Nende rikete tõttu sõidab B vastu puud. Kas lepingulise kohustuse eesmärgiks oli ära hoida keavigastus või mitte? 3-2-1-181-15, kus leiti, et kui advokaadi tegevus väljub kliendilepingu raamidest, siis ei kujuta see käitumine endast lepingu rikkumist ja nõuded on võimalikud deliktiõiguse alusel. § 1044 lg 3 kui lepingulise kohustuse rikkumisega põhjustatakse isiku surm, kehavigastus või tervise kahjustus, siis võib kannatanu alati valida, kummal alusel (lepinguõigus või deliktiõigus) ta oma nõude esitab. Praktikas tüüpilised juhtumid: kutsehaigused, tööõnnetused, arstivastutus (tervishoiu teenuse osutaja vastutus). 3-2-1-48-15 A läks SPAsse ujuma ja basseini äärne oli libe, A kukkus ja sai kehavigastuse. Plaadid vastasid kareduse poolest nõuetele. 5. Missugustel juhtudel saavad lepinguga soodustatud või kaitstud kolmandad isikud nõuda lepingu poolelt kahju hüvitamist DÕ sätete alusel? Kolmandad isikud saavad kaitset
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7
Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine
Järgnevad põlved pidasid seda kogu avaliku ja eraõiguse allikaks (Liviuse hinnang 1. saj pKr) ja õiglase seaduse lõppeesmärgiks (Tacitus 1.saj pKr). Kaheteistkümne tahvli seadustes käsitletud teemad: I-II tahvel kohtukohustus ja -menetlus; III tahvel otsuste täideviimine (korratu) võlgniku vastu; IV tahvel isavõimu reguleerimine; V tahvel - pärimisõigus; VI tahvel omandiõigus ja selle saamine VII tahvel - kaasomandiõigus VIII tahvel deliktiõigus IX tahvel - kriminaalõigus X tahvel matustega seotud õigusküsimuse; XI-XII tahvel lisasätted. Gaiuse institutsioonid oli elementaarõpik algajale juristile. See sisaldas tüüpilise õpikuna seotud tekstina süstemaatiliselt kirja pandult kogu Rooma õigust. Ilmselt oli õpik kasutusel kolm sajandit, sest seda tsiteeritakse hiljem ohtralt Justinianuse Tsiviilõiguse kogumikus(Corpus Iuris Civilis). See on ainuke antiiksest Roomast tervikuna säilinud õigusalane tekst
lepingut rikutakse vaid juhul pC > vB st juhul kui C pakutav hind on suurem B maksevalmidusest (max ostuhinnast). Muidugi on siis C maksevalmidus veelgi kõrgem v C > pC ja kehtib vC > vBDelikti(õigustega kauplemina välistatud)- e kahjuõigus -Deliktiõiguse ülesandeks on reguleerida käsutusõigusi olukordades, kui nende üle ei saa ex ante läbirääkimisi pidada põhiliselt seoses õnnetusjuhtumitega, mida pole võimalik konkreetselt ette näha. *Deliktiõigus peab otsima inimeste koostegevuse Pareto-optimaalset tulemust täiesti ilma turumehhanismile (Coase'i teoreemile) toetumata. Juristi eesmärk: deliktiõiguslikud normid peavad jagama tekkinud kahju asjaosaliste vahel õiglaselt majandusteadlase eesmärgid: minimeerida õnnetusest tekkiv, ka vältimiskulusid sisaldav rahvamajanduslik kahju (Kaldor-Hicksi kriteerium) Seda eesmärki saab püstitada vaid tänu
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 5.2.5 Mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tulenev kondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 5.2.6 Õigustatud isiku käsutusest tulenev kondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 5.2.7 Vastuvõtmiseks õigust mitteomavale isikule kohustuse täitmisest tulenev kondiktsioon . . . . 32 6 Deliktiõigus 33 6.1 Delikti üldkoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 6.1.1 Objektiivne teokoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.1.2 Õigusvastasus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
ei olnud. IV – isa võim patria potestas. Koduvõim manus. Lahutuse korral tuli lasta naisel minna, hiljem tuli tagastada tema vara. V – pärimine. Esikohal testament, siis sugulased. VI – vara liikumine tehingutes. Mancipatio – kindla vormi kohane pidulik ost, näiteks maavalduse puhul; in iure cessio – preetori juures teatud vormis toimetatud õiguste üleminek. VII - naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal VIII – deliktiõigus – needmine, laim, kehavigastused, nõidumine, süütamine, metsavargus. Kliendi kaitse patrooni eest. IX – kriminaalõigus. Kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. X – matused. Surnutekultus oluline, linna piiresse ei lubatud matta, piirati luksust. Kaks viimast tahvlit sisaldasid parandusi eelmistele, tagasipöördumist traditsiooni. „Rahva tahte kõige viimane väljendus on seadus“. Protseduurisüsteemid
11. Kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise nõude eeldused. Kahju hüvitamise kohustuse aluseks on kehtiv võlasuhe. Kahju hüvitamise nõude eeldused: · olemasolev võlasuhe · kohustust on rikutud · võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest · on tekkinud kahju · rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed: varaline kahju VÕI mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktiõigusega reguleeritakse: · Kahju süülist põhjustamist · Riskivastutust · Tootjavastutust. Kahju tekitamine lepinguväliselt on eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati surma põhjustamisega, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega, vabaduse võtmisega, omandi või valduse rikkumisega jms-ga. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus
Kui C-l tekib muu kahju väljaspool palkide väärtust, siis saab maksma panna A suhtes. Olukord muutub, kui vindikatsnõude maksmapanekul tekivad mingisugused takistused a’la B isik ei ole teada, on palgid kuhugi ära viinud või keeldub neid välja andmas, siis võib C A vastu minna. 3) isik A lipsab ilma piletita kinno, vaatab filmi ära. Kinol tema vastu nõue, kuid raske tõendada. Lihtsam RK, nõuda välja rikkumise teel saadu e elamus, mis võiks olla sama suur kui pilet. 4) tulu, kus deliktiõigus väljanõudmist ei võimalda. 80. Missugused on regressikondiktsiooni eeldused ja missugused on selle kondiktsiooni seosed KAA õigusega ja SK-ga? 14 § 1041 eeldused: üks isik täidab õigusliku aluseta teise isiku kohustuse; teine isik rikastub kohustusest vabanemise tõttu. Kohaldamisala väga piiratud. Nt A-l on võlg B ees ja C maksab A võla B-le ära. KAA kaudu C A kohustust täites on ajanud A asja
V. Reguleeris pärimisõigust. Kui pole pärijat määranud, pärib lähim sugulane. Kui sugulast pole, siis suguvõsa liikmed. VI. Vara liikumine tehingutes. Mancipatio-vormi kohane ja pidulikku ostu ja vara omandamisõiguse üleminekutenigut. In iure cessio- preetori juures toimuvat õiguste üleminekut. Reguleeris ka iganemist ja abielunaise seisundit. Mehest vabaks-3ööd kodust ära. VII. Naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal majanduses. VIII. Deliktiõigus, needmine, laimamine, kehavigastused, nõidumisest, õisest viljavargusest, süütamisest, metsavargusest, varastamisest, hädakaitsest ja avateolt tabatud varga kohtlemisest. IX. Eesõiguste keeld, karistus riigireetmise eest. X. Lahendas matustega seotud õigusküsimusi.Matmine linna piirides oli keelatud. Peale pärja polnud muud hauamanused lubatud. Hambakuld tuli enne matust eemaldada. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi
Kui pole pärijat määranud, pärib lähim sugulane. Kui sugulast pole, siis suguvõsa liikmed. VI. Vara liikumine tehingutes. Mancipatio-vormi kohane ja pidulikku ostu ja vara omandamisõiguse üleminekutenigut. In iure cessio- preetori juures toimuvat õiguste üleminekut. Reguleeris ka iganemist ja abielunaise seisundit. Mehest vabaks-3ööd kodust ära. VII. Naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal majanduses. VIII. Deliktiõigus, needmine, laimamine, kehavigastused, nõidumisest, õisest viljavargusest, süütamisest, metsavargusest, varastamisest, hädakaitsest ja avateolt tabatud varga kohtlemisest. IX. Eesõiguste keeld, karistus riigireetmise eest. X. Lahendas matustega seotud õigusküsimusi.Matmine linna piirides oli keelatud. Peale pärja polnud muud hauamanused lubatud. Hambakuld tuli enne matust eemaldada.
kui võlausaldaja poolt antud täiendava tähtaja jooksul ei suuda võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täita: võlausaldaja võib lepingust taganeda (või lepingu üles öelda). Kahju hüvitamine - Kahju hüvitamise kohustuse aluseks on kehtiv võlasuhe. Kahju hüvitamise nõude eeldused : olemasolev võlasuhe , kohustust on rikutud , võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest , on tekkinud kahju , rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Deliktiõigus - Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleeriv instituut. Kahju hüvitamise eesmärk - on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Otsene varaline kahju - kaotsiläinud, hävinud või halvenenud vara väärtuse vähenemine (ka tulevikus), vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine ,
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik ...
11. Kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise nõude eeldused. Kahju hüvitamise kohustuse aluseks on kehtiv võlasuhe. Kahju hüvitamise nõude eeldused: · olemasolev võlasuhe · kohustust on rikutud · võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest · on tekkinud kahju · rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed: varaline kahju VÕI mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktiõigusega reguleeritakse: · Kahju süülist põhjustamist · Riskivastutust · Tootjavastutust. Kahju tekitamine lepinguväliselt on eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati surma põhjustamisega, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega, vabaduse võtmisega, omandi või valduse rikkumisega jms-ga. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus
Kahju hüvitamise kohustuse aluseks on kehtiv võlasuhe. § 115 Kahju hüvitamise nõude eeldused 1. olemasolev võlasuhe 2. kohustust on rikutud 3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest 4. on tekkinud kahju 5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed varaline kahju mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktist tuleneva tsiviilvastutuse eeldusi reguleeritakse seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi, kuid tagajärgi (milline kahju, kuidas hüvitada) reguleerib VÕSi ptk 7. Deliktiõigusega reguleeritakse: 1. Kahju süülist põhjustamist 2. Riskivastutust 3. Tootjavastutust. 13.Kahju hüvitamise eesmärk. Varaline kahju. Otsene varaline kahju.
BGB Struktuur Koosneb viiest osast: 1. Üldosa §1-§240- Sisaldab regulatsioone, mis on mõeldud korraldama kõiki BGB sätteid (üldprintsiibid) 2. Obligatsiooniõigused § 241- §853- Reguleerib eraõiguse osa, mis on kõige tähtsam äriõigusele. Omab üld- ja eriosa. Üldosa sisaldab sätteid, mida saab kohaldada kõikidele kohustustele. Eriosa sisaldab nii individuaalseid kohustusi (nt. Ostu-müügi lepingud) kui ka õiguslikke kohustusi (nt. Deliktiõigus) 3. Asjaõigus § 854- § 1296- reguleerib otseselt isiku ja omandi vahelisi õigusi. 4. Perekonnaõigused § 1297- §1921- reguleerib suhteid inimeste vahel, kes on abielus või suguluses. 5. Pärimisõigus § 1922- § 2385. Miinused: · Juriidilis-tehniline tase seadusandlusena senini kahtluse all. · Terav kriitika tänu: o abstraktsioonidele. o äärmiselt keerulisele süsteemile. o raskesti mõistetavale keelele.
annaabi.ee 
