Juhtimine ja õigus III. osa
Äritehingute õiguslik korraldus
Urmas Arumäe
Äriõiguse loengukonspekt
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus
Loengukonspekt
Toimetaja Urmas Arumäe
Autor Urmas Arumäe
©
Urmas Arumäe, 2012
ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa)
Trükk EBS
Print OÜ
Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku
eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei
mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil.
2
Sissejuhatuse asemel
Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks
loengute jälgimisel.
Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja
õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus.
Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub
esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad
loengumaterjalis viited allikatele, kuna kõik
asjakohased viited on ära toodud õpiku
käsikirjas ja hiljem ka õpikus. Tudengitel on võimalus käsikirjaga tutvuda ÕISi või
Moodle vahendusel. Kavade kohaselt peaks õpik ilmuma nii
paberkandjal kui e-
õpikuna. Õpiku
sisuline ülesehitus järgib traditsiooniliste USA äriõiguse õpikute
ülesehitust.
Head mõtestatud lugemist!
Autor
Oktoober 2012
3
III. osa. ÄRITEHINGUTE ÕIGUSLIK KORRALDUS 1. ptk Äritehingute üldküsimused Õpiväljund
Äritehingute õigusliku korralduse käsitlus annab tudengitele ülevaate lepingu
üldküsimustest, lepingute erinevatest liikidest, lepingulistest õigustest ja
kohustustest, lepingu rikkumisega kaasnevast vastutusest ja lepinguvälistest
kohustustest.
Äritehinguõiguse kontekstis keskendutakse lepingutele, millega on
tegelikus elus
ettevõtjatel kõige rohkem probleeme. Samuti vaadatakse
kitsamalt kõrval- ja
lepinguväliseid kohustusi ning vastutuse küsimusi seoses kohustuste rikkumisega.
Kursuse läbinud üliõpilane peaks orienteeruma eesti võlaõiguslikes küsimustes,
oskama lahendada vastavaid kaasusi ning olema ettevalmistatud võlaõigusega
seonduvaid
elulisi juhtumeid mõistma ja neile ka vajadusel üldisi lahendusi leidma.
4
Sisukord
Sissejuhatuse asemel ..................................................................................................................... 3 III. osa. ÄRITEHINGUTE ÕIGUSLIK KORRALDUS .................................................................. 4 1. ptk Äritehingute üldküsimused ............................................................................................ 4 Õpiväljund ......................................................................................................................................... 4 Sisukord ............................................................................................................................................. 5 Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingu vorm. (Slaid 1) ............................................................. 8 Tehingu vorm. ........................................................................................................................................................... 9
Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingute liigitus. (Slaid 2) .................................................... 10 Tehingute liigitus. .................................................................................................................................................. 11
Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingute kehtetus . (Slaid 3) ................................................ 12 Tehingute kehtetus. .............................................................................................................................................. 13
Tehinguõiguse üldküsimused. Tingimuslik tehing. (Slaid 4) ................................................. 14 Tingimuslik tehing. ............................................................................................................................................... 15
Tehinguõiguse üldküsimused. Tehing esindaja kaudu. (Slaid 5) .......................................... 16 Tehing esindaja kaudu. ....................................................................................................................................... 17
Tehinguõiguse üldküsimused. Võlasuhe. (Slaid 6 ja 7) ............................................................. 18 Võlasuhe. ................................................................................................................................................................... 19
Tehinguõiguse üldküsimused. Võlasuhte tekkimise alused. (Slaid 8) ................................ 20 Võlasuhte tekkimise alused. ............................................................................................................................. 21
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingu sõlmimine. (Slaid 9) ................................................. 22 Lepingu sõlmimine. .............................................................................................................................................. 22
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingueelsed läbirääkimised. (Slaid 10) ......................... 24 Lepingueelsed läbirääkimised. ........................................................................................................................ 25
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingupoolte kohustused. (Slaid 11) ................................ 26 Lepingupoolte kohustused. ............................................................................................................................... 27
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingu tõlgendamine. (Slaid 12) ........................................ 28 Lepingu tõlgendamine. ....................................................................................................................................... 29
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingu tüüptingimused. (Slaid 13) .................................... 30 Lepingu tüüptingimused. ................................................................................................................................... 31
Tehinguõiguse üldküsimused. Koduukseleping . (Slaid 14) .................................................... 32 Koduukseleping. .................................................................................................................................................... 33
Tehinguõiguse üldküsimused. Sidevahendite ja arvutivõrgu abil sõlmitud leping. (Slaid
15) ............................................................................................................................................................... 34 Sidevahendite ja arvutivõrgu abil sõlmitud leping. ................................................................................ 35
Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste täitmine. (Slaid 16) ............................................ 36 Kohustuste täitmine. ............................................................................................................................................ 37
Tehinguõiguse üldküsimused. Isikute paljus . (Slaid 17) ......................................................... 38 Isikute paljus. .......................................................................................................................................................... 39
Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste täitmise takistused. (Slaid 18) ....................... 40 Kohustuste täitmise takistused. ...................................................................................................................... 41
Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste rikkumine . (Slaid 19) ........................................ 42 Kohustuste rikkumine. ........................................................................................................................................ 43
Tehinguõiguse üldküsimused. Hüvitatava kahju liigid. (Slaid 20) ....................................... 44 Hüvitatava kahju liigid. ....................................................................................................................................... 45
Tehinguõiguse üldküsimused. Kõrvalkohustused. (Slaid 21) ................................................ 46 Kõrvalkohustused. ................................................................................................................................................ 47
Tehinguõiguse üldküsimused. Nõuete ja kohustuste üleminek. (Slaid 22) ....................... 49 Nõuete ja kohustuste üleminek. ...................................................................................................................... 50
Tehinguõiguse üldküsimused. Ettevõtte üleminek. (Slaid 23) .............................................. 51 5
Ettevõtte üleminek. .............................................................................................................................................. 52
Tehinguõiguse üldküsimused. Võlasuhte lõppemine. (Slaid 24) .......................................... 53 Võlasuhte lõppemine. .......................................................................................................................................... 54
Tehinguõiguse eriosa . Lepingute liigitus. (Slaid 26) .................................................................. 55 Lepingute liigitus. .................................................................................................................................................. 56
Tehinguõiguse eriosa. Võõrandamislepingud. (Slaid 27) ........................................................ 57 Võõrandamislepingud. ........................................................................................................................................ 58
Tehinguõiguse eriosa. Kasutamislepingud. (Slaid 28) .............................................................. 59 Kasutamislepingud. .............................................................................................................................................. 60
Tehinguõiguse eriosa. Seltsinguleping . (Slaid 29) ...................................................................... 61 Seltsinguleping. ...................................................................................................................................................... 62
Tehinguõiguse eriosa. Lepingud teenuste osutamiseks. (Slaid 30) ...................................... 63 Lepingud teenuste osutamiseks. .................................................................................................................... 64
Tehinguõiguse eriosa. Ülevaade lepinguvälistest võlasuhetest. (Slaid 31) ....................... 65 Ülevaade lepinguvälistest võlasuhetest. ..................................................................................................... 67
Tehinguõiguse eriosa. Tasu avalik lubamine ja konkurss . (Slaid 32) ................................. 68 Tasu avalik lubamine ja konkurss. ................................................................................................................. 69
Tehinguõiguse eriosa. Asja ettenäitamine. (Slaid 33) ............................................................... 70 Asja ettenäitamine. ............................................................................................................................................... 71
Tehinguõiguse eriosa. Käsundita asjaajamine . (Slaid 34) ....................................................... 72 Käsundita asjaajamine. ....................................................................................................................................... 73
Tehinguõiguse eriosa. Alusetu rikastumine . (Slaid 35) ............................................................ 74 Alusetu rikastumine. ............................................................................................................................................ 75
Tehinguõiguse eriosa. Kahju õigusvastane tekitamine. (Slaid 36) ....................................... 76 Kahju õigusvastane tekitamine. ...................................................................................................................... 77
Tehinguõiguse eriosa. Suurema ohu allikas. (Slaid 37) ............................................................ 78 Suurema ohu allikas. ............................................................................................................................................ 79
Tehinguõiguse eriosa. Tootja vastutus. (Slaid 38) ...................................................................... 80 Tootja vastutus. ...................................................................................................................................................... 81
Õigusaktid ...................................................................................................................................... 82 Kirjandus ........................................................................................................................................ 83 Autor ................................................................................................................................................ 84 6
Minu õpilastele! 7
Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingu vorm. (Slaid 1) Tehingu tegemiseks on vajalik
tahteavaldus . Tahteavalduse tehingu tegemiseks võib teha
mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
Otsene on tahteavaldus, milles
sõnaselgelt avaldub
tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsese tahteavalduse nt võiks tuua
raha maksmise kassapidajale, mis õiguslikult tähendab soovi sõlmida ostu-müügileping.
Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik
tagajärg. Selle nt võiks olla peanoogutus või käetõstmine oksjonil, mille õiguslikuks
tähenduseks on nõusolek pakkumine vastu võtta. Ka
vaikimist või
tegevusetust loetakse
tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb
seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Kui pooled on kokku
leppinud või see on nendevaheline praktika, et kui ühe poole tehtud pakkumust teatud aja
jooksul sõnaselgelt tagasi ei lükata, siis tähendab
vaikimine nõusolekut.
Tehingu võib teha mis tahes
vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku
vormi (TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1). Kõige levinum tehing on
suuline tehing, milliseid me
igapäevaselt ja märkamatult sõlmime. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on
tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses
sätestatud nõuded. Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas
vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nii ei saa muuta
notariaalset tõestatud lepingut lihtkirjaliku lepinguga – vastupidi aga küll. Poolte
kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui
pooled on selles kokku leppinud. Seaduses on sätestatud järgmised tehingu vormid:
Kui seaduses on sätestatud tehingu
kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu
teinud isikute poolt omakäeliselt
allkirjastatud , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Allkirja
mehhaanilisel teel jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks üksnes juhul, kui
selle kasutamine on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja. Kui
seaduses on sätestatud
tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema
tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute
nimesid , kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Tehingu kirjaliku
vormiga loetakse
võrdseks tehingu
elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniliseks
allkirjaks on ka
digitaalallkiri . Kui seaduses on sätestatud tehingu
notariaalne kinnitamine,
peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu
tegija allkiri notari poolt
kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari
asemel ka muu isik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne
tõestamine. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema
notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti
notaril . Seaduses
sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul.
Kohtu kinnitatud kompromissileping on tsiviilkohtumenetluse instituut. Kohtuliku
kompromissiga muudetakse seni vaieldav või
ebaselge õigussuhe vaieldamatuks ja
kinnitatakse kohtu määrusega. Seega ei allu kohtuliku kompromissi leping üksnes
võlaõigusele, vaid ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile.
Vastavalt TsÜS § 83 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing
tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi
järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene
teisiti.
8
Tehingu vorm.
Ülosa.'Tehingu'vorm'
Kirjalik'
id' Kirjalikku'taasesitamist'võimaldav'vorm'
m
or
Elektrooniline'
u'v
Kinnitatud'
Notariaalne'
hing
Tõestatud'
Te
Kohtu'kinnitatud'
kompromiss '
Suuline'
01.10.12'
EBSi'õiguse'ja'avaliku'halduse'õppetool'
1'
ü
Suuline leping on leping nagu iga teinegi, kui sellest
peetakse kinni ja kui selle sõlmimine ei ole
vastuolus kehtiva õiguskorraga.
ü
Kirjaliku vormi puhul peab tehingudokument olema
tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ü Kui seaduses on sätestatud
tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat
kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
ü Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu
elektrooniline vorm. Elektrooniliseks allkirjaks on ka
digitaalallkiri.
ü Kui seaduses on sätestatud tehingu
notariaalne kinnitamine,
peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning
tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud.
ü Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel
peab tehing olema
notariaalselt tõestatud.
ü
Kohtu kinnitatud kompromissileping muudab seni vaieldav
või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks ja kinnitatakse
kohtu määrusega.
9
Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingute liigitus. (Slaid 2) TsÜS § 67 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles
sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Tehinguid saab
subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt
testament ).
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama
isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed
tehingud on lepingud.
Tehinguid saab liigitada ka nende
funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja
käsutustehinguteks.
Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja
sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on
siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda.
Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks.
Ostjal tekib aga
müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist.
Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga
õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb
kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping.
Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses,
nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja
käsutustehinguid
selliselt , et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta
õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta
mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et
kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega
imperatiivselt ette kirjutatud.
Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba
Rooma õiguses ning nende
teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte
teoreetilisel käsitlusel.
Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed
ja vastastikused tehingud.
Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse
tehingu nt
kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus
kinkijal on kohustus tasuta
kingisaaja üle andma tal e kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi
ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks
loobuma või muul viisil
kingisaajat rikastama. Kinkija peab andma kingisaajale üle kingitud eseme või tegema võimalikuks
kingisaajale sel e valduse saamise muul viisil ning kõrvaldama kõik takistused eseme valdamiseks.
Vastastikustes tehingutes on kohustused mõlemal poolel. Vastastikusteks ehk
sünallagmaatilisteks on eelkõige kohustused tasulistest lepingutest (müük, üür,
töövõtt jne), seejuures ka kohustused, mis tekivad lepingust taganemisel (VÕS § 189
lg 1) või tühise lepingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi. Kõige
tüüpilisemaks vastastikuseks lepinguks on müügileping, millest tekib müüjal
kohustus anda üle asi ja ostjal kohustus asi vastu võtta ja selle eest maksta.
Müügilepingus on
ostuhinna tasumise kohustus vastastikune (sünallagmaatiline)
müüja kohustusega anda ostjale üle nii müüdud eseme
valdus kui ka omand ning
ostjal on VÕS-i § 111 lõigete 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni
müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega.
10
Tehingute liigitus.
Tehingutest*üldiselt*
Ühepoolsed*
Subjek2de*arvu*järgi*
Mitmepoolsed*
ud
Kohustustehing*
hing
Funktsioon*järgi*
Käsutustehing*
Te
Ühekülgsed*
Õiguste*ja*kohustuste*
tasakaalu*järgi*
Vastas2kused*
01.10.12*
EBSi*õiguse*ja*avaliku*halduse*õppetool*
2*
ü
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe
isiku tahteavaldus (nt testament).
ü
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik
kahe või enama isiku tahteavaldus.
ü
Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks
on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine.
ü
Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing.
ü
Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu
poolel
ü
Vastastikustes tehingutes on kohustused mõlemal poolel.
11
Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingute kehtetus. (Slaid 3) Tahteavalduse puudused võivad põhjustada tehingu tühisuse või anda aluse tehingu
tühistamiseks.
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel
saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib
viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid
teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest. Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade
tühisust, kui tehing on
osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise
osata.
TsÜS § 86 järgi on
heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on
heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise
ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,
kogenematusest või
muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks
äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste
väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tarbijakrediidilepingute puhul
eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete
vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi
kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm
korda. Näitena võib tuua ka käendaja sõltuvuse perekonnaliikmest jt.
Seadusest tuleneva
keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua
kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi
saabuda (TsÜS § 87). Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või
ametiisiku poolt antud
käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka
täitemenetluses,
hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub
eelmises
lauses nimetatud käsutuskeeldu. Kui isiku kinnistusraamatusse
kantud õiguse
käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 561
lõikes 2 sätestatut. (TsÜS § 88).
Näilik tehing on selline, mille puhul pooled on kokku
leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid
õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata
tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine.
Piiratud teovõimega isiku ühepoolne
tehing, on tühine, kui puudub
seadusliku esindaja eelnev nõusolek (TsÜS § 10).
Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib
seaduses sätestatud korras
tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise
korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud,
on see algusest peale
kehtetu . Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt
alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Eksimus on ebaõige
ettekujutus tegelikest asjaoludest.
Pettus on isiku
tahtlik eksimusse viimine või eksimuses
hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut
tegema. Isik, kes tegi tehingu õigusvastase
ähvarduse või
vägivalla mõjul, võib tehingu
tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei
jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut.
Tehingu
tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele, teise poole puudumisel
avalduse tegemisega avalikkusele (adekvaatse levikuga ajaleht, Ametlikud Teadaanded jt).
12
Tehingute kehtetus.
Kehtetud'tehingud'
Vastuolu'heade'kommete'
või'avaliku'korraga'
Vastuolu'seadusega'
Käsutuskorda'rikkuv'
hingud'
Tühised'tehingud'
Näilik'
d'te
Pi ratud'teovõimega'isiku'
tehtud'
tu
Oluline'eksimus'
Kehte
Tühistatavad'tehingud'
PeEus'
Ähvardus'ja'vägivald'
01.10.12'
EBSi'õiguse'ja'avaliku'halduse'õppetool'
3'
ü
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
ü Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse,
ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud
korras
tühistada.
13
Tehinguõiguse üldküsimused. Tingimuslik tehing. (Slaid 4) Tingimuse all mõeldakse
tulevast sündmust, mille toimumine ei ole kindel. Seadus
tunneb edasilükkava ja äramuutva
tingimusega tehinguid.
Tehing on tehtud
edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud
õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta
ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tehing on tehtud
äramuutva tingimusega, kui
tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust
(äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. (TsÜS §
102)
Tingimus loetakse saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu
põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Tingimust ei
loeta saabunuks, kui selle saabumisele aitas hea usu põhimõtte vastaselt kaasa pool,
kellele tingimuse saabumine on kasulik. Edasilükkava tingimusega tehtud tehingu
puhul tekivad ja äramuutva tingimusega tehtud tehingu puhul lõpevad tehinguga
kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel. Kui tehinguga on
ette nähtud, et tingimuse saabumisel tekivad või lõpevad tehinguga
kindlaksmääratud õigused ja kohustused kindlaksmääratud ajal enne tingimuse
saabumist, peavad pooled tingimuse saabumisel täitma tehingust tulenevaid
kohustusi tehinguga kindlaksmääratud ajast alates. (TsÜS § 104-105).
Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle
saabumise võimatuse ilmnemiseni. Tingimusliku tehingu teinud isiku poolt
hõljumisajal tehtud käsutustehing on tingimuse saabumisel tühine, kui
käsutustehing välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist.
Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud
käsutus, mis välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist
(TsÜS § 106).
Edasilükkava tingimusega tehingu puhul võib tehingupool, kelle õiguse tekkimine
on seotud tingimusega, nõuda tingimuse saabumisel tehingu
teiselt poolelt
kahju hüvitamist, kui tingimusega seotud õigus ei teki või ei teki ettenähtud kujul teisest
poolest tuleneva asjaolu tõttu. Äramuutva tingimusega tehingu puhul on kahju
hüvitamise nõudeõigus tehingupoolel, kelle kasuks endine õiguslik olukord oleks
pidanud taastuma (TsÜS § 107).
Tingimuste kokkuleppimisel tuleb silmas pidada, et kokkulepitavad tingimused ei
oleks
võimatud ega
seadusevastased. Võimatu on tingimus, mille kohta on tehingu
tegemise ajal teada, et see ei saabu. Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste või
kohustuste tekkimine on seatud sõltuvusse võimatust tingimusest, on tehing tühine.
Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste lõppemine on seatud
sõltuvusse võimatust tingimusest, loetakse tehing tehtuks selle tingimuseta.
Kui tehingus sisalduv edasilükkav tingimus on vastuolus seaduse, heade kommete
või avaliku korraga, on tehing tühine. Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja
kohustuste lõppemine on seatud sõltuvusse seaduse, avaliku korra või heade
kommetega vastuolus
olevast tingimusest, loetakse tehing tehtuks selle tingimuseta.
(TsÜS § 108-109).
14
Tingimuslik tehing.
Tingimuslik*tehing*
Tingimuslik*tehing*
Edasilükkav* Äramuutev*
>ngimus*
>ngimus*
01.10.12*
EBSi*õiguse*ja*avaliku*halduse*õppetool*
4*
ü Tehing on tehtud
edasilükkava tingimusega, kui tehinguga
kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub
asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada,
kas see saabub või ei saabu.
ü Tehing on tehtud
äramuutva tingimusega, kui tehinguga
kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub
asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada,
kas see saabub või ei saabu.
15
Tehinguõiguse üldküsimused. Tehing esindaja kaudu. (Slaid 5) Tehinguid ei pea alati isiklikult tegema – seda saab teha ka esindaja
kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda
esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (
volitus ), kuid see võib
tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus) (TsÜS § 117).
Piiratud teovõimega isikute puhul teenib
seadusjärgse esindusõiguse instituut nende
isikute kaitse eesmärki. Neile on seadusjärgseks
esindajaks vanemad ja eestkostjad
(PKS § 120 lg 2 ja § 179 lg 1). Juriidiline isik kui
fiktsioon ei saagi ise õiguskäibes
osaleda – selleks on juriidilisel isikul vastavad organid. Juriisdilise isiku
seadusjärgseks esindajaks on juhatus või seda asendav organ (TsÜS § 34 lg 1).
Korteriomandiseaduse § 21 kohaselt on piiratud esindusõigus ka
valitsejal . Vaieldav
on, kas
prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Autor on seisukohal, et
prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase,
kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks
eriesindusõiguseks. Peamiseks
vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et
prokurist ei osale äriühingu
juhtorganite otsustusprotsessides.
Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud
õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks. Erivolitus on
aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja
ostmiseks konkreetse
hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse
ulatuse määrab seadus, siis
volituse ulatuse
määrab
esindatav , kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui üldvolitus anda!
Sealjuures volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist
mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või
esindatava
avaldusele või käitumisele tugineb (TsÜS § 120 lg 2).
Ühis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud ühele esindajale (üksikvolitus) või
mitmele isikule (ühisvolitus või ühine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu
eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat
iseseisvalt esindada (TsÜS § 122 lg 1).
Välis- ja sisevolitusest tuleb TsÜS § 118 lg 1 järgi
aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse
tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus
antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus).
Põhimõtteliselt võib volitamise korral olla tahteavaldus antud mis tahes
vormis, kui
seadus ei nõua konkreetset vormi (TsÜS § 118 lg 3). Üldreeglina tuleks järgida
põhimõtet, et volitus oleks
vormistatud vähemalt samas vormis kui selle alusel
tehtav tehing.
Volitaja võib anda esindajale
edasivolitamise õiguse. Kui volitus on antud tehingu
tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt
isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus (TsÜS § 119 lg 1).
Seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks (TsÜS § 119
lg 2), mitte aga enda kui seadusliku esindaja esindamiseks.
Volituse lõppemine. Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja
korras. Volitus lõpeb TsÜS § 125 lg 2 toodud alustel. TsÜS § 125 lg 5 reguleerib
olulist põhimõtet. Nimelt kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri),
tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Reegel, et volitus tuleb
tagastada, on küll imperatiivne, kuid võib arvata, et seda tihti ei täideta. Siit siis
soovitus nõuda volituse lõppemisel volikirja tagastamist.
16
Tehing esindaja kaudu.
Esindamine)
Esindusõigus)
Seadusjärgne)
Tehinguline)
Vanemad)ja)
ÜldC)ja)
ÜhisC)ja)
VälisC)ja)
eestkostjad)
Juhatus)
Prokurist)
erivolitus)
üksikvolitus)
sisevolitus)
01.10.12)
EBSi)õiguse)ja)avaliku)halduse)õppetool)
5)
ü Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab
tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda
tehinguga (volitus), kuid see võib tuleneda ka
seadusest (seadusjärgne esindusõigus).
17
Tehinguõiguse üldküsimused. Võlasuhe. (Slaid 6 ja 7) „Võlg on võõra oma“ - seda eesti vanasõnu teavad ilmselt kõik. Sõnaga ’võlg’
seostub tavaliselt sõna ’raha’ - raha võlgnema. Kehtiv õigus käsitleb mõistet ’võlg’
laiemalt, mõeldes võla all igasugust võlgniku kohustust, mida ta võlausaldaja ees
peab täitma. Seadus määratleb võlasuhet järgmiselt:
Võlasuhe on õigussuhe, mil est tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku
(õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning
võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlasuhte olemusest võib
tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud vi sil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja
huvidega .
Võlasuhe võib sellega ka piirduda (VÕS § 2 lg 2).
Seega
võlg on võlgniku kohustus ja
võlausaldaja õigus. Võlgnikul lasub
võlasuhtes kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud kindel tegu või jätta see
tegemata (kohustus) ja võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult selle kohustuse
täitmist (nõue).
Sellist võlasuhet, kus ühel on õigused ja teisel kohustused, nimetatakse ka
võlasuhteks kitsamas mõttes.
Samas on ka selliseid võlasuhteid, kus mõlemal (kõigil) võlasuhte poolel on nii
õigusi kui kohustusi. Võtame näiteks müügilepingu. Seadus määratleb
müügilepingut järgmiselt:
Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,
valmistatava või müüja poolt
tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub
müüjale
tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1).
Nagu näha, on selle võlasuhte mõlemal poolel nii õigusi kui ka kohustusi, millele
korrespondeeruvad teise poole õigused ja kohustused. Nii on müüja võlgnikuks asja
üleanmise ja selle omandiõiguse võimalikuks tegemise osas, olles samas
võlausaldajaks ostuhinna tasumise ja asja ostja poolt vastuvõtmise osas.
Kui silmas pidada võlgniku ja võlausaldaja vahelisi õigussuhteid
tervikuna , siis on
tegemist
võlasuhtega laiemas mõttes.
18
Võlasuhe.
Võlasuhe)kitsamas)mõ.es)
Võlasuhe)laiemas)mõ,es)
V V Õ Õ VÕLAUSALDAJA
L VÕLGNIK
VÕLAUSALDAJA
L VÕLGNIK
AA(nõuded)
(nõuded ja
(kohustused ja
S (kohustused)
kohustused)
S nõuded)
U U H H E E 01.10.12)
EBSi)õiguse)ja)avaliku)halduse)õppetool)
6)
01.10.12)
EBSi)õiguse)ja)avaliku)halduse)õppetool)
7)
ü
Võlg on võlgniku kohustus ja võlausaldaja õigus.
ü Võlgnikul lasub võlasuhtes kohustus teha võlausaldaja kasuks
teatud kindel tegu või jätta see tegemata (kohustus) ja
võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult selle kohustuse täitmist
(nõue).
ü Samas on ka sel iseid võlasuhteid, kus mõlemal (kõigil)
võlasuhte poolel on ni õigusi kui kohustusi.
19
Tehinguõiguse üldküsimused. Võlasuhte tekkimise alused. (Slaid 8) VÕS § 3 annab võlasuhte tekkimise alused. Nii võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2)
kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita
asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast
alusest .
Nimetatud aluseid analüüsides saab järeldada, et tegemist on kahesuguste
võlasuhetega –
seadusest ja
tehingust tulenevatega.
Viimased tekivad peamiselt
lepingutest. Tehingu mõistet käsitlesime
eespool ja üksikute lepingute liike
käsitleme ka eriosas.
Avame siinkohal põgusalt seadusest tulenevate võlasuhete aluseid.
Käsitleme ka teisi aluseid. Võlasuhte tekkimise
alusena on
kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2)
kannatanule kehavigastuse või
tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult
vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu
omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või
kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega;
8) heade kommete vastase
tahtliku käitumisega (VÕS §
1045 lg 1).
Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju
tekitanud isik (kahju
tekitaja ) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või
vastutab kahju
tekitamise eest vastavalt seadusele.
Alusetu rikastumisega on tegemist siis kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)
midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kuid seda kohustust
ei ole olemas, seda kohustust ei teki või kui see kohustus langeb hiljem ära (ehk siis
saadul puudub õiguslik alus). Isik peab teisele isikule välja andma temalt õigusliku
aluseta saadu. Kui saaja õigusliku aluseta saadut välja ei anna, võib üleandja saadu
saajalt tagasi nõuda. Üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui: 1)
üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli
üleandmise hetkeks
aegunud ; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine
oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga (VÕS
§
1027 ning §
1028 lg 1 ja 2).
Käsundita asjaajamisega on tegemist siis kui isik (käsundita
asjaajaja ) teeb midagi
teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õigust tegu teha
või kohustanud teda tegu tegema. Selline tegu toob kaasa VÕSi §-des 1019-1023
sätestatud õigused ja kohustused, sõltuvalt sellest, kuidas käitub soodustatu.
Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku
kasuks (VÕS § 1018 lg 1 ja 2).
Kohustus võib olla ka mittetäielik, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa
võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on eelkõige selline, mis on: 1)
tekkinud hasartmängust (välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja
loteriist tulenev kohustus); 2) kõlbeline kohustus (mille täitmine vastab üldisele
arusaamale); 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4)
kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäieliku kohustuse
täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. Seaduses kohustuse kohta sätestatut
kohaldatakse ka mittetäielikule kohustusele, kui see ei ole vastuolus mittetäieliku
kohustuse olemusega. (VÕS § 4).
20
Võlasuhte tekkimise alused.
Võlasuhte*tekkimise*alused*
Võlasuhte tekkimise alused
Tehingust tulenevad
Seadusest tulenevad
Lepiungust tulenevad
Ühepoolsest tehingust
Kahju õigusvastane
tulenevad
tekitamine
Võõrandamis-
Tasu avalik
lepingud
lubamine
Alusetu rikastumine
Kasutus-
lepingud
Testament
Käsundita asjaajamine
Muud
Muud
01.10.12*
EBSi*õiguse*ja*avaliku*halduse*õppetool*
8*
ü Võlasuhe võib tekkida
o 1) lepingust;
o 2) ühepoolsetest tehingutest;
o 3) kahju õigusvastasest tekitamisest;
o 4) alusetust rikastumisest;
o 5) käsundita asjaajamisest;
o 6) tasu avalikust lubamisest;
o 7) muust seadusest tulenevast alusest.
ü Tegemist on kahesuguste võlasuhetega –
seadusest ja
tehingust tulenevatega.
21
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingu sõlmimine. (Slaid 9) Leping sõlmitakse
pakkumuse (offert) esitamise ja sellele nõustumuse
( aktsept ) andmisega, samuti
muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et
lepingupooled on
saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil
pakkumuse
esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene
tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui
pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või
tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo
tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada
kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on
kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 9).
Kui
aktsepti andja on nõus aktsepti andma teatud omapoolsetel tingimustel (muudatustega
nõustumus), muutub ta ise
oferdi tegijaks (
omapoolsete tingimustega) ja esialgsest oferdi tegijast saab
aktsepti andja. Selline ping-
pong kestab, kuni pooled saavutavad kokkuleppe või siis lõpetavad
kokkuleppe
saavutamisele suunatud tegevused/
toimingud .
Pakkumus ( ofert ) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab
pakkumuse esitaja
(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga
õiguslikult seotud. Pakkumus ei saa lugeda lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on
otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille
puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et
ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada
pakkumus.
Nõustumus
(aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest,
lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest
tavadest . Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või
teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga
püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse
sel juhul nõustumuseks. (VÕS § 20).
Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele (muudatustega nõustumus)
on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Pakkumusega võrreldes ebaolulisi
muudatusi sisaldav vastus on nõustumus, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole
muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu
sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses
sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet.
(VÕS § 21).
Nii aktsept kui ofert on tahteavaldused. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust,
kui seadusest ei tulene teisiti (n kinkelepingu sõlmimiseks või võlatunnistuse
andmiseks piisab ka
ühe poole tahteavaldusest). Oluline on, et hiljem oleks võimalik tõendada, et kokkulepe saavutati ja
see oli neil konkreetsetel asjaoludel piisav, et pidada kokkulepet poolte suhtes õiguslikult siduvaks.
Lepingu sõlmimise käigus tehtud
tahteavaldusi võib teha mistahes viisil, kui seaduse või poolte
kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1).
Selleks, et tahteavaldus oleks õiguslikult siduv, omaks õiguslikku tähendust ja tooks kaasa
(soovitavad) õiguslikud tagajärjed, peab see olema teisele poolele teatavaks tehtud (selleks on
erinevaid vorme: post, faks, e-post jt). Kehtiv tahteavaldus peab olema kätte saadud isiku poolt,
kellele see oli tehtud või siis tehtud kindlaks määramata isikute
ringile .
Üks võimalus lepinguid sõlmida on enampakkumisel. Enampakkumisel loetakse leping sõlmituks
parimale pakkumisele nõustumuse andmisega.
Pakkuja on oma pakkumisega seotud parema
pakkumise tegemiseni.
Lepingu sõlmimine.
22
Lepingu(sõlmimise(lihtsustatud(skeem(
K O Oferdi tegija
K K Aktsepti andja
(offerent)
U L (
aktseptant )
E P E 01.10.12(
EBSi(õiguse(ja(avaliku(halduse(õppetool(
9(
ü Pakkumus
(ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on
piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja
(oferendi) tahet ol a ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava
lepinguga õiguslikult seotud.
ü Nõustumus
(aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi
teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
ü Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus
pakkumusele (muudatustega nõustumus) on pakkumuse
tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus.
ü Pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus on
nõustumus, kui pakkumuse esitaja ei teata vi vitamata, et ta ei
ole muudatustega nõus.
23
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingueelsed läbirääkimised. (Slaid 10) Keerulisemate lepingute puhul on üsna tavaline, et peetakse lepingueelseid
läbirääkimisi. Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul
viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja
õigustega.
Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid,
peavad need olema tõesed. Läbirääkijad peavad teisele poolele teatama kõigist
asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav
oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei
pea teatama.
Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis
läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige
lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada.
Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei
kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata
jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda
huvides ära kasutada.
Kui üks
lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise
lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping
on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada
kahju, mis tekkis seetõttu, et teine
lepingupool uskus, et leping on kehtiv.
Kui lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma asjaolu, mis ei ole
vorminõude rikkumine, kuid toob kaasa lepingu tühisuse, või kui lepingupool selle
asjaolu ise põhjustas, peab ta hüvitama teisele lepingupoolele eelnimetatud kahju.
Kahju hüvitamist ei saa nõuda, kui ka teine lepingupool teadis või pidi teadma
lepingu tühisust kaasatoovast asjaolust, samuti juhul, kui lepingu kehtetust
kaasatoovaks asjaoluks on lepingupoole piiratud teovõime või lepingu vastuolu
heade kommetega. Kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske
hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma.
24
Lepingueelsed läbirääkimised.
Lepingueelsed+läbirääkimised+
l+
sed+ iste
mõistlikult+arvestama+üksteise+huvide+ja+
im
õigustega+
+kohustu irääk
esitama+üksteisele+õigeid+andmeid+
ate l+läb
miAe +
pidama +läbirääkimisi+lepingu+
sõlmimise+tahteta+
+esindaj
miAe+avaldama+ega+pahauskselt+
kasutama+avaldamisele+miAekuuluvaid+
Poolte lepingueelsete
asjaolusid+
01.10.12+
EBSi+õiguse+ja+avaliku+halduse+õppetool+
10+
ü Läbirääkijad peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja
õigustega.
ü Üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus
esitatavad andmed peavad olema tõesed.
ü Läbirääkijad peavad teisele poolele teatama kõigist asjaoludest,
mil e vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades
äratuntav oluline huvi.
ü Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta
läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada.
ü Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti
teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta,
sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid
asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda
huvides ära kasutada.
25
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingupoolte kohustused. (Slaid 11) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud
seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) lepingu olemusest ja
eesmärgist; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte
kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele
vajalik oma kohustuste täitmiseks.
Vastavalt VÕS § 24 lg 1 võib lepingupool olla lepinguga kohustatud
saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui
lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik,
peab ta tegema niisuguseid
pingutusi , nagu temaga samal tegevus- või kutsealal
tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kui lepingus ei ole otse väljendatud,
kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse
saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada
eelkõige: 1) lepingu olemust ja eesmärki; 2) lepingus kohustuse väljendamise viisi; 3)
lepingutingimusi; 4) loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust; 5) kohustuse
täitmise sõltuvust teise lepingupoole käitumisest. (VÕS § 24).
Lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul
kohustatud järgima iga
tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja
praktikat,
mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kui lepingupooled ei ole teisiti kokku
leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti
kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus-
või kutsealal sõlmivad, tavaliselt
tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud
juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt
asjaoludele mõistlik. (VÕS § 25).
Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse nende tasulisust.
Vastavalt VÕS § 26 lg 1 võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes
tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või
jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (
lahtised tingimused).
26
Lepingupoolte kohustused.
Lepingupoolte+kohustused+
Seadus+
likad
+al
Leping+
ste
Olemus+ja+eesmärk+
+kohustu
Väljakujunenud+prak@ka+
kutseA+või+
tegevusala +tavad+
hea+usu+põhimõte+
Lepingupoolte
mõistlikkuse+põhimõte+
01.10.12+
EBSi+õiguse+ja+avaliku+halduse+õppetool+
11+
ü Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud
tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult
võimaliku.
ü Kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on
kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse
saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle
väljaselgitamisel arvestada eelkõige: 1) lepingu olemust ja
eesmärki; 2) lepingus kohustuse väljendamise viisi; 3)
lepingutingimusi; 4) loodetud tulemuse saavutamise
tõenäosust; 5) kohustuse täitmise sõltuvust teise lepingupoole
käitumisest.
27
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingu tõlgendamine. (Slaid 12) Võib juhtuda, et pooled mõistavad lepingus kokkulepitut erinevalt või on lepingus
sõnastus segane ja/või kahtepidi mõistetav.
Selliseks puhuks näeb seadus ette, et
lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte
ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe
erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte
ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või
väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma
tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja
kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma,
siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui
lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii,
nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:
1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi;
2) tõlgendust, mil e lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud;
3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;
4) lepingu olemust ja eesmärki;
5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust;
6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele
tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kui sõnal või
väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam
kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Lepingutingimuse tõlgendamisel
eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui
seadusest ei tulene teisiti. Kui lepingutekst on koostatud mitmes keeles ja tekstidel
on võrdne jõud, lähtutakse tekstide lahknevuse korral lepingu tõlgendamisel algselt
koostatud tekstist.
Kuna juba tõlgendamisest
juttu tuli, siis nimetame siinkohal veel ka tahteavalduse ja
tüüptingimuste tõlgendamist.
Tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik
seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust
tingimuse kasutaja kahjuks. Tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda
sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest
sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima.
Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija
tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse
saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb
tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda
samadel asjaoludel mõistma pidi. Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule,
tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on
suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma
pidi. Eelsätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo
tõlgendamisel.
28
Lepingu tõlgendamine. Lepingu(tõlgendamine(
sõlmimise(asjaolusid(ja(
läbirääkimisi(
poolte(
varasemaid (tõlgendusi(
isel(
se...(
poolte(käitumist(
lgendam
vestatak
lepingu(olemust(ja(eesmärki(
ar
Lepingu(tõ
valdkonna(mõistete(
tavatähendust(
tavasid(ja(prak@kat(
03.10.12(
EBSi(õiguse(ja(avaliku(halduse(õppetool(
12(
ü Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte
ühisest tegelikust tahtest.
ü Kui ühine tegelik tahe erineb lepingus kasutatud sõnade
üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte
ühine tahe.
ü Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,
tõlgendatakse lepingut ni , nagu lepingupooltega sarnane
mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
ü Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada slaidil
nimetatud asjaoludega.
29
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingu tüüptingimused. (Slaid 13) Tarbija VÕS-i § 34 tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu
iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
Tüüptingimuste puhul tuleb eraldi tähelepanu osutada tüüptingimuste
kasutamisel tarbija suhtes.
Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud
tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi
läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja)
kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama
tingimuse sisu.
Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Praktikas tähendab see
aga seda, et tegelikult neid tingimusi ei räägitagi läbi – võta või jäta!
30
Lepingu tüüptingimused.
Lepingu(tüüp+ngimused(
eelnevalt(välja(töötatud(
us(on(
eraldi(läbi(rääkimata(
im
+ngimuse(kasutaja(poolt(
teise(suhtes(kasutatav(
lepingu+ngimus(
Tüüp+ng
teise(poole(poolt(
miDemõjutatav(
03.10.12(
EBSi(õiguse(ja(avaliku(halduse(õppetool(
13(
ü Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust,
o mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes
kasutamiseks või
o mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi
rääkinud ja
o mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse
kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,
o kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
31
Tehinguõiguse üldküsimused. Koduukseleping. (Slaid 14) Koduukselepingute määratlemise aluseks on nende sõlmimise viis, mitte võlasuhte
sisu. Koduukselepingute puhul on tegemist spetsiifilise tarbijakaitselise
regulatsiooniga.
Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul
majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb
tarbijale pakkumuse või
ettepaneku
asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks:
1) tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetus läheduses, välja arvatud juhul, kui tarbija töökoha
või eluruumi külastamine pakkumuse või ettepaneku tegemiseks toimus tarbija eelneval selgesõnalisel
soovil;
2)
üllatava
pöördumisena
ühissõidukis
või
tänaval;
3) väljaspool pakkuja äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud vabaajaüritusel.
Siinkohal jääb ebaselgeks, mida tähendab n-ö “üllatav pöördumine ühissõidukis” ja
kes seda hindab. Võib ju väita, et mida aeg edasi, seda vähem üks või teine asi
üllatab... Siiski tuleb üllatava pöördumise all mõista kauba või teenuse pakkumist,
mida tavaliselt tänaval või transpordivahendis ei pakuta. Seega ei saa lugeda
üllatavaks tavapärast turu- ja tänavakaubandust, kaupade ja teenuste pakkumist
laeva või lennuki pardal ning toitlustamist rongis.
Koduukselepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille puhul tarbija tasub
lepingus ettenähtud tasu lepingu sõlmimisel ja tasu ei ületa rahasummat, mis
võrdub 15 euroga. VÕS-is sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui pakkuja külastas
tarbija töökohta või eluruumi küll tarbija eelneval selgesõnalisel soovil, kuid tarbija
ei teadnud ega pidanudki lepingulisi läbirääkimisi soovides teadma, et vallasasjade
ja teenuste pakkumine, mille kohta leping sõlmiti, on osa pakkuja majandus- või
kutsetegevusest. Kui koduukseleping on sõlmitud Eestis tarbijaga, kelle elukoht on
Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis, kohaldatakse VÕS-is sätestatut sõltumata
sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse
Pakkuja peab tarbijale kirjalikult või muul tarbijale kättesaadaval püsival
andmekandjal teatama, et tarbijal on õigus lepingust
taganeda , samuti teatama selle
õiguse teostamise viisi ja tähtaja, märkides teates oma nime ja aadressi ning teate
saatmise või andmise aja. Nimetatud teade peab võimaldama kindlaks teha,
missuguse lepingu kohta teade on antud. Teade tuleb tarbijale teatavaks teha sel
viisil, et tarbija saaks oma õigustest aru. Tarbija poolt teate kättesaamise aja peab
tõendama pakkuja.
Tarbija võib koduukselepingust taganeda 14 päeva jooksul eelnimetatud teate
saamisest.
Kui tarbija on saanud teate enne lepingu sõlmimist, arvestatakse 14-päevast tähtaega
lepingu sõlmimisest. Loetakse, et tarbija on taganemisõigust tähtaegselt kasutanud,
kui ta on pakkujale selle kohta teate ära saatnud 14-päeva jooksul. Kui tarbija
lepingust taganeb, tuleb talle tema tasutu tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem
kui 30 päeva jooksul, arvates lepingust taganemisest.
Igal juhul on tarbija kahjuks seaduses sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
32
Koduukseleping.
Koduukseleping-
on-
ist-kui-
see-toimub-tarbija-elu@-või-töökohas-või-
nende-vahetus-läheduses-
see-toimub-ül atava-pöördumisena-
ühissõidukis-või-tänaval-
gem
te
see-toimub-pakkuja-või-III-isiku-
korraldatud-vabaajaüritusel-
Koduukselepinguga-
03.10.12-
EBSi-õiguse-ja-avaliku-halduse-õppetool-
14-
ü Koduukselepingute määratlemise aluseks on nende sõlmimise
viis, mitte võlasuhte sisu.
ü Koduukselepingute
puhul
on
tegemist
spetsi filise
tarbijakaitselise regulatsiooniga.
ü Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse
osutamise leping, mil e puhul majandus-‐ või kutsetegevuses
tegutsev isik (pakkuja) teeb
tarbijale pakkumuse või
ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks.
ü Koduukselepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mil e
puhul tarbija tasub lepingus ettenähtud tasu lepingu sõlmimisel
ja tasu ei ületa rahasummat, mis võrdub 15 euroga.
ü Tarbija võib koduukselepingust taganeda 14 päeva jooksul
eelnimetatud teate saamisest.
ü Igal juhul on tarbija kahjuks seaduses sätestatust kõrvalekalduv
kokkulepe tühine.
33
Tehinguõiguse üldküsimused. Sidevahendite ja arvutivõrgu abil sõlmitud leping. (Slaid 15) Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut eseme üleandmiseks või
teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses
pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui:
1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või
teenindussüsteemis
ja
2) leping sõlmitakse pärast seda, kui pakkuja on teinud pakkumuse või on teinud tarbijale ettepaneku
teha
pakkumus
(pakkumine)
ja
3) pakkuja ja tarbija ei vi bi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja
4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse
sidevahendi abil.
Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest
eemalviibival tarbijal ja
pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks
vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni
kasutamist, adresseerimata või
adresseeritud trükise, sealhulgas
kataloogi või
tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses..
Majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes kasutab oma kaupade müümisel või
teenuste osutamisel lepingu sõlmimist
arvutivõrgu abil, annab oma klientide
kasutusse sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele on juurdepääs ja mille abil
klient saab enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead.
Enne eelnimetatud tellimuse edastamist teeb pakkuja kliendile teatavaks:
1)
lepingu
sõlmimise
tehnilised
etapid;
2) kas pakkuja säilitab lepinguteksti pärast lepingu sõlmimist ja kas see jääb kliendile kättesaadavaks;
3)
tehnilised
vahendid
sisestusvigade
tuvastamiseks
ja
kõrvaldamiseks;
4)
lepingu
sõlmimiseks
pakutavad
keeled;
5) pakkuja järgitavad reeglid ja elektroonilised võimalused nendega tutvumiseks.
Igal juhul on side- ja arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute puhul VÕS-is sätestatust
tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
34
Sidevahendite ja arvutivõrgu abil sõlmitud leping.
Sidevahendite*ja*arvu.võrgu*abil*
sõlmitav*leping*
kliendile*on*teatatud*lepingu*sõlmimise************************
a*
leping*sõlmitakse*pakkuja*vastavas*
tehnilised*etapid*
itav
süsteemis*
d*
lepingu*
a*
kliendile*on*teatatud*lepingu*säilimisest*ja*
käBesaadavusest*
lepingu*sõlmimisele*eelneb*pakkumus*või*
itav *
il*sõlm
pakkumine*
kliendile*on*teatatud*tehnilised*vahendid*
elduse
il*sõlm dused
sisestusvigade*tuvastamiseks*ja*
u*e
pakkuja*ja*tarbija*ei*vi bi*lepingu*sõlmimisel*
eel
kõrvaldamiseks*
endi*ab
samas*kohas*
kliendile*on*antud*võimalus*valida*lepingu*
ping
le
keel*
pakkumine*ja*tel imus*edastatakse*
sidevahendi*abil*
Arvu.võrgu*ab
kliendil*on*antud*võimalus*tutvuda*pakkuja*
Sidevah
järgitavate*reeglite*ja*elektrooniliste*
võimalustega*
03.10.12*
EBSi*õiguse*ja*avaliku*halduse*õppetool*
15*
ü
Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut eseme
üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust
oma majandus-‐ või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja
tarbija vahel.
ü Majandus-‐ või kutsetegevuses tegutsev isik, kes kasutab oma
kaupade müümisel või teenuste osutamisel lepingu sõlmimist
arvutivõrgu abil, annab oma klientide kasutusse sobivad ja
tõhusad tehnilised vahendid, mil ele on juurdepääs ja mil e abil
klient saab enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada
sisestusvead.
ü Igal juhul on side-‐ ja arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute puhul
tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
35
Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste täitmine. (Slaid 16) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb
lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks
õigustatud isikule
õigel ajal,
õiges kohas ja
õigel viisil ning lepingule või seadusele
vastava
kvaliteediga.
Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse,
et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest
tulenevalt täitma isiklikult,
võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui
kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.
Kui kohustus on täidetud
isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus
sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui
täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks.
Lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb
võlausaldaja asemel
täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks).
Lepinguga võib kaasneda
kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal
määral kui võlausaldaja huvide või õigustega.
Lepingupooled peavad oma vastastikused lepingulised kohustused täitma
üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest
ei tulene teisiti.
Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse
täitmist.
36
Kohustuste täitmine.
Kohustuste(täitmine(
Kohustus(tuleb(täita(õigustatud(isikule:(
lähtudes( ( ( (
lähtudes(
heast (usust(
mõistlikkuse(
põhimõAest(
arvestades(
arvestades(
tavaga(
prakCkaga(
õigel&& &ajal&õiges&kohas&õigel&& &viisil&õige&kvaliteediga&03.10.12(
EBSi(õiguse(ja(avaliku(halduse(õppetool(
16(
ü Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
ü Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse
põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
ü Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud
täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule
õigel ajal,
õiges
kohas ja
õigel vi sil ning lepingule või seadusele vastava
kvaliteediga.
ü Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu
võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu
oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
ü
Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
37
Tehinguõiguse üldküsimused. Isikute paljus. (Slaid 17) Võlasuhetes võib mitu isikut olla nii võlgniku kui võlausaldaja poolel.
Kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda
tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha
osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Eelnimetatut ei kohaldata, kui mitu isikut
peavad kohustuse täitma solidaarvõlgnikena.
Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt
(
ühisvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda
neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (
solidaarvõlgnikud), võib
võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt
või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma
sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra,
samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib
samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma
kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
Kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel
neist õigus nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas
(
osavõlausaldajad), kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad
nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt.
Kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest
tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt (
ühisvõlausaldajad), on võlgnikul
õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt. Kui sama jagamatu
kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, võib iga võlausaldaja nõuda kohustuse
täitmist üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt, kui võlausaldajad ei ole
solidaarvõlausaldajad. Iga ühisvõlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist,
sealhulgas võlgnetava eseme hoiustamist või müüki, üksnes kõigile võlausaldajatele
ühiselt. Muud
asjaolud , mis puudutavad üksnes ühte ühisvõlausaldajat, ei kehti
teiste ühisvõlausaldajate suhtes.
Kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt
täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist,
on need isikud
solidaarvõlausaldajad. Võlgnik võib täita kohustuse kõigile
solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba
esitanud hagi
kohustuse
täitmiseks.
Kohustuse
täitmine
mõnele
solidaarvõlausaldajale, sealhulgas
tasaarvestus mõne solidaarvõlausaldaja nõudega
või
hoiustamine mõnele võlausaldajale, vabastab võlgniku kohustuse täitmisest
teistele solidaarvõlausaldajatele. Võlgnik võib solidaarvõlausaldaja nõudele esitada
üksnes vastuväiteid, mis tal on selle solidaarvõlausaldaja vastu.
38
Isikute paljus.
Isikute(paljus(
Osavõlgnikud(
s(
Võlgnikud(
Ühisvõlgnikud(
uhte
Solidaarvõlgnikud(
jus(võlas
Osavõlausaldajad(
(pal
ikute
Võlausaldajad(
Ühisvõlausaldajad(
Is
Solidaarvõlausaldajad(
03.10.12(
EBSi(õiguse(ja(avaliku(halduse(õppetool(
17(
ü Võlasuhetes võib mitu isikut olla nii võlgniku kui võlausaldaja
poolel.
ü Kui mitu isikut (
osavõlgnikud) peavad täitma sama osadeks
jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades.
ü Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mil e nad saavad
täita üksnes ühiselt (
ühisvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda
neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
ü Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt
(
solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse
täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt
või mõnelt neist.
ü Kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele
võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuse täitmist
endale teiste võlausaldajatega võrdses osas (
osavõlausaldajad).
ü Mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse
olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt
(
ühisvõlausaldajad).
ü Kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse
olemusest tulenevalt täita mitmele isikule sel iselt, et igaüks
neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud
solidaarvõlausaldajad.
39
Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste täitmise takistused. (Slaid 18) Lepingu täitmisel võib ette tulla olukord, kus kohustuse täitmine on võimatu.
Sellisel juhul ei saa nõuda kohustuse täitmist (VÕS§ 108). Kui võlgnik rikub
kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse
täitmist, kuid mitte siis, kui lisaks selle täitmise võimatusele on kohustuse täitmine
võlgnikule ebamõistlikult koormav või
kulukas või võlausaldaja saab mõistlikult
saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil või kohustuse
täitmine seisneb isikliku
iseloomuga teenuse osutamises
Võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust
võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta
õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub
õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei
tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.
Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise
eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu
Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui võlgnik ei tea ega peagi
teadma, kes on võlausaldaja, võib võlgnik võlgnetava raha, väärtpaberid, muud
dokumendid või väärtasjad võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. Hoiustamise
korra kehtestab justiitsminister. Võlgnik võib võlgnetava raha, väärtpaberid, muud
dokumendid või väärtasjad hoiustada kohustuse täitmise kohas. Kui võlgnik
hoiustab need esemed muus kohas, peab ta hüvitama võlausaldajale sellest
tulenevad kulud ja kahju. Võlgnik peab hoiustamisest võlausaldajale või end
võlausaldajana esitlevale isikule viivitamata teatama.
Hoiustamise asemel võib võlgnik VÕS-i § 120 lg 1 nimetatud juhul, samuti juhul, kui
vallasasja üleandmine võlausaldajale ei ole võimalik võlgnikust mitteoleneval
põhjusel, võlgnetava vallasasja mõistlikul viisil müüa.
40
Kohustuste täitmise takistused.
Vastuvõtuvi vitus)
s)
ei)võta)vastu)kohustuse)
vivitu
täitmist)
keeldub)oma)kohustuse)
võtu
täitmisest)
tu
ei)tee)võlgnikuga)koostööd)
Vas
03.10.12)
EBSi)õiguse)ja)avaliku)halduse)õppetool)
18)
ü Võlausaldaja vastuvõtuvi vituse korral vastutab võlgnik oma
kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle
tahtlikult või raske hooletuse tõttu
ü Võlausaldaja vastuvõtuvi vituse korral, samuti juhul, kui võlgnik
ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võib võlgnik
võlgnetava raha, väärtpaberid, muud dokumendid või
väärtasjad võlausaldaja jaoks hoiustada.
ü Võlgnik peab hoiustamisest võlausaldajale või end
võlausaldajana esitlevale isikule viivitamata teatama.
ü Hoiustamise asemel võib võlgnik võlgnetava val asasja
mõistlikul vi sil müüa.
41
Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste rikkumine. (Slaid 19) Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või
mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustus loetakse kohaselt
täidetuks , kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil ja
õige kvaliteediga. Muu mittekohase täitmise all tuleb mõelda näiteks osalist täitmist
aga ja ebakvaliteetset täitmist. Seega on rikkumine selline käitumine, mis ei ole
kooskõlas konkreetse võlasuhte pooltelt oodatava käitumisega.
Oluline on tuvastada vaid rikkumise objektiivne fakt – toimus rikkumine või ei
toimunud. Rikkumise liigil on tähendus õiguskaitsevahendite kohaldamise
seisukohalt.
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:
1) nõuda kohustuse täitmist;
2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
3) nõuda kahju hüvitamist;
4) taganeda lepingust või öelda leping üles;
5) alandada hinda;
6) rahalise kohustuse täitmisega vi
vitamise korral nõuda vi vist.
Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki
seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt
kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlausaldaja ei või
tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt
õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või
temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui
rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse
rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise
eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on
hooletus , raske hooletus ja
tahtlus .
Süü vormid
Hooletus
Raske
hooletus
Tahtlus
Hooletus on käibes vajaliku
hoole järgimata jätmine.
Raske hooletus on käibes vajaliku
hoole olulisel määral järgimata jätmine.
Tahtlus on õigusvastase tagajärje
soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust
tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades,
vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral.
42
Kohustuste rikkumine. Kohustuste(rikkumine(ja(
õiguskaitsevahendid(
kohustuse(täitmise(nõue(
se(
id
oma(kohustuse(täitmisest(
keeldumine (
se(liig
mi
kohustuse(
kahju(hüvitamise(nõue(
täitmata(jätmine(
kohustuse(
hilinemine(
endid(kohustu ise(korral
se(rikku
mi@ekohane(
lepingust(taganemine(ja(lepingu(
täitmine(
muu(mi@ekohane(
evah
ts
ülesütlemine(
täitmine(
rikkum
Kohustu
hinna(alandamine(
iguskai
Õ
viivise(nõudmine(
03.10.12(
EBSi(õiguse(ja(avaliku(halduse(õppetool(
19(
ü Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse
täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas
täitmisega vi vitamine.
ü Kohustus loetakse kohaselt täidetuks , kui see on täidetud
õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, õigel vi sil ja õige
kvaliteediga.
ü Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi
või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid
õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada
(eelkõige kahju hüvitamist).
ü Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui
rikkumine on vabandatav.
43
Tegu
(rikkumine)
Kahju
hüvitamise
eeldus
Põhjuslik
Tagajärg
seos
Tehinguõiguse üldküsimused. Hüvitatava kahju liigid. (Slaid 20) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
Otsene
varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara
halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning
kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,
sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise
saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud
nõuete
esitamiseks .
Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt
asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud,
kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks
esinenud . Saamata jäänud tulu
võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
Mittevaraline kahju hõlmab
eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema
kahju ei tekitanud.
Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks
kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult
vastuvõtmatu.
44
Hüvitatava kahju liigid.
Hüvitatava'kahju'liigid'
Hüvitatava'kahju'li gid'
Varaline'
MiCevaraline'
Otsene'kahju'
Saamata'
jäänud'tulu'
Valu'
Kannatused'
03.10.12'
EBSi'õiguse'ja'avaliku'halduse'õppetool'
20'
ü Hüvitamisele kuuluv kahju võib ol a varaline või mittevaraline.
ü
Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata
jäänud tulu.
ü
Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud
vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse
vähenemise ning kahju tekitamisega seoses kantud või
tulevikus kantavad mõistlikud kulud.
ü
Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt
asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu,
tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu
ei oleks esinenud.
ü
Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist
ja hingelist valu ning kannatusi.
ü Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta
tõendab, et tema kahju ei tekitanud.
ü Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies
ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või
muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
45
Tehinguõiguse üldküsimused. Kõrvalkohustused. (Slaid 21) VÕS § 141 sätestab võlasuhte korvalkohustused, milleks on eelkõige: 1)
käendamisest ja
garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest
tulenevad kohustused ja 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused.
Tegelikult on kõrvalkohustusi rohkem, kuna nende alla kuuluvad kõik kohustused,
mis ei ole põhikohustused. Teisalt võib kujuneda olkukordi, kus seaduses loetletud
kõrvalkohustust ei saagi lugeda kõrvalkohustuseks.
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees
vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka
tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui
kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või
rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduse kehtivus ei
sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kui käendatakse kohustust,
millele võib esitada aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku
eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime
piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik,
vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul.
Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale seaduses sätestatust, on
tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Seadus
rõhutab
eraldi
tarbijakäenduslepingut.
Tarbijakäendusleping
on
käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole
kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
Garantii andmine on ühekülgsete kohustuste võtmine. Majandus- või kutsetegevuses
võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et
ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Võlausaldaja
nõustumust garantiiga eeldatakse. Valdavalt kasutatakse garantii vormi krediidi- ja
kindlustusasutuste poolt pakutava teenusena. Samas on garantii instituut
rakendatav näiteks ka müügitehingute ja töövõtulepingute puhul (garantiitähtajad).
Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega
tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis
sisaldub
viide sellele kohustusele.
Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise
tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud
rahasumma . Käsirahaga tagatud
lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse
täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta
kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohta
sätestatut kohaldatakse ka
teole , mille lepingut rikkunud lepingupool peab
kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Eelnimetatut kohaldatakse vastavalt
juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas,
mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.
46
Kõrvalkohustused. Kõrvalkohustused/
sed/
Käendus/
Garan?i/
kohustu
Käsiraha/
Leppetrahv/
Kõrval
03.10.12/
EBSi/õiguse/ja/avaliku/halduse/õppetool/
21/
ü
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku
(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku
kohustuse täitmise eest.
ü Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on
tarbija.
ü
Garanti andmine on ühekülgsete kohustuste võtmine.
Majandus-‐ või kutsetegevuses võib isik (garanti andja) võtta
lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab
võlausaldaja nõudel garanti st tuleneva kohustuse.
ü
Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele
lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks
antud rahasumma.
a
Leping täitmata käsiraha
Käsiraha jääb käsiraha
andja süül
saajale
irah
Leping täitmata käsiraha
andja süül ja käsiraha
Käsirahaga kaetakse
käsiraha saaja kahju
saajal on tekkinud kahju
Käs
Leping täitmata muudel
põhjustel kui käsiraha
Käsiraha andja võib nõuda
käsiraha tagastamist
andja süü
ü
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud
lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele
lepingus määratud rahasumma.
47
48
Tehinguõiguse üldküsimused. Nõuete ja kohustuste üleminek. (Slaid 22) Nõuete üleminek toimub nõuete loovutamise ja nõude seaduse alusel ülemineku
teel. Kohustuse ülemineku viisideks on kohustuse ülevõtmine ja kohustusega
ühinemine. Tuntakse eraldi ka lepingu ülevõtmise instituuti (vt VÕS § 179), millele
kohaldatakse nõuete ja kohustuste ülemineku sätteid.
Nõuete loovutamiseks nimetatakse nõude üleandmist lepingu alusel ühelt
võlausaldajalt teisele,
kusjuures võlgniku nõusolekut loovutamiseks vaja ei ole. Nii
sätestab VÕS § 164 lg 1, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust
sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude
loovutamine ). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt
keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui
senisele võlausaldajale.
Nõude loovutamine on käsutustehing. Nõude loovutamisega
astub uus võlausaldaja
senise asemele. Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse
kehtivaks varasem loovutamine. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja
tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad.
Koos nõudega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle nõude
tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad
õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole
lahutamatult seotud loovutaja
isikuga ja on üleantavad.
VÕS § 168 lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle
andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid.
Senine võlausaldaja peab uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi,
mis kinnitab nõude loovutamist. Kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude
omandaja ) üle
seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja
tahteavalduseta. Nõue läheb seaduse alusel üle: 1) isikule, kelle vara müüakse
täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks; 2) isikule, kes täidab
kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude
täitmine; 3) isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist VÕS § 78 lg 3
nimetatud juhul; 4) muul seaduses sätestatud juhul.
VÕS § 175 lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle
võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele (
kohustuse ülevõtmine). Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud
lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega
nõustub. Ka kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud
kõrvalkohustused, kui need ei ole
isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel
lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga. Kohustuse võib üle võtta ka nii, et
kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (
kohustusega ühinemine). Kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga
või võlgnikuga. Kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise
eesmärgil, kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 144 sätestatud vorminõudeid.
Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad
õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust
tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud.
49
Nõuete ja kohustuste üleminek.
Nõuete&ja&kohustuste&üleminek&
Nõude&
ste
loovutamine&
Nõuete&üleminek&
k&
Nõude&seaduse&
alusel&üleminek&
kohustu inem
&ja& üle
Kohustuse&
Kohustuste&
ülevõtmine&
õuete
N
üleminek&
Kohustusega&
ühinemine&
03.10.12&
EBSi&õiguse&ja&avaliku&halduse&õppetool&
22&
ü
Nõuete loovutamiseks nimetatakse nõude üleandmist lepingu
alusel ühelt võlausaldajalt teisele, kusjuures võlgniku
nõusolekut loovutamiseks vaja ei ole.
ü Kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja)
üle
seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja
tahteavalduseta.
ü Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle
võtta võlgniku kohustuse ni , et kolmas isik astub senise
võlgniku asemele (
kohustuse ülevõtmine).
ü Kohustuse võib üle võtta ka ni , et kolmas isik astub
võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale
(
kohustusega ühinemine).
50
Tehinguõiguse üldküsimused. Ettevõtte üleminek. (Slaid 23) Meenutagem, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb (ÄS § 5 lg 1).
Siinkohal tuleb rõhutada, et ettevõte võib kuuluda ka isikule, keda seadus ettevõtjaks ei loe.
Nii võib ettevõte kuuluda ka MTÜ-st spordiklubile, sihtasutusele, aga ka avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule. Seega kohaldatakse VÕSi ettevõtte ülemineku regulatsiooni sõltumata
sellest, kellele ettevõte kuulub.
Ettevõte on varakogum ja seadusega kehtestatakse sellise varakogumi (õiguste ja kohustuste
kogumi) üleandmise viis.
Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma
omandajale üle
ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.
Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad,
õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Tegemist on
kohustustehingu kirjeldusega, millele lisaks tuleks juhinduda ka vastavate
võõrandamistehingute liikide kohta sätestatut (nt müügi- ja vahetustehing).
Tuleb ka rõhutada, et ettevõtte ülemineku sätteid ei kohaldata ettevõtte üleminekule
juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte
üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Siia kuulub
ka maksukohustuse üleminek
VÕS § 182 järgi antakse ttevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade
üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga
lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle
asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate
kannete tegemise
registrites . Nii antakse õigused üle nõuete loovutamise regulatsiooni alusel, lepingud
antakse üle ettevõtte
ülemikemu momendiga ja võlausaldajate nõusolekut selleks vaja ei ole.
Ka kohustuste tekkimine on seotud ettevõtte kohustuste ülemineku osas.
Üleantavad õigused ja kohustused peavad olema ettevõtte majandamisega seotud ja
teenima ettevõtte majandamist.
Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle
kõik
üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused
ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Ettevõtte koosseisu kindlaksmääramine ja selle seisundi hindamine on ettevõtte omandaja
jaoks
kriitilise tähtsusega, kuna ettevõtte üleminek toob kaasa kõikide ettevõttesse
kuuluvate kohustuste ülemineku sõltumata sellest, kas ettevõtte omandaja neist teab või
mitte. Et selliseid riske minimiseerida, tuleks läbi viia vastavad
due diligence menetlused.
Tavapäraselt võetakse ka ettevõtte üleandja kinnitused kohustuste ulatuse, seisukorra ja
tõelevastavuse kohta, mis tagatakse lepinguliste sanktsioonidega.
Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest,
ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale.
Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud
sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut,
vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga.
Üleantava ettevõtte senise ärinime kasutamise õigus läheb üle omandajale, kui see ei ole
vastuolus seaduse või kolmanda isiku õigustega ja lepingupoolte kokkuleppest ei tulene
teisiti. Ärinime üleminekut ei takista asjaolu, et omandaja jätkab tegevust muus õiguslikus
vormis kui üleandja, kui omandaja järgib ärinime kohta seaduses sätestatud nõudeid. Kui
ettevõtte üleandja on füüsiline isik, läheb senise ärinime kasutamise õigus üle omandajale
ettevõtte üleandja kirjalikul nõusolekul. (VÕS § 184).
Eelkirjeldatut kohaldatakse ka lepingutele, millega antakse üle organisatsiooniliselt
terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis).
51
Ettevõtte üleminek. E"evõ"e&üleminek&
k&
ine
m
Tehinguga&
VÕS&&180,&182,&183C185&
&üle
E"evõ"e&ülemineku&
Seaduse&alusel&
regulatsiooni&ei&kohaldata&
võ"e
(VÕS&&181)&
E"e
03.10.12&
EBSi&õiguse&ja&avaliku&halduse&õppetool&
23&
ü VÕSi ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldatakse sõltumata
sel est, kel ele ettevõte kuulub.
ü Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga
kohustuda andma omandajale üle ettevõtte.
ü Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja sel e
majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu
hulgas ettevõttega seotud lepingud.
ü Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.
ü Ettevõtte ülemineku sätteid ei kohaldata ettevõtte üleminekule
juriidiliste
isikute
ühinemise,
jagunemise
või
ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek
toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või
pankrotimenetluses. Si a kuulub ka maksukohustuse üleminek
ü Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate
asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste
üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise
sätete järgi.
ü Üleantavad õigused ja kohustused peavad olema ettevõtte
majandamisega seotud ja teenima ettevõtte majandamist.
ü Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad
omandajale üle
kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused,
muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte
töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
52
Tehinguõiguse üldküsimused. Võlasuhte lõppemine. (Slaid 24) Võlasuhte lõpeb seaduses (VÕS § 186) sätestatud alusel. Toome neist siinkohal
slaidil ära olulisemad ja vähemolulisi jääb tähistama sõna “muud”.
Kohane täitmine tähendab, et kohustus on täidetud VÕS-i § 76 lg 3 nimetatud
tingimustele (õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil), sh ka õige
kvaliteediga. Kui kasvõi üks nimetatud eeldustest on täitmata, võib võlausaldaja
täitmise tagasi lükata.
Lepingupool
taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab
lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste
täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja
kohustuste kehtivust.
Lepingupool
ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele
lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles
öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste
täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused
jäävad kehtima.
Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu
(
kestvusleping ), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku
etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (
korraline ülesütlemine).
Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega
järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid
ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni
kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (
erakorraline ülesütlemine).
Kui kaks isikut (
tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele
rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav
pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on
õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
Kokkulangemise all peetakse silmas olukorda, kus võlasuhe lõpeb seetõttu, et võlgnik
ja võlausaldaja langevad ühes
isikus kokku.
Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises
kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Võlasuhte lõppemise kohta sätestatut
kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja
tunnistab ,
et võlasuhet ei ole.
53
Võlasuhte lõppemine.
Võlasuhte*lõppemise*alused*
used*
kohane*täitmine*
tasaarvestus*
ise*al
kokkulangemine*
kokkulepe*lõpetamise*kohta*
*lõppem
lepingust*taganemine*
uhte
lepingu*ülesütlemine*
Võlas
muud*seaduslikud*või*
lepingulised*
juhud *
03.10.12*
EBSi*õiguse*ja*avaliku*halduse*õppetool*
24*
ü
Kohane täitmine tähendab, et kohustus on täidetud VÕS-‐i § 76
lg 3 nimetatud tingimustele (õigele isikule, õigel ajal, õiges
kohas, õigel viisil), sh ka õige kvaliteediga. Kui kasvõi üks
nimetatud eeldustest on täitmata, võib võlausaldaja täitmise
tagasi lükata.
ü Lepingupool
taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega
teisele lepingupoolele.
ü Lepingupool
ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega
teisele lepingupoolele.
ü Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma
teineteisele rahasumma või täitma muu samali gilise
kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude
teise poole nõudega tasaarvestada. Tasaarvestus toimub
avalduse tegemisega teisele poolele.
ü
Kokkulangemise all peetakse silmas olukorda, kus võlasuhe
lõpeb seetõttu, et võlgnik ja võlausaldaja langevad ühes isikus
kokku.
ü Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte
lõpetamises
kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega
nõudest. Võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse,
kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja
tunnistab, et võlasuhet ei ole.
54
Tehinguõiguse eriosa. Lepingute liigitus. (Slaid 26) Annan alljärgnevalt tabeli vormis kehtivas õiguskorras reguleeritud lepingute
süsteemi:
Lepingute liik Lepingute alamliik Märkused Võõrandamislepingud Müügileping
Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping
Kasutuslepingud Üürileping
Rendileping Tasuta kasutamise leping
Litsentsileping Liisinguleping Frantsi sileping
Ehitise ajutise kasutamise leping
Laenu- ja
krediidileping Kindlustusleping Kahjukindlustus Elukindlustus
Õnnetusjuhtimikindlustus
Ravikindlustus
Lepingud teenuse Käsundusleping
osutamiseks
Töövõtuleping
Maaklerileping Komisjonileping
Maksekäsund ja arveldused
Agendileping Tervishoiuteenuse osutamise leping
Veoleping Ekspedeerimisleping
Pakettreisileping Hoiuleping
Laoleping Toetamislepingud Elurendiseleping
Ülalpidamisleping
Kompromissileping
(sh
kohtulik
kompromiss)
Seltsinguleping Seltsinguleping
Väärtpaberid Veksel Tšekk
Lepinguvälised kohustused Tasu avalik lubamine
Asja ettenäitamine
Käsundita asjaajamine
Alusetu rikastumine
Kahju õigusvastane tekitamine
55
Lepingute liigitus.
Lepingute)liigid)
Võõrandamislepingud)
Kasutuslepingud)
Kindlustuslepingud)
Teenuste)osutamise)
lepingud)
Toetamislepingud)
Lepingute)ligitus)
Seltsinguleping)
Väärtpaberid)
Lepinguvälised)
kohustused)
03.10.12)
EBSi)õiguse)ja)avaliku)halduse)õppetool)
26)
ü Lepingud liigitatakse üldiste tunnuste alusel liikidesse.
ü Lepingute li gid koosnevad lepingute alaliikidest. Näiteks
võõrandamislepingute al a kuuluvad kõik sellised lepingute
alali gid, mida ühendavad lepingu eseme omandiõiguse
üleminek ühelt isikult teisele.
56
Tehinguõiguse eriosa. Võõrandamislepingud. (Slaid 27) Võõrandamislepingute sisuks on asja üleandmine ühelt isikult teisele nii, et sellega
kaasneb ka omandiõiguse üleminek.
Asja
müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava
või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi
ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma
asja vastu. Eeltoodut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja
tellimiseks, välja arvatud juhul, kui
tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa
asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama
müügilepingu
esemeks olev õigus omandada. Tarbijalemüük on asja müük
müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib
lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
Lepingupooled võivad müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja
t
agasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). Tagasiostuõigusega müügilepingu
puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega
ostjale. Avaldus peab olema samas vormis nagu müügileping.
Ostueesõigus on
õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel
sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis.
Ostueesõiguse
teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega
sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga.
Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma
eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva
õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta
sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva
eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana.
Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne.
Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule
(faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb
lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma
majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1)
tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma
faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks
valitsema ja
teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas
korraldama nõudest
tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Faktooringu klient on
kohustatud teatama faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest.
Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle
andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale
või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat
rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2)
õigusest loobumist, mida isik ei ole veel
omandanud ; 3) pärandist või annakust
loobumist.
57
Võõrandamislepingud. Võõrandamislepingud/
islepingud/
müügileping/
vahetusleping/
dam
kinkeleping/
faktooringuleping/
Võõran
03.10.12/
EBSi/õiguse/ja/avaliku/halduse/õppetool/
27/
ü Võõrandamislepingute sisuks on asja üleandmine ühelt isikult
teisele ni , et sel ega kaasneb ka omandiõiguse üleminek.
ü Asja
müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle
olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus
omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku
ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna
rahas ja võtma asja vastu.
ü
Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku
teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme
omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse
ülemineku. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete
hind on võrdne.
ü
Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient)
loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda
isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, faktoor aga kohustub: 1)
tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot
või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel kredi ti,
nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sel est
tulenevaid õigusi.
ü
Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule
(kingisaaja) üle andma tal e kuuluva eseme ja tegema
võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest
õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat
rikastama.
58
Tehinguõiguse eriosa. Kasutamislepingud. (Slaid 28) Vastavalt VÕS § 271 kohustub
üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele
isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest
tasu (üüri).
Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega
lepingujärgseks kasutamiseks
sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis
lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele,
millest üürileandmisel lähtuti. Elu- või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja
naabrite huvidega. Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga
seotud
kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on
tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja
kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid
tõendavate dokumentidega. Üürileandja kannab asjaga seotud
maksud ja koormised, kui ei
ole kokku lepitud teisiti.
Rendilepinguga kohustub üks isik (
rendileandja ) andma teisele isikule (
rentnik ) kasutamiseks
rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise
reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
Põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks
tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud
mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik
kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku
kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud
õigusi.
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt
teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga
maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada
intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud
territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada
või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab
litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud
ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses.
Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja)
õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat
õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele
tähistusele ja oskusteabele.
Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule
(kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kasutaja peab kasutusse antud eseme
kasutustähtaja lõppemisel tagastama.
Laenulepinguga kohustub üks isik (
laenuandja ) andma teisele isikule (
laenusaaja ) rahasumma
või asendatava asja (
laen ), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või
tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku
(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt
intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
59
Kasutamislepingud.
Kasutuslepingud-
Üürileping-
Rendileping-
Tasuta-kasutamise-
leping-
slepingud-
Litsentsileping-
utu
Liisinguleping-
Kas
Frantsi sileping-
Laen/Kredi t-
03.10.12-
EBSi-õiguse-ja-avaliku-halduse-õppetool-
28-
ü Vastavalt VÕS § 271 kohustub
üürilepinguga kohustub üks isik
(üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja
üürnik kohustub maksma üürileandjale sel e eest tasu (üüri).
ü
Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule
(rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle
rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava
vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
ü
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt
määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja
kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise
eest tasu.
ü
Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule
(litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi
kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga
kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
ü
Frantsi silepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele
isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus-‐ või
kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit.
ü
Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma
teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.
ü
Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule
(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja
samas koguses ja sama kvaliteediga.
ü
Kredi dileping on leping, mil ega üks isik (krediidiandja) kohustub andma
teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja
aga kohustub tasuma kredi dilt intressi ja lepingu lõppemisel kredi di
tagasi maksma.
60
Tehinguõiguse eriosa. Seltsinguleping. (Slaid 29) Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise
eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige
panuste tegemisega (VÕS § 580 lg 1). Vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv
seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga
kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist.
(VÕS § 610 lg 1).
Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama
teiste seltsinglaste huvidega (VÕS § 580 lg 2).
Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas
vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule
teenuse osutamine. Eeldatakse, et seltsinglaste
panused on võrdsed. Panuste
tegemisel kohaldatakse eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko
üleminekule ja vastutusele eseme puuduste eest vastavalt üürilepingu kohta
sätestatut, kui seltsinglane annab eseme seltsingu kasutusse, ja müügilepingu kohta
sätestatut, kui ta võõrandab eseme seltsingule. Seltsinglane ei ole kohustatud
suurendama kokkulepitud panust ega tegema täiendavaid panuseid.
Igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises. Seltsinglased
juhivad seltsingut ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste
nõusolek.
Seltsingulepinguga võib seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele
seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised seltsinglased seltsingu juhtimises. Kui
juhtimine on antud mitmele seltsinglasele, juhivad nad seltsingut ühiselt ning iga
tehingu tegemiseks on vajalik kõigi
juhtima õigustatud seltsinglaste nõusolek.
Mõjuval põhjusel võib seltsinglasele seltsingulepinguga antud juhtimisõiguse ära
võtta teiste seltsinglaste ühehäälse otsusega, kui seltsingulepinguga ei ole ette
nähtud seltsinglaste otsuste tegemine häälteenamusega. Mõjuvaks põhjuseks on
eelkõige kohustuse oluline rikkumine seltsinglase poolt või seltsinglase võimetus
seltsingut juhtida. Seltsinglane võib mõjuval põhjusel juhtimisest
loobuda . Kui
seltsinglane loobub juhtimisest ajal, kui seltsingu juhtimise eest ei saa muul viisil
hoolitseda, peab ta teistele seltsinglastele hüvitama sellest tekkinud kahju, välja
arvatud juhul, kui seltsinglase ja seltsingu huvisid kaaludes ei või oodata, et
seltsinglane juhtimist jätkaks. Seltsingut juhtima õigustatud seltsinglaste õigustele ja
kohustustele teiste seltsinglaste suhtes kohaldatakse käsunduslepingu kohta
sätestatut, kui käesolevas osas sätestatust ei tulene teisiti.
Seltsingu igapäevase tegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks on vajalik
seltsinglaste otsus. Eeldatakse, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kõigi seltsinglaste
nõusolek. Kui vastavalt seltsingulepingule tehakse otsuseid häälteenamusega,
eeldatakse, et
enamust arvestatakse seltsinglaste arvu järgi.
Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad
seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Seltsinguvarasse kuulub ka vara, mis
omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena seltsinguvarasse
kuuluva eseme hävimise, rikkumise või äravõtmise eest.
Kui seltsinglane on seltsingulepingu järgi õigustatud seltsingut juhtima, eeldatakse,
et ta on ka volitatud esindama teisi seltsinglasi suhetes kolmandate isikutega.
61
Seltsinguleping.
Seltsinguleping+
Seltsinguleping+
Seltsing +
Vaikiv+
seltsing+
04.10.12+
EBSi+õiguse+ja+avaliku+halduse+õppetool+
29+
ü Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut
(seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks,
aidates sellele kaasa lepinguga määratud vi sil, eelkõige
panuste tegemisega.
ü Vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema
teatud panuse ettevõtte või sel e osa majandamisse, ettevõtja
aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele
vastava osa kasumist.
62
Tehinguõiguse eriosa. Lepingud teenuste osutamiseks. (Slaid 30) Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama
teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma
talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või
saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)
aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid
kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses
tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on
teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine
või tootmine.
Maaklerilepinguga kohustub üks isik (
maakler ) vahendama teisele isikule
(käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga
lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest
tasu (maakleritasu). Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta
sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
Agendilepinguga kohustub üks isik (
agent ) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema
huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja
arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Agent tegutseb
iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma
tegutsemisaeg . Agendiks ei ole isik, kes täidab eelnimetatud ülesandeid tulenevalt
käsundiandjaga sõlmitud töölepingust. Samuti ei ole agendiks juriidilisest isikust
käsundiandja juhtorgani liige,
osanik või pankrotihaldur, kellel on seadusest,
põhikirjast või ühingulepingust tulenevalt õigus võtta juriidilisele isikule kohustusi.
Agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei
tulene teisiti.
Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma
nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva
eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub
komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Komisjonilepingule
kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (
vedaja ) teise isiku (
saatja ) ees vedama
vallasasja (
veos ) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja
kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule
kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene
teisiti. Eelkäsitletut ei kohaldata
veose vedamisele merel.
Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (
ekspedeerija ) korraldama veose vedamise
teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu.
Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui
seadusest ei tulene teisiti.
Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt
temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama.
Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub
vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma
selle eest tasu.
63
Lepingud teenuste osutamiseks.
Lepingud teenuste osutamiseks
Käsundusleping
Töövõtuleping
Maaklerileping
te
Agendileping
teenus iseks
ud am
ng
Komisjonileping
osut
Lepi
Veoleping
Ekspedeerimis -‐
leping
Hoiu-‐ ja laoleping
4.10.2012
EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetool
30
ü
Käsunduslepinguga osutatakse teenuseid.
ü
Töövõtulepinguga valmistatakse või muudetakse asja või saavutatakse teenuse osutamisega
muu kokkulepitud tulemuse.
ü
Maaklerilepinguga vahendatakse lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda
isikuga lepingu sõlmimise võimalusele.
ü
Agendilepinguga vahendatakse püsivalt käsundiandja nimel ja arvel lepinguid või sõlmitakse
neid.
ü
Komisjonilepinguga kohustutakse oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige
müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese).
ü
Kaubaveolepinguga kohustutakse vedama val asasja (veos) sihtkohta ning andma sel e üle
kolmandale isikule (saajale).
ü
Ekspedeerimislepinguga kohustutakse korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel.
ü
Hoiulepinguga kohustutakse hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud
val asasja ja hoidmise lõppemisel sel e hoiuleandjale tagastama.
ü
Laoleping on hoiuleping, mil ega hoidja oma majandus-‐ või kutsetegevuses kohustub
val asasja hoidmisel sel e ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma sel e
eest tasu.
64
Tehinguõiguse eriosa. Ülevaade lepinguvälistest võlasuhetest. (Slaid 31) Nagu eespool oleme käsitlenud, võivad võlasuhted lisaks lepingule tekkida ka
ühepoolsetest tehingutest (tasu avalik lubamine ja konkurss) ning seaduse alusel
(asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ning kahju
õigusvastane tekitamine). Eeltoodud liikide
loetelu on ammendav ehk n-ö liikide
numerus clausus .
Tasu avaliku lubamise all tuleb VÕS § 1005 järgi mõista õiguslikku olukorda, kus
teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik
peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu
lubamisest lähtudes. Konkursi korraldamine on üks avaliku tasu lubamise
alaliikidest.
Tasu avalikul lubamisel teatud teo
parima tegemise eest (
konkurss) tuleb mõistlikul
viisil teatavaks teha konkursi ese, teo või selle pakkumise tegemise viis ja tähtaeg
ning parima teo või pakkumise väljaselgitamise tähtaeg ja kord, samuti tasu lubaja
(konkursi korraldaja) ja muud konkursi läbiviimiseks vajalikud asjaolud.
Isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või isik, kes tahab kontrollida
sellise nõude olemasolu või puudumist, võib VÕS § 1014 alusel nõuda valdajalt
asja
ettenäitamist või asja ülevaatamise võimaldamist, kui tal on selleks õigustatud huvi.
Teise isiku valduses oleva dokumendiga
tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik
võib VÕS § 1015 alusel valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui
dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui
dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või
nendevahelise tehingu ettevalmistamine.
Võib juhtuda, et isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu)
kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda
tegu tegema. Sellisel juhul on
käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019-1023 sätestatud
õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab
asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele
asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3)
asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest
tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul
põhjusel avalikes huvides oluline.
Kõige üldisemalt saab
alusetut rikastumist iseloomustada olukorraga, kus üks isik
saab varalist kasu, mis õiguse järgi peaks
kuuluma teisele. Isik peab seaduse alustel
ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (VÕS § 1027).
Alusetu rikastumise juhtudel on üleandjal sõltuvalt olukorrast õigus nõuda
täitmisega saadu tagastamist, hüvitamist õiguse rikkumise korral ning hüvitamist
kui kulutusi tehti teise isiku kasuks.
65
Kahju õigusvastase tekitamise osas on üldpõhimõtteks, et teisele isikule (kannatanu)
õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on
kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS
§ 1043). Seega on tegemist klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutuse
instituudiga, milles peab esinema teisele isikule kahju tekitamine, mille
eelduseks omakorda on teo ja tagajärje põhjuslik seos, kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ja
süü ning deliktivõime olemasolu või seadusest tulenev vastutus.
66
Ülevaade lepinguvälistest võlasuhetest.
Lepinguvälised-võlasuhted-
Lepinguvälise-võlasuhte-alused-
Ühepoolne-
tehing-
Seadus-
Tasu-avalik-
Asja-
Käsundita-
Alusetu-
lubamine-
Konkurss-
eEenäitamine-
asjaajamine-
rikastumine-
Delikt -
07.10.12-
EBSi-õiguse-ja-avaliku-halduse-õppetool-
31-
ü
Tasu avaliku lubamine tähendab olukorda, kus teatud teo
tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu
lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu.
ü
Konkurss on tasu avaliku lubamise üks alali k.
ü Isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või isik, kes
tahab kontrol ida sel ise nõude olemasolu või puudumist, võib
VÕS § 1014 alusel nõuda valdajalt
asja ettenäitamist või asja
ülevaatamise võimaldamist, kui tal on sel eks õigustatud huvi.
ü Võib juhtuda, et isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku
(soodustatu) kasuks, ilma et vi mane oleks tal e andnud õiguse
tegu teha või kohustanud teda tegu tegema (
käsundita
asjaajamine). ü Kõige üldisemalt saab
alusetut rikastumist iseloomustada
olukorraga, kus üks isik saab varalist kasu, mis õiguse järgi
peaks kuuluma teisele.
ü
Kahju õigusvastase tekitamise osas on üldpõhimõtteks, et
teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik
(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju
tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt
seadusele.
67
Tehinguõiguse eriosa. Tasu avalik lubamine ja konkurss. (Slaid 32) Tasu avaliku lubamise all tuleb VÕS § 1005 järgi mõista õiguslikku olukorda, kus teatud teo
tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo
teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes.
Konkursi korraldamine on üks avaliku tasu lubamise alaliikidest.
Tasu lubanud isik võib lubaduse kuni teo tegemiseni tagasi võtta või selle tingimusi muuta,
kui tagasivõtmine või tingimuste muutmine tehakse teatavaks samal viisil kui tasu
lubamine. Tasulubaduse tagasivõtmine kehtib ka isiku suhtes, kes teab tasulubaduse
tagasivõtmisest. Tasu lubamisel võib tasu lubanud isik loobuda õigusest lubadus tagasi
võtta.
Amas kui teo tegemiseks on määratud tähtaeg, siis ei saa
lubadust tagasi võtta, kui
lubaduse sisust ei tulene teisiti. Tasulubaduse tagasivõtmise korral peab tasu lubanud isik
hüvitama teisele isikule tema poolt heauskselt lubadusele tuginedes tehtud kulutused, kui
tasu lubanud isik ei tõenda, et kulutusi teinud isik ei oleks saanud ega suutnud teha tegu,
mille eest tasu lubati. Teiste isikute kulutused kokku hüvitatakse kuni lubatud tasu ulatuses.
Tasu avalikul lubamisel teatud teo parima tegemise eest (
konkurss) tuleb mõistlikul viisil
teatavaks teha konkursi ese, teo või selle pakkumise tegemise viis ja tähtaeg ning parima teo
või pakkumise väljaselgitamise tähtaeg ja kord, samuti tasu lubaja (konkursi korraldaja) ja
muud konkursi läbiviimiseks vajalikud asjaolud. Konkursi korraldaja võib konkursist
loobuda või konkursi teatavaks tehtud tingimusi muuta üksnes juhul, kui see on konkursi
tingimustes ette nähtud ja konkursist loobumine või tingimuste muutmine tehakse
teatavaks samal viisil kui konkurss või selle tingimused. Kui konkursi korraldaja on
konkursist loobunud või selle tingimusi muutnud, peab ta hüvitama teistele isikutele nende
poolt heauskselt konkursi tingimustele tuginedes tehtud mõistlikud kulutused, kui konkursi
korraldaja ei tõenda, et kulutusi teinud isik ei oleks konkursi esemeks olevat tegu saanud
ega suutnud teha.
Vastavalt VÕS § 1010 võib pakkuja pakkumise tagasi võtta kuni konkursi tingimustes
määratud pakkumise tegemiseks ettenähtud tähtaja lõpuni, kui konkursi tingimustes ei ole
ette nähtud teisiti. Pakkuja võib pakkumist muuta või täiendada üksnes tähtaja jooksul, mil
pakkumist saab tagasi võtta ning üksnes konkursi tingimustes ettenähtud ulatuses. Pakkuja
või teo teinud isik võib nõuda
konkursil osalemise tõttu tehtud kulutuste hüvitamist juhul,
kui selline võimalus on ette nähtud seadusega või konkursi tingimustes.
Otsuse selle kohta, kas tegu või pakkumine vastab konkursi tingimustele ja millist mitmest
teost või pakkumisest tuleb eelistada, teeb konkursi tingimustes nimetatud isik, viimase
puudumisel aga konkursi korraldaja. Konkursi kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv
ning seda ei saa kohtus vaidlustada. Eelnimetatu ei välista ega piira konkursi tingimuste
rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete
esitamist konkursi korraldaja vastu. Kui
konkursi tingimustes ei ole parima pakkumise valimise viisi määratud, võib konkursi
korraldaja kuulutada parimaks pakkumise, mis talle kõige rohkem sobib. Pakkumist või
tegu ei või konkursil arvesse võtta, kui see tehti pärast konkursi tingimustes määratud
tähtaja möödumist. Konkursi korraldaja võib tagasi lükata kõik pakkumised, kui selline
võimalus on konkursi tingimustes ette nähtud. Otsus konkursi kohta tuleb teha ja pakkujaid
või teo teinud isikuid sellest teavitada konkursi tingimustes ettenähtud tähtaja jooksul.
Konkursi korraldaja võib nõuda teo teinud isiku või pakkuja esitatud teose või muu töö
tulemuse autoriõiguse, muu sellesarnase õiguse või omandi üleandmist üksnes juhul, kui
üleandmise kohustus oli ette nähtud konkursi tingimustes.
68
Tasu avalik lubamine ja konkurss.
Tasu%avalik%lubamine%ja%konkurss%
Ühepoolne%tehing%
Tasu%avalik%
lubamine%
Konkurss%
07.10.12%
EBSi%õiguse%ja%avaliku%halduse%õppetool%
32%
ü
Tasu avaliku lubamise all tuleb VÕS § 1005 järgi mõista
õiguslikku olukorda, kus teatud teo tegemise, eelkõige
tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab
maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei
tegutsenud tasu lubamisest lähtudes.
ü Konkursi korraldamine on üks avaliku tasu lubamise alaliikidest.
ü Tasu avalikul lubamisel teatud teo parima tegemise eest
(
konkurss) tuleb mõistlikul vi sil teatavaks teha konkursi ese,
teo või sel e pakkumise tegemise vi s ja tähtaeg ning parima teo
või pakkumise väljaselgitamise tähtaeg ja kord, samuti tasu
lubaja (konkursi korraldaja) ja muud konkursi läbiviimiseks
vajalikud asjaolud.
69
Tehinguõiguse eriosa. Asja ettenäitamine. (Slaid 33) Isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või isik, kes tahab kontrollida
sellise nõude olemasolu või puudumist, võib VÕS § 1014 alusel nõuda valdajalt
asja ettenäitamist või asja ülevaatamise võimaldamist, kui tal on selleks õigustatud huvi.
Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik
võib VÕS § 1015 alusel valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui
dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui
dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või
nendevahelise tehingu ettevalmistamine.
Asja või dokumendi ettenäitamise või
tutvumisega seotud riisiko ja kulud kannab
ettenäitamist või tutvumist nõudnud isik. Valdaja võib VÕS § 1017 alusel keelduda
ettenäitamisest või tutvumise võimaldamisest kuni kulude tasumiseni ja
ettenäitamise või tutvumisega seotud ohu vastu
tagatise andmiseni.
70
Asja ettenäitamine. Asja%e'enäitamine%
Asja%või%dokumendi%e'enäitamine%
E'enäitamine%
Tutvumine %
07.10.12%
EBSi%õiguse%ja%avaliku%halduse%õppetool%
33%
ü Isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või isik, kes
tahab kontrol ida sel ise nõude olemasolu või puudumist, võib
VÕS § 1014 alusel nõuda valdajalt
asja ettenäitamist või asja
ülevaatamise võimaldamist, kui tal on sel eks õigustatud huvi.
ü Teise isiku valduses oleva
dokumendiga tutvumise vastu
õigustatud huvi omav isik võib VÕS § 1015 alusel valdajalt
nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on
koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui
dokumendis on kajastatud sel e isiku ja dokumendi valdaja
vaheline
õigussuhe
või
nendevahelise
tehingu
ettevalmistamine.
71
Tehinguõiguse eriosa. Käsundita asjaajamine. (Slaid 34) Võib juhtuda, et isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu)
kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda
tegu tegema. Sellisel juhul on
käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019-1023 sätestatud
õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele
asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3)
asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest
tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul
põhjusel avalikes huvides oluline.
Käsundita asjaajamisega ei ole VÕS § 1018 lg 2 järgi tegemist, kui isikul puudub tahe
tegutseda teise isiku kasuks.
Kui käsundita asjaajaja ei tea, kes on soodustatu, või kui ta peab soodustatuks
ekslikult vale isikut, tulenevad asjaajamisest õigused ja kohustused VÕS § 1019
alusel tegelikult soodustatule.
Kui isik on võtnud endale ‘kohustuse’ käsundita asja ajada, peab ta VÕS §
1022 järgi
asjaajamisel arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või
eeldatavast tahtest. See ei kehti, kui soodustatu huvide
arvestamine oleks vastuolus
avalike huvidega. Kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava
olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisel
tekitatud kahju eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral.
Kui käsundita asjaajaja teadis või pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu
tahtele ja see tahe ei olnud vastuolus avalike huvide ega seadusega, vastutab
käsundita VÕS § 1022 lg 4 järgi asjaajaja igasuguse asjaajamise tõttu soodustatule
tekitatud kahju eest. Käsundita asjaajaja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et
kahju oleks tekkinud ka asjaajamise ülevõtmiseta.
Käsundita asjaajaja võib VÕS § 1023 alusel nõuda, et soodustatu hüvitaks talle
asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest.
Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita
asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või
kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Oma majandus- või
kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise
eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui
käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda
tasu kolmandalt isikult. Kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel
ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või
tasu maksmist, siis ei ole tal selleks ka õigust.
72
Käsundita asjaajamine. Käsundita*asjaajamine*
Käsundita*asjaajamine*
Ehtne *
MiBeehtne*
Õigustatud*
Õigustamata*
Asjaajamine*
enda*huvides*
Ekslikult*
Teadlikult*
07.10.12*
EBSi*õiguse*ja*avaliku*halduse*õppetool*
34*
ü Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku
(soodustatu) kasuks, ilma et vi mane oleks tal e andnud õiguse
tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on tegemist
käsundita asjaajamisega.
ü Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe
tegutseda teise isiku kasuks.
ü Kui käsundita asjaajaja ei tea, kes on soodustatu, või kui ta
peab soodustatuks ekslikult vale isikut, tulenevad asjaajamisest
õigused ja kohustused tegelikult soodustatule.
ü Kui isik on võtnud endale ‘kohustuse’ käsundita asja ajada,
peab ta asjaajamisel arvestama soodustatu huve ning lähtuma
tema tegelikust või eeldatavast tahtest.
ü Käsundita asjaajaja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et
kahju oleks tekkinud ka asjaajamise ülevõtmiseta.
ü Käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle
asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel
võetud kohustustest.
ü Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui
käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust
tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult.
73
Tehinguõiguse eriosa. Alusetu rikastumine. (Slaid 35) Kõige üldisemalt saab
alusetut rikastumist iseloomustada olukorraga, kus üks isik saab
varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma teisele. Isik peab seaduse alustel ja ulatuses
andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Alusetu rikastumise juhtudel on
üleandjal sõltuvalt olukorrast õigus nõuda täitmisega saadu tagastamist, hüvitamist õiguse
rikkumise korral ning hüvitamist kui kulutusi tehti teise isiku kasuks.
Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase
kohustuse
täitmisena, võib üleandja saadu saajalt VÕS § 1028 alusel
tagasi nõuda, kui kohustust ei ole
olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Üleandja ei või saajalt saadut
tagasi nõuda, kui: 1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse
täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu
tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte
eesmärgiga.
Kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks,
täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja VÕS § 1029 järgi nõuda üleantu
tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Kui
üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib
üleandja VÕS § 1030 järgi nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas
lepingupooleks. Kui teine lepingupool või lepingupooleks peetud isik ei teadnud ega
pidanudki teadma, et lepingut või lepingust tulenevat kohustust, mida täita sooviti, ei ole
olemas, võib saadu tagastamist nõuda üksnes saajalt.
Kui pärast nõude loovutamist on
loovutatud nõudele vastava kohustuse täitmisena uuele
võlausaldajale midagi üle antud ja loovutatud nõuet ei ole olemas, nõuet ei teki või kui nõue
langeb hiljem ära, võib üleandja VÕS § 1031 järgi nõuda üleantu tagastamist ka nõude
loovutanud isikult.
Üleandja võib saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise,
äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena
omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul
põhjusel võimalik, peab saaja VÕS § 1032 järgi hüvitama saadu
hariliku väärtuse
tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
Kui saaja annab saadu tasuta üle kolmandale isikule ja saajalt ei ole võimalik hüvitist saada,
peab kolmas isik saadu VÕS § 1036 kohaselt välja andma.
Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise,
kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil
rikkunud isik (
rikkuja ) peab VÕS § 1037 järgi õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel
saadu hariliku väärtuse. Harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga.
Isik, kes on
täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib
isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda VÕS § 1041 järgi täitmiseks tehtud kulutuste
hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta
tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib VÕS § 1042 järgi nõuda teiselt
isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi
rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning
millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel
võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab
muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.
74
Alusetu rikastumine.
Alusetu'rikastumine'
Üleandja'nõuded'
Täitmisena'saadu'
Õiguse'rikkumisel'
Teise'isiku'kasuks'
tagasinõue'
hüvitusnõue'
tehtud'kulutuste'
hüvitusnõue'
07.10.12'
EBSi'õiguse'ja'avaliku'halduse'õppetool'
35'
ü Kõige üldisemalt saab
alusetut rikastumist iseloomustada
olukorraga, kus üks isik saab varalist kasu, mis õiguse järgi
peaks kuuluma teisele.
ü Isik peab seaduse alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja
temalt õigusliku aluseta saadu.
ü Alusetu rikastumise juhtudel on üleandjal sõltuvalt olukorrast
õigus nõuda täitmisega saadu tagastamist, hüvitamist õiguse
rikkumise korral ning hüvitamist kui kulutusi tehti teise isiku
kasuks.
75
Tehinguõiguse eriosa. Kahju õigusvastane tekitamine. (Slaid 36) Kahju õigusvastase tekitamise osas on üldpõhimõtteks, et teisele isikule (kannatanu)
õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on
kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS
§ 1043). Seega on tegemist klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutuse
instituudiga, milles peab esinema teisele isikule kahju tekitamine, mille eelduseks
omakorda on teo ja tagajärje põhjuslik seos, kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ja
süü ning deliktivõime olemasolu või seadusest tulenev vastutus.
VÕS § 1050 rõhutab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab,
et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Deliktilise
vastutuse osas arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda,
vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi.
õigus-‐
vastane
käitumine
Delikti -‐
õiguslik
vastutus
kahju
süü
Mitte igasugune teisele isikule kahju tekitamine ei ole õigusvastane. Kui õiguskord
seda
eeldaks , ei oleks eraõiguslik käive, mis on ülesehitatud võistluslikkusele ja
konkurentsile üleüldse võimalik. Seega saab õigusvastasusest rääkida üksnes
kindlate õigushüvede kahjustamise korral. Viimatiöeldu ei tähenda, et sellised
üleüldiselt kaitstavate absoluutsed õigushüved nagu omand, valdus, isiku elu,
tervis, au ja väärikus, isiku majandustegevus jt oleks või jääks õigusliku kaitseta.
Rõhutagem, et eelkõige ei kaitsta deliktiõigusega isiku vara kui sellist. Selles osas
erinebki
deliktiline vastutus vastutusest juba olemasolevate võlasuhete raames, kus
on konkreetsed kaitstavad isikud ja ka nende üksikud huvid teisele võlasuhte
poolele otseselt äratuntavad ning ta peab neid ka igal juhul järgima.
Kahju tekitamine on VÕS § 1045 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1)
kannatanu
surma
põhjustamisega;
2)
kannatanule
kehavigastuse
või
tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu
isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või
valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7)
seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase
tahtliku käitumisega.
Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane,
kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise
kahju tekkimise eest. Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine
loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest
samadel alustel kahju tekitajaga.
76
Kahju õigusvastane tekitamine.
Kahju&õigusvastane&tekitamine&
jeks&on&
kannatanu&surm&
kannatanu&kehavigastus&ja&
tervisekahjustus &
är
kannatanult&vabaduse&võtmine&
ine&on& aj
kannatanu&isikliku&õiguse&rikkumine&
kitam e,&kui&tag kannatanu&omandi&või&valduse&rikkumine&
ju&te tan
majandusC&või& kutsetegevusse&sekkumine&
Kah
seadusliku&kohustuse&rikkumine&
õigusvas
heade&kommete&vastane&tahtlik&käitumine&
07.10.12&
EBSi&õiguse&ja&avaliku&halduse&õppetool&
36&
ü
Kahju õigusvastase tekitamise osas on üldpõhimõtteks, et
teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik
(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju
tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt
seadusele.
ü Tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutuse
instituudiga, milles peab esinema teisele isikule kahju
tekitamine, mil e eelduseks omakorda on teo ja tagajärje
põhjuslik seos, kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ja süü
ning deliktivõime olemasolu või seadusest tulenev vastutus.
ü Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab,
et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole
sätestatud teisiti.
ü Deliktilise vastutuse osas arvestatakse isiku süü hindamisel muu
hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja
muid isiklikke omadusi.
77
Tehinguõiguse eriosa. Suurema ohu allikas. (Slaid 37) Käsitleme põgusalt ühte spetsiifilist deliktiõigusliku vastutuse liiki, ehk
vastutust suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest.
Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu
tagajärjel vastutab VÕS § 1056 alusel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst,
ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu
surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema
asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja või tegevust loetakse
suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või
vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse
rakendamise korral
tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase
ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat
valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.
Eelnimetatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas
nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks.
Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel
tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga
veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2)
kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas
vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis
õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut
veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust.
Ehitise omanik vastutab VÕS § 1058 järgi
ehitises toodetava, ladustatava või
edastatava energia või tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste või sööbivate
või keskkonnaohtlike ainete tõttu või muul põhjusel ehitisest lähtuva erilise ohu
tagajärjel tekkinud kahju eest. Asja omanik vastutab
asjast lähtuva tule-, kiirgus- või
plahvatusohtlike, mürgiste, söövitavate või keskkonnaohtlike omaduste tõttu või
muul põhjusel asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Kui
ohtlik
ehitis või asi võis kahju põhjustada, eeldatakse, et kahju põhjustati ehitisest või asjast
lähtuva erilise ohu tagajärjel. See ei kehti, kui ehitist või asja on nõuetekohaselt
käitatud ja käitamine ei olnud häiritud.
Omanik ei vastuta eelnimetatu alusel, kui: 1) kahju on tekkinud ohtliku ehitise
omaniku valduses oleva tähistatud kinnisasja piires; 2) kahju on tekkinud vääramatu
jõu tõttu; 3) kannatanu osales ohtliku ehitise või asja käitamisel. Kui ohtlikku ehitist
või asja käitati nõuetekohaselt ja käitamine ei olnud häiritud, ei vastuta ehitise või
asja omanik kannatanu asja kahjustamise eest niivõrd, kuivõrd asja ei ole
kahjustatud oluliselt või seda on kahjustatud ulatuses, mis on kohalike olude järgi
tavaline. Kui võib eeldada, et kahju on kannatanule tekkinud
ohtlikust ehitisest või
asjast lähtuva ohu tagajärjel, siis võib kannatanu nõuda ehitise või asja omanikult
teavet ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud ehitise või asja omaniku
kindlakstegemiseks.
Ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on
püstitatud, vastutab VÕS § 1059 järgi
ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle
osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju
eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või
kannatanu tegevus.
VÕS § 1060 järgi vastutab loomapidaja
looma poolt tekitatud kahju eest.
78
Suurema ohu allikas.
Suurema'ohu'allikas'
likad
Mootorsõidukid'
Ohtlik'ehi?s'või'
ohu'al
asi'
a'
Ehi?s'
Loom'
Suurem
07.10.12'
EBSi'õiguse'ja'avaliku'halduse'õppetool'
37'
ü Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele
iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest,
sõltumata oma süüst, ohu al ikat valitsenud isik.
ü
Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab üldjuhul mootorsõiduki
käitamisel tekkinud kahju eest.
ü Ehitise omanik vastutab ehitises toodetava, ladustatava või
edastatava energia või tule-‐, ki
rgus -‐ või plahvatusohtlike,
mürgiste või sööbivate või keskkonnaohtlike ainete tõttu või
muul põhjusel ehitisest lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud
kahju eest.
ü Ehitisealuse maa omanik või isik, kel el on muu asjaõigus, mil e
alusel ehitis on püstitatud, vastutab
ehitise kokkuvarisemise
tõttu, ehitiselt sel e osade, jääpurikate või muu sel ise
eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja
arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu
jõud või kannatanu tegevus.
ü Loomapidaja vastutab
looma poolt tekitatud kahju eest.
79
Tehinguõiguse eriosa. Tootja vastutus. (Slaid 38) Tootja vastutab VÕS § 1060 järgi isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse
tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. Kui puudusega toode põhjustas asja
hävimise või kahjustumise, vastutab tootja seeläbi tekitatud kahju eest üksnes juhul, kui: 1)
asi on sellist liiki, mida kasutatakse tavaliselt tarbimiseks väljaspool majandus- või
kutsetegevust
ja 2) kannatanu kasutas seda põhiliselt väljaspool majandus- või
kutsetegevust
ja 3) kahju suurus ületab summa, mis vastab 500
eurole .
Tootja ei vastuta puuduse tõttu tootele endale tekkinud kahju eest. Puudusega ravimi eest
vastutab tootja käesolevas jaos sätestatu alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnimetatu ei
välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas õigusvastaselt ja
süüliselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist.
Tootja ei vastuta tootest tuleneva kahju eest, kui ta VÕS §
1064 tõendab, et: 1) ta ei ole toodet
turule lasknud; 2) esinevad asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et tootja poolt toote turule
laskmise ajal ei olnud tootel kahju põhjustanud puudust; 3) ta ei valmistanud toodet
müügiks ega muul viisil turustamiseks ega valmistanud ega turustanud seda oma
majandus- või kutsetegevuses; 4) puudus on tingitud sellest, et toode vastas turule laskmise
ajal
kehtinud kohustuslikele nõuetele; 5) puudust ei saanud avastada toote turule laskmise
ajal tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi.
Tooraine või toote osa tootja ei vastuta lisaks eelnenule kahju eest, kui ta tõendab, et
tooraine või toote osa puudus on tingitud valmistoote konstruktsioonist või valmistoote
tootja antud juhisest. Tootja vastutust ei või vähendada, kui kahju tekkis nii toote puuduse
kui kolmanda isiku käitumise tulemusena.
Oluline on rõhutada, et kannatanu peab tõendama kahju ja toote puuduse olemasolu ning
põhjuslikku seost toote puuduse ja tekkinud kahju vahel (VÕS § 1065). Nõuded tootja vastu
aeguvad VÕS § 1066 järgi kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu sai teada
või pidi mõistlikult teada saama kahjust, puudusest ja tootja isikust. Sõltumata nimetatud
tähtajast, lõpevad nõuded tootja vastu kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud toote
turule laskmise päevale järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui selleks ajaks on kohtusse
esitatud hagi.
Tootjaks loetakse VÕS § 1062 järgi järgmisi isikuid: 1) valmistoote, tooraine või toote osa
valmistanud isikut; 2) ennast tootjana avaldanud isikut, kes näitab tootel oma nime,
kaubamärgi või muu eraldustähise; 3) toote oma majandustegevuses Eestisse või Euroopa
Liidu liikmesriiki müügi, üürimise, liisimise või muul viisil turustamise eesmärgil
toonud isikut.
Kui tootjat ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse tootjaks iga isikut, kes on toote
kannatanule üle andnud, kui ta ei nimeta kannatanule tootjat või talle toote üleandnud
isikut mõistliku aja jooksul pärast kannatanu poolt vastava ettepaneku tegemist. Eelnenut
kohaldatakse ka Eestisse või Euroopa Liidu liikmesriiki toodud
toodetele , mille puhul ei saa
sissetoojat kindlaks teha, isegi kui tootja nimi on teada.
Tooteks loetakse VÕS § 1063 järgi iga vallasasja, isegi kui see on osaks teisest vallasasjast või
on saanud kinnisasja osaks, samuti elektrit ja
arvutitarkvara . Toode on puudusega, kui see
ei ole ohutu määral, mida isik on õigustatud ootama, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige:
1) toote avalikkusele esitlemise viisi ja tingimusi; 2) toote kasutusviisi, mida kannatanu võis
mõistlikult eeldada; 3) sellise toote turule laskmise aega.
Toodet ei loeta puudusega olevaks üksnes sel põhjusel, et hiljem on turule lastud paremate
omadustega toode.
80
Tootja vastutus.
Tootja&vastutus&
Tootja&vastutuse&alused&
Asi&on&tehtud&
Kannatanu&
Kahju&ületab&
tavatarbimiseks&
kasutas&seda&
sihtotstarbeliselt&
500&€&
07.10.12&
EBSi&õiguse&ja&avaliku&halduse&õppetool&
38&
ü
Tootja vastutab VÕS § 1060 järgi isiku surma või isikule
kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle
põhjustas puudusega toode.
ü Tootja ei vastuta puuduse tõttu tootele endale tekkinud kahju
eest.
ü Kannatanu peab tõendama kahju ja toote puuduse olemasolu
ning põhjuslikku seost toote puuduse ja tekkinud kahju vahel.
ü Nõuded tootja vastu aeguvad üldjuhul kolme aasta jooksul.
ü
Tootjaks loetakse järgmisi isikuid:
o valmistoote, tooraine või toote osa valmistanud isikut;
o ennast tootjana avaldanud isikut, kes näitab tootel oma
nime, kaubamärgi või muu eraldustähise;
o toote oma majandustegevuses Eestisse või Euroopa Li du
liikmesriiki müügi, üürimise, li simise või muul vi sil
turustamise eesmärgil toonud isikut.
ü
Tooteks loetakse iga vallasasja, isegi kui see on osaks teisest
val asasjast või on saanud kinnisasja osaks, samuti elektrit ja
arvutitarkvara.
81
Õigusaktid
Eesti Vabariigi põhiseadus
Rahvusvahelise eraõiguse seadus
Tsiviilseadustiku üldosa seadus
Võlaõigusseadus
82
Kirjandus
Anepaio, T.
et al. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn:
Juura , 2003.
Arumäe, U. Juhtimine ja õigus III. osa. Äritehingute õiguslik korraldus. Äriõiguse
õpiku käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting
Network , 2012.
Kull , I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. −
Riigikohus 2001.
Lahendid ja Kommentaarid. Tallinn: Juura, 2002, 1158 – 1170.
Kull, I., M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004.
Köhler, H.
Tsiviilseadustik . Üldosa. Tallinn: Juura, 1998.
Õppematerjal kohtunikele 2003. Eraõiguse põhiprobleeme.
Koost . V. Kõve ja T.
Tampuu. Tartu: Eesti Õiguskeskus, 2004.
Teadusmagistritööd: Avi, A. Tühine tehing.
Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.05.2004.
Hallik , L. Tahteavaldus tsiviilõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.06.2005.
Kingisepp , M. Tarbijalepingute õiguslik reguleerimine. Juhendaja P. Varul. Tartu,
27.06.1997.
Kuurberg, M. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud kui tühised tehingud.
Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.10.2004.
Lappert, P.. Ebaõiglased lepingutingimused tarbijalepingutes. Juhendaja P. Varul.
Tartu, 6.11.1998.
83
Autor
Autor, Urmas Arumäe, on EBSi õiguse ja avaliku halduse dotsent ja vandeadvokaat.
Esimene magistrikraadile vastav teaduskraad omistati talle Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnast (LL.M). Sellele lisandusid rahvusvahelise ärijuhtimise
magistrikraad (MBA) EBSist ning Euroopa Liidu õiguse magistrikraad (LL.M)
Stockholmi Ülikoolist. 2010. aasta suvel omistati talle EBSist juhtimisteaduste
doktori
kraad (Ph.D).
Ta on tegutsenud avalikus sektoris. Ta oli Eesti Vabariigi justiitsminister (1994),
Tallinna Kesklinna Haldusnõukogu liige (1993-1996),
Viimsi vallavanem (2005-2008)
ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees (2006-2010). Hetkel on ta Viimsi
Vallavolikogu liige.
Erasektoris on ta olnud tegev peamiselt vandeadvokaadina ning rahvusvahelise
audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers
legal partner -ina, aga ka külalislektorina
mitmes ülikoolis ja arvukatel koolitustel. Tal on praktilise ärijuhtimise kogemus
mitmete äriühingute nõukogu ning juhatuse liikmena. Ta on Advokaadibüroo
Andresson Consulting Network asutaja, vandeadvokaat ja
senior partner.
84
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 84 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
urmas12345
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid