Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaotata. Nõue on suunatud vältimisele või kõrvaldamisele. Vallasomand – vallasasja üleandmine, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.
57. possessio valdus 58. traditio vormivaba üleandmine 59. res mobiles liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena õigused võõrale asjale 71. ius in rem asjaõigus 72. ius in personam 73. paterfamilias perekonnapea 74. patria potestas isavõim 75. tutela eestkoste 76. cura hooldus 77. capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine 78. capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine 79. capitis deminutio maxima õigusvõime suurim piiramine 80. cives Romani Rooma kodanikud 81. persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik 82
thesaurus (peitvara) usucapio (igamine) - saab omanikuks siis, kui on pikalt asja vallanud. eesmärk stabiliseerida õigussuhteid specificatio (ümbertegemine) originaarne/algne omandamine (erinevad viisid) 1) occupatio 2) res nullius 3) res derelicta 4) occupatio bellica 5) thesaurus Ümberkujundamine - üks algse omandamise viise Kui materjal maksab rohkem kui toode, on omanikuks materjali omanik Omandiõiguste kaitse hagi 1) omandiõiguse kaitse - vindikatsioonihagi (tagasivõtmine ebaseaduslikust valdusest) - negatoor hagi (lepingu eitamist oma kostja ja kolmanda isiku õiguse vahel) Õigused võõrale asjale - servituudid, ei ole kohustus vaid asi! (miski, mis teenib midagi teist) 5. LOENG Servituudi omandamine - omandatakse nii, nagu omandatakse asja - lepingute teel (ost-müük) - deduktsioon (müüakse maha maatükk, aga servituud jäetakse alles) Servituudi kadumine - valitsev/teeniv maatükk kaob või lakkab eksisteerimast
ainult teatud obligatsiooniõiguslike nõudmiste puhul, võlausaldaja pidi 60 päeva jooksul viima võlgniku turule, võimaldades võlgniku väljaostmist, 60 päeva möödudes õis võlausaldaja võlgniku võla katteks maha lüüa Legis actio per pignoris capionem: tähendas asja pandiks võtmist, kasutati seda väga piiratud asjade puhul Vindikatsioonihagi: asja väljanõudja hoidis kohtus ühes käes kepikest ja teises käes seda asja ja ütles.. Formulaarprotsess (367 eKr – 3. Saj ehk 286? pKr): Jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse Paindlikum, ilma pidulike vormeliteta Preetor väljastas formula Võimaldas vastuväidete esitamist Täismenetlus actio iudicati abil Edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis
Enamikul juhtudel ei olegi omanikul mingit nõudeõigust. See õigus võib aga tekkida mõne täiendava asjaolu lisandumisel ( nt seetõttu, et omanik kaotab valduse). Omanik on reeglina ka asja valdaja. Seepärast on tema kasutuses kõigepealt valduse kaitse vahendi: piiratult omaabi ning valduse rikkumisest ja äravõtmisest tulenevad nõuded. Kui nendest ei piisa võetakse appi omandi kaitse vahendid. Omandi kaitseks kasutatakse asjaõiguslikke nõudeid: - asja väljaandmiseks ( vindikatsioonihagi) - omandi rikkumise lõpetamiseks (negatoorhagi) 19. Milles seisneb vindikatsiooninõude (vindikatsioonihagi – AÕS §§ 80-88) ja negatoornõude (negatoorhagi, AÕS § 89) peamine erinevus? vt eelmist vastust. 20. Milliste tingimuste esinemine on vajalik vallasomandi üleandmiseks? peab olema kokku lepitud omandi üleminekus (asjaõigusleping – käsutustehing); valduse peab üle andma. Omand saab üle minna siis, kui kõik seadusega ette nähtud tingimused on täidetud
Protsessivormid: hagid asja sisuliseks arutamiseks/tunnustushagid: Legis actiones per sacramentum Legis actiones per iudicis arbitrive postulationem Legis actiones per condictionem Täideviimishagid: Legis actiones per manus iniectionem Legis actiones per pignoris capionem 1. Legis actio per sacramentum a. Vindikatsioonihagi: asja väljanõudja hoidisk ohtus õhes käes kepikest ja teises seda asja ütles: Väidan, et see ori kuulub mulle kviriitlikust õigusest tuleneval alusel; nagu ütlesin, sina vaata, mina olen oma vabastamiskepi peale pannud Järgneb contravindicatio: kostja lausub samad sõnad ja puudutab samuti asja kepikesega. Masgistraat: Mittite ambo rem Pooled esitasid oma õiguslikud alused. Hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama
vastav hagi ja määras kohtunik · Apud iudicem(in iudico)- eraisikust kohtunikud, kuulas üle pooled, tunnistajad, kontrollis väidete tõendatust ja tegi otsuse Lelisaktsiooniline protsess · Fikseeritud 12 tahvli seadustes, tõenäoliselt olemas juba palju varem · Kuulus ius civile alla · Suuline pritsess, aluseks legis actio · Protssessivormid: o Hagid asja siuliseks arutamiseks legis actio per sacramentum- vindikatsioonihagi, asja väljanõudja hoidis kohtus ühes käes kepikest ja teises seda asja ja ütles - ... , järgneb conravindicatio- kostja lausub samad õsnad ja puudutab samuti asja kepiksesega, maistraat- mittetite ambro rem, pooled eistasid oma õiguslikud alused, hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale.....
ehitis, kus I korrusel on kauplused. Linnavalitsus ei nõustunud OÜ väidetega ja esitas hagi kohtusse hoonestusõiguse lõpetamiseks selle omanikule(linnavalitsusele) langemise tõttu AÕS § 244` alusel. 15.1. Millise otsuse teeb kohus? Kohus rahuldab linnavalitsuse hagi. 16. Kalle R.müüs oma sõiduauto Audi A8 Mart.-le. Hiljem sai teada, et ostja oli piiratud teovõimega. Et ära hoida sellest tuleneda võivaid probleeme, otsustas ta esitada kohtusse vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto Mardi L . ebaseaduslikust valdusest. 16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse? Ei, sest § 11 (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud
tuleneva kohustusega ühineda või seda üle võtta. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le koera. Selle lepingu raames saame eristada kohustustehingut ja käsutustehingut. Kui mõlemad tehingud on tühised, mis alusel saab A oma koera tagasi? Alusetu rikastumine või vindikatsioonihagi. Soovitatav on kasutada alusetu rikastumise nõuet, sest siis ei pea tõendama omandiõigust, vaid ainult valduse üleandmist B-le. Vindikatsioonihagi puhul on see vajalik. Mida teha siis, kui käsutustehing kehtib, aga kohustustehing on tühine? Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus
Linnavalitsus ei nõustunud OÜ väidetega ja esitas hagi kohtusse hoonestusõiguse lõpetamiseks selle omanikule(linnavalitsusele) langemise tõttu AÕS § 244` alusel. 15.1. Millise otsuse teeb kohus? Kohus rahuldab linnavalitsuse hagi. 16. Kalle R.müüs oma sõiduauto Audi A8 Mart.-le. Hiljem sai teada, et ostja oli piiratud teovõimega. Et ära hoida sellest tuleneda võivaid probleeme, otsustas ta esitada kohtusse vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto Mardi L . ebaseaduslikust valdusest. 16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse? Ei, sest § 11 (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik
ebaseaduslikust valdusest. 1.4.1. Omandi kaitse põhiseaduslikud ja rahvusvahelis-õiguslikud alused Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides. 1.4.2. Vindikatsioonihagi ehk väljaandmishagi Vindikatsioonihagiga (AÕS § 80) saab asja välja nõuda võõrast ebaseaduslikust valdusest, kuid erinevalt valduse kaitse hagist tuleb omanikul siin tõendada omandiõigust, mis on tunduvalt raskem. Vindikatsiooninõue on omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusvastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusse üleandmise nõudega. Kui nõue ei sisalda valduse taastamise nõuet, ei ole tegemist vindikatsiooninõudega. 1.4.3
lõpetamiseks selle omanikule(linnavalitsusele) langemise tõttu AÕS § 244` alusel. 15.1. Millise otsuse teeb kohus? Kohus otsustab Tallinna linnavalitsuse kasuks, sest hoonestusõiguse seadmise lepingus on tehtud raske rikkumine. 16. Kalle R.müüs oma sõiduauto Audi A8 Mart.-le. Hiljem sai teada, et ostja oli piiratud teovõimega. Et ära hoida sellest tuleneda võivaid probleeme, otsustas ta esitada kohtusse vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto Mardi L . ebaseaduslikust valdusest. 16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse? Ei võta, sest hagil ei ole perspektiivi. Nimelt piiratud teovõimega isikuga tehtud tehinguteks on vaja eestkostja nõusolekut. Kalle oleks pidanud enne tehingu tegemist kontrollima Mardi teovõimet sh kas ta on täisealine. 16.2. Kui võtab, siis kuidas kohus lahendab vaidluse? Ei võta, sest hagil ei olnud perspektiivi. 17
pärandaja võlgade eest; vastavad esemed või summa antakse neile välja alles siis, kui pärandil lasuvad võlad on tasutud. Sellist surnud isiku vara saamist singulaarse õigusjärgluse korras nimetatakse legaadiks. Legaadid jagunevad: o Legatum per vindicationem- isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates omandiõiguse legeeritud asjale ja mittekättesaamisel või esitada vindikatsioonihagi o Legatum per damnationem- pärijal kohustus täita see, mis oli legaadi objektiks o Legatum sinendi modo- kohustus pärija lubama mitte takistada legataaril legeeritud asja võtmist o Legatum per praeceptionem- ühe või kolmanda isiku kasuks Fideikomissid- tekkisid surnud isiku mitmesugustest mitteformaalsetest suulistest või kirjalikest sooviavaldustest pärijale. Erinevalt legaatidest võidi fideikomisse panna
Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt toodetavad asjad, teatud aastakäigu veinid kokkulepitud veiniperekonna piires. Asendamatud on tellitud erisoovide kohaselt Printsiipid: · Fikseerimise põhimõte (AÕS par 5) SEMINAR 1 Kaasus 1. Kes kellelt mida nõuab? E nõuab asja üleandmist P-lt, ta tahab asja kätte saada. Nõude aluse leidmine toimub edasi. E esitab vindikatsioonihagi, ta nõuab asja välja võõrast valdusest. Kaasuste põhitüüpidest kolmas. § 80 alusel. Küsimus sellest, kas ta sai omandi? Omandi üleminek eeldab valdust. § 94 puhul peaks olema konkreetne asi määratletud asi, mille hoiule jätame, peaks olema identifitseeritud. Antud kaasuse puhul seda ei olnud. Valduse olemus on see, et ta on tegelik võim asja üle, viitab fakitilisele olukorrale, tuleb identifitseerida üks konkreetne asi, mitte ütlema, et on teatud liiki asi
Võimalik lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõudeõigus loovutada, üle võtta või sellega ühineda. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le asja (kohustustehing + käsutustehing). Oletame, et mõlemad tehingud on tühised. A-l võimalik esitada asjaõiguslik vindikatsioonihagi. Lisaks on tal võimalik esitada ka alusetust rikastumisest tulenev nõue (soorituskondiktsioon) 1028 lg .. / 1032 lg 1. * Kui esitab alusetu rikastumise alusel, siis ei pea tõendama omandiõigust (äkki oli asja omanik hoopis C?). Oletame, et kohustustehing tühine / käsutustehing kehtib. * Enam vindikatsioonihagi ei saa esitada.
rikastumise sätete alusel. Teatud juhtudel võib ka käsutustehing olla tühine, võib olla tühine veel kohustustehinguga koos samadel alustel so vigade identsus (nt ähvardatakse sunniga müügilepingut tegema ja ka asja üle andma). Sunniga tehtud tehingud on tühised. Sama põhjus, mis tingib kohustustehingu tühisuse, võib tingida ka käsutustehingu tühisuse. Kui käsutustehing on tühine, siis võib esitada vindikatsioonihagi AÕS § 80. Kui aga käsutustehing ei ole tühine, siis omandit AÕS § 80 alusel tagasi nõuda ei saa, saab tagasi nõuda vaid alusetu rikastumise sätete alusel. Kui käsutustehing on tühine ja enam asja ei saa tagasi nõuda, vaid saab raha tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel, siis vindikatsioonihagi ei saa esitada. Käsutustehing võib tühine olla TsÜSi § 88 alusel käsutuskeeldu rikkuv tehing. 8.3.5 Tühise tehingu kinnitamine
päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest vaid peale tema vastu esitatud hagi esitamisest teada saamist. Peale teada saamist vastutab nagu pahauskne. Omanik võib valdajalt nõuda asja väljanõudmise asemel asja väärtuse hüvitamist kui asi on juba ümber töötatud, võõrandatud kolmandale heausksele omandajale alusetu rikastumise nõue. Valdus loetakse heauskseks kuni pole tõendatud vastupidist. Pahausksuse tõendamine hageja asi. Kasu väljaanmine on vindikatsioonihagi kõrvalnõue. Kasu on asja viljad ja tulu mida asi annab õigussuhte kaudu. Kasu väljaandmisel tuleb arvestada ka valdaja huve. Kui valdus ei rajanenud õiguslikul alusel lahendatakse see alusetu rikastumise sätete kohaselt. Pahauskne valdaja peab välja andma viljad mis alles on. Mis on ära tarvitatud tuleb hüvitada hariliku väärtuse alusel, seda väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Heauskne valdaja on kohustatud väljaandmiseks ajast mil sai teada nõude esitamisest enda vastu
ainult poole summa ulatuses tegemist ei olnud kohtu veaga, ei ole põhjendatud 16. A esitas B vastu hagi muruniiduki (mower/) väljaandmise nõudes. B kinnitas, et laenas A-lt tema teadmisel, kuid ilma A loata muruniiduki, mis aga kadus B õuelt ajal, mil ta tööl oli. Maakohus leidis, et kostja väited kinnitavad A-le kuuluva muruniiduki valdamist B poolt ja rahuldas hagi. B soovib kohtuotsust vaidlustada. Millisele menetlusnormi rikkumisele saab B viidata? vindikatsioonihagi asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest tuleb: o tõendada, et kostja valdab teie asja; o tõendada, et teie olete asja omanik; o väita, et kostjal pole õigust asja vallata kostja peab näitama, et tal on õiguslik alus omaksvõtt, aga kostja ei valda enam muruniidukit kohus on jätnud osad tõendid hindamata (kas B endiselt valdab muruniidukit?) o kes peaks tõendama
väiteid tõendama) ja kinnisasja puhul kinnistusraamatukandega. Nõudeõigus võib tekkida mingi asjaolu tekkimisel/ lisandumisel. Kuna reeglina on omanik asja valdaja, siis nt valduse kaotamisel tekib omanikul õigus valduse kaitsele (omaabi ning valduse rikkumisest ja äravõtmisest tulenevad nõuded, lisaks omanikuõigused omandi kaitseks asja väljaandmisnõue ja omandi rikkumise lõpetamise nõue, samuti saab esitada võlaõigusliku kahju hüvitamise nõude). Väljaandmisnõue ehk vindikatsioonihagi Eesmärk: omanikule valduse tagastamine. Ei saa esitada, kui valdajal on seaduslik alus vallata. Omanik saab esitada hagi asja väljaandmiseks õigusliku aluseta valdaja vastu (AÕS § 80). Piiratud asjaõiguse omaja saab valdust tagasi nõuda valduse kaitse sätete alusel, mitte omandikaitse alusel (AÕS § 45). Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue ehk negatoorhagi. Kui tegemist on omandi rikkumisega, mis ei ole seotud valduse kaotusega, saab esitada negatoorhagi
Enamikul juhtudel ei olegi omanikul mingit nõudeõigust. See õigus võib aga tekkida mõne täiendava asjaolu lisandumisel ( nt seetõttu, et omanik kaotab valduse). Omanik on reeglina ka asja valdaja. Seepärast on tema kasutuses kõigepealt valduse kaitse vahendi: piiratult omaabi ning valduse rikkumisest ja äravõtmisest tulenevad nõuded. Kui nendest ei piisa võetakse appi omandi kaitse vahendid. Omandi kaitseks kasutatakse asjaõiguslikke nõudeid: - asja väljaandmiseks ( vindikatsioonihagi) - omandi rikkumise lõpetamiseks (negatoorhagi) Asjaõiguslikku omandikaitset on tugevdatud võlaõigusliku kahjuhüvitamise nõudega. Ilma nende asja-ja võlaõiguslike nõueteta oleks omand vaid tühi kest. Nõuded teeva omandist absoluutse õiguse, mida igaüks erinevalt võlaõiguslikust nõudest peab arvestama. Väljaandmisnõue Väljaandmisnõude eesmärgiks on omanikule asja valduse andmine, sõltumata selles, kas tegemist on vallas- või kinnisasjagaa
asja jagamise hagiga actio communi dividundo või pärijate kaasomandi puhul actio familiae erciscundae). Omandiõiguse liikide (kviriitlik, preetorlik, peregriinide ja provintsiaalne omand) ja asja omandamise viiside (esialgsed, tuletatud) kohta loe Ilusa õpikust. f) omandi kaitse omanik omandiõiguse tunnustamise hagisid nimetatakse petitoorseteks hagideks. Siin ei piisa ainult valduse tõendamisest, vaid tuleb ka tõendada omandi tekkimise alust. 1) rei vindicatio – ehk vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Roomas võis omanik oma asja igal pool ja igal ajal välja nõuda. (vrd AÕS § 80) 2) actio negatoria – negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral. Kui keegi ütleb, et tal on asja kasutamise õigus, eitab omanik seda (sellest nimetus). Sellega võib nõuda ka rikkumise
parandamiseks on erikord ette nähtud ka määruse nr 264 §-des 31-33. Haldusmenetluses vajalikke tahteavaldusi nt piiride kindlakstegemiseks saab vajadusel asendada ka hagimenetluses, kui pooltel on kas naabrussuhtest või kas või heast usust tulenev kohustus aidata kaasa piirivaidluse lahendamisel - Hagimenetluses on võimalik mh esitada AÕS § 129 alusel hagi piiri kindlakstegemiseks. See ei välista aga piiri tuvastamist ka AÕS § 80 järgse vindikatsioonihagi lahendamisel vaidlusaluse kinnisasja osa omandiõiguse ja/või valduse väljanõudmise kohta. Kinnisasjade vaheliste piiride kulgemine on esmajoones naabrusõiguslik eraõiguslik küsimus. Asja lahendamise käigus tsiviilkohtumenetluses saab vajadusel anda õigusliku hinnangu ka haldusaktile, mh kindlaks teha, kas haldusakt kehtib ja kas see on õiguspärane - (27) Katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt ka kinnisasja koosseisu andmete
annaabi.ee 
