Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Q: Kuidas sellist käitumist omistada?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Q: Millised on õiguslikud alused mille alusel juriidiline isik vastutada saab?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Q: Mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Q: Millised on delikti üldkoosseisu eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Q: Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Q: Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Q: Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Q: Mis kahju B-le tekkis?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Q: Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

Q: Mis on kahju adekvaatse põhjuse adekvaatsuse teooria põhiseisukohad?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused

juura, juura

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused (0)

Õigus - Õigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas sellist käitumist omistada?
Millised on õiguslikud alused mille alusel juriidiline isik vastutada saab?
Mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele?
Millised on delikti üldkoosseisu eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama?
Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine?
Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega?
Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline?
Mis kahju B-le tekkis?
Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet?
Mis on kahju adekvaatse põhjuse adekvaatsuse teooria põhiseisukohad?
Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor?
Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn "dilemma olukorras"?
Mis on nende teooriate tähtsus deliktilise vastutuse jaoks?
Kellel lasub üldise käibekohustuse rikkumise tõendamise koormus?
Mida tähendavad nn sünnieelsed deliktid?
Mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks?
Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS -i 1048?
Miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline?
Mis on hädakaitse ja hädakaitse piirde ületamine?
Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist?
Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus?
Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loquitur põhimõte?
Mida tähendab väline hooletus ja mis asjaolusid võetakse arvesse selle tuvastamisel?
Mis asjaolusid seejuures arvestatakse?
Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga?
Millistel juhtudel vastutab deliktivõimetu isik kahju õigusvastase põhjustamise eest?
Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse?
Missugused on toote puuduse liigid millega seoses võib tekkida tootja vastutus?
Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud?
Mida esimene põhjustab õigusvastaselt?
Missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral?
Kellel mis liiki ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja kahjustamise korral?
Mille järgi arvestada hüvitise suurust?
Mis kahjuks võib olla?
Mis tulenevad kannatanu tegevusest?
Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded?

II kontrolltöö küsimused
Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi.

Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe pärast kahju tekitamist ja ainsa eeltingimusena võib nimetada selle, et peab olema võimalik arvestada kahjuhüvitist. Vastutav isik kohe viivitusse ei satu (§ 113 lg 2), viivist peab ta hakkama maksma alates ajast, millal kannatanu talle nõudest teatas või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
Kui A jalutab tänaval ja talle kukub B räästast jääpurikas pähe, siis nõue muutub kohe sissenõutavaks, kuid B ei ole veel viivitusse sattunud, sest ta peab olema teadlik nõudest.

Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõiguse (DÕ) kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Eelkõige kaks aspekti: esiteks omab koht tähendust kohtualluvuse jaoks, teiseks kohaldatava õiguse jaoks. Probleemid saavad tekkida juhul, kui tegu pannakse toime ühes kohas, aga kahju tekib alles teises kohas.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 91-94, kus asjakohane on eelkõige teo toimepanemise/sündmuse toimumise koht ja teatud juhtudel ka kahju tekkimise koht. Kohaldatava õiguse kohta – kui meil on küsimuseks, kas kohaldub ühe või teise EL liikmesriigi õigus, siis tuleb vaadata Roma 2 määrust aastast 2007. Esmajärjekorras on oluline see riik, kus kahju tekkis.

Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest? Eristamine vajalik, et kahju hüvitamise nõue õigesti kvalifitseerida. Sisulised kriteeriumid, mida tuleks arvestada, kui on võimalik valida lepingujärgse vastutuse ja deliktiõiguse järgse vastutuse vahel: vastutuse rangus (lepinguõiguses üldiseks reegliks see, et kahju tekitaja vabaneb vastutusest vääramatu jõu esinemisel, deliktiõiguses on oluline kahju tekitaja süü), nõude ulatus (deliktilise vastutuse puhul on saamata jäänud tulu kui kahju nõudmine võimalik ainult piiritletud juhtudel, lepinguõiguse puhul sellist piirangut ei esine, arvestada ainult § 127 lg-t 2 ja 3, mittevaralise kahju puhul on asi vastupidi), aegumine (lepingulised kahjuhüvitamise nõuded hakkavad aeguma alates sissenõutavaks muutumisest, deliktilised nõuded aga hetkest, kui kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitaja isikust). Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes tuleb teha otsus, kas mõistlikum on esitada nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel.

Missugustel juhtudel tekib DÕ ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud? Lepingu rikkumine kui selline ei kujuta iseenesest delikti, aga samas võib see tegu, millega lepingut rikutakse, olla ka delikt . Siis tekibki konkurentsi olukord lepinguõiguse ja deliktiõiguse vahel (§ 1044). Kui kannatanul on nõue lepinguõiguse alusel, tõrjub see välja üldreeglina tema deliktiõiguslikud nõuded. § 1044 lg 2 ls 2 – me peame hindama neid lepinguliste kohustuste eesmärke ja vaatama, millise kahju ärahoidmiseks see kohustus konkreetselt ette nähtud on. Üldjuhul see säte eliktiõiguse kohaldamisele uksi ei ava. Jutt on üksnes piiripealsetest olukordadest, kus selle sätte järgi võiks tagajärjeks olla eliktiõiguslik vastutus. Jutt võiks olla kaitsekohustusest, nt A palkab remondimehe B lae värvimiseks ja kui B töö käigus A korterist mõned asjad varastab, siis ilmselt ei saa öelda, et lepingulised kaitsekohustused ulatusid varastamise ärahoidmise kohustuseni. Siin võiks kohaldada deliktiõigust.
VÕS kommentaarides: A müüb B-le mootorsõiduki, millel on tehnilised rikked . Nende rikete tõttu sõidab B vastu puud. Kas lepingulise kohustuse eesmärgiks oli ära hoida keavigastus või mitte?
3-2-1-181-15, kus leiti, et kui advokaadi tegevus väljub kliendilepingu raamidest, siis ei kujuta see käitumine endast lepingu rikkumist ja nõuded on võimalikud deliktiõiguse alusel.
§ 1044 lg 3 – kui lepingulise kohustuse rikkumisega põhjustatakse isiku surm, kehavigastus või tervise kahjustus, siis võib kannatanu alati valida, kummal alusel (lepinguõigus või deliktiõigus) ta oma nõude esitab. Praktikas tüüpilised juhtumid : kutsehaigused , tööõnnetused, arstivastutus (tervishoiu teenuse osutaja vastutus).
3-2-1-48-15
A läks SPAsse ujuma ja basseini äärne oli libe, A kukkus ja sai kehavigastuse. Plaadid vastasid kareduse poolest nõuetele.

Missugustel juhtudel saavad lepinguga soodustatud või kaitstud kolmandad isikud nõuda lepingu poolelt kahju hüvitamist DÕ sätete alusel? Kolmandad isikud saavad kaitset lepinguõigusest ja peavad esitama nõuded lepingupoole vastu lepinguõiguse alusel, välja arvatud § 1044 lg 2 ja lg 3 toodud juhtudel.

Miks peaks olema piiratud teovõimega isikust kannatanu huvides, et tema seaduslik esindaja kiidaks heaks piiratud teovõimega isiku lepingu, mille rikkumisega tekitati talle kahju ja mille hüvitamist piiratud teovõimega isik saaks iseenesest nõuda DÕ sätete alusel? Kui heakskiitu ei ole, on leping tühine. Järelikult on võimalik kahju hüvitamise nõue esitada deliktiõiguse alusel, kus on oluline süü küsimus. Kui seaduslik esindaja kiidab esinduse heaks ja leping on kehtiv, siis saab kahju tekitaja vabaneda vastutusest ainult vääramatu jõu vabandusel.

Missugused on need juriidilise isiku organid , kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema juriidilise isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? Need organi, kelle käitumine omistatakse juriidilisele isikule, on tema juhtorganid (juhatus ja nõukogu). TsÜS § 31 lg 5, mille järgi loetakse juriidilise isiku tegevuseks tema organi tegevus, kelle pädevus on seaduse järdi võrdne juriidilise isiku pädevusega.
Paljudes riikides omistatakse juriidilistele isikutele ka selline juhtorgani tegevus, mis on seadusega keelatud. Kuidas sellist käitumist omistada? Kannatanu kahjuhüvitise saamise eesmärgil võiks sellist käsitlust toetada.

Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest? Millised on õiguslikud alused, mille alusel juriidiline isik vastutada saab?1) juhtorgani delikt omistatakse juriidilisele isikule, TsÜS § 31 lg 5; 2) juriidiline isik võib vastutada ka ilma, et tema juhtorgani liikme delikti eraldi kindlaks teeks , vastutus organisatsiooniliste puuduste eest; 3) vastutus § 1054 alusel, mis reguleerib laiemas mõttes teenuse kasutaja vastutust teenuse osutaja deliktide eest (nt kui äriühingu töötaja saadab korda midagi õigusvastast, siis saame vastutusele võtta äriühingu).
Esimesel juhul on esimese sammuna kindlaks teha, kas juhtorgani liige on õigusvastaselt kellelegi kahju tekitanud, siis saame selle omistada juriidilisele isikule.
Teine variant rajaneb hoopis juriidilise isiku kui õigusliku abstraktsiooni süül, kusjuures ei pea tegema kindlaks ühegi füüsilise isiku õigusvastast tegu. Süü ja õigusvastasuse etteheide tehakse juriidilisele isikule kui organisatsioonile. Näiteks: A on kalamees , kes armastab ühel järvel kalal käia. Teisel kaldal on ühing B, kelle kemikaalid tapsid kõik kalad ära. Kui A esitab kahju hüvitise B vastu, ei pea ta selgitama, kes töötajatest või organitest midagi valesti tegi või tegemata jättis. B saab vastutusele võtta ainult organisatsiooni süü alusel. Sageli siin näiteks ka haigla vastutus (mingi aparaadi puudumise tõttu ei saa õiget ravi või saab haiglast nakkushaiguse).

Missuguste eelduste olemasolu korral vastutab juriidilise isiku juhtorgani liige isiklikult õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele? Piiratud vastutusega äriühingute üldine loogika on see, et osade ja aktsiate omanikud ja juhtkonna liiked üldõhimõtte järgi ei vastuta isiklikult ja oma varaga ühingu kohustuste eest. Omavahel võiks eristada juhtorgani liikme kohustusi sisesuhtes ja tema kohustusi välissuhtes. Juriidilise isiku ees on juhatuse liikmel sisesuhte kohustus. Lisaks nendele võib juhatuse liikmel olla kohustusi ka välissuhtes ehk kolmandate isikute ees.
Reegel: sisesuhte kohustuste rikkumine ei vii juhtkonna liikme isikliku vastutuseni kolmandate isikute ees. Tähtsaks sisuliseks küsimuseks on see, et millised on juhtorgani liikme välissuhte kohustused. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust see, et õigeaegne pankrotiavalduse esitamise kohustus kaitseb juriidilise isiku võlausaldajaid ja tegemist on tema kohustusega välissuhtes. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on selline kohustus, mis võib tuua kaasa juhatuse liikme isikliku vastutuse. § 1043, § 1045 lg 1 p 7 + ÄS § + § 1050 lg 1.
3-2-1-69-15 – RK leidis, et ka raamatupidamise aastaaruande esitamist reguleerivad normid on kolmandat isikut kaitsvad normid. Et saaksime rääkida juahtuse liikme vastutusest, peab kõigepealt olema kindlaks tehtud juriidilise isiku vastutus. Ehk juhatuse liige ei saa vastutada võlausaldajate ees ilma, et ühing ise vastutaks oma võlausaldajate ees.
Põhjusliku seose küsimus – peame hindama kolmanda isiku kui kannatanu varalist diferentsi. Võrrelda tuleb mõtteliselt olukorda, kus ta oleks õigeaegselt esitanud pankroti avalduse tegeliku olukorraga.
Esimene juhtum – kaitsenormi rikkumine § 1045 lg 1 p 7.
Teine juhtum – juhatuse liige on tahtlikult ja heade kommete vastaselt põhjustanud kahju, § 1045 lg 1 p 8.
Kolmas juhtum – tema poolne lepingueelsete kohustuste rikkumine culpa in contrahendo järgi.

Missugused deliktiõiguslikud nõuded ja kohustused lähevad üle pärimise teel ja mis ulatuses pärija vastutab pärandaja õigusvastaselt tekitatud kahju eest? Kui pärija ei nõua inventuuri, vastutab kohustuste eest kogu oma varaga. Kohustused/õigused lähevad üle füüsilise isiku surma korral. Üle ei lähe sellised õigused/kohustused, mis on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.
Kahju tekitajale võib olla kasulikum, kui kannatanu kohe ära sureb pärast kahju tekitamist.

Kes, mis eelduste olemasolu korral ja millises ulatuses vastutavad õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ettevõtte võõrandanud isik oli põhjustanud enne ettevõtte võõrandamist või üleandmist ettevõtte tegutsemisega seoses? Ettevõtte üleminekul (§ 180 jj) lähevad ka ettevõttega seotud kohustused üle ettevõtte saajale , sh ka kahju hüvitamise kohustused. Seda sõltumata kuidas üleandja ja saaja kokku lepivad. Ettevõtte üleandmise järgselt vastutab selle saanud isik kogu oma varaga, mitte ainult ettevõtte väärtuses. § 183 lg 1 – ettevõtte võõrandaja jääb kolmandate isikute ees kaasvastutajaks nende nõuete osas, mis olid juba muutunud sissenõutavaks või muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul alates ettevõtte üleandmisest.

Missugustel alustel vastutavad kahju tekitamise eest isikud, kes osalevad lepingueelsetes läbirääkimistes? § 14 ja § 15 tulenevad kohustused. § 14 lg 3 ls 2, mis keelab pahauskselt läbirääkimisi pidada ja neid katkestada (so lepingut sõlmimise tahteta). Kui neid kohustusi on rikutud, siis tegemist ei ole lepingulise vastutusega ega ka klassikalise deliktiõigusest tuleneva vastutusega, sest poolte vahel on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud võlasuhe. Üks võimalus kvalifitseerida nõue § 100, § 101 lg 1 p3, § 115. teine võimalus deliktiõigus § 1043, § 1045 lg 1 p 7.

Missuguste eelduste olemasolul , kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju?

Kelle vastu ja mis nõuded on kannatanul juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud vabatahtlikult ning missugused on sellisel juhul kindlustusandja kohustused?

Kelle vastu ja mis ulatuses on kannatanul deliktiõigusliku kahjuhüvitise nõuded juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud kohustuslikult?

Mida tähendab kohustuse rikkumisest tulenev üldvastutus ja mille poolest see erineb deliktiõiguslikust vastutusest?

Millised on delikti üldkoosseisu eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu delikti üldkoosseisu elemendi tähenduses?

Mida tähendab kahju „vajalik põhjus“ ja kuidas seda tehakse kindlaks: 1) "elimineerimismeetodi" alusel; 2) „asendamismeetodi“ alusel? Mida tähendab võimaluse kaotamise hüvitamine? 3-2-1-38-15

Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine?
Ähvardus, pettus jne. § 1045 lg 4 – teole kihutaja ja kaasaaitaja vastutus, nad vastutavad samamoodi, nagu teo toimepanija .

Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega? Üks kahju võib olla iseenesest põhjustatud nii ühe kui ka mitme isiku poolt. Kahju ühise põhjustamisega on tegemist siis, kui kahju tekkimiseks oli tarvis mitme isiku tegu. Oluline on, et teod kokku viivad kahju tekkimiseni. Teod võivad olla toime pandud erinevatel aegadel kui ka samaaegselt. Kahju hüvitamine ei sõltu isikute õiguslikust kvalifikatsioonist, st üks võb sama kahju eest vastutada lepinguõiguse alusel, teine aga deliktiõiguse alusel.
Kui kahju ühine põhjustamine on kindlaks tehtud, siis isikute vastutus on § 137 lg 1 järgi solidaarne. Sisesuhtes kohaldub lg 2.

Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Eristame kahte kausaalsuse tasandit . Kõige pealt hindame, kas kahju tekitaja tegu või tegevusetus viis kannatanu õigushüve kahjustumiseni – see on vastutust tekitav kausaalsus . Teisel tasandil küsitakse, kas õigushüve kahjustumine viis omakorda ka hüvitatava kahju tekkimiseni – see on vastutust täitev kausaalsus.
Õigusvastase delikti toimepanemine ei vii veel kahju hüvitamise kohustuseni. Näiteks: A lööb B-d, põhjustab kehavigastuse. Võib vabalt olla, et A poolne õigusvastane käitumine ei vii mingisuguse kahju tekkimiseni B-l. A tegu on kahjustanud B õigushüve – vastutust tekitava kausaalsusega probleemi ei ole. Aga vastutust täitev kausaalsus – mis kahju B-le tekkis? Võib-olla ei ole tal ravikulusid või töökoha vahetamisel vigastuse tõttu jääb palk samaks, ei teki tal kahju hüvitamise kohustust deliktiõiguse alusel.

Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet? CSQN (culpa sine qua non) test iga kord ei tööta.
A ja C tulistavad samaaegselt surmavalt B-d. Nad saaksid selle põhimõtte alusel väita, et kui nende sündmused ahelast eemaldada, oleks B ikka surma saanud, justkui puuduks nende teo vahel põhjuslik seos. Erinevad viisid selle probleemi ületamiseks. Vajaliku ja piisava põhjuse test; olulise asjaolu põhimõtte rakendamine, mis tähendab hindamist, kas kostja tegu oli kahju tekkimise seisukohalt oluline asjaolu. Nii saame kõik konkureerivad teod lugeda selle põhimõtte kaudu kahju põhjuseks.

Kuidas lahendada põhjusliku seose küsimus juhul, kui kahju põhjustas üks kannatanu suhtes ohtlikult käitunud mitmest isikust, kuid kannatanu ei suuda tõendada, kes neist kahju põhjustas (nn "alternatiivne kausaalsus"). § 138. Sellest normist saab lähtuda juhtudel, kus kannatanu saab tõendada tema suhtes ohtlikult käitunud isikute ringi, kuid mitte seda, kes konkreetselt sellest ringist temale kahju põhjustas.
A tangib kuskilt ebakvaliteetset kütust. Ei ole võimalik tõendada, kas see oli B, C või D tanklast pärit. § 138 lubab kannatanul neilt kõigilt nõuda kahju hüvitamist. Sama sätte lg 2 annab kostjatele võimaluse vastutusest vabaneda, kui nad ise tõendavad, et nemad kahju ei põhjustanud.
Lg 3 – võimaldab kahju hüvitamist nõuda vastavalt tõenäosusele, mil määral isik võis kahju põhjustada. Kaks võimalus selle sätte tõlgendamiseks: 1) B, C ja D on A suhtes osavõlgnikud, igaüks vastutab vastavalt tõenäosusele, kas ta kahju põhjustas (tõenäosus turuosa järgi), 2) käsitleme sätet kahju põhjustajate sisesuhet reguleeriva sättena. St, et A suhtes on B, C ja D solidaarvõlgnikud, omavahelises suhtes tuleb neil asi panna paika vastavalt tõenäosusele.

Mida tähendab kannatanu eriline vastuvõtlikkus kahju suhtes ja missugust mõju see avaldab kahju tekitaja vastutuse alustele ja ulatusele? A-l ja B-l tekib lahkarvamus poliitilistel küsimustel, mille tulemusena A lööb B-d. Ta ei tea, et B käis hiljuti ajuoperatsioonil, mille tõttu on ta vastuvõtlik põrutustele. Löögi tulemusena B sureb. Kas A peab vastutama B surma eest, kui tavaliselt oleks sellises olukorras saanud B ainult sinika ? Paljudes riikidest lähtutakse põhimõttest, et kahju tekitaja peab võtma kannatanut sellisena, nagu ta on. Põhjuslik seos loetakse tuvastatuks, kui vähemalt mingisugune kahjustus oli teo tagajärjena ette näha. Kui tulemus saab kahju tekitaja jaoks lõppastmes väga ebaõiglane, on võimalik abi saada §-st 140 ja kahju hüvitist õiglase suuruseni vähendada.

Mis on kahju adekvaatse põhjuse ( adekvaatsuse ) teooria põhiseisukohad? A sööb banaani ja viskab koore maha. B ei märka seda ja komistab selle koore otsa, koperdab sõiduteele, C peab B-le otsasõitmise vältimiseks sõitma maha D aia. D-l oleks lihtne esitada kahju hüvitamise nõue A vastu. Kindlaks tuleb teha kahju õiguslik põhjus. Seda saab teha kahe meetodi kaudu: 1) adekvaatsuse teooria – vähemtähtis, RK seda rakendanud ei ole. Küsimus, kas selline tegu, mille kahjutekitaja toime pani, suurendab tavaliselt ja märgatavalt kahju tekkimise objektiivset võimalust. Peame hindama, kas banaanikore mahaviskamine suurendab üldjuhul ja märgatavalt tõenäosust, et keegi aia maha sõidab. Kui vastus on eitav, puudub seos A teo ja D kahju vahel, 2) normi eesmärgi teooria – vt järgmine küsimus.

Missugused on normi eesmärgi teooria põhiseisukohad ja missugustel juhtudel seda teooriat kasutatakse deliktiõiguses? Kõige selgem juhtum, millal teooria kohaldub, on see, kui kannatanu tugineb nõuet esitades mingi kaitsenormi rikkumisele kahju tekitaja poolt. Kaitsenorm võib tuleneda ükskõik millisest õigusharust. Üldisemalt küsib teooria, kas kaitsenormi eesmärgiks ära hoida just seda kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Normi eesmärgi teooria väljendub kahes normis - § 1045 lg 3 ja § 127 lg 2. Kas normi eesmärgiks, mis keelab prügi maha visata , oli hoida ära aeda sisse sõitmisest tekkiv kahju? Kui vastus on eitav, saame öelda, et A teo ja D kahju vahel puudus põhjuslik seos.

Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor? Looduslik faktor peaks kahju põhjuse tervikuna üle võtma. Kui seda juhtunud ei ole (meil Eestis seda ei tohiks üldse), jääb kahju tekitaja ikkagi vastutavaks, sest see looduslik faktor kujutab endast ainult ühte kahju kaaspõhjuseks. Näiteks A sõidab autoga talvel libedal teel ja hakkab pihta tihe lumesadu , siis ei saa öelda, et looduslik faktor oleks selle kahju põhjustanud, kuigi see aitas kaasa. Vastutavaks jääb ikkagi A.

Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kolmanda isiku tegu ning kuidas lahendada kahju tekkimiseks nn "soodusolukorra" loomise juhtumid? Kolmanda isiku teoga on samamoodi nagu loodusliku faktoriga. Selleks, et algse põhjusliku ahela käivitaja vastutusest vabaneks, peab olema kolmanda isiku tegu tervikuna kahju põhjustamise üle võtnud, st peab olema kahju ainsaks põhjuseks, mitte aga kaaspõhjuseks. Näiteks A unustab avalikku kohta tulirelva , millega B tulistab C-d, võiks öelda, et A ja B teod on mõlemad kahju põhjuseks ja võiksid kahju eest vastutada solidaarselt.
Ka nendel juhtudel, kus üks isik tekitab soodusolukorra kahju tekitamiseks ja teine isik panebki õigusvastase teo toime, tuleks neid kahte lugeda kahju ühisteks põhjustajateks.
Näiteks äriühingu raamatupidaja A unustab ühingu šeifi lukustamata, B kasutab võimalust ja varastab selle tühjaks, siis A ja B peaksid siin vastutama ühiselt. A vastutuse võiks välistada juhtudel, kui B oleks professionaalne varas , kes oleks selle šeifi tühjaks varastanud ka siis, kui see oleks lukus olnud. Äriühingu suhtes on nad solidaarvõlgnikud ja õiglase lõpptulemuse saavutamiseks § 137 lg 2 järgi võiks B panna vastutama nt 90% ulatuses ja A 10% ulatuses.

Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kannatanu tegu ning mis juhtudel see on eri õigussüsteemides vaieldav? A läheb silitama B koera teades, et koer on kuri. A saab hammustada. Kas kannatanu käitumine on katkestanud kausaalsuse ahela või mitte? Vastus sõltub sellest, kas kannatanud oli enese kahjustamise tahtlus või ta lootis, et praegusel juhul koer teda ikkagi ei hammusta. Kui ta läks koera paitama eesmärgiga saada hammustada, siis oli tal enesekahjustamise tahtlus ja see lõhub kausaalahela. Kui ta läks teise eesmärgiga, siis see ei välista B vastutust. § 139.

Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn " dilemma olukorras"? dilemma olukord on selline, kus kahju põhjustaja käitumise tõttu on tekkinud riskantne olukord ja kannatanul on võimalik valida, kuidas käituda selles olukorras. Ta võib valida aruka või mittearuka viisi. A süül tekib kortermajas tulekahju ja B näeb, et ukse vahel hakkab suitsu tulema , hüppab kolmanda korruse aknast alla ja saab raskeid kehavigastusi. Selgub , et tuletõrje oli juba kohal ja ta poleks pidanud alla hüppama. Kas A peaks vastutama B kehavigastuste eest, mille ta sai kõrgelt alla hüpates, kuigi otsest vajadust selleks ei olnud? Kohtupraktika puudub, paljudes riikides leitakse, et kahju põhjustaja vastutab kõikide kannatanu negatiivsete tagajärgede eest ka juhul, kui kannatanu ei käitunud kõige mõitslikumalt.

Millal on tegemist nn kahju põhjuse "ülevõtmisega" ning missugused deliktiõigusliku vastutuse probleemid sellisel juhul tekivad? Kahjule järgnev selline faktor, mis olnuks võimeline tekitama samasugust kahju nagu eelnev tegu – kahju põhjuse ülevõtmine. A ja B ihkavad mõlemad C surma. B selle saavutamiseks paneb üks õhtu C maja põlema. Pärast tehakse kindlaks, et enne põlengut oli A C maha lasknud. Küsimus selles, kas B-d on võimalik võtta vastutusele C surma eest või pääseb ta vastutusest, sest A oli temast ette jõudnud. Kohtupraktika puudub. CSQN põhimõte võiks peale jääda, pigem võiks olla, et B vastutab kogu muu kahju eest, aga mitte C surma põhjustamise eest.

Mida tähendab nn "järelejõudev kausaalsus" ja missugust tähtsust see kahju hüvitamisel omab? Seda hindame vastutust täitva kausaalsuse tasandil. Põhjuslikku seost välistavaks järelejõudvaks kausaalsuseks võib olla ka kannatanust endast lähtuv asjaolu. Nt A põhjustab B-le kehavigastusi, B jääb töövõimetuks, kaotab sissetuleku. A-lt m’ istetakse välja perioodiline hüvitis B kasuks nt 500€ kuus. Millalgi saab B nii vanaks , et tal oleks tekkinud töövõimetus vanusest tulenevalt ja oleks jäänud pensionile. See ongi see moment, kus B-st endast lähtuv asjaolu kujutab järelejõudvat kausaalsust ja A ei peaks enam vastutama B sissetuleku eest. Kahju tekitaja peab vastutama selle kahju eest, mis tekkis just tema käitumise tulemusena, mitte aga selle eest, mis võis olla tingitud kannatanust endast, muu hulgas ka tema tervislikust seisundist.

Mida tähendab teo õigusvastasuse tuvastamise kaheetapilisus ning kuidas jaguneb sellega seoses asjaolude tõendamise koormus? Kaheetapilisus tähendab seda, et esimeses etapis peame õigusvastasuse kindlaks tegema, ehk küsime, kas esinevad õigusvastasuse tunnused? See käib § 1045 lg 1 p-de 1-8 järgi. Lisaks ka § 1046-1049. Teises etapis, kui õigusvastasus on kindlaks tehtud, hinnatakse õigusvastasust välistavaid asjaolusid § 1045 lg 2 p-de 1-4 järgi. Tõendamiskoormis on lihtne – kannatanu eab tõendama õigusvastasust, kostja peab tõendama õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Missugust mõju deliktilisele vastutusele avaldab asjaolu, et isik põhjustab teisele isikule (kannatanu) kahju arvetes ekslikult, et tal on selleks õigus mõne õigusvastasust välistava asjaolu tõttu ning eksimusele aitas kaasa kannatanu tegevus? Kahjutekitaja arvab , et ta on sellises positsioonis, kus ta on õigustatud kahju tekitama. Pärast tuleb välja, et sellist olukorda ei esinenud . Näiteks: A läheb panka röövima ja tal on kaasas puust püstolimakett ja ähvardab inimesi. Turvamees B näeb seda ja tulistab A-d. Milline on õiguslik olukord, kas B peaks vastutama A-le kahju tekitamise eest? Peame andma hinnangu, kas B tegutses tulistades hädakaitse seisundis. Võime öelda, et A ei kujutanud kellelegi mingit ohtu, tegelikult hädakaitse seisundit ei olnud, B on hädakaitse piire ületanud, seda enda teadmata. Süü tasand, kus hindame, kas B oli süüdi asjaolude hindamisel või mitte. Kui makett oli äravahetamiseni sarnane päris püstoliga, siis võiksime öelda, et B ei olnud isegi hooletu. Kui keskmisele kvalifitseeritud turvamehele oleks pidanud olema arusaadav, et tegemist on maketiga, vastutab B hooletuse tõttu § 139 järgi.

Missugused on tagajärje ebaõigsuse teooria ja missugused teo ebaõigsuse teooria seisukohad ning mis on nende teooriate tähtsus deliktilise vastutuse jaoks? Eristame kahte õigusvastasuse kindlaks tegemise teooriat: 1) tagajärje ebaõigsuse teooria, 2 ) teo ebaõigsuse teooria. Esimese järgi tuletatakse kahju tekitamise õigusvastasus ainuüksi saabnud tagajärjest ehk tegu loetakse õigusvastaseks ainult seeõttu, et see on kahjustanud kannatanu konkreetseid õigushüvesid. Sellest teooriast saame lähtuda p-de 1, 2, 3, 5 puhul §-st 1045 lg 1. Mingisugust täiendavat hinnangut kahjutekitaja käitumisele ei anta . Kui A palub sõitmiseks B-lt ratast ja lõhub selle ära, siis me ei küsi, miks see juhtus, oluline on ainult see, et ratas on katki. Järelikult õigusvastasus on § 1045 lg 1 p 5 järgi olemas tulenevalt sellest teooriast. 3-2-1-54-07. Millal ei ole õige sellest teooriast lähtuda: 1) kui kahju on põhjustatud tegevusetusega – A kaevab kraavi ja B kukub sisse, saab vigastada. See ei ole õige, kuna A ei põhjustanud kehavigastust oma vahetu aktiivse käitumise aktiga; 2) kahju on kostja teo kaugem tagajärg – A müüb B-le tulirelva, B laseb sellest C maha. Küsitav, kas tulirelva müünud A-d peaksime võtma vastutusele ainuüksi sellel põhjusel , et C sai selle müügiteo tõttu surma. Nendel kahel juhtumil tuleks leida kostja vastutusele vütmiseks mingisugune kohustus, mida ta on rikkunud. Sellist kohustust võib otsida õigusaktidest, kuid see võib tuleneda ka üldistest käibekohustustest.
Teo ebaõigsuse teooria tähendab kõige üldisemalt seda, et õigusvastasuse kindlakstegemisel anname hinnangu kahjutekitaja käitumisele. § 1045 lg 1 p 4 ja p-d 6-8, § 1046-1049. P 8 – heade kommete vastane kahjutekitamine. Peame hindama, kas kahjutekitaja kätius tahtlikult ja kas ta käitus heade kommete vastaselt. Kui jah, siis saame öelda, et kahjutekitamine oli õigusvastane. Seega esimesel juhul ei anna hinnangut kahjutekitaja käitumisele, siin aga anname.

Mida tähendab üldise käibekohustuse rikkumine, miks ning mis juhtudel on seda vaja kahju tekitajale omistada? Üldine käibekohustus on kõige üldisemalt öeldes hea usu põhimõttest tuletatav käitumiskohustus. Teisisõnu kui isik oma käitumisega loob mingisuguse ohuolukorra kõige laiemas mõttes, siis üldisest käibekohustusest tulenevalt peab ta tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ohu realiseerumist ära hoida. Üldiste käibekohustuste mõistmine ja rakendamine on Eesti kohtupraktikas suhteliselt uus nähtus, praeguseks on asjad selged ja madalama astme kohtud mõistavad, milles asi on. Kõige põhilisemad juhtumid, kus peame järgima üldise käibekohustuse rikkumist, on § 1045 lg 1 p-des 1, 2, 3, 5 toodud juhtumid.
Käibekohustuse rakendamise kohta näide: 3-2-1-73-13. A läks külla tütrele, kes elab kortermajas, hilisõhtul sealt lahkudes pandi trepikoja tuli põlema, aga tuli kustus automaatselt teatud aja pärast. A oli vanainimene . Jõudnud umbes teise korruse kanti, kustus tuli ära. Talvisel ajal oli trepikoda kottpime, käsikaudu teed otsima hakates kukkus ta trepi käsipuude vahelisest vahest alla. Ühistuomanikku ei saa vastutusele võtta ainult kehavigastusele tuginedes. Peame küsima, kas rikutud oli mingit kohustust. Seadusest ei tulene, kas trepikojas võib mingeid avausi olla ja kui kaua peab valgustus põlema. Võimalik on pöörata pilk üldiste käibekohustuste poole. Kuigi kostja väitis vastu, et neljakümne aasta jooksul pole keegi suutnud kukkuda ja valgustuse põlemise ajal oleks pidanud alla jõudma. Rk leidis, et kostja on üldist käibekohustust rikkunud. Käibekohustuste olemasolu saab hinnata selle põhimõtte järgi, et mida suurem on kahju tekkimise oht ja mida väiksemate kuludega on seda käitumise ohtu elimineerida , seda suurema tõenäosusega lasus kahjutekitajal üldine käibekohustus.
3-2-1-161-12, kus kohus leidis, et KÜ-l ei lasu üldiselt käibekohustust eemaldada maja katuselt lund ja jääd. KÜ ei ole kinnistu omanik, korteriomanikud vastutavad, isegi, kui nad jäävad passiivseks.
3-2-1-48-15.

Kellel lasub üldise käibekohustuse rikkumise tõendamise koormus? Kohtupraktikast tulenevalt peab tõendama kostja, et ta ei rikkunud üldist käibekohustust. § 1050 lg 1 järgi peab kahjutekitaja tõendama ka süü puudumist.

Mida tähendavad nn sünnieelsed deliktid? Nende puhul mõistetakse kolme juhtumit: 1) tegemist on soovimatu rasedusega, siis on kannatanu sooviks mitte last saada, aga tervishoiu teenuse osutaja vea tõttu saab ikkagi lapse. Selliste kaasuste puhul nõuavad lapse vanemad tervishoiuteenuse osutajalt kahju, mis seisneb kõigis ülalpidamise kuludes kuni lapse 18-aastaseks saamiseni; 2) puudega lapse sünnijuhtumid, kus tervishoiuteenuse osutaja vea tõttu ei avastata lapse puuet, vanematel oleks olnud võimalik rasedus katkestada. Hüvitatavaks kahjuks pole kogu lapse ülalpidamiskulu, vaid puudega seotud lisakulude hüvitamine; 3) puudega laps ise nõuab kahju hüvitamist, heites ette seda, et ta ei tahtnud sellisena sündida. See juhtum on ka teiste riikide praktika järgi kõige harvem esinev juhtum, kus hüvitis välja mõistetakse.
Mittevaralise kahjuga seonduv – kui vanemad nõuavad esimese või teise juhtumi puhul mittevaralise kahju hüvitamist, on kohtud jätnud selle rahuldamata tasaarvestuse reegli järgi. Mittevaralise kahju tasakaalustab ära mittevaraline kasu lapse üleskasvamise nägemise eest.

Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiklike õiguste rikkumine (välja arvatud isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine)? Isiklike õiguste rikkumise õigusvastasusele viitab § 1045 lg 1 p 4, täpsem säte on aga § 1046. Kõige tähtsam õigus aule ja väärikusele, õigus eraelu puutumatusele, õigus otsustada oma nime, andmete ja kujutise kasutamise üle.
§ 1046 lg 1 ls 2 järgi tuleb arvestada otsuse tegemisel rikkumise liiki, põhjust, ajendit ja ka suhet taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lg 2 ütleb, et rikkumine ei ole õigusvastane, kui see oli õigustatud arvestades kolmandate isikute ja avalikkuse huve. Õigusvastasuse hindamisel tuleb lähtuda huvide kaalumisest, kas huvi kaalub üles kannatanu isiklike õiguste kaitse vajadus või avalik huvi. See mõjutab kaudselt ka poliitikuna tehtavaid otsuseid.
Üldiselt kehtib reegel, et avaliku huvi tegelased peavad taluma rohkem nende isiklike õiguste rikkumise aspektist vaadatuna kui tavalised isikud. Kui poliitiku kohta öeldakse loll , siis see on see, mida ta peab avaliku elu tegelasena taluma. Suurem osa auteotamise hagisid esitavad just avaliku elu tegelased, see võib tuleneda sellest, et neil on rohkem, mida kaitsta.
Kaitstavad on ka surnud isiku isiklikud õigused. 3-2-1-104-09.

Mis tuleb välja selgitada kaitsenormi tõlgendamisega selleks, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel võtta ühte isikut vastutusele teisele isikule kahju põhjustamise eest? Me peame kaitsenormi tõlgendama ja leidma vastuse kolmele küsimusele: kas kaitsenorm kohustas just kostjat mingiks käitumiseks, kas see oli mõeldud just kannatanu kaitsmiseks ja kas just sellise kahju eest, mis käesoleval juhul tekkis. Kui vastus on kõikidele küsimustele jah, siis on võimalik kostjat kaitsenormi rikkumise eest vastutusele võtta.

Mida tähendab heade kommete vastane tahtlik käitumine kui delikt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks? Seda punkti võiks nimetada meie deliktilise vastutuse generaalklausliks. Nõude kvalifitseerimisel pakub p 8 sageli sellist viimast võimalust, kuidas kahju tekitaja vastutusele võtta. Sätte kohaldamiseks on vaja kindlaks teha kõigepealt see, et kahju tekitaja on käitunud heade kommete vastaselt ja et ta on käitunud tahtlikult.

Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS §-i 1048? eripärane säte, sest võrreldes eelnevate sätetega loob ta täiesti iseseisva õigusliku õigusvastasuse alusel. Kui üks isik annab teisele varalises asjaajamises ebaõiget teavet või jätab teabe parandamata, siis loetakse see ebaõiguslikuks..
Üks tüüpiline juhtum: kinnisvarahindajate vastutus, 3-2-1-68-15. Laenuvõtja tahtis pangast laenu saada, telliti kinnisasja hindamine kostja käest. Kostja teatas pangale, et see maksab 100000€. Laenuvõtja muutus maksejõuetuks, tagatist realiseerima hakates selgus, et kostja poolt väidetud ehitis üldse ei eksisteerinudki.
Selle normi puhul tuleb tähele panna, et oleks võimalik deliktiõiguslik nõue kostja vastu. Võimalik ei ole ta siis, kui kannatanu saab kaitset lepinguõigusest.
Investeerimisguru A propageerib ajalehes kulda investeerimist. Kulla hind langeb. Kõik kahju kannatanud isikud esitavad nõude A vastu. Võiks öelda, et kannatanud ei võinud tugineda arvamusele selle sätte mõttes.

Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine ja miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline? § 1049, see täpsustab § 1045 lg 1 p-i 6. Sekkumine peab olema suunatud sellele, et kannatanu kutsetegevus seisab.

Keda loetakse au teotavate andmete (faktiväite) avaldajaks, missugusel juhul on selliste andmete avaldamine õigusvastane ja kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus? Teise isiku au teotamine on võimalik kahel moel: ebaõige faktiväite esitamise teel või auteotava arvamuse/väärtushinnangu esitamise teel. Faktiväite puhul saame hinnata, kas fakt on tõde või vale. A avaldab, et B on 60 aastat vana. Väärtushinnang kujutab endast arvamuse avaldamist. Me ei saa tõendada, kas see arvamus on õige või vale. A avaldab, et B on loll. Mõista, nagu keskmine mõistlik isik sellest arvamusest aru saab. Sellest, kummaga on tegu, sõltub õigusvastasuse kindlakstegemine kui ka võimalikud õiguskaitsevahendid. A avaldab, et B on varas. Kas faktiväide või väärtushinnang?
Au teotavate andmete avaldajaks loetakse igat isikut, kes avaldavad neid ühele kõrvalisele isikule. A ja B vestlevad omavahel ja A nimetab teist idioodiks, siis ei ole toimunud avaldamist. Kui seda vestlust kuuleb pealt kolmas isik, siis on tegemist avaldusega. Õigusvastasuse kindlaks tegemisel on olulised § 1047l

Keda loetakse au teotavate väärtushinnangute avaldajaks, missugusel juhul on väärtushinnangu avaldamine õigusvastane ja kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus?

Missugustele tingimustele peab vastama kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks kui õigusvastasust välistav asjaolu?

Mis on hädakaitse ja hädakaitse piirde ületamine?

Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist?

Missugustel juhtudel peab hädaseisundis õiguspäraselt kahju põhjustanud isik kahju hüvitama ja missugustel juhtudel saab kahju hüvitamise kohustuse panna kolmandale isikule?

Missuguste eelduste esinemisel, missugust kahju ja kellele võib tekitada, kasutades omaabi vallasasja valduse taastamiseks?

Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus?

Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loquitur põhimõte?

Missugused on deliktiõigusliku süü vormid ja mis juhtudel on deliktiõiguse jaoks oluline süü vormide eristamine?

Missugused on tahtluse liigid ning mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks?

Mida tähendavad hooletus , missugused on hooletuse liigid ja mida tähendab kutsealane hooletus?

Mida tähendab väline hooletus ja mis asjaolusid võetakse arvesse selle tuvastamisel?

Mida tähendab sisemine hooletus ja mis on selle seos välise hooletusega, kelle suhtes seda tuvastatakse ja mis asjaolusid seejuures arvestatakse?

Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga?

Millistel juhtudel vastutab deliktivõimetu isik kahju õigusvastase põhjustamise eest?

Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus?

Mis on suurema ohu allikateks ja selle valitsejateks VÕS § 1056 järgi ja mida kohtupraktikas ei ole selleks loetud?

Mida tähendab riskivastutuse kohaldamise eeldus – suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus ja sellega kahju põhjustamine?

Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse?

Mis on mootorsõiduk VÕS § 1057 järgi ja missugustel juhul loetakse mootorsõidukit suurema ohu allikaks? Millistest põhimõtetest tuleb lähtuda kahjuhüvitise ulatuse määramisel kahe või enama suurema ohu allikaga vastastikusel kahju põhjustamisel?

Mis on loom ja kes on loomapidaja VÕS § 1060 järgi arvestades ka kohtupraktika seisukohti?

Missugused on tootja vastutuse eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus?

Mis on toode, kes on tootja võlaõigusseaduse järgi ja keda võrdsustatakse tootjaga võlaõigusseaduse tootja vastutuse järgi?

Missugused on toote puuduse liigid, millega seoses võib tekkida tootja vastutus?

Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud?

Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad alla 14 aasta vanuse füüsilise isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest?

Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad 14–18 aasta vanuse füüsilise isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest?

Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad vaimse puuduse tõttu eestkoste alla antud deliktivõimetu isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest?

Mis eelduste olemasolul vastutab teist isikut pidevalt oma majandus-või kutsetegevuses kasutav isik kahju eest, mida esimene põhjustab õigusvastaselt?

Mis eelduste olemasolul vastutab käsundiandja või tellija tema ülesannet täitva käsundisaaja või töövõtja õigusvastaselt tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse järgi?

Missuguste aluste olemasolu korral ja missuguses ulatuses vastutab töötaja oma tööülesannete täitmisel teistele isikutele (kellega ta ei ole lepingulises suhtes) kahju tekitamise korral?

Mis on kahju hüvitamise solidaarkohustuse tekkimise eeldused, kellelt, mida ja kui suures ulatuses on kannatanul sellise kohustuse korral õigus kahju hüvitamist nõuda ja missugused nõuded, kelle vastu ja missuguses ulatuses on sellise solidaarkohustuse täitnud isikul?

Kuidas on võlaõigusseaduses reguleeritud puhtmajandusliku kahju deliktiõiguslikku hüvitamist?

Mida tähendab asja kaotsiminek ja hävimine võlaõigusseaduse järgi ning kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral?

Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja kahjustamise korral?

Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamine, kes, missugustel tingimustel ja missuguses ulatuses (juhul, kui esinevad vastutuse alused) saab seda nõuda?

Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral kaotatud kasutuseeliste hüvitamine, kes, missugustel tingimustel ja missuguses ulatuses (juhul, kui esinevad vastutuse alused) saab seda nõuda?

Missugustel juhtudel saab võlaõigusseaduse alusel nõuda rahalist hüvitist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest ja mis asjaolusid tuleb sellise hüvitise suuruse määramisel arvestada? § 134 lg 2 võib eristada kahte juhtumite gruppi: kehavigastus ja tervisekahjustus, isikuõiguste rikkumine. § 134 lg 3 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise hukkunu või raske tervisekahjustuse saanud isiku lähedastele, § 134 lg 4 asja hävimise või kaotsi mineku korral, kui kannatanul oli asja suhtes mingi eriline huvi. Nende juhtude korral saamegi rääkida mittevaralie kahju rahalisest hüvitamisest.
Lähtume eeldusest, et kui isikule on tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus, siis kaasneb sellega alati hüvitis mittevaralise kahju eest, olenemata vigastuse tõsidusest.
Kohtupraktikas: kergemate kehavigastuste puhul 2000-3000€, raskemate puhul ka 20 000 € ja rohkem.
Kõige olulisem isikuõigus on au ja väärikus, kuhu alla langevad kõik auteotamise juhtumid, lisaks võib isikuõigustena käsitleda ka eraelu puutumatus , õigus oma kujutisele, õigus otsustada nime ja andmete kasutamiseks. Kuni aastani 2011 kehtis meil lisanõue, mille järgi hüvitatakse rahaliselt isikuõiguste rikkumise korral mittevaralist kahju rikkumise raskus ja hingeline valu rahalist hüvitist õigustas. Nüüd kaasneb sellise rikkumisega igal juhul hüvitis mittevaralise kahju eest.
Eesti kohtupraktikas võib pidada problemaatiliseks seda, et hüvitised on väikesed. Tagajärjeks võib olla see, et kui kannatanu esitab hagi ja võidab selle kohtuasja ning menetluskulus jäetakse teise poole kanda, siis pahatihti kohtud vähendavad poolte menetluskulusid, seega kostja peab maksma väiksema summa, mida kannatanu esialgselt kohtuasja peale kulutas. Seega ei jää kannatanu nulli, vaid kannab kahjusid.
3-2-1-43-09, kus kannatanu esitas delfi omaniku vastu kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et avaldatud artikli juures olevat olnud kolmandate isikute tehtud kommentaarid riivanud tema au ja väärikust. Omanik portaali pidajana vastutab ka kolmandate isikute kommentaaride eest. See kaasus jõudis ka inimõiguste kohtusse. Küsimus oli selles, et kas delfi kui kommentaaride tegemise võimaluse pakkuja peaks vastutama ka nende kommentaaride sisu eest.
3-2-1-152-09, kus vaidluse all oli küsimus, kas ja millal võib isikut filmida ilma tema loata. Selles kaasuses oli uudistesaates üks lõik, mis rääkis politsei reidist kiirusületajate tabamiseks. Selles näidati hagejat ja hageja autot, kuigi tema ei olnud üks kiiruseületajatest. Kohus leidis, et isikut võib loata filmida ainult juhul, kui see on vajalik temaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Kui A läheb panka röövima ja reporter teda seal filmib, siis A-l ei ole õigust vastuväiteid esitada.
3-2-1-159-09 – kodupuutumatuse kaasus. Kodupuutumatus võiks olla käsitletav eraelu puutumatuse ühe juhtumina.
3-2-1-18-13, kust tuleb üks oluline reegel. Kannatanul on võimalus paluda hüvitise suurus kohtu äranägemise järgi. Kui kohus mingi hüvitise välja mõistab, siis selle lahendi järgi ei saa kannatanud seda kõrgemates astmetes vaidlustada, välja arvatud juhul, kui see ei ole just sümboolse suurusega.
§ 134 lg 3 – kannatanu lähedaste hüvitis. 3-2-1-19-08. Selle sätte järgi on lähedastel võimalik hüvitist saada vaid üksnes siis, kui seda õigustavad erandlikud asjaolud. RK arvates ei ole lähedase surm kui selline erandlik . Samamoodi ei ole erandlik ka kaasnev lein ja kaotusvalu. RK arvates võiks selle sätte alusel hüvitist välja mõista näiteks asjaoludel, kus hageja oli koos otsese kannatanuga samas ohutsoonis (nt sõiduk, mis sattus avariisse), teiseks ka juhul, kui kahjutekitaja otsese kannatanu kahjustamisega tahtiski kahju teha lähedasele inimesele. Kolmas variant on see, kui kannatanu näeb vahetult lähedae kannatusi pealt. Selle piirangu tõttu meie kohtupraktikas lg 3 ei leia palju rakendust.
§ 134 lg 4, mis näeb ette hüvitise asja hävimise/kadumise puhuks, kui kannatanul oli selle suhtes eriline huvi. Sellisteks asjadeks võiks olla perekonnareliikviad, mida on põlvest-põlve edasi antud, näiteks ka lemmikloomad. Eesti kohtupraktikas on tõenäolisem saada hüvitist koera hukkumise eest, kui lähedase isiku hukkumise eest. RK pole selle sätte alusel otsuseid teinud.
Mille järgi arvestada hüvitise suurust? § 134 lg 5. Mitmed lisakriteeriumid tulenevad RK praktikast, näiteks rikkuja süüvorm ning ka kannatanu enda osa kahju tekkimisel § 139 lg 3.
§ 134 lg 6 – selle sätte sisseviimine VÕS-i põhjustas ka teatud ärevusi õigusteadlaste hulgas. Selle sätte järgi saab isikuõiguste rikkumise puhul hüvitise suuruse määramisel arvestada vajadust mõjutada kahjutekitajat hoiduma edasistest rikkumistest võttes seejuures arvesse kahjutekitaja varalist seisundit. Diskussioon puudutas eelkõige küsimust, kas meie VÕS-i on viidud sisse karistuslik kahjuhüvitis, mis kontinentaaleuroopas ei ole omane. Selle sätte puhul ei ole tegu klassikalise karistusliku hüvitisega, vaid millegi sarnasega. Tal on teatud selline karistuslik element juures, sest isikult on võimalik välja mõista suurem kahjuhüvitis ainult selletõttu, et ta on rikas.

Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isiku surma põhjustamise korral? § 129. Lg 1 viide enne surma tekkinud kahju hüvitamisele on iseenesest mõttetu, sest sellist kahju saab vabalt nõuda ka § 130 järgi.
Mis kahjuks võib olla? Näiteks matusekulud. Kõige tähtsam nõue on kaotatud elatise nõue, mis on reguleeritus lg-tes 3-6. Kui isik kelle surm põhjustati, pidi samal ajal teist isikut ülal pidama , siis peab kahjutekitaja ülalpeetavale hüvitist maksma. Lg 4 järgi tuleb ülalpidamishüvitist maksma ka juhul, kui see oleks tekkinud kannatanu eeldatava eluaja jooksul. Selliste isikute tuvastamiseks tuleb vaadata perekonnaseadust.
Hüvitise saamise õigus eksisteerib ainult ajani, millal kohustus oleks lõppenud, kui isik ei oleks surma saanud.

Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral? § 130 lg 1. Seal on ette nähtud, millise kahju hüvitamist on võimalik nõuda. Jutt on tekkinud kulude hüvitamisest, seal hulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulu jne.
Väga suur osa kutsehaiguste ja tööõnnetuste kaasused . Põhjus väga lihtne: Eestis praeguse seisuga ei ole kindlustussüsteemi, mis kutsehaigused ja tööõnnetused kataks. Seega kannatanud on sellisel juhul alati sunnitud oma nõuetega minema tööandjate vastu. Selle kohta on ka väga palju kohtupraktikat.
3-2-1-68-11, mis on oluline selle tõttu, et kannatanu kasuks pöörati tõendamiskoormist pisut ümber. Nimelt eelneva praktika järgi pidi kannatanud hüvitise saamiseks tõendama mingi õigusnormi rikkumist tööandja poolt, siin aga sellist käitumist eeldatakse.
Kutsehaiguse kaasused on keerulised ka selles mõttes, et kutsehaigus ei kujune välja momentaalselt. Tüüpilisel juhtumil on isik töötanud mitme tööandja juures ning kutsehaigus hakkas arenema juba esimese tööandja juures, kulmineerus aga neljanda juures.
Hüvitiste puhul on reegel see, et tööandjad vastutavad osavõlgnikena, mitte solidaarselt. Seega igaüks vastutab proportsionaalselt selles osas, kaua töötaja tema juures töötas.
Ka § 130 lg 1 puhul peame hindama, kaua isik oleks sissetulekut saanud ja millises suurusjärgus. Võib vabalt olla nii, et A saab kehavigastuse ja kaotab kaheks kuuks töövõime. Selle ajaga õpib selgeks uue ameti ja saab pärast tööle kõrgemale ametikohale. Seda tuleb hüvitise määramisel arvesse võtta.
Kui hüvitis on kord välja mõistetud, siis on edasised kohustused seda indekseerida. Pahatihti on kohtud seostanud indekseerimise seostanud THI (tarbija hinna indeks) muutumisega. THI muutumine ei saa mõjutada seda, et kannatanu sissetulek oleks mingil määral suurenenud või vähenenud . Indekseerida tuleks vastavalt kannatanu tegevusalal tegutsevate töötajate palga muutumise indeksiga .
3-2-1-174-10, nõuded selle sätte järgi saavad tekkida ainult isikul, kellel kehavigastus tekib. Kui juhtub, et A saab kehavigastuse ja tema abikaasa B tuleb töölt ära, et A-d põetada, siis B-l ei ole võimalik kaotatud hüvitist A kehavigastuse põhjustajalt nõuda. Kui A palkaks endale põetaja, siis need kulud saaks ta kahjutekitajalt väga lihtsalt välja nõuda.

Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral? See küsimus sai käsitletud küsimuse nr. 82 juures.
3-2-1-111-96

Kuidas kajastub võlaõigusseaduses põhimõte, et kahju hüvitamine ei tohi tulla kasuks kannatanule ning missugustel juhtudel ei arvestata kahjuhüvitisest maha kannatanu saadavat kasu? § 127 lg 5. Hüvitisest tuleb arvata maha igasugune kasu, mida kannatanu sai, välja arvatud, kui see mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. See põhimõte, et kannatanu ei tohi kahju hüvitamisega rikastuda, kajastub ka teistes sätetes.
A ujutab üle B kinnistu ja B põllumaa, mille tõttu jääb B saak see aasta nigelaks, siis nõutava hüvitise nõudmisel tuleb arvestada, et ülejärgmine aasta võib saak olla tänu ujutamisele palju parem võrreldes keskmise saagiga.
Mahaarvamine võiks olla kahju hüvitamisega vastuolus näiteks sellisel juhul: kakluse käigus kaotas A hambad ning kahjuks oli proteeside paigaldamine. Leiti aga, et on kindlaks tehtud, et A hambad olid juba enne katki, mille tõttu ta nüüd proteesidega rikastus. kui kannatanule surutakse rikastumine peale, siis selle rikastumise arvestamine ei ole õige.

Missugused on võlaõigusseaduse järgi varalise kahju eest väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamise eeldused ja põhimõtted, mis tulenevad kannatanu tegevusest? § 139. Lg 1 ja 2 järgi võiks eristada järgmist liiki aluseid hüvitise vähendamiseks: lg 1 on üldnorm, mis võimaldab hüvitist vähendada, kui kahju tekkis osaliselt kannatanust tuleneva ohu tagajärjel; lg 2 järgi saab hüvitist vähendada siis, kui kannatanu jätab kahjutekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahjutekkimise ohule; võimalik vähendada, kui kannatanu jätab ohu tõrjumata; võimalik vähendada, kui kannatanu jätab tegemata tpimingu, mis kahju oleks vähendanud, kui seda võiks temalt mõistlikult oodata. Oluline ka lg 3, mis surma põhjustamise või kehavigastuse/tervise kahjustuse korral võimaldab hüvitist vähendada kannatanu tahtluse või raske hooletuse korral.
ka selle sätte kohta on palju RK praktikat. 3-2-1-46-15, kust tuleneb oluline põhimõte, et kohus peab §-i 139 ja ka §-i 140 kohaldama omal initsiatiivil. Kui pooled on esitanud sellised asjaolud, mis annavad initsiatiivi nende paragrahvide kohaldamiseks, siis peab kohus seda tegema ilma, et kostja seda eraldi paluks.
3-2-1-30-15?? selgitab, millised on kannatanu mõistlikud pingutused kahju ärahoidmiseks, mida ta peab § 139 järgi tegema. Näiteks ei pea hageja esitama hagi tagamise taotlust , millega oleks saanud välistada kostja poolt edasise kahju tekitamise.
Selle sätte kohaldamisel on võimalik nõuda mõlema poole jaoks õiglase hüvitiseni, sest väga tihti kipub olema, et kannatanul on ka mingisugune roll selles, et talle kahju tekkis.

Missugused deliktõiguslikud kaitsevahendid on võlaõigusseaduse alusel võimalikud faktiväitega au teotamise korral ja missugused deliktõiguslikud kaitsevahendid väärtushinnanuga au teotamise korral? Auteotamine on võimalik nii faktiväidete kui väärtushinnangute esitamisel. Faktiväidete puhul saame kontrollida selle tõesust. Väärtushinnanguga auteotamise puhul on nõue § 1055 lg 1 järgi, ka mittevaralise kahju nõue ja ka varalise kahju nõue. Faktiväidete puhul on lisaks neile kolmele ka § 1047 lg 4 ebaõigete faktide ümbelükkamise nõue. Selline nõue on võimalik ka neutraalsete väidee puhul, mis kellegi au ei teota, piisab sellest et nad on valed – 3-2-1-24-15.
3-2-1-67-10.

Mis õiguskaitsevahendeid näeb ette VÕS § 1055 ning mis eelduste olemasolul saab neid kaitsevahendeid kohaldada? § 1055 lg 1 on üldnorm, mis võimaldab nõuda kahju tekitamise kui kestva tegevuse lõpetamist ja kahju tekitamisega ähvardamise korral ähvardamisest hoidumist. Ähvardamine selle sätte järgi piisab sellest, kui on loodud kahju tekkimise oht. Nt A ja B elavad kõrvuti kinnistutel ning A paigaldab kinnistute piiri lähedale kemikaalidega tünnid, mis võivad kahju tekitada. Sellisel juhul on ähvardamise koosseis selle sätte puhul täidetud.
Kohustus lõpetada kahju tekitav käitumine võib olla ka sisustatud kui kohustus esitada kahju tekitaja poolt taotlus kolmandatele isikutele info eemaldamiseks. 3-2-1-127-10. Selles kaasuses oli A avaldanud, et B on KGB agent ja B on samal ajal pankrotihaldur . Selle nimeline isik, kellest A rääkis, oli küll KGB agent, aga samanimeline teine isik, mitte kõnealune pankrotihaldur B. Olukord oli selline, et A võttis küll artikli oma portaalist maha, kuid kui B-d googeldada, siis viskab alati vastuseks selle kustutatud artikli. Kohus ütles, et B võiks esitada taotluse portaalidele, et need selle vastuse päringust kustutaks.
Lg 1 II lauses on reguleeritud ka lähenemiskeelu kohaldamist, mis on võimalik kehavigastuse tekitamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumise korral. Ka selliseid kaasuseid on RK palju lahendanud. 3-2-1-91-14, kus RK selgitas, et tuleb eristada omavahel lähenemiskeeldu ja liikumispiirangut, need ei ole kattuvad müisted. Liikumispiirang on see, et kostja ei tohi sellel tänaval kõndida või hageja majale minna lähemale kui 100m . Lähenemiskeeld on aga see, kui ta e itohi hagejale endale läheneda.

Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded? § 150 on üldsäte. Lg 1 järgi aeguvad nõuded kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja kahjutekitaja isikust. Igal juhul on nõuded aegunud 10 aasta jooksul. Lisaks on deliktiliste nõuete puhul olulised mõned erisätted, nagu § 153, mille puhul teatud rikkumiste puhul on esmane aegumistähtaeg 3 aastat, aga maksimaalne aegumistähtaeg 30 aastat. Kui on tegemist deliktilise konkurentsiga, siis tuleb kohaldada lepingulise nõude puhul kehtovaid aegumistähtaegu § 152 lg 1.

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk · .docx · 61 allalaadimist

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #1

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #2

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #3

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #4

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #5

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #6

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #7

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #8

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #9

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #10

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #11

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #12

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #13

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #14

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #15

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #16

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #17

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #18

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #19

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #20

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #21

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #22

Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused #23

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

juura juura Õppematerjali autor

Deliktiõigus õigus Lepinguvälised võlasuhted

Sarnased õppematerjalid

doc

Lepinguvälised võlasuhted

Aine nimetus: Lepinguvälised võlasuhted (OIEO.04.118). Vastutav õppejõud: Janno Lahe Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teema 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 16. ja 17. november 2015.a. (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Muutub sissenõutavaks hetkest, mil on võimalik määratleda kahjuhüvitis ja selle suurus. Viivitusse satub hetkest, kui kannataja on kahju tekitajat teavitanud oma nõudest, esitanud hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Näide: A-le kukub pähe jääpurikas B maja katuselt. Sissenõutavaks muutb sündmusest alates, viivitusse satub B pärast seda, kui talle on nõue esitatud. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõig

Lepinguvälised võlasuhted

doc

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II

tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub lepinguvälise kahju eest vastutav isik kahju hüvitamisega viivitusse? Lepinguvälise kahjuhüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates sellest hetkest, millal on võimalik arvestada kahjuhüvitist

Õigus

docx

Lepinguvälised võlasuhted 2

deliktiõiguslikust vastutusest? Üldvastutus tekib seaduses sätest juhtudel, st ei ole tegemist lepingu alusel tekk võlasuhtega. Nt asja kaasomanike omavaheline suhe. Kaasomanikel lepingut teineteisega pole, aga kui üks 3 teisele kahju tekitab, siis ei kohaldata DÕ, vaid kohustuse rikkumisest tulenevat üldregulatsiooni § 115. Samuti LEL-te võlasuhted. Erinevus on vastutuse ranguse küs. Esimesel juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud

Lepinguvälised võlasuhted

126

pdf

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Õigus

docx

Riigivastutus

Hüvitispõhiõiguse adressaat on riik, mitte kahju tekitajad – avaliku võimu kandjate vastutus enda tegevusega kaasnenud õigusrikkumiste, sh sellega põhjustatud kahju eest. Vahetu tuginemine §-le 25 on selle abstraktsuse tõttu problemaatiline. § 25 ei sätesta piisava selgusega, millal on tegu kahjuga, millal on kahju vastutava isiku poolt tekitatud (põhjuslik seos) ning milline (rahaline või naturaalne) ja kui suur peab olema hüvitis. Need küsimused peab vältimatult lahendama seadusandja. Kui muul alusel ei saa nõuda, siis § 25 kohaldub otse, mitte nagu teised põhiõigused. Kui eksisteerib kahju hüvitamist reguleeriv seadus, tuleb hüvitis välja mõista seaduse, mitte § 25 alusel. Ilma kahju hüvitamist välistavat või piiravat seadust PS-vastaseks tunnistamata ei ole nõuet vahetult § 25 alusel võimalik esitada. 3. Selgitage Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju Eesti riigivastutusõigusele. Liis

Riigiõigus

doc

Lepinguvälised võlasuhted

kui 1000 eurot. Tühine võib olla leping üldistel tühisuse alustel: 1. heade kommete vastasusel 2. seaduse vastasus, Näide: täpsemalt lepinguväliste võlasuhete teatud sätted, § 1051 sätestab, et pooled ei saa kokkuleppeliselt välistada vastutust tahtlikult tekitatud kahju puhuks. Lisaks tootja vastutuse regulatsioonist §1067- kannatanu kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted? Tingimuslike lepingute esemeks võivad olla ka lepinguvälised võlasuhted. Näide: lepingus lepitakse kokku, millises ulatuses kahju hüvitatakse, kui kahju tekitatakse õigusvastaselt. Pärast lepinguvälise võlasuhte tekkimist on pooltel õigus sõlmida kompromissileping (VÕS 578) või nõudest loobumise leping (VÕS 207 lg 1). Võimalik on  tunnistada lepinguväliseselt võlasuhtest tekkinud võlga võlatunnistusega (VÕS 30),

Lepinguvälised võlasuhted

docx

Lepinguvälised võlasuhted skeem

Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt is

Õigus

docx

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja

Õigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk