
ole enam maksejõuline.
 A on siin olnud heauskne õigustamatu asjaajaja. Ta ei ole rikkunud ühtegi oma kohustust (poleks ka
saanud B-le  teatada , kuna B oli ära).
 B on rikastunud vaid 300 euro ulatuses A poolt makstud kogusummast, kuna ülejäänud oleks ta saanud
tasaarveldada (kuid nüüd on ta enda nõue ühistu vastu muutunud väärtusetuks). Seega saaks A B-lt
alusetu rikastumise alusel tagasi nõuda 300 eurot (Ÿ 1024 lg 4).
ˆ  Omaette  küsimus on see, kas rakendada soorituskonditsiooni või rikkumiskonditsiooni? J.L.: vaieldav.
ˆ Hüvitise ülempiiriks on  ühelt  poolt tehtud kulutused (sest muidu oleks tegemist juba tasu nõudmisega!),  teiselt
poolt soodustatu  rikastumine  (sest muidu poleks enam tegemist alusetu rikastumisega!).
49. Mille poolest erinevad õigustamatu KAA, ekslik teise isiku asja ajamine ja teise isiku asja
lubamatu ajamine?
ˆ Õigustamatu asjaajamise puhul on tegemist ehtsa KAA-ga, kus esinevad Ÿ 1018 lõikest 1 nimetatud obli-
gatoorsed eeldused ja ei esine alternatiivseid eelduseid.
ˆ Eksliku käsundita asjaajamise (Ÿ 1026 lg 1) ja lubamatu käsundita asjaajamise (Ÿ 1026 lg 2) korral
ei taha asjaajaja teha midagi teise isiku kasuks.
 Nt: Ekslik KAA on näiteks see, kui A on kuskilt ostnud kasutatud jalgratta ja  laseb  selle korda teha.
Hiljem selgub, et ratas on  varastatud  B-lt (s.t. A ei ole ratta omanik ja on lasnud korda teha hoopis B
ratta).
 Nt: Lubamatu KAA on näiteks see, kui A on kuskilt saanud B-lt varastatud jalgratta, teab ratta vargusest
(ja seega ka oma omandiõiguse puudumisest) ning laseb ratta korda teha et tal endal oleks parem sõita.
50. Missugustel tingimustel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded?
ˆ Üldjuhul kohaldub üldine seadusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg 10 aastat (TsÜS Ÿ 149 lg 1).
 TsÜS Ÿ 146 lg 1 sätestatud kolmeaastast aegumise tähtaega ei kohaldata, kuna KAA ei ole tehing.
 Vaieldav on see, kas 3-aastast tähtaega tuleks  kohaldada  siis, kui tegemist on heakskiitmisega, sest
heakskiitmine on tehing.
16
ˆ Nt asjaajaja poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõue aegub üldises korras, s.t. TsÜS Ÿ 149 lg 1 alusel 10 aasta
jooksul alates sissenõutavaks muutumisest.
ˆ Kui KAA on seotud kahju hüvitamisega või alusetust rikastumisest tulenevate nõuetega, siis nende nõuete
puhul kohaldatakse vastava nõudeliigi üldisi aegumistähtaegu  TsÜS ŸŸ 150, 151, 153.
17
5 Alusetu rikastumise õigus
ˆ Alusetu rikastumisega (AR) on tegemist siis, kui üks isik saab midagi teise isiku arvelt. Väljaandmisnõue
(kondiktsioon) on suunatud sellele, et rikastunud isik alusetult saadu välja annaks.
ˆ AR õiguse puhul saab eristada kahte suuremat kondiktsioonide liiki:
 soorituskondiktsioon (ŸŸ 1028 jj)
 mittesoorituskondiktsioonide erinevad  juhtumid  (ŸŸ 1036-1042)
ˆ Peamine, mis neid kondiktsioone eristab: soorituskondiktsiooni puhul toimub rikastumine soorituse kaudu;
mittesoorituskondiktsioonide puhul toimub rikastumine muul viisil.
ˆ Missugused on KAA eriliikide ja nende kondiktsioonide  omavahelised  seosed?
 õigustatud KAA - kas  ÕKAA  puhul saab olla samaaegselt AR esinemise olukord? Ei saa. Miks?
Sest ÕKAA korral tehakse küll sooritus, kuid sellel on olemas õiguslik alus ja see õiguslik alus tuleneb
Ÿ-st 1018. Olukorras, kus on tegu õigustatud KAA-ga, ei saa rääkida enam alusetust rikastumisest.
Mittesoorituslikust AR-sest ei saa ka rääkida, sest ÕKAA-l on tegemist sooritusega.
 mitteõigustatud KAA  ka MÕKAA korral tehakse sooritus, kuid õiguslik alus siin puudub. Järelikult
on tegemist soorituskondiktsiooni kohaldamiseks sobiva olukorraga.
 mitteehne KAA - Ekslik ja lubamatu. Nendel juhtudel tehakse küll midagi teise isiku kasuks, kuid
mitte soorituse teel. Tegu ei saa olla soorituskondiktsiooni juhtumiga ning võib kohalduda mõni mitte-
soorituskondiktsiooni liik.
5.1 Soorituskondiktsioon
51. Missugused on SK-i eeldused ja SK-i välistavad  asjaolud ?
ˆ Eeldused (Ÿ 1028 lg 1):
1. saaja peab olema rikastunud üleandja arvelt.
2. rikastumine peab olema aset leidnud soorituse teel.
3. selleks soorituseks puudus õiguslik alus. Võib väljenduda selles, et kohustust ei ole olemas, kohustust ei
teki või et kohustus langeb hiljem ära.
ˆ Välistavad asjaolud on sätestatud Ÿ 1028 lg 2, nimelt on SK vaatamata õigusliku aluse puudumisele ikkagi
välistatud järgneval kolmel juhul:
1. kui sooritusega täideti mittetäielik kohustus.
2. kui sooritust ei oleks saanud nõuda aegumise tõttu.
3. kui  tühise  kohustustehingu täitmiseks sooritatu tagasinõudmine oleks  vastuolus  tühisust ettenägeva sät-
tega  või sätte eesmärgiga.
ˆ Nt A-l on nõue B vastu ning see on  aegunud , kuid B ei tea seda ja täidab kohustuse ära, siis ei saa B esitada
A vastu soorituskondiktsiooni alusel ja oma sooritust välja nõuda. AR-sest tulenev nõue võib eksisteerida
samaaegselt mõnest teisest õigussuhtest tuleneva nõudega: RK 3-2-1-70-06.
ˆ Nt: A ja B vahel oli sõlmitud  müügileping , kus nii kohustustehing kui ka käsutustehing osutusid tühiseks. A
on asja B-le juba üle andnud. Millisel alusel võiks A oma asja B-lt tagasi nõuda?
1. vindikatsioonihagi esitamisega - peab tõendama, et on omanik
2. soorituskondiktsiooni alusel - omanikuks olemist tõendada pole vaja (vt ka 3-2-1-136-05).
52. Mida tähendab võlgniku rikastumine kui SK-i eeldus?
18
ˆ Soorituskondiktsiooni eeldusena peab olema toimunud võlgniku rikastumine. Rikastumist tuleb siin vaadelda
väga laialt  mõeldud on igasugust vara  suurenemist . Rikastumise alla kuuluvad kindlasti:
 õiguse saamine ( omandiõigus , mingi varaline nõue, võlatunnistusega saadud  abstraktne  võlanõue jne)
 asja valduse või  kinnistusraamatu  kande saamine
 kohustusest või koormatisest täielikult või osaliselt  vabanemine  (nt nõudest loobumise korral)
 kulutuste (sh tööjõukulu)  kokkuhoid .
53. Mida tähendab sooritus kui SK-i eeldus ja missugused on tüüpilisemad SK-i juhtumid?
ˆ Sooritus on teadlik ja eesmärgipärane võõra vara  suurendamine . Soorituse tegija järgib seejuures  eeldatavasti
mingist arvatavast võlasuhtest tulenevat eesmärki. Soorituse eesmärgiks on sageli mingi lepingust või muust
tehingust tuleneva kohustuse täitmine. Isik  arvab , et on millekski kohustatud, kuid tegelikult kohustus pu-
udub.  Enamlevinud  soorituskondiktsiooni juhtumid:
 Tühiste või tühistatud lepingute tagasitäitmine. Eelkõige olukorrad, kus kohustustehing on  kehtetu  kuid
käsutustehing kehtib, s.t. asjaõiguslikku vindikatsioonihagi ei ole võimalik esitada. Kuna omand on
antud üle õigusliku  aluseta , siis on võimalik üleantu tagasi nõuda soorituskonditsiooni alusel.
 Valele isikule tehtud maksete tagasinõudmine.
* Nt A arvab, et on B-le võlgu ja maksab ära. Hiljem selgub, et A ei olnudki võlgu. Saab soori-
tuskondiktsiooni alusel makstud raha tagasi nõuda.
 Kokkulepitust suuremas ulatuses tehtud soorituste väljanõudmine kokkulepitut ületavas osas.
54. Mida tähendab soorituse õigusliku aluse puudumine kui SK-i eeldus (loetlege ka erinevad
juhtumite grupid)?
ˆ Sooritus on õigusliku aluseta, kui kohustust ei ole, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära (Ÿ 1028 lg
1).
 kohustust ei ole olemas - sellisel juhul on tegemist olematu kohustuse täitmisega.
* Mõeldavad on juhtumid, kus sooritus tehakse isikule, keda soorituse tegija peab ekslikult võlausal-
dajaks.
· Nt A sõidab  autoga  B juhtivale  autole  tagant sisse. A maksab B-le kahjuhüvitise. Hiljem selgub,
et auto kuulus hoopic C-le. A saab B-le ekslikult makstud kahjuhüvitist B-lt tagasi nõuda
soorituskondiktsiooni alusel.
* Siia võib liigitada ka need  juhud , kui isik teeb ekslikult topeltsoorituse või soorituse liiga suures
ulatuses või kui ta peab ennast ekslikult kohustatud isikuks. Tegelikku kohustatud isikut ei olegi või
on selleks keegi teine.
· Nt: A arvab, et tema koer hammustas B-d ja maksab B-le hüvitise. Hiljem tuleb välja, et hoopis
C koer hammustas B-d.
 kohustust ei teki - Kohustus on küll väliselt olemas, kuid selle täitmise nõudele saab esitada kestva
vastuväite . Nt: mingisuguse lepingu sõlmimine, mis osutub tühiseks või tühistatakse.
 kohustus langeb hiljem ära - Kohustus oli algselt olemas, kuid mitte enam soorituse tegemise ajal.
Tüüpilised juhud:
* sooritus tehakse pärast poolte vahel kokkulepitud äramuutva tingimuse saabumist
* sooritus, mis on tehtud pärast kohustuse täitmise lõpptähtaja möödumist
· Nt A tellib B-lt pulmadeks pulmakleidi. B saab kleidi valmis 2 päeva peale  pulmi  ja  saadab  selle
A-le. A on kleidi vastu ilmselgelt huvi kaotanud ja taganeb lepingust. B saab nõuda vähemalt
kleidi tagasisaatmist.
55. Missugused on SK-i seosed lepinguõigusega?
19
ˆ Seos väljendubki selles, et SK-ga reguleeritakse ka mh tühistatud ja tühiste lepingute tagasitäitmist.
ˆ Silmas tuleb pidada seda, et kui on tegemist lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega, siis soori-
tuskondiktsiooni kohaldada ei saa. Taganemine/üles  ütlemine  on eraldi reguleeritud VÕS üldosas +  eriosa
sisaldab mitmete lepingute juures erinorme.
56. Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust?
ˆ Kui võlaõiguslik tehing (kohustustehing) on tühine, kuid asjaõiguslik kokkulepe (käsutustehing) kehtib, ei
saa pooled esitada vindikatsiooninõuet. Sellises olukorras ongi kohane esitada SK-st tulenev nõue omandi
tagasisaamiseks.
 (Valdust ilma omandiõiguseta saab SK alusel tagasi nõuda ka siis, kui ka käsutustehing on kehtetu ja
omand pole üldse üle läinudki, kuid asja  valdus  on üle antud.)
ˆ Nt A müüb B-le  sõiduauto , A annab auto üle, B annab raha üle, pärast seda üks pool tühistab lepingu
eksimuse tõttu.
57. Missugustel juhtudel võimaldab SK muuta kinnistusraamatu kandeid?
ˆ Juhul, kui kehtiva käsutustehingu tõttu ei saa nõuda kinnistusraamatu kande parandamist (s.t. omand ongi
kehtivalt üle läinud ja kinnistusraamatu kanne ongi õige). Vaidluse korral asendab kohtuotsus kinnistusraa-
matusse  kantud  isiku notariaalset  tahteavaldust . 3-2-1-129-05.
58. Mida tähendab SK kohaldamise võimatus mittetäieliku või aegunud kohustuse täitmise korral?
ˆ Mittetäielik kohustus on selline kohustus, mille  võlgnik  võib täita, kuid mille täitmist ei saa  võlausaldaja
temalt nõuda.
ˆ Aegunud kohustuse korral ei saa enam saadut SK alusel tagasi nõuda.
59. Mida tähendab SK-i välistav asjaolu  tühise tehingu alusel saadu tagasinõudmise vastuolu
tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga?
ˆ Kui lepingu tühisus tuleneb mingisugusest õigusnormist, siis peab õigusnormi tõlgendama ja  hindama , et
otsustada, kas selle konkreetse sätte mõttega on kooskõlas tagasitäitmise lubamine või mitte.
ˆ Nt A ja B sõlmivad lepingu, mille kohaselt A on kohustatud andma altkäemaksu. A  annabki  kokkulepitud
summa B-le üle. Leping on tühine seadusega vastuolu tõttu. Tuleb hinnata vastavat normi ja vaadata, kas A
peaks saama B vastu esitada SK tuleneva nõude ja nõuda oma raha tagasi.
ˆ Nt: B on prostituut ja sõlmivad A-ga prostitutsiooni osutamise lepingu ja A maksab ära, kuid leping on
tühine. Tuleb hinnata, kas see norm ei peaks välistama A nõuet raha tagasisaamise kohta.
[järgnevad soorituskondiktsiooni  erireeglid ]
60. Millised sooritussuhted on olukorras, kus sooritus on tehtud kohustatud isiku (üleandja) poolt
soorituse saaja (võlausaldaja või selleks ekslikult peetava isiku) korralduse alusel kolmandale isikule
ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine?
ˆ Küsimus Ÿ  1029  kohaldamises
ˆ Nt. A müüb koera B-le, ütleb et B maksku raha hoopis C-le.
  Vaatleme  olukorda, kus A ja B vaheline leping osutub kehtetuks.
 Ÿ 1029-st tuleneb, et tagasitäitmine saab tulla üksnes kattesuhtest! B saab nõuda A-lt, aga C vastu tal
nõuet ei ole!
20
ˆ Seadusest ei tulene, aga teatud juhtudel võiks siiski kaaluda ka tagasitäitmist täitmissuhtes:
 kui esineb vigade identsus, mille alusel on tühised nii lepingud kattesuhtes kui ka valuutasuhtes
 kui C on olnud pahauskne (s..t sooritust vastu võttes ta teadis või pidi teadma, et A ja B vaheline leping
on tühine/tühistatav.
61. Millised sooritussuhted on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmise korral ning kuidas
toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine?
ˆ Küsimus Ÿ 1030 kohaldamisest.
ˆ Erinevus eelmisest: lepitakse juba lepingu sõlmimisel kokku, et B täidab oma kohustused C-le.
ˆ Sisuliselt: B-l võimalus valida kumma vastu ta oma nõude esitab.
 Tegemist ei ole solidaarvõlgnikega!
ˆ Teise lepingupoole (antud juhul A) heausksuse korral erireegel Ÿ 1030 lg 2:
 Sellisel juhul saab tagasitäitmist nõuda ainult saajalt (C-lt).
ˆ 3-2-1-136-06 :  Riigikohus  kinnitab valikuõigust kumma vastu oma tagasitäitmise nõue esitada
62. Kuidas toimub alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine juhul, kui pärast nõude  loovu -
tamist on võlgnik teinud soorituse uuele võlausaldajale ning selgub, et nõuet polnud olemas?
ˆ Seda reguleerib Ÿ 1031.
ˆ A-l on nõue B vastu; seejärel ta loovutab oma nõude C-le. B maksabki nüüd C-le võla ära. Nüüd tuleb välja,
et A-l B vastu algselt nõuet ei olnudki (osutub kehtetuks). Kellelt võib B tema poolt tasutu tagasi nõuda?
 Ÿ 1031: annab õiguse esitada nõue nii A kui ka C vastu
[järgnevad küsimused käsitlevad soorituskondiktsiooni erijuhtumeid]
63. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on soorituse tegemiseks andud vara üle isikule,
kes esineb soorituse saaja esindajana, omamata esindusõigust?
ˆ B esineb C esindajana, aga tegelikult esindusõigust tal ei ole. A teeb soorituse. Kelle vastu on nüüd A-l
tagasinõue, kui leping, mille alusel ta arvas ennast sooritus tegevat, osutub tühiseks?
 C-d kui esindatavat saab pidada rikastunuks üksnes siis, kui B talle saadu edasi andis. Kui ei andnud,
on A-l tagasinõue üksnes B vastu, ja C jääb täielikult mängust välja.
21
 Kui B andis üle, siis A B-lt nõuda ei saa; A-l on C vastu kahju hüvitamise nõue.
64. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik on täitnud kohustuse ekslikult enne selle sissenõu-
tavaks muutumist?
ˆ Kui A  võlgneb  B-le mingi kohustuse nt 1. jaanuaril 2012. Täidab kogemata 1. novembril 2011. Kas tal on
alusetust rikastumisest tagasinõue?
 Eesti seadus seda olukorda ei reguleeri. Saksa kohtupraktika: tagasinõuet ei ole, kuna see viiks ebaprak-
tilise  edasi-tagasi täitmiseni (kui saabub 1. jaanuar 2012, peaks A niikuinii võlgnetava jälle B-le andma).
65. Kelle vahel tuleks lugeda sooritus toimunuks juhul, kui sooritus tehti lepingu alusel, mis on
tühine ühe või teise poole esindajal  volituse  puudumise tõttu ning volituseta tegutsenud isik oli ise
lubanud soorituse  saajale  soorituse?
ˆ Nt: A ja B lepivad kokku, et A teeb B  korteris   remondi . A läheb C juurde, ja ütleb, et ta on B esindaja
ja lepib kokku, et C teeb B korteris remondi (s.t. sõlmib justkui B nimel mingi  töövõtulepingu ). Tegelikult
mingit esindusõigust pole. (Oletame et A pidi B-lt saama 1000 EURi, ja A oli C-le lubanud 2000 EURi).
 Saksa kohtupraktika: määravaks on see, kuidas sai toimunust aru soorituse saaja B.
1. kui pidi aru saama nii, et soorituse tegijaks on siiski jätkuvalt A, siis võlgneb A-le lubatud 1000
EURi. C-l on igal juhul A vastu täiendav kahju hüvitamise nõue (A on sõlminud lepingu, omamata
selleks esindusõigust).
2. kui pidi aru saama nii, soorituse täidabki C, siis peab B C-le maksma kogu 2000 EURi.
66. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isik tahab teha midagi enda jaoks, kuid soodustab
ekslikult teist isikut?
ˆ Tegemist on eksliku käsundita asjaajamisega (Ÿ 1026 lg 1).
ˆ Nt: A ostab B-lt auto, hakkab autot parandama. Hiljem selgub, et B on auto C-lt varastanud, ja auto tuleb
C-le tagastada.
ˆ Võib kohaldada mittesoorituskondiktsiooni liike. Tuleb kõne alla kulutuste kondiktsioon (Ÿ 1042).
67. Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teise isiku eest olukorras, kus
teine isik ei ole enam võlgu?
ˆ Nt: A teab, et tema pojal B-l on C ees üürivõlg. A kannabki C-le vastava summa üle. Siis selgub, et B on
enne seda juba jõudnud ise ära maksta. Milline on õiguslik olukord?
 Kas A-l võiks olla nõue C vastu? J.L.: Ei ole: kui A tasus B üürivõlga, siis tegi ta sellega soorituse B-le.
(miks???)
* J.L. sest soorituskondiktsiooni eeldused ei ole siin lihtaslt täidetud.
* Miks siit ei saa lihtsalt B-d ära unustada ja lugeda et A maksis lambist C-le raha ja tahab seda
tagasi?
 Kas A-l võiks olla nõue B vastu? Ei ole: B ei ole rikastunud, kuna ta ei olnud C maksmise hetkel enam
B-le võlgu.
* B-l võiks küll olla soorituskondiktsioonist tulenev nõue C vastu. (Aga ärme seda hetkel vaatle)
· Nojah aga siis ju ikkagi on B rikastunud (ta saab esitada SK-st tuleneva nõuda C vastu, ja
selle nõude võrra ta rikastunud ongi. AR järgi võiks omakorda lasta A-l nõuda B-lt selle nõude
väljaandmist).
 Saksa kohtupraktika: teatud tingimustel võiks A makse C-le lugeda hoopis A soorituseks C-le. Sellisel
juhul muidugi A-l soorituskondiktsioonist tulenev nõue otse C vastu.
22
* eeldused: 1) A tegi makse omal  algatusel  2) järgis makse tegemisel mingisugust  omaenda  eesmärki
3) see oli ka C-le arusaadav.
68. Missugune on õiguslik olukord siis, kui üks isik teeb makse teisele isikule, arvates, et ta on
selleks kohustatud samal ajal, kui kohustatud isikuks on kolmas isik?
ˆ Otseselt seadust  järgides  tuleb võlasuhteid vaadelda sõltumatutena ja mingi erireegel ei kohaldu:
 kolmas kohustatud isik on jätkuvalt võlgu
 ekslikult makse teinud isikul on õigus oma makse soorituskondiktsiooni alusel tagasi nõuda
ˆ Nt: A arvab et tema koer hammustas C-d. Maksab C-le hüvitise. Hiljem selgub, et C-d hammustas hoopis B
koer. Missugune on õiguslik olukord?
 B-l on jätkuvalt kohustus C ees.
 A võib soorituskondiktsiooni alusel selle hüvitise välja nõuda.
ˆ Oletame aga, et  vahepeal  on C muutunud maksejõuetuks (s.t. A ei saa talt enam raha tagasi).
 Sellises olukorras saab saksa kohtupraktika kohaselt A oma täitmise B-le ümber suunata:
* B ei ole enam C-le võlgu, seega on rikastunud.
* A saab esitada regressinõuda (Ÿ 1041).
69. Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse (abstraktse ja  deklaratiivse ) instituutiga?
ˆ Võlatunnistused:
 konstitutiivsed võlatunnistused
 deklaratiivsed võlatunnistused
ˆ Deklaratiivsete võlatunnistustega SK-ga mingit erilist seost ei ole.
 Sest deklaratiivne võlatuunistus on lihtsalt üks  tõend  nõudeõiguse kohta, mida saab ümber lükata teiste
tõenditega.
ˆ Seevastu  konstitutiivne  võlatunnistus annab iseseisva nõudealuse, seega olukord erinev.
 Konstitutiivse võlatunnistusega teisele poolele antud nõudeõigust saab tagasi nõuda üksnes soori-
tuskondiktsiooni alusel hagedes.
ˆ Riigikohus sellist käsitlust kinnitanud:
 konstitutiivsed võlatunnistused: 3-2-1-21-06, 3-2-1-146-05
 kompromissilepingud: 3-2-1-87-07, 3-2-1-148-04
[järgnevad küsimused käistlevad soorituskondiktsiooni ulatust/sisu]
70. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud ese ja sellest saadud kasu?
ˆ Ÿ 1032 lg 1: võib tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu.
 kasu: asja  viljad ;  kasutuseelis .
ˆ Nt. A müüb B-le auto. Paari kuu pärast lepingu tühistatakse: A peab auto tagasi andma; B peab raha tagasi
andma.
23
 Lisaks peab A hüvitama ka kasutuseelise (ta sai autoga 2 kuud sõita).
 Kas B peaks ka tema käes vaelpeal olnud rahalt A-le intressi maksma?
* Ÿ  1035  lg 3 p 2 näeb ette intressi maksmise kohustuse pahauskse võlgniku korral.
* Intressi maksmise kohustus peaks olema ka siis, kui see, kelle käes vahepeal raha alusetult oli, seda
intressi vahepeal ka tegelikult teenis.
ˆ Riigikohus
 3-2-1-136-05 - Kasu küsimused
 3-2-1-67-05 - kasuks ei ole see, kui saaja tõstab saadud asja ära kasutades oma eseme väärtust
71. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda üleantud eseme eest hüvitisena  omandatu ?
ˆ Ÿ 1032 lg 1 ls 2
ˆ Nt: A müüb B-le auto. B sõidab autoga, satub õnnetusse, mille eest vastutab C. Auto hävib.
 C-l on liikluskindlustuseleping C-ga.
 B-l on veel kaskoleping E-ga.
 Auto asemele  astub  nüüd saadud kahjuhüvitis.
 Kui nüüd selgub, et A ja B vaheline leping on tühine, peab B andma A-le välja kindlustushüvitise
(kahjuhüvitise).
 Kui B ei ole veel oma nõudeid sisse nõudnud, võib A nõuda, et B talle vastavad nõude kindlustusseltside
vastu üle annaks.
72. Mis tingimused peavad olema täidetud selleks, et soorituse eseme tagasiandmise võimatuse
korral tekiks soorituse saajal kohustus hüvitada eseme väärtus ja kuidas sellisel juhul hüvitist  arves -
tatakse?
ˆ  Üldreegel : väärtus tuleb hüvitada.
ˆ Peab hüvitama saadu  hariliku  väärtuse rahas. Harilik väärtus määratakse tagasinõudmise õiguse tekkimise
aja seisuga.
ˆ 3-2-1-33-07: tagasinõudeõigus tekib soorituse tegemise ajast.
ˆ Üldreeglist on üks oluline erand - rikastumise äralangemine (Ÿ  1033  lg 1).
ˆ Näide: A müüb B-le  kivid .
 a) B ehitab kividest maja. Müügileping osutub tühiseks, peaks kivid tagastama aga enam ei saa. Rak-
endub üldreegel: väärtuse hüvitamine.
 b) Kivid varastatakse B-lt ära. Rikastumise äralangemine.
73. Missugustel tingimustel peab soorituse eseme tagastama isik, kes on teinud soorituse esemele
kulutusi?
ˆ Ÿ 1033 lg 2
ˆ Kui saaja oli heauskne ja on teinud esemele kulutusi, peab ta saadu välja andma üksnes siis, kui väljaandmist
nõudev isik talle kulutused hüvitab.
 heauskne on antud kontekstis isik, kes usub saadu omandamise kestmisse (s.t. ei tea ega peagi teadma,
et leping on tühine/tühistatav).
24
ˆ (Mis siis, kui kulutused olid nt toreduslikud? Et väga ebaõiglasi  olukordi  vältida, võiks kaaluda Ÿ 1042
kohaldamist  analoogia  korras.)
ˆ NB! Kulutuste väljanõudmiseks päris palju võimalikke aluseid.. millal millist valida?
 AÕS (Ÿ 88) - kui tegu on vajalike kulutustega ja kulutused pole tehtud soorituse esemele. (Riigikohus:
alternatiivset nõuet ei teki; kui on soorituse esemele, tule nõue esitada VÕS ja SK alusel)
 käsundita asjaajamine (Ÿ 1018 lg 1) - kasutatav juhul, kui kulutusi teinud isik ajas võõrast asja (s.t. asi
ei tohtinud vahepeal reaalselt talle  kuuluda )
 soorituskondiktsioon (Ÿ 1028 lg 1 > Ÿ 1033 lg 2) - kasutatav juhul, kui kulutused tehti soorituse esemele
 kulutuste kondiktsioon (Ÿ 1042) - kohaldatav nende kulutuste suhtes, mis on tehtud eksliku v.  lubatu
asjaajamise käigus. Ulatus piiratud, kuna nõuda saab vaid ulatuses, milles teine isik on kulutuste tegemise
läbi rikastunud.
ˆ A müüb B-le auto, B teeb kulutusi. A tühistab lepingu, nõuab autot tagasi.
 ei saa nõuda ÕKAA alusel, sest polnud võõras asi (auto kuulus ju vahepeal B-le).
74. Millised on soorituste tagasitäitmise erisused tühiste vastastikuste lepingute puhul?
ˆ Vastastikkuste lepingute puhul ei saa rikastunud isik reeglina  tugineda  rikastumise äralangemisele (Ÿ 1034 lg
1).
 Erandid: leping on tühine saaja piiratud teovõime või üleandja  ähvarduse /vägivalla tõttu.
ˆ Nt: A müüs B-le kivid (vastastikkune leping!). Kivid varastati B-lt ära. B ei saa tugineda rikastumise
äralangemisele, välja arvatud piiratud teovõime v ähvarduse/vägivalla korral.
ˆ Üks pool võib keelduda saadu tagasiandmisest seni, kuni teine pool pakub talle omaltpoolt alusetult saadut
tagasi (Ÿ 1034 lg 3).
ˆ Üleandja ei saa saadut tagasi nõuda, kui üleandja ise vastutaks saadu hävimise eest hävimise korral. (Ÿ 1034
lg 2)
 Nt: A müüb B-le sõiduauto. Auto satub liiklusõnnetusse ja hävib mingil põhjusel, mille eest vastutab
müüja . Siis ei ole B-l põhjust saadu väärtust hüvitada
75. Mida tähendab saldoteooria kohaldamine?
ˆ Saadu tagastamist nõudev isik peab oma nõudest arvama maha saadud soorituse väärtuse, mida ta ise tagas-
tada ei saa.
ˆ Nt. A müüb B-le auto 30 000 EURi eest. Auto väärtus on tegelikult 20 000 EURi. Auto hävib.
 B saab nüüd ikkagi tagsai nõuda 20 000 (ehk 30 000 - [see, mis ta ise ei saa tagastada=10 000]), mitte
oma algselt makstud raha 30 000 eurot.
76. Mis juhul ei pea saaja hüvitama saadu väärtust olgugi, et tegemist on tühise või tühistatud
vastastikuse lepinguga?
ˆ (juba  käsitletud  eelmiste küsimuste juures).
 vt Ÿ 1034 lg 1
 väärtust ei peab hüvitama ka juhul, kui vastastikkuse lepingu korral üleandja ise vastutaks üleantu
hävimise eest hävimise korral(Ÿ 1034 lg 2)
77. Mida tähendab (milles seisneb) soorituse saaja kõrgendatud vastutus?
25
ˆ Ÿ 1035
ˆ Rikastumise äralangemisele ei saa tugineda, kui (Ÿ 1035 lg 1 ja lg 2):
1. kui soorituse saaja oli juba soorituse tegemise ajal pahauskne (Ÿ 1035 lg 1).
2. kui soorituse saaja sai teada soorituse alusetusest enne saadu hävimist, ära tarvitamist või kahjustumist
(Ÿ 1035 lg 2).
ˆ Ÿ 1035 lg 3 paneb veel lisakohustusi pahausksele saajale:
1. saadust saadud kasu väljaandmine
2. intressi maksmine (kui saadu on raha) (J.L.: heauskselt saajalt võiks intressi tagasi nõuda juhul, kui ta
seda ka tegelikult teenis (hmm..)).
 3-2-1-42-09: intressi tuleb maksta alates ajast, mil saaja sai teada saadu alusetusest.
3. kohustab pahauskset saajat hüvitama saadust saamat jäänud tulu, mida saaja oleks korrapärase majan-
damise  reegleid järgides võinud saada.
ˆ Pahauskne saaja peab süü olemasolul hüvitama ka hävimisest/kahjustumisest tekkinud kahju (Ÿ 1035 lg 4).
78. Missugusel juhul vastutab alusetu soorituse saanud isik soorituse eseme hävimise või kahjus-
tamisega tekitatud kahju eest ning mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvi-
tamise nõudest?
ˆ Ÿ 1035 lg 4.
 Kahju hüvitamise erikoosseis: näeb ette erandliku kahju hüvitamise kohustuse, kui kahju on tekitatud
omaenda asjale.
ˆ mille poolest kahjuhüvitsnõue erineb saadu väärtuse hüvitamise nõudest..?
 saadu väärtuse hüvitamise nõue Ÿ 1032 lg 2
 Nõuded ei pruugi oma ulatuselt olla kattuvad
* Ÿ 132 lg 4  (mida illustreerimaks?)
5.2 Mittesoorituskondiktsioonid
Erinevaid mittesoorituskondiktsioone on võlaõigusseaduses  seitse :
1. rikkumiskondiktsioon (VÕS Ÿ 1037 lg 1)
2. mitteõigustatud isiku käsutusest tulenev kondiktsioon (VÕS Ÿ 1037 lg 2)
3. regressikondiktsioon
4. kulutuste kondiktsioon
5. õigustatud isiku tasuta käsutamisest tulenev kondiktsioon
6. mitteõigustatud isiku tasuta käsutamisest tulenev kondiktsioon
7. vastuvõtmiseks õigust mitteomavale isikule kohustuse täitmisest tulenev kondiktsioon (VÕS Ÿ 1037 lg 4)
26
5.2.1 Rikkumiskondiktsioon
79. Missugused on rikkumiskondiktsiooni (RK) eeldused?
ˆ Sätestatud Ÿ 1037 lg 1-s:
1. Võlgnik rikub võlausaldaja mingit õigust (nt  omandit , valdust). Teeb seda kas käsutamise, kasutamise,
äratarbimise, ühendamise,  segamise , ümbertöötamise teel või muul viisil.
2. Võlgnik  rikastub  rikkumise tagajärjel võlausaldaja arvel.
ˆ Näiteid elust palju. Nt:
 A kanad nokivad B teri
 Ajaleht kasutab kellegi pilti ilma  nõusolekuta
 A kasutab B asja ilma õiguslikku alust omamata.
ˆ 3-2-151-11:  Kaasomanik  võttis ühiselt kinnistult puud maha. Riigikohus: teine kaasomanik võib oma nõude
rajada rikkumiskondiktsioonile.
80. Missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad tekkida RK eelduste esinemise korral?
ˆ  Rikkuja  peab andma välja rikkumise teel saadu väärtuse. Väärtust arvestatakse rikkumise aja seisuga. (Ÿ
1037 lg 1).
ˆ Riigikohus
 3-2-1-123-05: auto kasutamine
 3-2-1-136-05:  korter
 3-2-1-46-09 - rikkuja kasutas ebaseaduslikult kooliruume
ˆ See, kelle õigust rikuti, võib ise valida, kas esitada nõue deliktiõiguse või rikkumiskondiktsiooni alusel (3-2-1-
47-11).
ˆ Nt: A elab õigusliku aluseta B korteris. Rikkumise teel saadu väärtus = see, mille rikkuja hoidis kokku, kuna
ta ei pidanud teist korterit  üürima .
ˆ Heauskne vs. pahauskne rikkuja
 Heausksel rikkujal ei ole hüvitamise kohustust niivõrd, kuivõrd tema rikastumine on ära langenud (Ÿ
1038).
 Pahauskne rikkuja peab andma välja ka rikkumise teel saadud tulu (Ÿ  1039 ).
* Nt. kui A varastab B auto ja hakkab sellega taksot sõitma, peab tagastama auto, välja andma
kasutuseelise ning ka saadud tulu.
5.2.2 Mitteõigustatud isiku käsutusest tulenev kodiktsioon
81. Missugused on mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused ja kes on ko-
hustatud isikuks (kelle vastu esitatakse hüvitisnõue)?
ˆ Reguleeritud Ÿ 1037 lg 2-s. (Võib pidada rikkumiskondiktsiooni  erijuhtumiks .)
ˆ Eeldused:
27
1. Mitteõigustatud isik peab olema teinud käsutuse mingi õiguse kohta
2.  Käsutus  on kehtetu
3. Käsutus kiidetakse õiguse  omaja  poolt heaks.
ˆ Nt: A müüb B-le koera, mille A oli varastanud C-le.
 jah on mitteõigustatud isiku käsutus
 jah on kehtetu käsutus
 oletame et ka eeldus kolm täidetakse (C kiidab käsutuse heaks ja B saab koera omanikuks).
 C võib nüüd reeglina nõuda A-lt rahasummat, mille A B-lt koera eest sai.
ˆ Kui käsutusi oli palju, võib algne omanik ise valida, millise tehingu ta heaks kiidab.
82. Missugused nõuded ja missuguses ulatuses võivad tekkida mitteõigustatud isiku käsutusest
tuleneva kondiktsiooni eelduste esinemise korral?
ˆ Nõude ulatus
 Nõuda võib käsutatud eseme harilikku väärtust (Ÿ 1037 lg 2). Väärtus hinnatakse rikkumise aja seisuga
(Ÿ 1037 lg 3).
 Tasulise käsutuse korral eeldatakse, et väärtuseks oli kokkulepitud tasu. Kumbki pool võib selle eelduse
tõendamise teel ümber lükata (Ÿ 1037 lg 3 ls 2).
ˆ Nt. B on müünud enda teadmata A-le kuuluva asja C-le ja saanud selle eest 500 eurot. A kiidab käsutuse
heaks. Eelduslikult saab A B-lt nõuda 500 eurot. B võib aga tõendada, et tegelikult oli asja väärtuseks
käsutuse hetkel hoopis 300 eurot. Oletame, et B tõendaski seda:
 kui B on heauskne: sellisel juhul saabki A nõuda asja väärtuse 300 eurot
 kui B oli pahauskne: A saab nõuda B-lt kogu 500 eurot (Ÿ 1039)
ˆ Piirangud
 Pahauskne rikkuja peab hüvitama nii asja väärtuse ning lisaks ka saadud tulu (Ÿ 1039).
* Nt: Eelmises näites kui B oleks pahauskne, peaks ikkagi hüvitama 500 eurot (asja väärtus + saadud
tulu).
* Kui eelmises näites B oleks asja (väärtusega 300 eurot) müügist saanud 500 euro asemel hoopis 200
eurot, oleks ta pahausksuse korral pidanud siiski hüvitama 300 eurot ehk asja väärtus (Ÿ 1037 lg 1;
Ÿ 1038 ei kohaldu). Heausksuse puhul aga 200 eurot (Ÿ 1038).
 (Küsitav, kas heausksus ja Ÿ 1038 siin mingit rolli mängib. Nt VÕS Ÿ 1038 kommentaarides on selline
näide toodud, samas seadus ütleb ju otse, et Ÿ 1038 kohaldub ainult Ÿ 1037 lg 1 ja lg 4 korral!! Seega
ilmselt tegelikult ei kohaldu!)
 Kinkelepingu puhul kehtivad samad reeglid:
* kinge pahauskse rikkuja poolt => hüvitada tuleb kogu asja väärtus (vaatamata sellele, et rikkuja
kinkest ise midagi ei saanud)
* kinge heauskse rikkuja poolt => hüvitama peab eseme hariliku väärtuse ( eeldusel , et leiame, et Ÿ
1038 siin ei rakendu!)
ˆ Kõnealusel juhul esitatakse hüvitisnõue rikkuja vastu, s.o isiku vastu, kes tegi õigustamatu ja kehtetu käsutuse.
VÕS Ÿ 1037 lg 2 alusel tuleb vastavalt VÕS Ÿ 1037 lõikele 3 hüvitada lubamatu, kuid hiljem heaks kiidetud
käsutusega saadud hüve harilik väärtus käsutuse tegemise aja seisuga.
 Käsutuse all tuleb mõista tehingut, mis mõjutab otseselt õiguse eksisteerimist õiguse vähenemise või
õiguse täieliku kaotamise tähenduses (võõrandamine, loobumine, koormamine või sisu muutmine).
28
 Käsutuse heakskiitmine kujutab endast ühepoolset tehingut, mis vajab kehtima hakkamiseks kätte-
toimetamist.
83. Mida tähendab RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni puhul põhimõte,
et rikastumise  ulatuse  kindlaksmääramisel ei arvestata saadu omandamiseks tehtud kulutusi?
ˆ Kulutusi, mida AR võlasuhte võlgnik ise on kandnud rikkumise aluseks olnud eseme omandamiseks, ei arves-
tata VÕS Ÿ 1038 ls 2 kohaselt rikastumise ulatuse kindlakstegemisel.
 Nt. heauskne A müüb edasi B-lt ostetud traktori, mis B oli varastatud C-lt. Kui C kiidab A käsutuse
heaks, peab A talle hüvitama traktori väärtuse käsutuse tegemise hetke aja seisuga,  ehkki  A ei saanud
traktorit B käest tasuta. Seda, mis A maksis traktori eest kui A selle B-lt ostis, ei arvestata väärtuse
hüvitamise kohustuse ulatuse arvestamisel. (A jääbki B-le makstud raha võrra  miinusesse , ja peab seda
raha ise B käest  nõudma  lepingulise kahju või taganemise/tagasitäitmise kaudu).
* C [vargus]> B [müügileping]> A [müügileping]> X
84. Miks võib väita, et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni regulat-
sioonid  täiendavad deliktiõigust?
ˆ Need kondiktsioonid täiendavad deliktiõigust, kuna võimaldavad deliktiõigusele sarnastes olukordades teatud
juhtudel nõudeid mida (vähemalt selles ulatuses) ei saaks deliktiõigusest endast tulenevalt esitada:
1. Rikkumiskonditsiooni puhul ei ole oluline rikkuja süü. Seevastu deliktiõiguslikku kahjunõuet ei saa
esitada kahjutekitaja vastu, kes ei ole kahju tekkimises süüdi.
2. Rikkumiskondiktsiooni alusel saab esitada nõudeid ka siis, kui kellegi õigusi on küll rikutud, kuid mingit
kahju ei ole tekkinud.
 Nt ajakiri A avaldab ilma B-lt luba küsimata B-st tehtud pildi. B-le, kes üldiselt endast tehtud
piltide avaldamise eest tasu võtmisega ei tegele, ei teki sellest mingit kahju, seega deliktiõiguse järgi
oleks nõude esitamine välistatud. Nõude saab aga esitada rikkumiskondiktsiooni alusel, kuna A on
rikkunud B õigust ja seeläbi rikastunud.
3. Pahauskselt rikkujalt saab nõuda ka saadud tulu väljaandmist.
 Nt A-le kuulub meetodi X  patent . B käivitab seda meetodit kasutades  tootmisliini  ning teenib tulu.
A saab nõuda ka tulu väljaandmist (deliktiõiguse järgi ei saaks).
5.2.3 Regressikondiktsioon
85. Missugused on regressikondiktsiooni eeldused?
ˆ VÕS Ÿ 1041.
ˆ Regressikondiktsiooni eeldused:
1. üks isik on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud või kohustatud
2. teine isik on rikastunud kohustusest vabanemise tõttu
ˆ Sisu: üks isik on täitnud teise isiku kohustuse olemata selleks õigustatud või kohustatud ja teine isik on
rikastunud selle arvelt, et tema kohustus on lõppenud.
 Nt: A võlgneb B-le 1000 eurot ja C maksab A eest ära. A on rikastunud selle arvelt, et ta seda enam
maksma ei pea.
29
ˆ Regressikondiktsiooniga saab olla tegu vaid siis, kui on korraga täidetud järgmised tingimused:
 ei ole lepingut (sest muidu oleks olemas õiguslik alus)
 ei ole täidetud ka õigustatud KAA eeldused (sest muidu oleks olemas õiguslik alus)
 asjaajaja oli heauskne (sest Ÿ 1024 lg 4 välistab igasugused pahauskse mitteõigustatud asjaajaja nõuded)
ˆ Kui võlgnik oli nõus, et kolmas isik täidab tema kohustuste, on tegu õigustatud KAA-ga.
ˆ Õigustatuks võib KAA muuta ka see, kui tegu seisneb kolmanda isiku ülalpidamisekohustuse täitmises või on
muidu avalikes huvides. Ka siis on õiguslik alus olemas, mis välistab regressikondiktsiooni.
5.2.4 Kulutuste kondiktsioon
86. Missugused on kulutuste kondiktsiooni eeldused?
ˆ Kulutuste kondiktsiooni eeldused (Ÿ 1042 lg 1 ja lg 2):
1. isik teeb teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi muul viisil kui soorituse kaudu
2. teine isik rikastub kulutuste tegemise tõttu
3. ei esine ühtegi VÕS Ÿ 1042 lg 2 nimetatud asjaoludest:
 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste
äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik;
 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise
kavatsusest õigeaegselt teatanud;
 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu;
 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.
ˆ Välistavad asjaolud: leping või õigustatud KAA.
ˆ Rikastumise kindlakstegemiseks arvestatakse, kas tehtud kulutused on võlgnikule kasulikud ning millised on
olnud võlgniku enda kavatsused eseme suhtes
ˆ Seos Ÿ 1024-ga. Väga vaieldav, kas Ÿ 1024 lg 4  viide  on kulutuste konditsioonile või soorituskonditsioonile.
ˆ Seos Ÿ 1026-ga. Sõltub sellest, kas asjaajaja tahtiski soodustada kolmandat isikut või tegelikult tahtis soodus-
tada iseennast.
 mitte-ehtne KAA (tahtis soodustada iseennast) => kulutuste kondiktsioon (Ÿ 1042 - tüüpiline rak-
endus !)
 ehtne mitteõigustatud KAA (tahtis soodustada kolmandat) => soorituskondiktsioon (Ÿ 1033)
ˆ Nt Ÿ 1026 kohta: kui on varastatud sõiduauto ja tehtud kulutusi heauskselt, siis rakendub Ÿ 1026 ja kulutusi
teinud isikul tekivad nõuded omaniku vastu kulutuste kondiktsiooni alusel (Ÿ 1042).
ˆ Nt: A niidab B heinamaad. Kui lepingut ei ole, tuleb kontrollida ka käsundita asjaajajmist. Kui A tahtis
soodustada B-d ja oli heauskne Ÿ 1024 lg 4 järgi, siis on kaks võimalust:
 kohaldame soorituskonditsiooni => õigus töö väärtusele
 kohaldame kulutuste kondiktsiooni (Ÿ 1042)
ˆ RK: tuleb arvestada igal juhul Ÿ 1042 sätestatut ja arvestada kulutuste vajalikkust ja kulutuste tegemise aega.
ˆ Kui kulutused on vahepeal kaotanud oma väärtuse, siis ei saa AR nõuet esitada.
30
87. Missugused nõuded ja missuguses ulatuses tekivad kulutuste kondiktsiooni eelduste esinemise
korral?
ˆ Tekib nõue kulutuste hüvitamiseks ulatuses, milles soodustatu on seeläbi rikastunud.
ˆ Kui rikastumise õiguslikuks aluseks oli leping ning töötegija väljus lepingulistest raamidest siis Ÿ 1042 lg 1 ei
kohaldata.
ˆ Kui soorituse aluseks on õigustatud KAA (VÕS Ÿ 1018), on kulutuste tegijal soodustatu vastu nõuded VÕS
Ÿ 1023 alusel.
ˆ Õigustamatu KAA korral (VÕS Ÿ 1024) võib soorituse tegijal olla hüvitisnõue VÕS Ÿ 1024 lg 4, Ÿ 1028 lg 1 ja
Ÿ 1032 lg 2 alusel
5.2.5 Mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tulenev kondiktsioon
88. Missugused on mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on
kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
ˆ Alus: VÕS Ÿ 1040. Eeldused:
1. mitteõigustatud isik käsutab
2. käsutus on tehtud tasuta
3. käsutus kehtib
ˆ Kohustatud isikuks Ÿ 1040 nõude puhul on saaja (mitte kinkija!).
ˆ Eseme saab saajalt välja nõuda.
ˆ Kui asi on kaduma läinud või hävinenud, siis vabaneb  kingisaaja  vastutusest ja hüvitamise kohustusest, kui
ta oli heauskne. (Ÿ 1040 ls 2 ja Ÿ 1038).
ˆ Käsutus peab olema kehtiv! Mitteõigustatud isiku käsutus on kehtiv, kui toimub heauskne omandamine (AÕS
Ÿ 95). Sisuliselt välistab VÕS Ÿ 1040 asjade heauskse omandamise tasuta tehingutest.
ˆ Nt: Üürnik kingib üüritud eseme ära kolmandale isikule. Kui kolmas isik on heauskne (s.t. toimub heauskne
omandamine ja käsutus kehtib), siis saab  üürileandja  rakendada Ÿ 1040-t eseme tagasinõudmiseks.
5.2.6 Õigustatud isiku käsutusest tulenev kondiktsioon
89. Missugused on õigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohus-
tatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda?
ˆ VÕS Ÿ 1036.
ˆ Eeldus: käsutuseseme tagastamist ei saa nõuda soorituskonditsiooni alusel.
ˆ Tüüpiline näide: kaks järjestikust kinkelepingut. A kingib B-le maali ja B kingib selle edasi C-le. Esimene
kinkeleping  osutub tühiseks, aga käsutus jääb kehtima. B vastu ei ole soorituskondiktsiooni alusel nõuet siis,
kui B oli heauskne ega  hoidnud  kinkimisega midagi kokku, sest B rikastumine langes edasikinkimise tõttu ära
(Ÿ 1033 lg 1). Sellises olukorras saabki A  kingitud  asja C-lt Ÿ 1036 alusel välja nõuda.
31
 Kinkeleping ei ole vastastikune leping, seega ei rakendu Ÿ 1034 lg 1.
 (Vaatamata SK olukorrale, ei ole A-l nõudeõigust B vastu. Oluline on, et järgnev käsutus oleks tasuta.
Annab A-le õiguse esitada nõue C vastu.)
5.2.7 Vastuvõtmiseks õigust mitteomavale isikule kohustuse täitmisest tulenev kondiktsioon
90. Mida tähendab kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku kondiktsiooninõue kohustuse
vastuvõtmiseks õigustamata isiku vastu juhul, kui täitmine on õigustatud isiku suhtes kehtiv?
ˆ Ÿ 1037 lg 4.
ˆ  Tüüpiliselt  tekib see olukord nõude loovutamise tagajärjel. B-l on nõue A vastu. B loovutab selle nõude
C-le, kuid ei jõue nõude loovutamisest veel A-le teatada. A, teadmata loovutamisest, täidab nüüd oma
kohustuse ikkagi B-le ära (B on sel hetkel juba vastuvõtmiseks mitteõigustatud isik). A kohustus loetakse
sellises olukorras VÕS Ÿ 169 lg 1 alusel täidetuks, ja C-l on B vastu AR nõue Ÿ 1037 lg 4 alusel.
91. Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded?
ˆ TsÜS Ÿ 151.
 Nõude aegumistähtaeg on 3 aastat alates sellest, kui õigustatud isik sai või pidi saama teada, et tal on
alusetust rikastumisest tulenev nõue (lg 1).
* Rikkumisest tuleneva nõude puhul 3 aastat alates rikkumisest teadasaamisest.
* Tehingu tühisuse korral algab aegumine siis, kui soorituse tegija teadis või pidi teadma sellest, et
tehing on tühine.
* Tehingu  tühistamine : kohtupraktika puudub - kas oluline on teadasaamine  tühistamiseks  alust and-
vatest asjaoludest või tühistamisest endast.
 AR nõuded aeguvad igal juhul 10 aastat pärast AR  toimumist  (lg 2).
 Ÿ 151 lg 2 kohaldamiseks oluline teada millal leiab aset alusetu rikastumine.
* Kehtetu kohustustehingu korral leiab AR aset käsutuse tegemisega (ehk omandi ja valduse üleand-
mise  hetkel).
32
6 Deliktiõigus
ˆ Deliktiõigus jaguneb:
 delikti üldkoosseis (Ÿ 1043-1055)
 riskivastutus (Ÿ 1056-1060)
 tootjavastutus (Ÿ 1061-1065)
 erikoosseisud (mujal VÕS-is ja teistest  seadustest )
ˆ Üldjuhul kui kuskil mujal räägitud kahju hüvitamisest, siis ei ole tegu kahju hüvitamise erikoosseisuga, vaid
lihtsalt  viitega  delikiti üldkoosseisule.
ˆ Kui kuskil deliktiõiguses jõutakse vastutuse ulatuseni, siis selles osas kohaldub ikkagi VÕS ptk 7 (Ÿ 127 - 140).
6.1 Delikti üldkoosseis
1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub
lepinguvälise kahju eest  vastutav  isik viivitusse kahju hüvitamisega?
ˆ Lepinguvälise kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates hetkest, kui on võimalik arvutada kahjuhüvi-
tist.
ˆ Kahju tekitamise eest vastutav isik ei  satu  kahju hüvitamisega viivitusse (viivis!) mitte alates kahjuhüvi-
tise sissenõutavaks muutumisest, vaid ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha
sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS Ÿ 113 lg 2). (vt Tampuu lk 114-115)
ˆ Nt: A sõidab sõiduautoga  surnuks  teele ette jooksnud koera. Ta saab kahe nädala pärast teada, et koera
omanik oli B. Ta maksab B-le järgmisel päeval hüvitise. VÕS Ÿ 113 lg 2 mõtte kohaselt ei ole A olnud viivituses
B-le hüvitimse maksmisega, kuigi ta ei maksnud B-le hüvitist kohe pärast kahju tekkimisest teadasaamist.
2. Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht?
ˆ Tähtsus seisneb kohtualluvuses.
ˆ Pm ka võimalik, et tegu pannakse toime ühes kohas ja kahju tekib teises kohas.
  TsMS  Ÿ 94 : kannatanu võib esitada hagi nii teo toimepanemise koha järgi kui ka kahju tekkimise koha
järgi.
 Rahvusvaheline  eraõigus : üldiselt kohaldatakse selle riigi õigust, kus pandi toime tegu või toimus sündmus
mis kahju põhjustas.
3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid lepinguvälise
kahju hüvitamise nõuetest?
ˆ Oluline eristada sellepärast, et nõuded ise erinevad (oma eelduste ja kohaldatavuse poolest):
1. vastutuse  rangus
 Lepingulise kahju puhul vabastab kohustust rikkunud isikut vastutusest vaid vääramatu jõud.
 Deliktiõiguslik vastutus on märksa leebem. Üldjuhul on nõutav kahju  tekitaja  süü. (Leebem kri-
teerium : vääramatu jõud reeglina tähendab süü puudumist, kuid süü puudumisel ei ole tihti tegemist
vääramatu jõuga).
2. nõude ulatus
 Saamat jäänud tulu. Deliktilise vastutuse korral saamata jäänund tulu nõuda vaid teatud erijuh-
tudel. Lepingulise kahju korral saab seda nõuda millaliganes olukord ja Ÿ 127 seda võimaldab.
33
 Mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitamine deliktilise kahju tekitamise korral on nor-
maalne nähtus. Lepingulises suhtes saab seda nõuda vaid erandjuhtudel.
3. aegumine
 Deliktilisel algab aegumine kannatanust/kahju tekkimisest teadasaamisel  ei pruugi kattuda lepingulise
kahjunõude aegumise algusega.
4. Missugustel juhtudel tekib deliktiõiguse ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses
on see probleem  lahendatud ?
ˆ VÕS Ÿ 1044.
ˆ Lepingulise kohustuse  rikkumine  ei pruugi iseenesest olla rikkumine deliktiõiguse mõttes. Ometi sageli nad
siiski kattuvad: tekib konkurents lepingulise ja lepinguvälise kahju hüvitamise nõude alusel.
 Üldreegel: kui nõuet saab esitada lepingu rikkumisest tulenevalt, tuleb see ka nii esitada (Ÿ 1044 lg 2).
 Erand: Kui kahjuks on surm või tervisekahjustus, siis võib kannatanu nõude aluse ise valida (Ÿ 1044 lg
3).
 Erand: lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju saab siiski nõuda deliktiõiguse alusel, kui selle
lepingulise kohustuse eesmärgiks ei olnud selle kahju ärahoidmine (Ÿ 1044 lg 2 ls 2). (Rakendatav siiski
erandjuhtudel!)
ˆ Piiripealsed juhud, mil võiks kaaluda Ÿ 1044 lg 2 ls 2 rakendamist: nt kaitsekohustused lepingust.
 Nt.  töötaja  ja  tööandja  vaheline  tööleping , millest tuleneb kohustus olla vastastikku viisakas. Töötaja
avaldab  ajalehes  tööandja kohta laimu, mille tulemusega tööandja tulu väheneb. Võib väita, et sellise
kahju ärahoidmine ei olnud töölepingu eesmärk, seega tuleks kahjunõue esitada deliktilisel alusel.
5. Kuidas on võlaõigusseaduses reguleeritud puhtmajandusliku kahju deliktiõiguslikku hüvita-
mist?
ˆ Mis üldse on puhtmajanduslik kahju?
 tekib väljaspool absoluutselt kaistavate õigushüvede kahjustamist
 Nt. A tekitab B-le kehavigastuse (see on absoluutselt kaistav  õigushüve ). Seega B kahju ei ole puhtma-
janduslik. Aga samal ajal oli B C töötaja. Kuna B ei saanud tööle tulla, siis tekkis C-l kahju - aga see
tekkis nüüd väljaspool absoluutselt kaitstavate õigushüvede kahjustamist. C kahju on selle näite puhul
puhtmajanduslik.
 Nt (õpikunäide): A lõikab tööde käigus läbi elektriliinid. B  farm  jääb selle tõttu  elektrita , lehmad
jäävad söögita ja lüpsmata, tekib kahju. See on kindlasti puhtmajanduslik kahju.
 Nt: A tapab B. C peab korraldama B matused. C jaoks on matusekulud puhtmajanduslik kahju.
ˆ Üldreegel: puhtmajandulikku kahju ei hüvitata, v.a. siis kui see on eraldi ette nähtud.
ˆ Mis siis on erandid, millal puhtmajanduslikku kahju siiski hüvitatakse?
 Ÿ 1048  asjatundja  poolt ebaõige arvamuse andmisest tulenev  delikt .
 Ÿ 1045 lg 1 p 8 - kui on tegemist tahtliku heade kommete vastase käitumisega, siis kuulub hüvitamisele
igasugune kahju, mis selle tulemusena tekkis.
 Ÿ 1045 lg 1 p 7 + Ÿ 127 lg 2 (vt teisest konspektist üle?)
 Ÿ 1049 - majandus/kutsetegevusse sekkumine
6. Kellel ja missugused hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral ja kuidas selliseid
nõudeid arvestatakse?
34
ˆ Asja hüvimise/kaotsimineku korral tuleb kohaldamisele Ÿ 132 lg 1 ja 2.
 Näeb ette vara koosseisu  taastamise  ( hüvitis , mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele
mõistlikele kulutustele.
 Kui samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb hüvitada väärtus (Ÿ 132 lg 2).
7. Kellel ja missugused hüvitisnõuded on asja kahjustamise korral ja kuidas selliseid nõudeid
arvestatakse?
ˆ Ÿ 132 lg 3: Kui asja on kahjustatud, hõlmab hüvitis asja parandamist ja võimalikku väärtuse vähenemist.
 Nt avariiline auto ei ole ka pärast parandamist enam sama väärtuslik, kui mitteavariiline. Saab nõuda
ka väärtuse vähenemist.
 Aga kas saabki nõuda ainult asja väärtuse vähenemist?
* 3-2-1-121-08: A müüs B-le  kinnisasja . Kinnisasjal maja. Puuduse tõttu maja hävis. A ei nõudnud
maja parandamise kulusid, vaid nõudis kohe kogu  kinnistu  väärtuse vähenemist. Riigikohus: võib
küll nõuda ainult väärtuse vähenemist kui kahju, kui see ei lähe vastuollu kahju hüvitamise
olemusega. (Ja võimaliku vastuoluna nähti ka seda, kui väärtuse vähenemine on suruem kui oleks
parandamise kulud).
ˆ Ÿ 132 lg 3 ls 2: kui parandamine ebamõistlikult  kulukas , siis tuleb hüvitada asja väärtus.
ˆ (Tuleb siiski silmas pidada kahju hüvitamise üldist eesmärki: kannatanu tuleb asetada võimalikult sarnasesse
olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui kahju poleks tekkinud. Kannatanu ei tohi rikastuda.)
ˆ Kulutuste hüvitamist saab nõuda enne seda, kui asi on korda tehtud. (Riigikohus 3-2-1-139-05)
ˆ Kas asja saab kahjustada ilma seda füüsiliselt kahjustamata?
 3-2-1-43-08: kortermaja alla ehitati kauplus. Korteriomanik väitis, et väärtus on oluliselt  vähenenud .
Nõudis väärtuse vähenemist. Riigikohus: enne kahju hüvitamist peab nõudma poepidaja õigusvastase
käitumise lõpetamist (VÕS Ÿ 1055). (Seega kahju sellise tekitamise võimalikkuse küsimusele selget vastust
ei antud.)
8. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral samaväärse asja kasutamise kulude hüvi-
tamine ja missugustel tingimustel saab seda nõuda?
ˆ Ÿ 132 lg 4 ls 1
 Nt taksojuhi autole mõlgitakse ära ja läheb remonti. Ta võib rentida parandamise ajaks teise auto ja
taksot edasi sõita, ja nõuda makstud rendi kahjuna.
 kas siis väljaspool majandus/kutsetegevust siis ei saa?
9. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral  kaotatud  kasutuseeliste hüvitamine ja
missugustel tingimustel saab seda nõuda?
ˆ Isegi kui kahjustatud isik teist asja asemele ei üüri, võib ta ikkagi nõuda kasutuseelise hüvitamist (Ÿ 132 lg 4
ls 2).
10. Missugustel juhtudel saab võlaõigusseaduse alusel nõuda rahalist hüvitist lepinguvälise mit-
tevaralise kahju eest ja mis asjaolud tuleb sellise hüvitise saamiseks tõendada?
ˆ Mittevaralise kahju kohta hüvitamisit reguleerib erinorm Ÿ 134
1. isikuõiguste rikkumine (Ÿ 134 lg 2)
35
 Varasem  redaktsioon : ilma mittevaralist kahju eriti tõendamata sai mittevaralist kahju nõuda vaid
tervisekahjustuse puhul.
 Uus redaktsioon: mittevaralist kahju tuleb välja mõista palju laiemalt (igasuguse õigusvastase isikuõi-
guse kahjustamise eest). Kuidas kujuneb uue sätte rakendamine pole hetkel veel selge.
2. tervisekahjustus (Ÿ 134 lg 2 ja lg 3).
 Näeb ette hüvitise isikule, kes on saanud surma/raske kehavigastuse.
 ei pea eraldi tõendama
3. surma põhjustamisest kahju nõue lähedastele (Ÿ 134 lg 3)
 Pole reaalselt eriti välja mõistetud.
 (3-2-1-19-08 - keskse tähtsusega  lahend . Nõue jäi rahuldamata, kuna ei  esinenud  erandlikke asjao-
lusid, mida Ÿ 134 lg 3 nõuab. Lahend annab ka näitliku loetelu, mis võiks kvalitseeruda erandlikeks
asjaoludeks.)
4. mittevaralise kahju nõue asja hävimise/kaotsimineku korral (Ÿ 134 lg 4)
 Praktikas pole väljamõistmine olnud sage. Võiks kõne alla tulla.. nt perekonnareliikviate hävitamine,
lemmikloomad .
ˆ (Ÿ 134 lg 1 -  lepinguline  kahju. Mitte kuigi tihti kohaldatav.. lepinguliste kohustuste eesmärk ei ole ju
reegline mittevaralise kahju ärahoidmine. Näide: hobukaarikut pulma ei tulnud. Siin võiks kindlasti nõuda
mittevaralist kahju.s)
11. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega  varalise  ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku
hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isiku surma põhjustamise korral?
ˆ VÕS Ÿ 129 annab ammendava regulatsiooni:
 hüvitis surmasaanud isiku ravikulude eest ja kahju eest, mis tekkis seoses tema töövõimetusega surma
põhjustanud sündmuse ja surma saabumise vahelisel perioodil (Ÿ 129 lg 1). Ravikulude ja töövõimetusega
seonduv  kahju iseenesest välja mõistetav ka Ÿ 130 lg 1 alusel, nõue läheks pärijatele üle.
 matusekulude hüvitamine (Ÿ 129 lg 2)
 elatise maksmine hukkunu ülalpeetavatele (Ÿ 129 lg 3-6)
12. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded
on võlaõigusseaduse järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral?
ˆ Õigusvastasus tuleneb Ÿ 1045 lg 1 p 2-st.
ˆ Nõude ulatus tuleneb Ÿ 130 lg 1-st. Hüvitamisele kuuluvad:
 kulude hüvitamist
 täielikust või osalisest töövõimetuses tekkinud kahju hüvitamist, sh ka sissetulekute vähenemisest ja
edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju
 ei saa nõuda: puhtmajanduslik kahju
ˆ Nt isik A töötas tööandja B juures traktoristina, haigestus kutsehaigusesse, esitas kahju hüvitamise nõude. B
juures sai palka 5000 krooni, peale kutsehaigust läks tööle C juurde ja sai palka 6000 krooni. Kahju hüvitamise
nõue puudub, sest kahju pole tekkinud (sissetulek oli sama suur või suurem).
ˆ Saamata jäänud tulu saamiseks kahjuhüvitisena tuleb ära tõestada, et varaline sissetulek on väiksem kuna
isik ei saa vastaval  konkreetsel  ametipostil töötada.
ˆ Otsene kahju antud puhul on need kulutused mida isik teeb või on teinud oma tervise taastamiseks.
 Kahju tekitaja ei saa kannatanule ette heita, et kannatanu ei valinud kõige odavamat raviteenust.
 Teatud juhtudel võib ka kannatanu ravikulude nõue minna üle haigekassale.
36
 Kohtupraktikas on leidnud kinnitamist ka põhimõte, et kahju tekitaja peab kannatanule need kulud ette
hüvitama, mitte pärast seda kui need kulud on kantud.
ˆ Kehavigastuste ja tervisekahjustamise puhul ei teki mingisuguseid muid nõudeid kui need, mis on kirjas Ÿ 130
lg 1-s.
 Ÿ 1045 lg 1 p 8 alusel võiks erandina kõne alla tulla ka tööandja nõue (puhtmajanduslik kahju) kui
kehavigastus või tervisekahjustus töötajale on põhjustatud tahtlikult.
13. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvi-
tamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isiku vabaduse võtmise või muude isiklike õiguste (isikuõi-
guste) rikkumise korral?
ˆ Varalise kahju nõude ulatus tuleneb Ÿ 131-st. Hüvitamisele kuulub:
 kannatanule põhjustatud kulutused
 kannatanule sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju.
ˆ Mittevaralise kahju nõude ulatust reguleerib Ÿ 134 lg 2: maksta tuleb mõistlik  rahasumma .
ˆ (Kui isiklike õiguste rikkumine seisneb au teotamises ja muus sellises, siis võivad kõne alla tulla ka  Langi  nn
preventatiivsed kahjuhüvitised - VÕS Ÿ 134 lg 6).
14. Mida tähendab põhimõte, et kahju hüvitamine ei tohi tulla kasuks kannatanule ja kuidas see
põhimõte kajastub võlaõigusseaduses?
ˆ Ÿ 127 lg 5  kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik seoses kahju tekitamisega
sai, eelkõige tema poolt säästetud kulutused, välja arvatud juhul, kui kasu maha  arvamine  oleks vastuolus
kahju hüvitamise eesmärgiga.
 Nt: A-l on väga vana ja sisuliselt väärtusetu auto, mis aga sõidab. B põhjustab avarii, milles A auto
täielikult hävib. Ÿ 132 lg 1-l põhinev nõue on suunatud vara koosseisu taastamisele: A tahab, et tal
oleks lihtsalt jätkuvalt mingi auto millega natukene sõita saaks. A ei ole selles süüdi, kui mistahes auto
mida B talle asemele osta saaks on kallim kui A hävinud auto, ja talle ei saa panna kohustust hinnavahe
kinnimaksmiseks.
ˆ Kahjuhüvitist ei tohi välja mõista suuremas summas kui kahju on tegelikult tekkinud. Eestis õigus ei rakenda
karistusliku kahju instituuti (punitive damages).
ˆ Asja kahjustamisel tuleb arvesse võtta asja amortisatsiooni (Ÿ 132 lg 1 ls 2).
15. Missugused deliktõiguslikud  kaitsevahendid  on võlaõigusseaduse alusel võimalikud au teo-
tamise ja isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral?
ˆ Au teotamine on võimalik faktiväite esitamise teel ja väärtushinnanguga. Nende eristamine on Riigiko-
htus  üks vaieldavamaid  küsimusi .
 Faktiväitega on üldjuhul on tegemist siis kui on võimalik ära tõestada selle väite tõele vastavust või
ebaõigsust.
* Nt A ütleb B kohta, et B on  varas , siis on vaieldav kas see on  faktiväide  või  väärtushinnang , Kui
ta oleks öelnud, et B on pätt, siis on ilma küsimuseta tegemist väärtushinnangulise avaldusega.
  Riigikohtu  otsusest 3-2-1-53-07 tuleneb, et kui üks isik avaldab mingisuguse õigusliku hinnangu kellegi
kohta, tuleb seda üldjuhul pidada väärtushinnanguks.
 Väärtushinnangute puhul ei ole ümberlükkamine või parandamine õiguskaitsevahendiks.
ˆ Õiguskaitsevahendid
37
 Faktiväite puhul on võimalik:
1. nõuda ebaõigete andmete parandamist või ümber lükkamist (Ÿ 1047 lg 4)
2. nõuda kahju tekitamise lõpetamist ja/või sellega ähvardamisest hoidumist (Ÿ 1055 lg 1)
3. nõuda kahju hüvitamist
 Väärtushinnangu puhul:
* ümber lükkamist nõuda ei saa; teised kaks õiguskaitsevahendit on samad.
* Vaieldav on, kas võib nõuda vabandamist. Riigikohus on leidnud, et vabandamist nõuda ei saa, sest
see ei ole  õiguskaitsevahend .
ˆ Nt Isik A avaldab ajalehele B valeandmeid C kohta või esitab seal mingisuguseid solvavaid  väärtushinnanguid .
Ajaleht B trükib need ära. C-l on nõudeõigus mõlema vastu.
 Kas ajaleht B saaks ennast vabandada sellega, et tema ei ole midagi valesti teinud ja lihtsalt avaldas A
käest saadud teksti? Ei, see ei piira ei välista kuidagi vastutust, sest tal on endal kontrolli kohustus.
16. Mis õiguskaitsevahendeid näeb ette VÕS Ÿ 1055 ning mis eelduste olemasolul saab neid
kaitsevahendeid kohaldada?
ˆ Võimalik on:
1. nõuda õigusvastase kahju tekitamise kui kestva tegevuse lõpetamist;
2. nõuda õigusvastase tegevusega ähvardamisest lõpetamist või õigusvastase tegevusega ähvardamisest  hoidu -
mist
ˆ Ähvardamisena ei tuleks käsitleda ainult verbaalset ähvardamist, vaid samuti ka kahjutekitamist soodustava
olukorra loomist ja kestmise võimaldamist.
ˆ Lõpetamise nõue tähendab ühtlasi  samast  tegevusest tulevikus hoidumise nõuet, st see tegevus keelatakse
täielikult.
ˆ Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumise korral
võib nõuda kahju tekitaja lähenemse keelamist, suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude
rakendamist (Ÿ 1055 lg 1 ls 2 ).
ˆ Eeldused: kui on kestev kahju või kui ähvardatakse. (?)
17. Missugused on võlaõigusseaduse järgi kahjuhüvitise vähendamise eeldused ja põhimõtted, mis
tulenevad kannatanu tegevusest?
ˆ Ÿ 139 lg 1 ja 2 sisaldavad 4 liiki aluseid varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamiseks:
1. kahju tekkis osaliselt kannatanust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kannatanu vastutab
2. kannatanu jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt  suurele  kahju tekkimise ohule
3. kahjustatud isik jättis ohu tõrjumata
4. kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks võinud kahju vähendada kui temalt võis seda mõist-
likult oodata.
ˆ Kahju hüvitamist vähendatakse ulatuses, milles kannatanu tegevus või  tegevusetus  soodustasid kahju tekkimist
või selle suurenemist.
ˆ Üheaegselt võib esineda mitu vähenemise alust. Saksa praktikas nt vähendatakse liiklusõnnetuses tekkinud
kahju hüvitamise nõuet kahju tekitaja suhtes ka selle tõttu, et kannatanu ise oli ka liikluses osaline (liiklusrisk
kui üleüldine käiberisk).
ˆ Ÿ 139 lg 3 sätestab piirangu, mille kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral
võib kahjuhüvitist vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kannatanu tahtlus või raske
hooletus . Seda ei kohaldata ulatuses, milles kannatanule hüvitab kahju  kindlustusandja  (lg 4).
38
ˆ Põhimõtteliselt ei ole hüvitise Ÿ 139 alusel vähendamiseks vajalik kannatanu süü või  deliktivõime . Üldjuhul
siiski seisneb kannatanu osa justnimelt süülises käitumises.
 Erand: surma põhjustamine / kehavigastus. Sel juhul vaja isiku süüd.
* Nt 13-aastane poiss jookseb autoteele palli järele ja saab kehavigastuse. Hüvitist vähendada ei saa,
kuna ei ole süüvõimeline.
18. Missugustel juhtudel saab inimloode kaitset deliktiõigusest?
ˆ kaks varianti:
1. ema  kahjustamine  nii, et kahjustus kandub üle ka lootele
2. loote kahjustamine ema  ihus .
ˆ (Näide saksamaalt: arst pidi naise viljatuks tegema aga see ebaõnnestus. Sündis laps, vanemad nõudsid
arstidelt kahjuna lapsele ülalpidamist. Saksa riigikohus: sündinud laps ei ole kunagi kahju, aga siiski arst
seekord  hüvitab.
19. Miks peaks piiratud teovõimega  isikuga  lepingu sõlminud isik olema üldjuhul huvitatud lep-
ingu heakskiitmisest piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja poolt juhul, kui piiratud teovõimega
isik on selle lepinguga seoses põhjustanud kahju?
ˆ Lepinguõiguslik vastutus on  rangem  kui deliktiõiguslik. Kui teine pool kiidab lepingu heaks ja leping saab
kehtivuse, siis on suurem võimalus piiratud teovõimega isikult see kahju välja nõuda.
 Eriti oluline seetõttu, et piiratud teovõimega isiku süüline vastutus deliktiõiguse järgi on väga piiratud.
20. Missugused on need juriidilise isiku  organid , kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse
juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema juriidilise isiku organi
liikme  delikt  ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks?
ˆ Mis võivad üleüldse olla juriidilise isiku vastutuse alused:
 Ÿ  1054  - juriidiline isik on teenuse saaja, vastutab teenuse  osutaja  poolt toime pandud delikti eest
 juriidilise isiku vastutus tema juhtorgani liikme  sooritatud  delikti eest (TsÜS Ÿ 31 lg 5)
 vastutus organisatsiooni süü alusel
ˆ Millised on juhtorganid, mille liikme eest juriidiline isik vastutuab?
 juhatus
 nõukogu
  likvideerija
ˆ Selleks, et delikti omistada juriidilisele isikule, peab juriidilise isiku juhtorgani liikme tegevus delikti toimepane-
mise hetkel peab olema kantud tahtest teenida juriidilist isikut.
 Nt kui juhtorgani liige vabal ajal tekitab kellelegi lepinguvälist kahju, ei ole see omistatav juriidilisele
isikule.
ˆ Juriidilise isiku vastutus eeldab sisemist seost juhtorgani liikme delikti ja juriidilise isiku eesmärkide vahel.
 Seda ei saa tõlgendada nii et seadust rikkuv käitumine ei saa olla ühegi juriidilise isiku eesmärk, seega
juriidiline isik ei vastuta kunagi oma juhtorgani liikme deliktide eest.
21. Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning
mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma  juhtorganite  liikmete deliktide eest?
39
ˆ Erinevus juhtorgani liikme deliktist:
 esimesel juhul peame kindlaks tegema juhtorgani liikme konkreetse delikti
 organisatsioonisüü puhul ei olegi vaja kindlaks teha kellegi füüsilise isiku delikti. Etteheide organisat-
sionile kui tervikule.
ˆ Selline  lähenemine  peaks paremini kaitsma kannatanut.
ˆ Nt. ettevõte X lasi oma tegevuse raames järve mürgiseid kemikaale. Kalur kannatab kahju, kuna ei saa sealt
enam kala püüda. Üsna võimatu oleks tõendada, kes konkreetselt selle eest vastutama peaks (milline füüsiline
isik ettevõttest X). Organisatsiooni süü  kontseptsioon  võimaldab esitada kahjunõude organisatsiooni vastu
tervikuna .
22. Missuguste eelduste olemasolu korral vastutab juriidilise isiku juhtorgani liige isiklikult lep-
inguvälise kahju eest, mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele?
ˆ Oluline eristada juhtorgani liikme kohustusi sisesuhtes ja välissuhtes:
 Kui on rikkunud kohustusi  muuhulgas  ka välissuhtes, siis juhtorgani liige vastutab.
* Nt pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustus (TsÜS Ÿ 36). Kui seda kohustust rikkunud, siis
võimalik esitada nõue kolmandatel isikutel otse füüsilise isiku vastu.
* Nt juhatuse liikme  autoavarii  ajal mil ta täitis juhatuse liikme kohustusi.
 Kui juhtorgani liige on rikkunud kohustusi ainult sisesuhtes, siis juriidilise isiku võlausaldajate ees otse
ei vastuta. Küll aga võib võlausaldaja esitada nõude TsÜS Ÿ 37 lg 2 alusel (vt järgmine).
ˆ TsÜS Ÿ 37 lg 2 - Kui juhatuse liige on sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitanud juriidilise isiku
võlausaldajale kahju ja võlausaldaja ei saa nõuet maksma panna juriidilisise isiku enda vastu (põhjusel et
juriidiline isik pole maksejõuline), siis TsÜS Ÿ 37 lg 2 aluse võlausaldajale nõuda, et juhatuse liige juriidilisele
isikule kahju hüvitaks, mille kaudu juriidiline isik peaks  taastama  oma maksejõulisuse ja täitma kohustuse
võlausaldaja suhtes.
23. Missugused deliktiõiguslikud nõuded ja kohustused lähevad üle pärimise teel ja mis ulatuses
pärija vastutab pärandaja tekitatud lepinguvälise kahju eest?
ˆ Reegel: üle lähevad kõik kahju hüvitamise kohustused ja kõik kahju hüvitamise nõuded.
 Kui pärija ei taha, peaks pärandi vastu võtma inventuuriga või kogu pärandist  loobuma .
ˆ Kui keegi  sureb  nii, et enne pikalt piinleb, siis võib tal tekkida kahju tekitaja vastu mittevaralise kahju nõue
mis läheb ka üle pärijale. Vs. kui sureb kohe siis sellist mittevaralise kahju nõuet ei tseki.
24. Kes, mis eelduste olemasolu korral ja millises ulatuses vastutavad lepinguvälise kahju eest,
mida ettevõtte võõrandanud isik oli põhjustanud enne ettevõtte võõrandamist või üleandmist et-
tevõtte tegutsemisega seoses?
ˆ Ettevõtte üleminekul lähevad üle ka ettevõttega seotud kohustused, s.h. ettevõttega seotud kahjuhüvitis-
nõuded (Ÿ 182 lg 2).
ˆ Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või
mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees  soli -
daarselt omandajaga (Ÿ 183 lg 1).
 Vaieldav kust läheb piir, millal on ettevõte üle läinud. A ostab B-lt ära  bussi , millega B vedas ringi
reisijaid.. võimalik, et sellega toimus ka ettevõtte üleminek VÕS Ÿ 180 jj mõttes.
25. Missugused on lepingueelsetes läbirääkimistes  osalejate  kohustused?
40
ˆ VÕS Ÿ 14.
1. Pooled peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega (lg 1 ls 1).
2. Kui avaldatakse andmeid, peavad need olema tõesed (lg 1 ls 2).
3. Teisele poolele peab teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades
äratuntav oluline huvi (lg 2).
4.  Läbirääkimisi  ei tohi pidada/katkestada pahauskselt (lg 3).
5. Ei tohi avalikustada teatavaks saanud asjaolusid/andmeid (lg 4).
ˆ Mis on vastutuse õiguslik alus?
 lepinguline (selle arvamuse on heaks kiitnud ka kohtupraktika: 3-2-1-2-04)
 lepinguväline ( janno  lahe vana artikkel)
 Erilist vahet siin ei ole, kuna vastutuse rangus on siin umbes üks ja sama.
ˆ Ÿ 14 lg 3 muutus populaarseks kinnisvaraturu kiire tõusu ajal.. kui läbirääkimisi alustati ühe hinnaga aga
seejärel hind tõusis, siis müüja loomulikult katkestas läbirääkimised vana hinnaga. Kas osta-soovija saaks
selles olukorras nõuda ka  positiivset  varalist kahju?
 Ei saa. Küsimuse lahendab 3-2-1-89-96 : läbirääkimise katkestamise korral kuuluvad hüvitamisele ainult
kulutused.
26. Missugustel alustel tekib vastutus lepingu tühisusest tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse
järgi?
ˆ VÕS Ÿ 15. Hüvitada tuleb:
 teise lepingupoole negatiivne kahju, kui esimene  lepingupool  pidi lepingu ette valmistama ja leping osutus
hiljem tühiseks vorminõude järgimata jätmise tõttu (Ÿ 15 lg 1).
 pool oli teadlik asjaolust (või põhjustas selle ise), mis ei ole vorminõude rikkumine, aga toob kaasa
tühisuse (Ÿ 15 lg 2).
27. Missuguste eelduste olemasolul, kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke
kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju?
ˆ Nt: A on kindlustanud oma maja B juures. C tuleb lõhub A maja ära. Kui B maksab kahjusumma A-le
välja, läheb talle üle deliktiõiguslik nõue C vastu (kindlustusandja astub kannatanu asemele). (VÕS Ÿ 492)
 Kindlustusandjale läheb nõue üle täpselt nii  suurena , kui palju ta ise A-le välja maksis.
 C saab esitada nüüd kindlustusandja B-le kõiki samu vastuväiteid, mida ta muidu sai esitada A vastu (kui
näiteks A oli kuidagi ise osaline kahju tekkimises, siis kui C tahab sellel alusel hüvitisnõuet vähendada,
ei saa C öelda et minul küll ei olnud kahju tekkimises mingit osa).
28. Kelle vastu ja mis nõuded on  kannatanul  juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse
kindlustanud vabatahtlikult?
ˆ Kannatanu esitab kahju hüvitamise nõude kahju tekitaja enda vastu. Kahju tekitaja ise saab esitada nõude
oma kindlustusandja vastu.
ˆ Vabatahtlikud vastutuskindlustused ei ole Eestis kuigi levinud.
 Nt koeraomaniku vastutuse  kindlustus .
ˆ Nt A on arst, tal on vastutuskindlustuse leping B-ga.  Patsient  C saab arsti vea tõttu kahjustada.
41
 C-l ei ole otsenõuet kindlustusselts B-ga. C peab ikkagi esitama nõude A vastu.
 A ise saab siis esitada nõude kindlustusandja B vastu.
ˆ Keerulisem olukord: eelmise näite puhul osales C kahjustamises veel kolmas isik D. Kindlustusandjal oleks
huvi esitada regressinõue D vastu.. automaatselt ta seda teha ei saa. A peaks selleks B-le loovutama oma
solidaarvõla tasunud isiku õigused ( sõnastus  kahtlane..). (Ÿ 492 alusel automaatselt see nõue üle ei lähe).
29. Kelle vastu ja mis ulatuses on kannatanul deliktiõigusliku kahjuhüvitise nõuded juhul, kui
kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud kohustuslikult?
ˆ A-l on kohustuslik liikluskindlustusleping B-ga. A tekitab liikluses C-le kahju. Kuna tegu kohustusliku
kindlustusega, on C-l võimalus esitada oma nõue ükskõik kumma vastu (A ja B on solidaarvõlgnikud).
 Kujutame taas ette, et kahju tekitamises osales ka kolmas isik D. Nõude üleminek siin lihtsam: kuna A
ja B solidaarvõlgnikud, siis Ÿ 69 lg 2 ja Ÿ 137 lg 2 järgi läheb nõudeõigus üle B-le.
30. Missugused on delikti üldkoosseisu elemendid ning kuidas on jaotatud nende tõendamise
koormus?
ˆ Kolm  tasandit :
 objektiivne teokoosseis
* tegu
* kahju
* põhjuslik seos
 õigusvastasus
* kas esineb mõni õigusvastuse alus (Ÿ 1045 lg 1)
* kas ei esine õigusvastasust välistavad asjaolud? (Ÿ 1045 lg 2)
 süü
* deliktivõime aspekt
* süü vormi aspekt
ˆ Kahjustatud isik peab tõendama kahju tekkimise ja õigusvastasuse.
ˆ Kannatanu tõendada õigusvastasust välistavad ajaolud / süü puudumine (s.t süüd eeldatakse; selles osas on
Eesti VÕS väga  erandlik  teiste riikidega võrreldes).
ˆ Tegu - peab olema inimtahtele allutatud käitumisakt.
 Nt A lükkab B sõiduteele, mille tõttu C on sunnitud teelt välja sõitma ja kannatab kahju. Ilmselt B ei
ole siin sooritanud mingit tegu, seega tema vastu ei saa kahjunõuet esitada.
6.1.1 Objektiivne teokoosseis
31. Mida tähendab conditio sine qua non test ja kuidas seda rakendatakse deliktiõiguses?
ˆ Testi sisu: kas ajaliselt hilisem sündmus (kahju) oleks leidnud aset, kui ajaliselt eelnev sündmus (tegu, mis
oletatavalt kahju tekitas)?
 kui tagajärg oleks aset leidnud ka ilma vaatlusaluse teota, siis on kahju hüvitamise nõue välistatud.
ˆ Elimineerimismeetod ja asendamismeetod.
42
32. Mida tähendab kahju vajaliku põhjuse  kindlakstegemine  nn "elimineerimismeetodi" alusel?
ˆ Seda meetodit on võimalik rakendada kahju tekitaja aktiivse käitumise korral. Kahju tekitaja tegu kõrval-
datakse sündmuste  ahelast . Kas kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud? Kui tagajärg oleks saabunud ka
ilma selle teota, ei ole põhjuslikku seost olemas.
 Ei tööta hästi, kui kahjul ongi kaks võrdset põhjust. Nt. B ja C mõlemad tulistavad A-d.
ˆ Täiustatud variant: vajaliku ja piisava põhjuse test.
 See lahendaks eelmise näite korrektselt.
33. Mida tähendab kahju vajaliku põhjuse kindlakstegemine nn "asendamismeetodi" alusel?
ˆ Vastupidiselt elimineerimismeetodile, mida rakendatakse aktiivse käitumise korral, kasutatakse asendusmee-
todit tegevusetuse korral. Asendusmeetodi kohaselt tuleb vaadata, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud ka
juhul, kui väidetav kahju tekitanud isik oleks oma kohustust täitnud. Kahju tekitaja passiivne käitumine
asendatakse aktiivse (ja õiguspärase) käitumisega.
ˆ Nt laeval puudub päästevarustus. Reisija A kukub üle  parda  ja  upub . Asendamismeetodi rakendamine
tähendaks siin seda, et tuleb mõelda, kas A oleks ellu jäänud kui päästevarustus oleks olemas olnud
ˆ Nt abistamiskohustus pärast liiklusõnnetust. A ja B vahel toimus liiklusõnnetus, B sai kehavigastusi ja
vajab abi. A seda ei osuta ja sõidab minema.  Asendusmeetod : tuleb vaadata, kas B oleks väiksemat kahju
kannatanud kui A ei oleks minema sõitnud vaid oleks abi osutanud.
34. Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika  mõjutamine ?
ˆ Psüühika mõjutamine võb olla kahju põhjustavaks teoks. Mõjutamine võib seisneda ähvardamises, pettuses
vms. Samamoodi võib kahju põhjuseks olla ka mitme isiku vastastikune mõjutamine delikti toime panemiseks.
ˆ Ÿ 1045 lg 4 on eraldi  säte  selle  teole   kihutaja /kaasaaitaja kohta, mis muudab teole kihutamise õigusvastaseks.
ˆ Nt A ähvardab B-d, et B paneks põlema C maja. B panebki. Ka A vastutab C ees.
ˆ Nt A ütleb B-le, et just C koer murdis B kassi maha, B vihastab ja laseb C koera maha. Hiljem selgub, et
tegelikult ei murdnud B kassi maha C koer. Koos B-ga vastutaks C-le tekitatud kahju eest ka A.
 A ei vastutakse ilmselt siis, kui tegemist oleks lihtsalt olnud info heauskse edastamisega ja mitte ki-
hutamise või kaasaaitamisega.
35. Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega?
ˆ Iseenesest võib üks kahju olla põhjustatud mitme isiku poolt, kuid kahju ühisest põhjustamisest saab rääkida
siis, kui kõigi nende isikute tegu oli vajalik, et kahju tekiks.
ˆ Kahju ühise põhjustamise jaatamiseks ei ole vajalik, et teod oleks kooskõlastatud. Teod võvad olla toime
pandud erinevatel  aegadel  ja nii, et teised üksteise tegudest midagi ei  teadnud .
ˆ Määravaks ei ole ka vastutuse alus. Võib olla ka nt, et A vastutab lepingulise kahju tekitamise alusel, B delikti
üldkoosseisu alusel ja C riskivastutuse alusel.
ˆ (RK otsus 3-2-1-149-05.)
ˆ Tähtsus kannatanu jaoks  kahju ühised põhjustajad vastutavad kahju eest solidaarselt.
ˆ Nt A ja B hoiavad kannatanut kinni, C peksab  solidaarne vastutus kõigil (kõigi tegu oli kahju vajalikuks
põhjuseks).
ˆ Nt A, B ja C varastavad kassast raha. Vastutus ei ole solidaarne vaid igaüks vastutab oma osa eest. Kui üks
poleks oma osa  võtnud , poleks see mõjutanud teiste osade vargust (mis oleks ikkagi toimunud).
43
36. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline?
ˆ Topeltkausaalsuse põhimõte - tuleb eristada vastutust tekitavat kausaalsust ja vastutust täitvat kausaalsust.
 vastutust tekitav  kausaalsus  on olemas juhul, kui eksisteerib põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja
kannatanu õigushüve rikkumise vahel
 vastutust täitev kausaalsus eksisteerib juhul, kui esineb ka põhjuslik seos selle kahju tekitanu teo ja
deliktiõiguslikult hüvitamisele kuuluva kahju vahel.
ˆ Miks on kausaalsuste eristamine oluline?
 Kahju kuulub hüvitamisele vaid siis, kui eksisteerivad mõlemad kausaalsused (tegu on põhjustanud nii
õigushüve rikkumise kui ka kahju tekkimise.
 Süüd hinnatakse üksnes vastutust tekitava kausaalsuse tasandil.
ˆ Nt A tõendab, et B tekitas talle kehavigastuse. Kuivõrd kehavigastuse tekitamine on õigusvastane VÕS Ÿ 1045
lg 2 p 2 järgi, siis on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (vastutust tekitav kausaalsus). Kui A nõuab
seoses juhtunuga B-lt koatatud sissetuleku hüvitamist VÕS Ÿ 130 lg 1 alusel, siis peab ta lisaks tõendama,
et B delikt oli sissetuleku kaotuse põhjuseks (vastutust täitev kausaalsus). B süü (tahtlus või hooletus) on
oluline üksnes kehavigastuse tekitamise, mitte aga A sissetuleku kaotuse suhtes.
37. Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet?
ˆ Kahju vajalike põhjuste konkurentsi korral (s.o. olukorras, kui koos avaldavad mõju mitu nähtust, millest
igaühest piisab kahju tekkimiseks) ei saa conditio-reeglit otse rakendada.
 Sellistel juhtudel vaadatakse, kas  kostja  tegu võis kahju reaalselt põhjustada, s.o. kas kostja tegu oli kahju
tekkimise seisukohalt oluline asjaolu. Kõik konkureerivad teod, millest piisas kahju tekkimiseks,
loetakse kahju põhjusteks.
ˆ Nt A ja B tulistavad mõlemad püssidest C-d ja mõlema lask on  surmav . Conditio reegel (elimineerimismeetod)
ei anna võimalust pidada kahju põhjustajaks ei A-d ega B-d. Vastavalt olulise asjaolu teooriale on siiski mõlema
tegu kahju põhjuseks.
ˆ Problemaatilised on  kaasused , kus ei ole selge milline tegu kahju tekitas.
 Nt A läks  seljavalu  tõttu haiglasse, arst tegi mingi süsti, tegi seda valesti ja kannatanu jäi osaliselt
liikumisvõimetuks. Vaidlus oli selles, kas kahjuliku tagajärje oli A enda halb tervislik seisund või arsti
raviviga .
ˆ 3-2-1-78-06 - Kui ravivea olemasolu leiab kinnitust, siis tuleb eeldada ka põhjuslikku seost ravivea ja kahju
vahel. Arst peab sellisel juhul ise ära tõendama, et tema raviviga seda kahjulikku tagajärge ei põhjustanud.
38. Kuidas lahendada põhjusliku seose küsimus juhul, kui kahju põhjustas üks kannatanu suhtes
ohtlikult käitunud mitmest isikust, kuid kannatanu ei suuda tõendada, kes neist kahju põhjustas (nn
"alternatiivne kausaalsus")?
44
ˆ Alternatiivne kausaalsus - kannatanu suudab tõendada üksnes ohtlikult käitunud isikute ringi, kelle hulgast
üks kahju kindlasti põhjustas, kuid ei suuda tõendada kes see täpselt oli.
ˆ Kannatanu olukorra kergendamiseks pannakse põhjusliku seose puudumise tõendamise koormus kahju tõenäolis-
tele põhjustajatele (Ÿ 138).
 Kannatanu võib  esmalt  nõuda kahju hüvitamist kõigilt tõenäolistelt kahju tekitajatelt (Ÿ 138 lg 1) vas-
tavalt tõenäosusetele, et just see konkreetne isik tegelikult kahju tekitas (Ÿ 138 lg 3).
 Igaüks tõenäoliselt kahju tekitanud isikutest võib tõendada, et tema tegelikult kahju ei tekitanud, ja
sellega vastutusest  vabaneda  (Ÿ 138 lg 2).
ˆ Nt on kindlaks tehtud, et kannatanu tankis oma autot tanklates A, B ja C. Ühest neist tanklatest sai A
ebakvaliteetset kütust, mistõttu tema auto mootor kahjustus. Kannatanu ei suuda ära tõendada, kelle  tanklast
võetud  kütus  tegelikult selle kahju põhjustas. Ÿ 138 lg 1 alusel saab nõuda kahju hüvitamist kõigilt kolmelt,
kui ei suudeta ära tõendada, kes kahju tekitas. Kui üks suudab kindlalt ära tõendada, et tema kindlasti ei
olnud kahju tekitaja, langeb temalt vastutus ära (Ÿ 138 lg 2).
ˆ 3-2-1-53-06  töötaja jäi mingi asja alla, tõendatud, et tööandja rikkus nõudeid ja oli vastutav, haiglas suri
töötaja ära mõne aja pärast. Vaieldi, kas surma põhjus oli  tööõnnetus  või töötaja enda halb tervis. Tõendati
ära, et surma põhjuseks oli töötaja enda halb tervis. Tõendamiskoormis oli tööandjal.
39. Mida tähendab kannatanu eriline vastuvõtlikkus kahju suhtes ja missugust mõju see avaldab
kahju tekitaja vastutuse  alustele  ja ulatusele?
ˆ Kannatanu eriline vastuvõtlikkus kahju suhtes ei välista kahju tekitaja vastutust. Kui kahju tekitaja teo tule-
musena oli ettenähtav mingisuguse kahju tekkimine, siis vastutab kahju tekitaja kogu kahju eest, vaatamata
sellele, et tänu kannatanu erilisele vastuvõtlikkusele võib kahju olla ettenähtamatult suur (the eggshell skull
rule ).
ˆ Nt A-l oli peaoperatsioon. Pärast seda B lööb A-d ja A sureb operatsiooni tõttu ootamatult kergelt ära. Kuna
näkku löömise tulemusena on ettenähtav vähemalt mingisuguse kahju tekkimine, vastutab kahju tekitaja kogu
isiku surmast tekkinud kahju eest.
ˆ Kui kannatanu on sellise erilise vastuvõtlikkuse ise põhjustanud, võiks kõne alla tulla kahjuhüvitise vähen-
damine Ÿ 139 või Ÿ 140 alusel.
40. Mis on kahju adekvaatse põhjuse ( adekvaatsuse ) teooria põhiseisukohad?
ˆ Adekvaatsuse teooria ja normi eesmärgi teooria (koos)  lisavad  vajaliku põhjuse testile (conditio-reeglile) veel
õigusliku põhjuse testi.
 Õigusliku põhjuse test võimaldab mõistlikult piirata nende isikute ringi, kes võivad nõuda kahju hüvita-
mist.
ˆ Nt õpiku näide: A kõnnib teel, viskab banaanikoore kõnniteele, B libastub ja koperdab sõiduteele, kus sõidab
C, kes otsasõidu vältimiseks keerab järsult rooli ja põrkab kokku D-ga, kus kanntanuks on D autos viibiv E.
Kas vastutama peaks A? Vajalik põhjus on antud juhul olemas, kuid õigusliku põhjuse testi abil tuleks E-l
nõue A vastu välistada. Samamoodi välistab see ka kõik kaugemad nõuded (nt nõue banaanide kasvataja või
maaletooja) vastu.
ˆ Adekvaatsuse teooria järgi on oluline, kas kahju väidetava põhjustaja teoga sarnane tegu suurendab tavaliselt
ja seejuures märgatavalt kahju tekkimise objektiivset võimalust. Selline põhjuslik seos peab olema mõistlikult
ettenähtav.
ˆ (Seega võimaldab adekvaatsuse teooria mingil määral ka deliktiõiguses rakendada kahju ettenähtavuse reeglit.
Otseselt näeb VÕS kahju ettenähtavuse reegli rakendamise ette vaid lepingulise kahju jaoks (VÕS Ÿ 127 lg 3).
41. Missugused on normi eesmärgi teooria põhiseisukohad ja missugustel juhtudel seda teooriat
kasutatakse deliktiõiguses?
45
ˆ Normi eesmärgi teooriat kohaldatakse siis, kui kannatanu tugineb teda väidetavalt kaitsva õigusnormi  rikku -
misele kahju põhjustaja poolt. Sellisel juhul loetakse kahju normi rikkumise tagajärjeks üksnes siis, kui rikutud
normi eesmärgiks oli ära hoida seda kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab.
ˆ VÕS-is: Ÿ 127 lg 2 (vastutust täitev kausaalsus) ja Ÿ 1045 lg 3 (vastutust tekitav kausaalsus).
ˆ Rikutud normiks ei pea tingimata olema seadusesäte vaid võib olla ka mingi madalam norm (nt kohaliku
omavalitsuse  õigusakt ).
ˆ Nt: KOV õigusaktis on säte, mis kohustab kinnistu  omanikku  hooldama oma kinnistuga piirnevaid kõnniteid.
Kinnistu omanik ei tee seda, keegi kukub seetõttu kõnniteel ja saab kahju. Normi eesmärgi teooria kohaselt
saab kinnistu omanik vastutada vaid juhul, kui selle õigusnormi eesmärgiks oli (muuhulgas ka) sellise kahju
ärahoidmine.
ˆ Saksa kohtupraktika näide: A sõitis bussis  jänes , bussi tuli kontrolör, A jooksis minema, kontrolör jooksis
järele, komistas, kukkus ja sai vigastuse. Kas A vastutab sellise kahju eest? Siin tuleb vaadata kas selle normi
eesmärgiks, mis keelab bussis piletita sõidu, on sellise kahju (kontrolöri  vigastus ) ära hoidmine.
42. Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor?
ˆ Loodusliku faktorina saavad  põhjuslikkuse  ahela katkestada üksnes sellised loodusjõud, mis  haaravad  võima-
liku  põhjuse täielikult, st et muid kahju vajalikke põhjuseid peale loodusliku faktori järele ei jää.
 Oluline on eristada juhtumeid, kus looduslik faktor ja inimese tegu on mõlemad kahju vajalikeks põhjusteks.
 Oluline on vaadelda põhjuslikkuse ahelat katkestavat looduslikku  faktorit  iga kostja suhtes eraldi.
ˆ Nt: A sõidab erakordselt tugeva vihmasaju tõttu otsa B-le, sest ta B-d ei näinud. Tegemist ei ole põhjusliku
soese ahela katkestamisega looduliku faktori tõttu.
ˆ Nt: Kui aga tugev  tuuleiil  tõstaks A pargitud auto õhku ja paiskaks vastu B autot, siis oleks tegemist
põhjusliku seose ahela katkemisega loodusliku faktori tõttu.
ˆ Nt: A maja  katuselt  tuleb sügistormis lahti plekitahvel, mis läheb lendu ja tabab jalakäija B-d. Kuivõrd
sügistorm on ettenähtav ja plekkkatuseid tuleb nii ehitada, et sealt  plekid  tormiga ära ei lendaks, siis ei ole
põhjuslikkuse ahel siin loodusliku faktori tõttu katkenud (B kahju vajalikuks põhjuseks on lisaks tormile veel
A tegevusetus).
43. Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kolmanda isiku tegu ning kuidas lahendada kahju
tekkimiseks nn "soodusolukorra" loomise juhtumid?
ˆ Kolmanda isiku tegu katkestab põhjuslikkuse seose ahela üksnes juhul, kui  esialgse  teo mõju (oht) välistub
kolmanda isiku tegevuse tõttu täielikult.
ˆ Nt: A paneb B supi sisse mürki eesmärgiga B tappa. B peaks juhul, kui ta  suppi  sööb ja talle ei osutata
arstiabi , surema kahe päeva pärast. Järgmisel päeval pärast mürgitatud supi söömist jääb B liiklusõnnetuses
C  juhitud  sõiduauto alla ja saab surma. Kui mürgitamine ei põhjustanud B auto alla jäämist, ei ole A tegu
B surma põhjuseks (põhjuslikkuse ahel on katkenud).
ˆ Soodusolukord - üks isik loob soodusolukorra kahju tekkimiseks ja teine isik paneb toime õigusvastase teo,
millel on silmnähtav seos kannatanu kahjuga. Sellisel juhul võib olla tegemist kahju ühise põhjustamisega.
Kausaalsuse ahela võib lõhkuda eelkõige kolmanda isiku õigusvastane tegu. Kui õigusvastase teo toime  pannud
isikut ei suudeta kindlaks teha, võiks pöörata tõendamiskoormuse kahju tekkimiseks soodusolukorra loonud
isiku kahjuks (s.t. ta peab tõendama, et tema tegu ei põhjustanud kahju tekkimist).
ˆ Nt:  KAPO   agent  A käib öösel ettevõtte B kontoris asitõendeid kogumas, muugib sei lahti ja jätab selle
sulgemata. Järgmisel päeval läheb C ja varastab sei tühjaks.
 Sellises olukorras peab  kaaluma , kas C oleks ilmselt varguse toime pannud ka ilma soodusolukorrata.
Kui oleks, siis ei olnud A tegevusetus kahju vajalikuks põhjuseks, ja kolmanda isiku (C) tegu katkestas
põhjuslikkuse ahela.
46
 Kui  varga  isik oleks jäänud teadmata, võiks eeldada kausaalsust A tegevusetuse ja B kahju vahel. A
peaks ise tõendama, et tema tegevusetus ei olnud kahju tekkimise kaaspõhjus.
44. Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kannatanu tegu ning mis juhtudel see on eri õi-
gussüsteemides vaieldav?
ˆ Põhjuslikkuse ahelasse sekkuv kannatanu tegu välistab põhjusliku seose juhul, kui kannatanu tegutses enese
kahjustamise tahlusega.
ˆ Kannatanu tegu peab põhjuse täielikult üle võtma. Põhjuslikku seost ei välista kannatanu  tahtlik  tegu, millega
ta seab ennast ohtlikku olukorda ilma, et ta tahaks ennast kahjustada.
ˆ Nt: A tahab ennast tappa ja hüppab B-le kuuluva sõiduki ette. Põhjuslikkuse ahel on katkenud (B tegevus
ei ole A surma põhjuseks).
ˆ Kannatanu kahju tekkimisele või suurenemisele kaasa aitav hooletus annab aluse nõuda kahjuhüvitise vähen-
damist VÕS Ÿ 139 alusel.
ˆ Isik, kes kallutas kannatanut ennast kahjustama ja kannatanu kahjustas ennast selle psüühilise mõjutamise
tõttu, ei vabane vastutusest kannatanu tahtluse tõttu ennast kahjustada.
ˆ Mitmetes õigussüsteemides ei loeta kausaalsust katkestavaks kannatanu tahtluseks seda, kui üks isik seab
ennast teist isikut ähvardava olulise ohu tõrjumiseks tahtlikult üliohtlikku olukorda (vaieldavus eri õigussüs-
teemides)
 Nt A näeb, et ülisuur ja kuri koer järab B-d ja tormab talle appi, kuid saab ise kannatada
ˆ Üldise õiguse maade kohtupraktikas loetakse põhjuslik seos välistatuks juhtudel, kus kannatanu seab ennast
vabatahtlikult üliohtlikku olukorda (nt vaatab pealt rallisõitu raja ääres).
45. Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn " dilemma  olukorras"?
ˆ Dilemma olukorraks nimetatakse seda, kui üks isik asetab oma tegevusega teise isiku ohtlikku olukorda. Kui
teine isik ei käitu selles olukorras just kõige mõistlikumalt, siis leitakse paljudes õigussüsteemides, et ohtliku
olukorra põhjustaja vastutab ikkagi kõigi negatiivsete tagajärgede eest mis kannatanule tekkisid.
ˆ Nt A põhjustab põlengu B  majas . B hüppab teiselt korruselt alla ja murrab  jalaluu . A tegu on B kahju
põhjuseks muu hulgas ka siis, kui abi B päästmiseks oleks kohe-kohe kohale jõudnud ja B-l oleks tegelikult
olnud targem  rahulikult  ootama jääda (s.t. siis poleks ta kehavigastusi saanud).
ˆ Eesti kohtupraktika nõustub, et ohtlikku olukorra looja ikkagi vastutab.
46. Millal on tegemist nn kahju põhjuse "ülevõtmisega" ning missugused deliktiõigusliku vastutuse
probleemid sellisel juhul tekivad?
ˆ Ülevõttev põhjus on kahjule järgnev selline faktor (sh tegu), mis olnuks võimeline tekitama sama kahju, mille
põhjustas enne seda toime pandud tegu. Tegemist on vajalike põhjuste paljususega, kus üks põhjus realiseerub
enne teist. Conditio-testi alusel on selge, et järgnev tegu ei saanud olla kahju vajalik põhjus. Järgneva teo
põhjustaja ei vastuta.
ˆ Nt: Gaasiplahvatus, milles on süüdi A, purustab B kauplusehoone. Sellele järgneb tunni aja pärast pommi-
plahvatus , milles on süüdi C ja mis oleks B kauplusehoone samuti purustanud. Conditio-testi järgi selgub,
et kahju põhjustaja on üksnes A. Nii ka jääb: A vastutab kogu kahju eest, ta ei saa tugineda sellele, et ilma
tema tegevuse (või tegevusetuseta) oleks kahju ikkagi tekkinud. C kahju eest ei vastuta.
ˆ Probleemid tekivad siis, kui kahju tekib mõlemast teost oluliselt hiljem. Sellisel juhul oleks ehk õiglane
kohaldada mõlema teo põhjustajate solidaarset vastutust.
ˆ Nt:  Eelmine  gaasiplahvatuse näite korral: kui kahju seisneb järgmise aasta jooksul saamata jäänund tulus,
oleks ehk õiglane kohaldada A ja C solidaarset vastutust.
47
47. Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus?"
ˆ Põhjuslikku seost välistava nn järelejõudva kausaalsusega võib olla tegemist siis, kui ülevõtvaks põhjuseks on
kannatanust endast lähtuv asjaolu.
ˆ Nt: A tekitab B-le süüliselt ja õigusvastaselt kehavigastuse, mille tagajärjel B invaliidistub. B nõuab A-lt
sissetuleku kaotuse hüvitamist. Aasta pärast haigestub B vähktõppe, millel puudub seos A teoga. Kui B oleks
vähktõve tõttu  nagunii  kaotanud osa oma  sissetulekust  samas suuruses nagu peaks hüvitama A, siis ei ole A
tegu B vähki haigestumise hetkest enam B sissetuleku vähenemise põhjuseks.
ˆ Nt A tekitab B-le (63 a) kehavigastuse. B, kes muutub püsivalt töövõimetuks, nõuab saamata jäänud  töötasu
hüvitamist. A saab tugineda sellele, et B on nii vana ja ta ei pea talle rohkem hüvitama kui see summa, mille
ta oleks saanud kuni pensioni-ikka jõudmiseni. Kõrge ea saabumine ongi järelejõudev kausaalsus.
6.1.2 Õigusvastasus
48. Mida tähendab teo õigusvastasuse tuvastamise  kaheetapilisus ?
ˆ Õigusvastasus tuleb tuvastada kahes  etapis :
1. õigusvastasuse eeldused
 Eeldused sisalduvad VÕS Ÿ 1045 lg 1-s.
 Kontrollitakse või selgitatakse, kas esinevad õigusvastasuse eeldused ehk kas objektiivne teokoosseis
vastab õigusvastasuse tunnustele.
 Tõendamiskoormis kannatanul ehk  hagejal .
2. õigusvastasust välistavad asjaolud
 Ÿ 1045 lg 2
 Tõendamiskoormis nüüd kostjal (kahju tekitajal)
ˆ Nt A tekitab B-le kehavigastuse, siis tuleb kontrollida kas on õigusvastane.
 etapp 1: Ÿ 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kehavigastuse tekitamine õigusvastane.
 etapp 2: kas esineb õigusvastasust välistav asjaolu, nt A tegutses hädakaitseseisundis? Sellisel juhul oleks
deliktiline vastutus välistatud.
ˆ Nt kui arst teeb patsiendile operatsioon, siis iseenesest on selline käitumine õigusvastane, kuna tekitab pat-
seindile kehavigastusi (esimene etapp), kuid kui seejuures esineb patsiendi nõusolek, siis on arsti käitumise
õigusvastasus kannatanu nõusoleku tõttu välistatud (teine etapp).
49. Missugust mõju deliktilisele vastutusele avaldab asjaolu, et isik põhjustab teisele isikule kahju
arvetes ekslikult, et tal on selleks õigus mõne õigusvastasust välistava asjaolu tõttu?
ˆ Isik arvab, et esineb asjaolu, mis välistab tema käitumise õigusvastasuse, aga tegelikult sellist asjaolu ei ole.
Sellisel juhul on ta tekitanud kahju mitte tahtlikult, aga hooletusest. Selline hooletus võib olla ka nii väike,
et isik deliktilisest vastutusest vabaneb.
 Isik ei vabane vastutusest mitte õigusvastasuse tasandil (õigusvastasust välistav asjaolu puudus =>
õigusvastasus on olemas!), vaid süü tasandil (kahju tekitaja ei põhjustanud kahju tahtlikult ja võib-olla
polnud ka piisaval määral hooletu).
ˆ Nt röövel A läheb kauplust  röövima , ähvardab püstoliga müüjat ja käseb raha  kotti  panna. Poe turvamees
laseb röövli maha, pärast tuleb välja, et röövlil oli üksnes püstoli  makett . Selline käitumine iseenesest on
õigusvastane, kuid kui turvamees ei saanud ega pidanudki aru saama, et tegemist on püstoli maketiga, siis
tema vastutuse välistab süü puudumine.
48
50. Missugust mõju deliktilisele vastutusele avaldab asjaolu, et kannatanu põhjustas talle kahju
põhjustanud isiku eksimuse mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise osas?
ˆ Kui leiame, et kahju tekitaja vastutust konkreetsel juhul ei saa välistada süü puudumise tõttu, siis saab
vähemalt kahju hüvitamise nõuet vähendada kannatanu osa tõttu kahju tekkimisel (Ÿ 139).
ˆ Tüüpiline näide: püstoli maketiga röövima tulnud röövli näide eelmisest küsimusest.
 Röövel ise põhjustas eksimuse õigusvastasust välistavate asjaolude osas.
 Kui leiame, et röövli tulistaja oli vähemalt hooletu (s.t. vastutab tekitatud kahju eest), siis tuleks ikkagi
röövli kahju hüvitamise nõuet vähendada Ÿ 139 alusel.
ˆ Põhiküsimus süü üle  otsustamisel  on: kas mõistlik inimene oleks pidanud aru saama, et õigusvastasust välistav
asjaolu tegelikult puudub? (antud näites: kas tulistaja oleks pidanud aru saama, et teda ähvardatakse püstoli
maketi  ja mitte päris püstoliga?).
51. Missugused on tagajärje ebaõigsuse teooriate seisukohad ning missugust tähtsust nad omavad
delikti üldkoosseisu puhul?
ˆ 2 teooriat: tagajärje ebaõigsuse teooria ja teo ebaõigsuse teooria.
ˆ tagajärje ebaõigsuse teooria - õigusvastasus tuletatakse üksnes saabunud tagajärjest
ˆ Sellele teooriale vastavad VÕS Ÿ 1045-s punktid 1-3 ja 5.
 Nt. p1: kui keegi saab surma, siis see juba ongi iseenesest õigusvastane ja rohkem ei olegi midagi vaja.
ˆ 3-2-1-54-07 - kannatanud külastas supermarketit, parkis auto sisemisse parklasse. sattus  tõkkepuu  alla ja
tõkkepuu kukkus talle pähe. nõudis kahju hüvitamist.  Alama  astme kohtud: kostja ei ole rikkunud ühtegi
õigusnormi, ei ole käitunud õigusvastaselt. Riigikohus: ei, õigusvastasus seisnebki tervisekahjustuses ja midagi
muud pole vaja.
ˆ Erandid, millal on siiski õigusvastasuseks piisav vaid tagajärg, vaid on vaja ka mingi kohustuse rikkumist:
 kahju on põhjustatud tegevusetusega - A kaevab kraavi, B kukub sisse. A olil passiivne;
 kaudne kahjustamine - Nt: A müüb B-le relva, millega B laseb maha C.
52. Missugused on teo ebaõigsuse teooriate seisukohad ning missugust tähtsust nad omavad delikti
üldkoosseisu puhul?
ˆ Sellest lähtuvad VÕS Ÿ 1045 p 4 ja p 6-8.
ˆ Peame andma täiendava hinnangu kahju tekitaja käitumisele ja seejärel otsustama, kas see oli õigusvastane
või mitte.
ˆ Nt: tahtlik heade kommete vastane käitumine (p 8). Ainult tagajärje alusel pole siin võimalik midagi selgeks
teha.
ˆ Kõige ehtsam  väljendus  on p 7: õigusvastane ongi kahju tekitamine, kui see on tekitatud õigusnormi rikku-
misega.
53. Mida tähendab üldise käibekohustuse rikkumine, miks ning mis juhtudel on seda vaja kahju
tekitajale omistada?
ˆ Üldised käibekohustused - mitte-kirjapandud käitumiskohustustega, mis töötatakse välja kohtupraktikas.
ˆ Isik, kes loob oma käitumisega käibes mingisuguse ohu, peab võtma tarvitusele kõik mõistlikud meetmed, et
see oht ei realiseeruks.
49
 (Vajalikud sellepärast, et kõiki kõikvõimalikke kohustusi ei ole kunagi võimalik  kuhugi  seadusse kirja
panna.
ˆ Üldise käibekohustuse rikkumine tuleb tuvastada siis, kui õigusvastasuse potentsiaalseks aluseks on
mõni tagajärje ebaõigsuse teooriast tulenevatest alustest (Ÿ 1045 lg 1 p 1, 2, 3 ja 5), ja tagajärg on põhjus-
tatud tegevusetuse või kaudse kahjustamisega. Kui isikute ringi  selliselt  mitte piirata, jääks see liiga
laiaks. Üldine seisukoht on, et sellisel juhul on õigusvastasuse olemasoluks vajalik ka käibekohustuse rikku-
mine.
 Nt A kaevas  augu , B kukkus hiljem sisse, sai tervisekahjustuse. A on põhjustanud tervisekahjustuse
tegevusetusega. Õigusvastasus Ÿ 1045 lg 1 p 2 alusel sõltub nüüd sellest, kas A on rikkunud ka mingit
käibekohustust. Saab öelda, et kuna A lõi augu kaevamisega ohu, siis oli tal ka käibekohustus see oht
kõrvaldada kas augu kinniajamise, tähistamise või muude meetmete rakendamisega => A tegevusetus
oli õigusvastane.
ˆ Mille poolest erinevad käibekohustused hooletusest kui süü vormist? (hooletus = käibes vajaliku  hoole  järgi-
mata jätmine)
 Käibekohustuste sisu ja käibes vajaliku hoole sisu ongi sisuliselt kattuvad. Hooletuse hindamisel süü
juures tuleb aga lähtuda ka subjektiivsetest asjajoludest, seega on eristamine siiski võimalik.
54. Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiklike õiguste rikkumine (välja arvatud isiku
kohta ebaõigete andmete avaldamine)?
ˆ Üldnorm: Ÿ 1045 lg 1 p 4: isiklike õiguste rikkumine on õigusvastane
ˆ Erinorm: Ÿ 1046
 Tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust, ajendit, suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise
raskuse vahel. (Ÿ 1046 lg 1)
 võib olla õigustatav, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmadnate isikute või avalikkuse
huve (Ÿ 1046 lg 2)
ˆ Isiklikud õigused on näiteks:
 au ja väärikus
 eraelu  puutumatus  (sh kodu puutumatus)
 isiku õigus tema nime, elulooliste andmete ja kujutise kasutamise üle
ˆ 3-2-1-104-09 - surnud isiku isiklike õiguste kaitse (lm Magnus). Riigikohtu seisukoht: põhimõtteliselt on
see võimalik.
55. Mis tuleb välja selgitada kaitsenormi tõlgendamisega selleks, et VÕS Ÿ 1045 lg 1 p 7 alusel
võtta ühte isikut vastutusele teisele isikule kahju põhjustamise eest?
ˆ Tuleb leida vastused küsimustele:
 mis on selle normi eesmärk?
 kas ta kaitseb kannatanut?
 kas ta kaitseb kannatanut just sellise kahju eest, mis antud juhul tekkis? (normi kaitseulatus)
ˆ Tuleb silmas pidada ka normi subjektiivset külge:
 on norme mida võib rikkuda ainult tahtlikult
 enamus norme võib rikkuda ka ettevaatamtusest
 on norme mida võib rikkuda ainult süüliselt.
50
56. Mida tähendab tahtlik heade kommete vastane käitumine kui delikt VÕS Ÿ 1045 lg 1 p 8
mõttes ja mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks?
ˆ Selle sätte alusel on alati võimalik nõuda ka puhtmajandusliku kahju hüvitamist.
ˆ Kohus peab iga kord otsustama, kas tegemist on heade kommete vastase käitumisega või mitte.
ˆ Lähtuda tuleb sellest, et kostja tahtis panna toime häid kombeid rikkuva teo; mitte et ta tahtis panna toime
vastava kahju tekitamise. (hinnatakse vastututst tekitava kausaalsuse, mitte vastutust täitva kausaalsuse
kontekstis)
 Nt: B jookseb lennuki poole, küsib A-lt teed. A juhatab meelega valesse suunda. A ei saa nüüd tugineda
sellele, et ta ei tahtnud, et B lennukipilet väärtusetuks muutus (ta isegi ei teadnud seda). Lähtuda tuleb
sellest, et ta heade kommete vastane käitumine kui selline oli tahtlik.
57. Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS Ÿ-i 1048?
ˆ Ÿ 1048 - Asjatundja ebaõige arvamuse õigusvastasus.
ˆ Annab täiendava õigusvastasuse aluse väljaspool Ÿ 1045-e.
ˆ Nb! rakendamisala on oluliselt piiratud - kannatanu ei tohi olla ei lepingu pool ega lepinguga kaitstud kolmas
isik.
 Nt. A tahab osta B kinnisasja. Läheb kinnisvarahindaja C juurde ja küsib kinnisasja väärtust. C hindab
väärtuse  suuremaks . A ostab kinnisasja ära. Nüüd saab teada, et väärtus on tegelikult palju madalam.
Kas saab Ÿ 1048 alusel kahju nõuda?
* => Ei saa, kuna A ja C vahel oli leping ja seega ei saa deliktiõiguslikke nõudeid üleüldse esindada.
 Umbes sama lugu kui on tegu kolmandat isikut kaitsva lepinguga või leping kolmanda isiku kasuks.
58. Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine
ja miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline?
ˆ Alussäte Ÿ 1045 lg 1 p 6; täpsustatud Ÿ 1049-s.
ˆ Annab aluse ka puhtmajandusliku kahju hüvitamiseks.
ˆ Õigusvastased on:
 seiskamine
 ebaõigete andmete avaldamine
 majanduslikult kahjulike asjaolude avaldamine
59. Mis on au teotamine, selle viisid ja vormid ning missuguseid asjaolusid tuleb au teotamise
õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada VÕS Ÿ 1046 järgi?
ˆ Au teotamine võib olla teostatud nii väärtushinnanguga kui ka faktiväitega.
ˆ Au teotamine võib toimuda (Ÿ 1046 lg 1) :
 ebakohase väärtushinnangu avaldamisega
 isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamisega
 eraelu puutumatuse rikkumisega
 muu isikliku õiguse rikkumine
ˆ Au teotamise toimepanemise vorm võib olla sisuliselt ükskõik milline.
51
ˆ Üldiselt tuleb kohaldada Ÿ 1046-t. Kui au on teotatud faktiväitega, siis tuleb täiendavalt rakendada ka Ÿ
1047-t.
ˆ Kohtupraktika: avaliku elu tegelane peabki rohkem  taluma  kui  tavakodanik  (3-2-1-161-05).
ˆ Kui väidetav kahju tekitaja kahju tekitaja suudab faktiväite puhul tõestada, et see väide on tõsi, siis ta ei
vastuta (Ÿ 1047 lg 2)
60. Keda loetakse au teotavate andmete avaldajaks ning missuguseid asjaolusid tuleb au teotamise
õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada VÕS Ÿ 1047 järgi?
ˆ Del-kaasus.
ˆ 3-2-1-145-07 - vaidlus ajalehe vastu, kes kajastas koniktsituatsiooni, kus ilmselgelt üks pool valetab. kas tõtt
rääkinud poolel on  väljaandja  vastu kahju hüvitamise nõue, et ta avaldas teise (valetanud) poole seisukohad?
Riigikohus: ajaleht vastutab. Võibki nõuda ajalehelt kahju hüvitamist.
 ehk  ajakirjandus  võiks vastutusest vabaneda süü tasandil - süü peaks tal ju siiski puuduma..?
ˆ Võib olla mitu avaldajat: nt artikli autor ja väljaanne ise.
ˆ Ÿ 1047 lg 1:  avaldaja  vabaneb vastutusest, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma avaldatud andmete
ebaõigsusest
ˆ hoolsuskohustus (Ÿ 1047 lg 3). Avaldamist ei loeta õigusvastaseks, kui:
1. avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi, ja
2. avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
ˆ Kellel lasub tõendamiskoormis kas avaldatud fakt on tõene või mitte? Kohtupraktika:
 kui avaldatud fakt on au  teotav , siis peab tõelevastavust tõendama avaldaja.
 kui on avaldatud ebaõige fakt, mis au ei teota, siis peab  hageja  ise tõendama et see fakt on ebaõige.
ˆ Kannatanul õigus nõuda ebaõige faktiväite parandamist/ümberlükkamist (Ÿ 1047 lg 4)
 Nb! Seda õiguskaitsevahendit saab rakendada ka siis, kui fakt ei ole au teotav. (Küll aga ei tule kõne
alla kahju hüvitamine, kui ei ole toime pandud au teotamist.)
[õigusvastasust välistavad asjaolud]
61. Missugustele tingimustele peab vastama kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks kui õigusvas-
tasust välistav asjaolu?
ˆ VÕS Ÿ 1045 lg 2 p 2
ˆ Kannatanu nõusolek ei ole tehing => ei ole ilmtingitamta vaja ka kannatanu täielikku teovõimet või otsu-
sevõimet.
 Siiski tuleb arvestada kannatanu vaimset  seisundit  - kas ta on sisuliselt pädev sellise nõusoleku  andmiseks .
ˆ Nõusolek peab olema kooskõlas seaduse ja heade kommetega.
 Nt.  eutanaasia  - selle tõttu oleks ikkagi õigusvastane.
ˆ Nõusolek ei tohi olla saadud kas pettuse või ähvarduse teel.
ˆ Situatsioone, kus nõusolek võiks välistada õigusvastasuse:
52
 arsti vastutus
 võitluslikud spordialad
ˆ Tuleks eristada juhtumeid, kus tegemist on vabatahtliku riski aktsepteerimisega. Kui kogenematu noormees
tahab minna  hobusega   ratsutama , siis on see pigem vabatahtlik riski aktsepteerimine kui nõusolek kahju
tekitamiseks.
62. Mis on hädakaitse ja hädakaitse piirde ületamine?
ˆ Hädakaitse - vajalik kaitse olemasolekva õigusvastase ründe tõrjumiseks.
ˆ Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse  piire  (TsÜS Ÿ 140).
 (ründja süü pole vajalik - ründaja võib ise olla ka deliktivõimetu).
  KarS : isik ületab hädakaitse piire, kui ta  teostab  seda vahenditega, mis ilmselgelt ei vasta ründe oht-
likkusele või tekitab kannatanule ülemäärast kahju.
63. Mis on  hädaseisund  ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist?
ˆ Hädaseisundiga  seonduvaid  küsimusi reguleerib TsÜS Ÿ 141. Lg 1 kohaselt ei tegutse õigusvastaselt isik, kes
tekitab kahju teda ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks. Lisatingimused:
 kahju tekitamine on ohu tõrjumiseks vajalik
 kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
ˆ Nt A-d ründab B koer ja A hakkab tegutsema, et see oht neutraliseerida (nt lööb koera maha).
ˆ Hädaseisundi ja hädakaitseseisundi aluseks on see, kas rünne lähtub teisest isikust või mitte ( hädakaitseseisund
on ainult konkreetselt teisest isikust lähtuva ohu tõrjumine).
 Nt hädakaitseseisundiga oleks eelmise näite puhul tegemist siis, kui B oleks koera ise ässitanud.
ˆ Kahju tekitamine hädaseisundis võib seisneda sellest, et kahjustatakse ründe allikat või hädaseisundis tegut-
senu ründab ise, et ohtu neutraliseerida. Sellisel juhul ei  lähtu  oht asjast.
64. Missugustel juhtudel peab hädaseisundis kahju põhjustanud isik kahju hüvitama ja missug-
ustel juhtudel saab kahju hüvitamise kohustuse panna kolmandale isikule?
ˆ Hädaseisundis tegutsemine ei välista isiku vastustust, kui TsÜS Ÿ 141 lg 1 lisatingimused ei ole täidetud. Kahju
hüvitamiseks kohustatud isik võib olla kahju tekitaja või kolmas isik, kelle huvides kahju tekitati (TsÜS Ÿ 141
lg 3).
ˆ Nt A vajab koheselt arstiabi, B ärandab selleks C auto ja viib A haiglasse. Võib olla, et kahju võiks hüvitada
A (kelle huvides tegelikult tegutseti).
65. Missuguste eelduste esinemisel, missugust kahju ja kellele võib tekitada, kasutades  omaabi
vallasasja valduse kaitseks?
ˆ Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma õiguste teostamiseks või kaitseks õigus-
tatult omaabi (VÕS Ÿ 1045 lg 2 p 4).
ˆ Omaabi on sätestatud AÕS Ÿ 41.
ˆ Saab eristada 3 liiki omaabi valduse kaitseks:
1. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire (AÕS Ÿ 41
lg 1).
53
2. Kui  vallasasi  võetakse valdajalt ära omavoliliselt  salaja  või  vägivallaga , on  valdajal  õigus teolt tabatud
või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta (AÕS Ÿ 41 lg 2).
3. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli
tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja  kinnisasi  oma võimu alla tagasi võtta (AÕS Ÿ 41 lg 3).
ˆ AÕS Ÿ 40 lg 4 kohaselt võib õigustatud omaabi  rakendaja  omavoli vastu olla suunatud ka isiku vastu, kes pole
küll omavoli tarvitanud, kuid on omavoli rakendaja pahauskne järglane.
ˆ Omaabi rakendamine valduse kaitsmiseks (AÕS Ÿ 41 lg 1) on tegutsemine ühtlasi hädakaitse seisundis ja
seetõttu ei tohi ületada hädakaitse piire.
ˆ Hilinenud omaabi on õigusvastane.
6.1.3 Süü
66. Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus?
ˆ Süü kahetasandilisus. Eristatakse:
 süü vorme (VÕS järgi tahtlus, raske hooletus, hooletus).
 süüvõimelisust (Ÿ  1052  lg 1 ja lg 2)
ˆ Tuleb  kõigepealt  kindlaks teha isiku deliktivõime ja alles seejärel vaadata süü vormi, sest deliktivõimetu isik
ei saa käituda süüliselt.
ˆ Süü kaheetapilisus - eristatakse välist ja sisemist hooletust.
 Välise hooletuse puhul tuleb hinnata seda, kas objetiivselt vaadatuna on kahju tekitaja rikkunud käibes
nõutavat hoolsust.
 Sisemise hooletuse puhul tuleb hinnata, kas isik oli subjektiivselt võimeline välist hoolsust järgima või
mitte. (Ÿ 1050 lg 2).
ˆ Nt A-l on kõnnitee puhastamata  ta on olnud väliselt hooletu. Kui ta aga ei teinud seda seetõttu, et ta on
90-aastane ja ei suutnud voodist üles tõusta, siis sisemine hooletus puudub.
ˆ Võib olla ka selline olukord, kus isik järgib välist hoolsust, kuid rikub sisemist hoolsust.
ˆ Nimetatakse ka:
 väline hooletus = objektiivne süü
 sisemine hooletus  subjektiivne süü
67. Mida tähendavad deliktiõigusliku süü  presumptsioon  ja nn res ipsa loquitur põhimõte?
ˆ Süü presumptsioon tähendab õigusvastaselt kahju tekitanud isiku välise hooletuse eeldamist. Eesti
õiguses seda ka rakendatakse (VÕS Ÿ 1050 lg 1).
ˆ Res ipsa loguitur põhimõtte kohaselt loetakse kahju põhjustaja hooletult käitunuks, kui kahju tekkis tema
kontrolli all olnud tegevuse käigus, kahju täpne põhjus pole teada ning tavaliselt on sarnastel juhtudel kahju
põhjuseks hooletus.
 Sarnane süü presumptsiooniga; kasutatase mõningates õigussüsteemides, kus süü presumptsiooni ei rak-
endata.
54
 Nt A ja B on naabrid, A korterist tilgub vesi B korterisse. B ei suuda tõendada, mida A täpselt valesti
tegi, sest tal puudub ligipääs A korterisse. Kuna avaliselt ei juhtu veeavariid ilma, et keegi oleks olnud
hooletu, saab res ipsa loguitur reegli alusel panna A vastutama ilma, et B tõendaks ära A konkreetse
hooletuse olemasolu ja asjaolud. A-l endal lasub tõendamiskoormis oma süü puudumise tõendamiseks.
68. Missugused on deliktiõigusliku süü vormid ja mis juhtudel on deliktiõiguse jaoks oluline süü
vormide eristamine?
ˆ Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS Ÿ 104 lg 2).
ˆ Üldise reegli kohaselt ei ole DÕ-s kahju tekitaja süü vormil mingit tähendust, hüvitise suurus ikka sama. Sellel
on mõned erandid:
1. hüvitiskohustuse jagamine mitme solidaarvõlgniku vahel (nt kahju põhjustajaks on A, B ja C, kannatanu
D saab nõuda solidaarselt kahju hüvitamist, kui A tõendab ära, et ei olnud süüdi, siis Ÿ 67 lg 2 ja Ÿ 139
lg 2 alusel saab nõuda teistel tagasi raha) (Ÿ 1050 lg 3)
2. hüvitise vähendamine Ÿ 140 võiŸ 139 alusel (kannatanu osa kahju tekkimisel)
3. hüvitise suuruse kindlaksmääramisel mittevaralise kahju puhul (kuna seaduses puuduvad selged alused,
millele mittevaralise kahju suuruse osas tugineda, siis süü vorm võiks olla üheks aluseks, mida tuleks
arvesse võtta);
4. õigusvastasuse  tulenemine  Ÿ 1045 lg 1 p 7 (rikutud kaitsenorm võib eeldada mingit konkreetset süü vormi
ja sellisel juhul tuleb hinnata, kas kannatanu käitumises on süü vorm olemas või mitte)
5. Ÿ 1045 lg 1 p 8 kohaldamine. See koosseis nõuab kindlasti tahtlust, järelikult ei too deliktilist vastutust
kaasa hooletu heade kommete vastane käitumine.
69. Missugused on tahtluse liigid ning mis on " süüteooria " ja tahtlusteooria" seisukohad ja
tähtsus deliktiõiguse jaoks?
ˆ Tahtlusega väljendub mingi teadlik soov rikkuda mingit kohustust. Tahtluse puhul võib olla tegemist otsese
või kaudse tahtlusega.
 Otsese tahtluse puhul isik tahab, et tema tegu põhjustaks õigusvastase tagajärje.
 Kaudse tahtluse korral otseselt õigusvastaseid tagajärgi ei soovita, kuid isik on sellega nõus.
ˆ Süüteooria ja tahtlusteooria määratlevad seda, mis on oluline tahtluse kui süü vormi olemasoluks:
 Tahtlusteooria järgi on tegu tahtlik üksnes siis, kui isik teadis teo õigusvastasusest.
 Süüteooria järgi ei  eelda  tahtlus teo õigusvastasusest teadmist - piisab vaid tahtlusest teo faktiliste
asjaolude suhtes.
 (Analoogia keelueksimusega vs eksimusega faktilistes asjaoludes  karistusõiguses )
ˆ VÕS Ÿ 104 lg 5  viitab  tahtlusteooriale.
ˆ Nt: võib väita, et juriidilise isiku juhatuse liikme poolt võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikku-
mine (TsÜS Ÿ 36) saab olla üksnes tahtlik rikkumine. Kui juhatuse liige teadis juriidilise isiku maksejõuetusest
ega  esitanud  pankrotiavaldust, siis on tema tegu (tegevusetus) tahtlik üksnes süüteooria seisukohalt. Tahtlus-
teooria järgi oleks lisaks vajalik, et ta teadis ka tegutsemise kohustusest, s.o. TsÜS Ÿ-st 36.
70. Mida tähendavad hooletus, missugused on hooletuse liigid ja mida tähendab  kutsealane
hooletus?
ˆ Hooletuse puhul tuleb tuvastada kuidas mõistlik inimene antud olukorras oleks käitunud või mida mõistlik
inimene teinud oleks, et vastavaid tagajärgi vältida. Liigid
 hooletus (ehk kerge hooletus) - käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (Ÿ 104 lg 3)
55
 raske hooletuse - käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (Ÿ 104 lg 4)
ˆ Kutsealane või professionaalse hooletus - kui isik kuulub mingisugusesse kutsealasesse gruppi, siis temalt
nõutava hoolsuse standardiks on selle grupi keskmise korraliku liikme hoolsus.
 Nt kui arst on toime pannud ravivea, tuleb hinnata lähtudes sama eriala arsti standardkäitumisest - kas
see konkreetne arst on teostanud oma professionaalset tööd sama kvaliteetselt nagu selle eriala keskmine
hoolikas arst.
ˆ RK otsus 3-2-1-78-06.
71. Mida tähendab väline hooletus ja mis asjaolusid võetakse arvesse selle tuvastamisel?
ˆ Väline hooletus (VÕS Ÿ 104 lg 3 ja lg 4) tähendab objektiivse hoolsusnormi rikkumist.
 (Hooletus ja raske hooletus VÕS Ÿ 104-s räägivad just välisest hooletusest.)
ˆ Välise hooletuse tuvastamise tuleb arvestada, kas mõistlik isik oleks sarnases olukorras, kus kahju tekkis, ette
näinud kahju tekkimise võimalust ja kas ta oleks pidanud teadma kannatanu huvides hoolika tegutsemise
kohustusest või õigusvastasust välistavate asjaolude mitteesinemisest.
 (Juhul kui kahju põhjustanud isik oleks kahju ärahoidmiseks pidanud tegema ebamõistlikke kulutusi,
võib kohus leida, et hoolsuskohustust pole siiski rikutud.)
ˆ (See, kui isik on täitnud avalik-õiguslikke ohutuseeskirju, ei tähenda iseenesest veel seda, et ta ei võiks vastu-
tada deliktiõiguse alusel.)
ˆ Oluline on see, et väline hooletus on objektiivne kategooria. Siit tuleneb, et teatud kokkupuutepunkte kahju
ettenähtavusega omab ka deliktiõigus.
72. Mida tähendab sisemine hooletus, kelle suhtes seda tuvastatakse ja mis asjaolusid seejuures
arvestatakse?
ˆ Sisemine hooletus (VÕS Ÿ 1050 lg 2) on kahju tekitanud isiku subjektiivsetele võimetele ja võimalustele
mittevastav väliselt (objektiivselt) hooletu käitumine.
ˆ Ÿ 1050 lg 2:
 hooletutlt käitumist hinnatakse, arvestades kahju tekitaja olukorda,  vanust , haridust, teadmisi, võimeid
ja muid isiklikke omadusi.
* S.t. sisemine hooletus on etteheide konkreetsele kahju tekitajale. Ei vaadata asja enam objektiivselt,
vaid lähtudes sellest konkreetsest kahju tekitajast
* (Selline lahendus on eesti võlaõiguses suhteliselt  unikaalne . Mujal põhjendatakse ainult objektiivset
lähenemist umbes nii: miks me peame jätma kannatanu kanda riski, et ta puutub kokku väga
madalate võimetega kahjutekitajaga?)
73. Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga?
ˆ Deliktivõimet võib deneerida kui isiku võimet ennast süülise käitumisega vastutavaks teha. Deliktivõimet
iseloomustab ennekõike inimese intellektitase (kas ta saab aru, et tema käitumine on õigusvastane ja võib
kahju põhjustada või ei saa sellest aru).
ˆ Deliktivõimetu isik reeglina DÜK alusel ei vastuta, kuna tema käitumises puudub süü element.
ˆ Deliktivõimetud isikud:
 alla 14-aastased lapsed (VÕS Ÿ 1052 lg 1)
56
 sellises seisundis olevad isikud, kes ei mõista oma  tegude  tähendust või ei suuda neid juhtida (Ÿ 1052 lg
2)
ˆ Deliktivõimetus võib olla nii kestev, ajutine kui perioodiline.
ˆ Ÿ 1052 lg 3 : alkoholist/psühhotroopsest ainest võetakse arvesse ainult siis, kui siik sattus sellisesse olukorda
(joobesse) mitte oma süül.
74.  Millistel  juhtudel vastutab deliktivõimetu isik lepinguvälise kahju põhjustamise eest?
ˆ Vastutus teatud juhtudel siiski võimalik:
1. riskivastutus
(a) (Nt loomapidaja vastutus: väike laps A jalutab koera, koer pääseb lahti ja  hammustab  B-d)
2. tootjavastutus
3. õiglusvastutus (Ÿ 1052 lg 3)
 Peab vastutama juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks tema vastutusest vabastamine kannatanu
suhtes äärmiselt ebaõiglane.
ˆ Riskivastutuse/tootjavastutuse korral põhjus selles, et need alused ei eelda süü olemasolu.
ˆ Objektiivne ja  tinglik  süü. Rääkides vastutusest Ÿ 1052 lg 3 (õiglusvastasus) alusel või vanemate vastutusest,
ei saa me siiski vastutusele võtta sellise delikti eest, mille eest me ei võtaks objektiivse süü puudumise tõttu
vastutusele ka deliktivõimelist isikut (kuna ta on järginud käibes vajalikku hoolt ja pole  milleski  süüdi). St
deliktivõimetu isiku puhul ei saa vastutus kunagi olla rangem kui deliktivõimelise isiku puhul.
 (Me ei saa võtta aluseks keskmise mõistliku 1-aastase lapse käitumist. Võtame ikka ikka lihtsalt keskmise
tavalise täiskasvanu.)
 Nt: Alla 14-aastane laps lennutab õues selleks  sobivas  kohas tuulelohet. Järsku tuleb  ootamatu  tuuleiil,
rebib selle talt käest, kannab  tükk  maad eemal oleva autoteeni, tuulelohe kukub täpselt mööduva auto
tuuleklaasile ja põhjustab sellega raske avarii. Kuna sellisel juhul ei saaks süü puudumise tõttu vastutusele
võtta ka deliktivõimelist isikut, siis ei saa ka vastutusele võtta lapse vanemaid lapse delikti eest.
ˆ Võib juhtuda, et sama delikti eest vastutavad nii deliktivõimetu isik kui tema seaduslik esindaja (nt laps ja
lapsevanem ).
57
6.2 Riskivastutus
Ÿ 1056-1060
75. Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused?
ˆ Eeldused:
1. peab olema põhjustatud õigustatud isiku surm/kehavigastus/tervisekahjustus või asja  hävimine / kahjustumine .
2. suurema ohu allika valitsemine
3. suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine
4. põhjuslik seos (riski realiseerumise ja kahju vahel)
5. välistavate asjaolude puudumine
ˆ Kaks suurema ohu allikat, kes põhjustavad vastastikku kahju (autod põrkavad kokku,  koerad  lähevad tänaval
purelema jne)
 Põhimõtteliselt mõlemad SOA valdajad vastutavad teisele tekitatud kahju eest.
 Nt: kaks autot põrkavad kokku. Auto 1 kahjustused on 1000 eurot, auto 2 kahjustused 500 eurot. Algselt
peaks olema nii, et kumbki juht maksab teisele. Kuidas siis saame arvesse võtta seda, kes antud õnnetuse
tegelikult põhjustas?
* Seda saaba arvesse võtta Ÿ 139 alusel. Kui näiteks auto1 juhi süü oli 10% ja auto 2 juhi süü 90%,
siis auto1 juhile hüvitatakse 900 eurot ja auto 2 juhil 50 eurot.
* 3-2-1-75-07
 VÕS kommentaar Ÿ 1056 kommentaaris valesti: kui kumbki süüdi ei ole, siis jääb mõlema poole kahju
tema enda kanda. Tegelikult nii ei ole: siis tuleb kogu kahju vastastikku hüvitada (riskivastutus ei sõltu
süüst).
76. Mis on suurema ohu allikas VÕS Ÿ 1056 järgi ja mida kohtupraktikas ei ole selleks loetud?
ˆ Ÿ -i 1056 on pandud riskivastutuse üldkoosseis.
 Ÿ 1056 lg 2 : Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud
ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur
kahju või võib kahju tekkida sageli.
 S.t. SOA = asi, millega kaasneb suurem oht ühiskonnale.
* Ohtlikus seisneb võimetuses kahju tekkimist täielikult ära hoida või kahju tekkimise raskuses.
 kohtupraktika: SOA ei ole:
* kalatehas (3-2-1-2-08)
* majasisestes torudes voolav tarbevesi
* maanteele mahapandud telefonipost
* allalangev tõkkepuu
* ON SOA: teeehitus (169-10) J.L.: imelik!
77. Mida tähendab riskivastutuse kohaldamise eeldus  suurema ohu allikale iseloomuliku riski
realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus ja sellega kahju põhjustamine?
ˆ Ei ole vaja tegu ega õigusvastasust. Aluse moodustabki iseloomuliku riski realiseerumine.
ˆ Tuleb vastata küsimusele: kas on  realiseerunud  risk, mille pärast antud asja peetakse suurema ohu allikaks?
 Kui keegi viskab kedagi koeraga või komistab  pimedas  magava koera otsa, siis ilmselt ei ole realiseerunud
vastav risk.
58
 Nt: auto summutist  viskas  sädemeid välja. Kuiv mets võttis tuld ja põles maha. Raske öelda kas oli
iseloomulik risk või mitte.
78. Mis asjaolud välistavad  mootorsõiduki  otsese valdaja riskivastutuse?
ˆ Ÿ  1057  p 1-5:
1. kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna  seljas  ega kaasas
2. kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja
3. kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis
õhusõiduki  käitamise
4. kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel
5. kannatanut veeti tasuta ja väljaspool  vedaja  majandustegevust.
 Nt:  hääletaja  pealevõtmine. Auto haldajat ei ole võimalik võtta valdusele riskivastutuse alusel, kuid
võib sellegipoolest vastutada DÜK alusel.
ˆ Kõik need punktid puudutavad riskivastutust! Nende esinemine ei välista vastutust DÜK alusel!
ˆ Kas mootorsõiduki juht, kes ei ole otsene valdaja, vastutab tekitatud kahju eest?
 (Ennekõike tõstatub see valduse teenijate puhul - otsene valdaja on juriidiline isik ja autojuht (juriidilise
isiku töötaja) on valduse teenija).
 selline juht võiks olla hoopis SOA valitseja (Ÿ 1056)
 3-2-1-27-07:  ratsanik , kes ei ole hobuse pidaja, võib vastutada Ÿ 1056 alusel
79. Mis on mootorsõiduk VÕS Ÿ 1057 järgi ja missugustel juhul loetakse mootorsõidukit suurema
ohu allikaks?
ˆ Liiklusseaduses toodud denitsiooni ei saa Ÿ 1057 kohaldamisel päris täpselt järgida.
 Ÿ 1057 mõttes on mootorsõidu ka õhusõiduk, jne.
80. Mis on loom ja kes on loomapidaja VÕS Ÿ 1060 järgi?
ˆ Loom Ÿ 1060 mõttes on igasugune loom.
 Saksamaal:
* põllumajandusloomad (kehtib süüline vastutus) vs luksusloomad (kehtib riskivastutus)
ˆ Loomapidaja mõiste - loomakaitseseaduses. Aga Ÿ 1060 sisustamisel ei saa tervikuna lähtuda loomakait-
seseadusest.
 VÕS Ÿ 1060 mõttes tuleks kindlasti loomapidajaks pidada ka looma ebaseaduslikku valdajat!
ˆ 3-2-1-27-07 - Kogenematu A läks ratsutama, hobune viskas ta maha, sai raskeid kehavigastusi. Esitas hagi Ÿ
1060 alusel: hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole selline isik nagu A õigustatud nõudma hüvitist riskivastutuse
sätete alusel, kuivõrd ta ise asus seda looma kontrollima.
ˆ 3-2-1-75-07 - loomapidajaks võib olla ka isik, kes ei ole loomapidaja, kuid kes kasutab looma ja otsustab looma
hoolitsemise, järelvalvega jms seotud küsimusi.
59
6.3 Tootjavastutus
81. Missugused on tootja vastutuse eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise
koormus?
ˆ Eeldused:
1. isiku surm/kehavigastus/tervisekahjustus või asja hävimine/kahjustumine, kui asja väärtus ületab 500
eurot.
2. puudusega toote käibesse  laskmine
3. põhjuslik seos toote puuduse ja kahju vahel
4. seaduses sätestatud vastutust välistavate asjaolude puudumine
ˆ Välistavad asjaolud näiteks:
 asi ei ole sellist liiki, mida kasutatakse tavaliselt tarbimiseks väljaspool majandus- või kutsetegevust (Ÿ
1061 lg 2 p 1)
 kannatanu ei kasutanud asja põhiliselt väljaspool majandus- või kutsetegevust (Ÿ 1061 lg 2 p 2)
ˆ Tõendamiskoormis:
 1-3 : kannatanu
 4 : tootja
ˆ Oma  olemuselt  mittesüüline vastutus. Samas ei ole ka päris riskivastutus (jääb pigem riskivastutuse poole).
 Põhjus Ÿ 1064 vastutust välistavad asjaolud iseloomustavadki sageli süü puudumist tootja poolt.
 Võiks ka öelda, et tootjavastutus sarnane DÜK-ga, aga süü puudumise tõendamine on märkimisväärselt
piiratum.
82. Mis on toode ja kes on tootja võlaõigusseaduse järgi?
ˆ Ÿ 1063 lg 1:  Tooteks  loetakse iga vallasasja, isegi kui see on osaks teisest vallasasjast või on saanud kinnisasja
osaks, samuti elektrit ja arvutitarkvara.
ˆ  Tooraine  või toote osa tootja vastutab siis, kui tema osa puudus kandub üle kogu tootele.
ˆ Tootja (Ÿ 1062 lg 1):
1. valmistoote, tooraine või toote osa valmistanud isikut;
2. ennast tootjana avaldanud isikut, kes näitab tootel oma nime, kaubamärgi või muu eraldustähise;
3. toote oma majandustegevuses Eestisse või Euroopa Liidu liikmesriiki müügi, üürimise, liisimise või muul
viisil turustamise eesmärgil  toonud  isikut.
ˆ (Tootjavastutus on ainuke deliktiõiguse osa, mis on üle Euroopa ära ühtlustatud).
83. Missugused on toote puuduse liigid, millega seoses võib tekkida tootja vastutus?
ˆ Kolm liiki:
1. tootmisviga (hoolika tootmise nõude rikkumine; puudus on ainult ühel konkreetsel tootel)
 A toodab 100 autot päevas, aga ainult 1 on puudusega.
2. konstruktsiooniviga - iseloomustab disaini puudust (kogu vastav partii on analoogse puudusega).
3. turustamisviga - informatsioon toote kohta on ebapiisav või eksitav.
60
84. Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud?
ˆ Ÿ 1064 lg 1 p 1-5
1. ta ei ole toodet turule lasknud
2. esinevad asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et tootja poolt toote turule laskmise ajal ei olnud tootel
kahju põhjustanud puudust
3. ta ei valmistanud toodet müügiks ega muul viisil turustamiseks ega valmistanud ega turustanud seda
oma majandus- või kutsetegevuses;
4. puudus on tingitud sellest, et toode vastas turule laskmise ajal  kehtinud  kohustuslikele nõuetele;
5. puudust ei saanud  avastada  toote turule laskmise ajal tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme
järgi.
 Kõige  sagedasem  alus. Vastab üsna lähedaselt süü puudumise tõendamisele.
 Oluline ka selleks, et tootjavastutuse range regulatsioon ei pärsiks arengut.
61
6.4 Vastutus teise isiku eest
ˆ teenuse saaja vastutus teenuse osutaja eest: Ÿ 1054 lg 1-3
 (Ÿ 1054 lg 2)üks isik kasutab teist oma kohustuse täitmisel
85. Mis eelduste olemasolul vastutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses
kasutav isik kahju eest, mida esimene põhjustab lepinguväliselt?
ˆ Ÿ 1054 lg 1
ˆ Peamine näide: tööleping
ˆ Eeldus:
 kahju tekitaja (nt töötaja) ise vastutuab kahju tekkimise eest DÜK alusel.
 kahju tekkimine peab olema aset leidnud majandus-/kutsetegevuse käigus (mitte nt töötaja vabal ajal)
ˆ Oluline ei ole niivõrd tööleping kui selline, vaid pidev soorituste saamine teiselt isikult.
ˆ 3-2-1-75-05
ˆ 3-2-1-73-09: teenuse kasutaja võib olla vastutav ka töötaja varguse korral.
ˆ Tuleb eristada TsÜS Ÿ 132 (teise isiku eest vastutamine). Seda peaksime  kohaldama  siis, kui töötajat kasutav
isik täidab seejuures lepingut kolmanda osapoole ees, ja kahju jääb lepingu raamesse.
86. Mis eelduste olemasolul vastutab  käsundiandja  või  tellija  tema ülesannet täitva käsundisaaja
või töövõtja põhjustatud lepinguvälise kahju eest võlaõigusseaduse järgi?
ˆ Ÿ 1054 lg 3 (soorituse tegemine ühehkordse  käsundi  alusel)
ˆ Erinevus:
 Vastutus mõnevõrra leebem: teenuse saaja vastutab vaid siis, kui tal oli kontroll kahju tekitaja tegevuse
üle.
ˆ Sarnaselt lg 1 ja lg 2-le, eeldab ka see koosseis kahju põhjustaja enda vastutust DÜK alusel.
87. Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad alla 14 aasta vanuse füüsilise isiku põhjustatud
lepinguvälise kahju eest?
ˆ Vastutavad:
 vanemad ja  eestkostja  (Ÿ 1053 lg 1)
 vastutab ka isik, kes teostas lepingu alusel järelvalvet (Ÿ 1053 lg 3)
ˆ  Eelduseks  võiks siiski olla deliktivõimetu isiku hooletus objektiivses mõttes (tinglik hooletus). Vastutus ei
tohiks olla karmim kui siis, kui laps oleks deliktivõimeline.
ˆ Vastutus on mittesüüline (nad ei saa vastutusest vabanemiseks tõendada, et nad ei olnud süüdi).
88. Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad 14-18 aasta vanuse füüsilise isiku põhjustatud
lepinguvälise kahju eest?
ˆ Ÿ 1053 lg 2 (sõnastus väga ebaõnnestunud).
ˆ See vastutus on süüline!
ˆ Eeldused:
62
 Vanemate vastutuse tekkimine eeldab, et kahju põhjustanud alaealine ise vastutaks kahju tekitamise eest
DÜK alusel.
ˆ 3-2-1-101-05
 kuni eestkoste määramiseni vastutab alaealise deliktide eest eestkosteasutus
 kui eestkostja on tehtud vastutavaks Ÿ 1053 lg 2 järgi, siis pärast hüvitamist omab eestkostja tagasinõuet
selle 14-18 aastase alaealise vastu. (J.L.: peaks olema vastuolus Ÿ 1053 lg 4).
89. Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad vaimse puuduse tõttu eestkoste alla antud delik-
tivõimetu isiku põhjustatud lepinguvälise kahju eest?
ˆ Ÿ 1053 lg 5
ˆ Eeldused:
 piiratud teovõimega isiku objektiivne süü
 eestkostja enda süü
90. Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded?
ˆ TsÜS Ÿ 150 lg 1:
 kahju hüvitamise nõue aegub 3 aasta jooksul pärast seda, kui õigustatud isik sai teada kahjust / kahju
hüvitamiseks kohustatud isikust
* (Nb! tähtsust ei oma nõude sissenõutavaks muutumise aeg).
 .. kuid mitte hiljem kui 10 aasta jooksul teo toimepanemisest või riski realiseerumisest.
ˆ Ÿ 153 - surma põhjustamine/kehavigastus - eriregulatsioon. Maksimaalne piir 30 aastat.
ˆ Ÿ 152 lg 1: kui sama nõuet saab esitada nii lepinguõiguse kui deliktiõiguse alusel, siis tuleb kohaldada lepin-
gurikkumisest tulenevaid sätteid (v.a. surm, tervisekahjustus  lg 2)
63