Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1
19 lg 1 ja lg 3 Kui on teabe andmise kohustus, siis tulevad juurde töötajad ja kolmandad isikud ( 85 lg 2 ja lg 3); kohal viibimise kohustuse juures seda ei ole. Aresti saab kohaldada siiski vaid 19 lg 1 ja lg 3 isikuid. Mis aga teha töötajatega, kes ei taha täita oma teabe andmise kohustust? Praeguses seaduses nende suhtes mingit santsiooni ei ole. * Võib kõne alla tulla deliktiline kahju hüvitamise nõue (õigusvastasus on olemas, leiab ka süüs). kuigi võib osutuda keeruliseks näidata, mis on selle kohustuse rikkumisest tulenev varaline kahju. 3.5 Ärikeeld Ärikeelu sisu: võlgnik ei tohi olla FIE, juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija ega prokurist. Tuleb eristada ärikeelu kohaldamist juriidilise isiku ja füüsilise isiku puhul.
vastu? Konkursil osaleja ei saa vaidlustada konkursi korraldaja otsuseid. Küll aga saavad nõuda kahju ( 1012 lg 2). Kuidas see kahjunõue kvali tseerida? Vaieldav, kaks võimalust: * lepingulise kohustuse rikkumisest tulenev kahju 100, 101 lg 3, 115 (nii J.L. kui ka VÕS kom- mentaarid pooldavad seda varianti sest tegemist on lepingusarnase olukorraga) * deliktiline kahjunõue ( 1043, 1045 lg 1 p 7, 1050 lg 1) Millise kahju hüvitamist saab antud alusel nõuda? Kaheldav, kas .. 1. ainult negatiivne kahju (usalduskahju) Selle variandi kasuks tuleks otsustada üldjuhul 2. negatiivne kahju + positiivne kahju (ehk saamat jäänud tulu) Selle variandi kasuks võiks otsustada siis, kui kahju nõudja oli ainuke, kes oleks konkursi korraldaja
konkurentsile üleüldse võimalik. Seega saab õigusvastasusest rääkida üksnes kindlate õigushüvede kahjustamise korral. Viimatiöeldu ei tähenda, et sellised üleüldiselt kaitstavate absoluutsed õigushüved nagu omand, valdus, isiku elu, tervis, au ja väärikus, isiku majandustegevus jt oleks või jääks õigusliku kaitseta. Rõhutagem, et eelkõige ei kaitsta deliktiõigusega isiku vara kui sellist. Selles osas erinebki deliktiline vastutus vastutusest juba olemasolevate võlasuhete raames, kus on konkreetsed kaitstavad isikud ja ka nende üksikud huvid teisele võlasuhte poolele otseselt äratuntavad ning ta peab neid ka igal juhul järgima. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu
ettenähtud juhtudel (süü printsiip). Süüline käitumine on vastutuse eelduseks eelkõige deliktiõiguses, kuigi ka siin ei ole süü olemasolu alati kohustuslik eeldus vastutuse kohaldamiseks. Võlaõigusseaduse § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on deliktiline üldvastutus süüline vastutus, mille aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, kuhu kuuluvad objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Lepingulistes suhetes on lepingu poole süüline vastutus ette nähtud nt tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuste rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1), tarbija vastutuse korral veose saatjana (VÕS § 781 lg 2), hoiulepingus, mille pooleks on tarbija (VÕS § 899 lg 2) jne
ettenähtud juhtudel (süü printsiip). Süüline käitumine on vastutuse eelduseks eelkõige deliktiõiguses, kuigi ka siin ei ole süü olemasolu alati kohustuslik eeldus vastutuse kohaldamiseks. Võlaõigusseaduse § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on deliktiline üldvastutus süüline vastutus, mille aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, kuhu kuuluvad objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Lepingulistes suhetes on lepingu poole süüline vastutus ette nähtud nt tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuste rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1), tarbija vastutuse korral veose saatjana (VÕS § 781 lg 2), hoiulepingus, mille pooleks on tarbija (VÕS § 899 lg 2) jne
annaabi.ee 
