Turvatöötajad on näinud uskumatuid viirastusi. 1815. aastal kukkus üks vahimees lausa kokku ja suri hirmust, sest nägi kohutavat viirastust suurest pruunkarust. Igas õiges lossis on oma lossikummitus. Maanteeviirastused Mõnikord öösel tühjal maanteel sõites poeb naha vahele kummaline hirm, mis võib kasvada koguni paanikaks. Kas maanteeviirastustest olete kuulnud? Neid on esinenud Euroopas ja Ameerikas. Inimene sõidab autoga, võtab peale tee ääres seisva hääletaja, kellega sõidu vältel meeldivalt juttu puhutakse. Kui autojuht seisma jääb, et hääletaja maha panna, siis on hääletaja äkki kadunud! Mõni autojuht on uurinud, mis sellel aadressil, kuhu ta viirastusliku hääletaja maha pani, kunagi juhtunud on. Enamasti on selgunud, et sealsamas kohas juhtus kunagi kellegagi autoõnnetus... On olemas veel üks jubedam maanteekummituse juhtum. 1921. aastal sai Cornwallis surma mootorrattur
valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s.t hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega. 4. Valmistele esitatud piirangud (2 punkti) Too konkreetne näide kodakondsuspiirangu kohta:Valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik
1)Demokraatliku hääletamise tunnused: 1) Vaba konkurents- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse
Fraktsioon- saadiku rühm, erakondliku kuulumise järgi. Komisjon- valdkondade järgi: rahandusk, majandusk, maaeluk,riigikaitse,sotsiaalk. Valimised: 1)üldised- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. 2)ühetaolised: Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli, hääled lähevad võrdselt arvesse, st neil on võrdne kaal, ole ehitaja v juht. 3)Otsene- Valitakse otse saadik valitavasse organisse. 4)Salajased: hääletaja õigus on see, et keegi ei tea, kelle poolt ta hääletas v kas üldse hääletas.
Marko Normann E-valimiste haalte edastamise susteem Inimesed, nende rollid ja suhted (omavahel ja teiste susteemi elementidega) · hääletaja (ainult N-kordne kirjutamisõigus): · süsteemi turvaline sisse logimine; · kindla mudeli alusel hääle andmine; · digitaalne allkirjastamine; · hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring;
Sageli on juba liiga hilja. Ma ei saa selles süüdistada päästeteenistust, sest mida nemadki teha saavad. Tagant järele mõeldes oleksin saanud ise päris palju ära teha. Kui oskad teatud olukorras midagi natukenegi teha või aidata, võib see päästa kellegi elu, veel parem sinu enda. Päästmise alla ei paigutaks mina ainult elude päästmisi. Ka naabritädi aitamine lumelükkamisel, väikese kassi päästmine suure koera käest, kodus toimetamine, hääletaja peale võtmine, jalakäija ületee laskmine on omamoodi päästmised ja abistamised. See kui üks inimene päästab teise inimese elu on loomulikult kiiduväärt tegu. Aga samaväärseks võib lugeda ka eespool mainitud tegevusi. Ma imetlen inimesi, kes suudavad säilitada rahu, isegi kõige hullemates ja raskemates olukordades. Nad ei satu paanikasse ega loobi mõtetuid sõnu tuulde. Olen õnnelik, et mu tutvusringkonnas on mitmeid selliseid inimesi
muutumisele. Kasulikkus annab infot ja arendab analüüsivõimet, millest võib olla kasu isiklike ja juhtimisalaste ostsuste tegemisel tööturge puudutavates küsimustes. Aitab välja arendada informeeritud seisukohta tööturgude alaste küsimuste ja poliitika kohta. *isiklik perspektiiv rakendada seda kui firmajuht töötajaid tööle võttes või * sotsiaalne perspektiiv informeeritum kodanik ja intelligentsem hääletaja. Saadaolevate tööjõu koguteenuste määrajad sünnid, surmad, immigratsioon, elanikkond, tööõus osaluse määr, töötundide arv, tööjõuhulk, tööjõu kvaliteet, saadavate tööjõuteenuste koguhulk .Majanduses sõltub elanikkonna suurusest, tööjõus osaluse määrast, töönädala ja tööaasta pikkusest ja töö kvaliteedist. Samaväärsuskõver nt reaalsissetuleku ja vaba aja erinevaid kombinatsioone, mis annavad üksikisikule mingil antud tasemel kasu või rahuldust. Neg
Ühiskond Vabad- ja demokraatlikud valimised: funktsioonid, põhiprintsiibid ja tunnused, proportsionaalne ja majoritaarne valimissüsteem. Demokraatlikud valimised: kõigil kodanikel on õigus hääletada, ent võib seda ka mitte teha. Kõik valimisõiguslikud kodanikud võivad ka kandideerida. Hääletusõigus peab olema piisavalt suurel hulgal ühiskonnaliikmetel. Igal häälel on võrdne kaal. Kõrvalistel isikutel on keelatud hääletajat mõjutada ning hääletaja peab langetama otsuse oma südametunnistuse järgi. Hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valimissüsteem määrab ära, kuidas jagunevad häältetulemusest lähtudes kohad esindusorganis. Majoritaarne valimissüsteem rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides, näiteks Suurbritannias, USA-s, Austraalias. Ühemandaadilised valimisringkonnad. Vastavas ringkonnas
colourful fair and festival life and an unique relationship with the limestone – come and experience the cosy feel of Paide. Paide town was named after the limestone (“paekivi” and “paas” in the Estonian language) and the town celebrates its special relationship with limestone through unique lime stone sculptures: • The best known limestone sculptures in Paide are “hitchhiker” (“hääletaja”) located in the town border; “Limestone Symphony” (Paesümfoonia) on Kitsas street – a tribute to the birth home of composer Arvo Pärt and “Four kings” (“Neli kuningat”) marking the place where four Estonian kings were executed before the historic Jüriöö riot. • A traditional limestone festival takes place every other year in Paide, attracting different sculptors and artists and enriching Paide with new limestone sculptures.
DEMOKRAATLIKU HÄÄLETAMISE TUNNUSED VABA KONKURENTS- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida. ÜLDISUS- hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest. ÜHETAOLISUS- kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistel isikul on keelatud hääletajat mõjutada. OTSESUS- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. VALIJATÜÜBID AKTIIVSED- valijad on teinud kindla valiku mingi partei ja selle ideoloogia kasuks. Nad toetavad järjekindlalt partei poliitilist liini. RUTIINSED- valija jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm
Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt 2)Põhimõtted- a)valimised on üldised- valimis õigused on teovõimelistel, täiseealistel ja kodakondsusega inimestel võrdsed b)valimised on vabad- *valimistele on õigus kandideerida *hääletaja on oma valiku otsuses sõltumatu c)valimised on ühetaolised ehk võrdsed- *võrdsed võimalused kandideerijatel enda tutvustamiseks *valijate hääled on võrdsed d)toimuvad regulaarselt, kindla aja tagant 3)Valimissüsteemid a)Majoritaarne vs *moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast parlamendi saadik *enamus häältega võidetakse *esimene koht tähtis , teised ei
14 Valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva resiimi toetuspinna suurused Rahva usalduse heaks indikaatoriks. 15 Valimised harivad riigikodanikke poliitiliselt Inimesed tarbivad rohkem poliitilist teavet(kampaania perioodidel) Viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. 16 Valimiste põhimõtted: · Valimised on üldised Valimisõigus on täisealistel, teovõimelistel isikutel. · Valimised on vabad- vabad võimalused kandideerida, hääletaja on oma valiku sooritamisel vaba. · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- valimiste hääled on võrdsed, Võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks kandideerijal. · Valimised toimuvad regulaarselt- Toimuvad kindlaks määratud ajavahemike vahel. 5) Valimiste süsteemid. 17 Majoritaarne valimissüsteem- ehk enamusvalimist süsteem. 18 Proportsiooniline valimissüsteem-.
See omakorda riivab ühiskondlikku õigustunnet Kollektiivne otsustamine Hääletamine Kodanikud saavad sõna sekka öelda 2 peamisel moel : 1) valimised 2) rahvahääletus (referendum) Demokraatiliste valimiste peamised tunnused: 1) Vaba konkurents valijal õigusi ka mitte hääletada, kanditaatidel võrdsed võimalused 2) Üldisus hääletusõigus on suurel osal ühiskonna liikmetest 3) Ühetaolisil kõigil häältel on võrdne kaal. Hääletaja mõjutamine on keelatud 4) Otsesus Valimistulemustel on võimalikult suur kaal Puudel Väike erakond kes tegutseb mõne suurema/võimsama erakonna huvides. Valijate tüübid 1) Parteiaktiivsed 5.7-5.8% valijatest. Kindla partei veendunud toetajad. 2) Rutiinsed valijad teevad valiku vanast harjumusest või traditsioonide põhjal. 3) Jooksikud hääletavad selle poolt kes neile kõige paremaid mugavusi pakub.
Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks miinuseks - *Keerukus * Erakondade suur mõju. *Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Peamine pluss - *Parteide võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. ?? Segavalimissüsteem valimissüsteem, mille puhul eskisteerivad nii majoritaarne kui a prportsionaalne valimissusteem. Valijate käitumist mõjutab laias laastus hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord(klassikuuluvus. Aga ka massimeedia sõnumid, perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Erakonnad e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga
Valitseja valitakse tavaliselt 9 Sultani ulgast kes omakorda valitseva osariike. Kui valitseja sureb siis saab uueks valitsejaks see Sultan kes sai hääletamise käigus paremuselt teise koha . Valitseja on tavaliselt võimul 5.aastat ning siis valitakse uus valitseja . Valitsejat saavad valida ainult tunnustatud liikmed. Valimised viiakse läbi salajasel hääletamisel .Hääletus on lõppulle viidud alles siis kui kõik on hääletanud ,kui mõni hääletaja puudub siis valimised tühistatakse .Valitseja Ametlik elukoht Istana Negara (Rahvus Palee) ,mis asub Kuala Lumpuris mis on ka Malaisia pealinn . Ministrite Nõukogu- Peaminister valib liikmed oma äranägemise järgi . Tavaliselt kuuluvad kõik kanditaadid erakonda või koalitsiooni . Ministrid ja ministrite nõunikud alluvad peaministrile .Malaisia alla kuuluvad ka neli eraldi riiki: Penang , Malaka ,Sabah ,Sarawak
Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel · Valmistab ette kogu vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad) · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid · Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid valimiskampaanias Mis mõjutab valijate käitumist? · Laias laastus sõltub hääletaja otsus sotsiaal-majanduslikust olukorrast. · Klassikuuluvus- 1970-80 häletas töölisklass valdavalt vasakparteide, jõuka kesk-ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga. Tänapäeval see enam nii pole. Ka rikkurid hääletavad vasakparteide poolt. · Massimeedia · Perekondlikud traditsioonid ja isiklik kogemus Hääletamine ja valimistulemused
Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2. voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata. Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool. Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud
Demokraatia tüüpide võrdlus Demokraatia tüüp Põhijoon Võtme-institutsioon Kodanikutüüp Liberaalne vabadus, sõltumatu kohus aktivist, oma õiguste demokraatia mittesekkumine eest seisja Esindus- esindajate valimine, parlament, ratsionaalne demokraatia kes omavad volikogud hääletaja mandaati Allikas: Anu Toots, Tallinna Ülikool, 2006 14
dokumendi esitamisel. Sedeli saamise kohta annab Riigikogu või valimiskogu liige allkirja. (2) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu või valimiskogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märgib Riigikogu või valimiskogu liige sedelil lahtrisse risti sel juhul, kui ta hääletab kandidaadi poolt. (3) Pärast sedeli täitmist paneb hääletaja sedeli ümbrikusse ja annab selle valimiskomisjonile, kes paneb ümbrikule valimiskomisjoni pitsati jäljendi. Seejärel laseb hääletaja ümbriku valimiskasti. (4) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on Riigikogu või valimiskogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada valimiskomisjonilt uus sedel, mille kohta tehakse nimekirja märge. (5) Istungi juhataja kuulutab hääletamise lõppenuks üks tund pärast hääletamise väljakuulutamist. § 11
oli kellegagi, kellel oli rohkem õigust tunda end lohku tõmmatuna kui temal endal, ,,peab olema üdini külmunud." Ainult idioot hääletab niisugusel ilgel ööl. Külmud ära, saad märjaks ja lombist läbi sõitvad veoautod pritsivad su täis. Ta raputas mornilt pead, ohkas veel kord ja keeras auto suurema veevälja suunas. ,,Said nüüd aru," mõtles ta sellest läbi kündes. ,,Ikka suisa värdjaid on tee peal liikvel." Tahavaatepeeglisse ilmus paar sekundit hiljem hääletaja läbimärjaks kastetud kuju teepervel. Hetkeks tundis ta end hästi. Hetk või paar hiljem tundis ta end halvasti, et oli end hästi tundnud. Siis tundis ta end hästi, et oli tundnud end halvasti, et oli tundnud end hästi ja rahuldustundega sõitis ta edasi öhe. Ja kui ta edasi sõitis, lohisesid vihmapilved taevast pidi talle järele, sest kuigi ta sellest ise teadlik polnud, oli Rob McKenna vihmajumal. Tema teadis ainult
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Tagajärjed interaktsioonipartnerile Antisotsiaalne käitumine- käitumine, mis puudutab teise inimese tunnetest ja heaoolust mittehoolimine. Prosotsiaalne ja antisotsiaalne käitumine Negatiivsed korrelatsiivsed seosed Antisotsiaalse käitumise ja utrismi võrdlus. a. Tagajärjed kasu-kahju b. Sotsiaalsed- personaalsed normid c. Tahtllik-spontaanne II. prosotsiaalse käitumise liigid 1. Auto peatamine et võtta peale hääletaja 2. Võõra kirja posti panemine, kes pöördus tänaval teie poole, et kiirustada rongile 3. Tänaval olles märkad töötavat elektriku, kes saab elektrilöögi ja kutsud teadvusetult lamabale inimesele kiirabi või aitad teda. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 4. Hoiad alles tühjad piimapakid ja viid need kunstikooli tudengitele, kellel neid vaja kunstiprojektis 5. Annetad raha heategevuskasti 6. Jätkub paberil......
väljaspool oma elukohta. Kõik valimisjaoskonnad avatakse eelhääletamiseks kuuendal päeval enne valimispäeva (esmaspäeval). Hääletamine toimub kolme päeva jooksul kell 12.00 kuni 20.00. 7 h. Kas ja mis tingimustel on lubatud kirja teel hääletamine Valimiste ajal välismaal viibivatel Eesti kodanikel on õigus hääletada kirja teel. Kui hääletaja soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse. Kui hääletaja asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, saadab hääletaja taotluse lähimale Eesti välisesindusele. i. Kas toimub häälte ülekandmine? Eestis seda ei rakendata. j. Kuidas mõjutab valija hääl Riigikogu kohtade jaotust erakondade vahel ja erakonna nimekirja sees
kandidaadid (vt Vabariigi Valimiskomisjon (http://www.vvk.ee/) 3) riik valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad), 4) tagab infosüsteemide ja andmebaaside valmiduse 5) rahastab riigieelarvest kõik valimiste läbiviimisega seotud toimingud 6) avaldab valimistulemused, lahendab apellatsioonid 2. Mis mõjutab valijate käitumist? ehk valimiskäitumine · hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord ja positsioon - klassikuuluvus (oli otsustav 1970.- 1980. aastateni; töölisklass hääletas vasakparteide, jõukam kesk- ja kõrgklass paremparteide poolt) - seotus põllumajanduse või kirikuga vms · massimeedia mõju - telesaated, ajaleheartiklid, valimisreklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu (?)
mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel kanditeerida. Üldistus Hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest. Ühetaolisus Kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistel isikul on keelatud hääletajat mõjutada. Otsesus Hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. 6. Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest
ülelugemisel. Keelatud on valijameeste kasutamine. Samas on lubatud mandaatide jaotamine nimekirjade alusel. Ühetaolised valimised kõigil valijatel on võrdne arv hääli ning nendel häältel peab olema võrdne kaal valitava kogu kohtade jaotuse üle otsustamisel. Passiiviivses valimisõiguses tähendab see seda, et kõigile kandidaatidele tuleb anda võrdsed võimalused. Salajased valimised hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema vaba tahte vastaselt teada, kuidas ta hääletas ja kas ta üldse hääletas. 5. Eesti valimishaldusliku süsteemi tunnused V: valimishalduse eest vastutab Eestis Vabariigi Valimiskomisjon. Kolmeastmeline haldussüsteem: 1) Vabariigi Valimiskomisjon, 2) maakonna valimiskomisjonid, 3)jaoskonnakomisjonid. 6. Eesti valimissüsteem: Riigikogu valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste,
vandekohtuniku otsusel. See on rangelt kohustuse küsimus; ta peab andma selle vastavalt oma kõige paremale ja kohusetundlikumale arusaamisele avalikust hüvest. (Esindusvalitsus, 299) Siin näeme reaalse vandekohtuteenistuse täiendavat tähtsust osaluse vormina. See kasvatab hääletajaid, andes neile äärmiselt puhastatud ja kontsentreeritud kujul õppuse demokraatia alal. Milli paneb muretsema mõte, et hääletaja võib anda "alatu ja pahatahtliku hääle ... lähtudes hääletaja isiklikust huvist või klassihuvist või mingist väiklasest tundest tema enda hinges." (Esindusvalitsus, 302) Samuti võib juhtuda, et hääletajad on liialt asjatundmatud, mõistmaks õigesti, milles seisneb avalik hüve. Mis puutub esimesse probleemi, siis üht lahendust näeb Mill siin selles, et hääletamine peaks olema avalik, mitte salajane. Kuna inimestel on kohustus hääletada avaliku hüve huvides, siis on mõistlik pidada neid vastutavaks oma hääle eest
Kujunevad vastavad piirkõverad, mille lõikepunktis saavutatakse max häälte koguarv eelarve tasakaalu tingimusel. Eelarve defitsiidiga saab seda suurendada. (Downs): Wiksell: 65. Mediaanvalija ebaefektiivsus pensionisüsteemi näitel. Solidaarne pensionisüsteem: w(palk), B(pension), t(sotsmaksu määr), N(töötajate arv), P(pensionäride arv). Pensionisüsteemi bilanss: twN=BPehk B=B(t)=twN/P. Mediaanvalija otsus: a(hääletaja vanus), T(eluiga), E(tööiga). Iga valija maksimeerib oma kasu t-ga: Otsuste omadused: Pensionärid eelistavad maksimaalset maksumäära, mediaanvalija seda kõrgemat, mida vanem on rahvastik; Kõige õigem oleks aga tööturule sisenejate arvamus, kel ees nii töö kui ka pensionipõld. 66. Poliitilised konjuktuuritsüklid Wiiliam D. Nordhaus: valitsuse siht: tekitada selliseid majandustsükleid, mis tagaks
Minu arvates on õige poliitika A. Enamus soovib poliitikat B. Ma nõustun demokraatia põhimõttega: et ellu viidaks enamuse otsused. Seega nõustun, et viidaks ellu poliitika B. Mistõttu olen ma seisukohal: on õige viia ellu vale poliitika. 12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? 1) Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus 2) Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 13. Milles seisneb võimude lahususe idee? Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente sisaldus juba antiikaja filosoofide (Platon, Aristoteles, Polybios) teostes. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof
nimekirju. 6)Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel? Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni. Tagab infosüsteeminde ja andmebaaside töövalmiduse. Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Kontrollib erakondade kulusid valimiste lõppedes. 7)Mis mõjutab valijate käitumist? Miks osades demokraatlikes maades käib valimas 90% valijaskonnast ja osades 30% sõltub hääletaja sotsiaal majanduslikust olukorrast, massimeedia sõnumites. Klassikuuluvus. Valijad lähtuvad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi, aga mitte programmist või ideoloogiast. Massimeedia. Gruppikuuluvus. 8)Mis on erakondade roll ühiskonnas? Nimeta Eesti erakonnad ja parteid, nende esimehed ja aseta nende parem-vasakpoolsele skaalale. Erakondade paljusus näitab ideoloogiate paljusust. Vasak: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Rahvaliit
kampaania korraldamises. Raha kasvav tähtsus valimiskampaanias sunnib riiki erakondade kulusid tähelepanelikult kontrollima. Valimiste lõppedes peavad kõik erakonnad ja üksikkandidaadid esitama valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande. Aruanded on avalikud, Eestis saab nendega tutvuda valimiskomisjoni veebilehel www.vvk.ee. 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist? Laias laastus peetakse valimiskäitumist sõltuvaks hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Arvatakse, et kindlaid seisukohti omavad kodanikud teevad oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui ebakindlate hoiakutega valijad otsustavad viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada. 12 Kodanikud, huvid ja demokraatia Klassikuuluvust, mis seostub sotsiaalmajandusliku positsiooniga, peeti Euroopa hääletusmustritele omaseks kuni 1970.–1980
Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, s.t neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) o OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) 6 o SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s.t hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks.
Arrow paradoks - Ainus kollektiivse otsustamise mehhanism, mis elementaarseid nõudeid rahuldab, on diktaatorlus. Arrow tõestas, et probleem, mida me nägime paarikaupa enamushääletamise ja Condorcet paradoksi juures on universaalne. Et eelistuste agregeerimise probleem on üldine. Ükski kollektiivne otsusetegemismehhanism, mis kasutab alusena individuaalset alternatiivide järjestust, ei suuda täita elementaarseid tingimusi. Borda loendus (leiab, mis on enamiku soov) – iga hääletaja reastab alternatiivid eelistuse järjekorras, iga alternatiiv saab hinde vastavalt kohale järjekorras: esimene -1, teine -2 jne. Leida iga alternatiivne summaarne hinne, võidab see millel on kõige väiksem summa. Rikub Arrow teoreemi 4.punkti. Amartya Sen: Arrow teoreem kehtib vaid siis, kui informatsiooniliseks aluseks individuaalsed eelistuste järjestused (A>B>C). AGA kollektiivsete otsuste tegemine ei pruugi tugineda vaid eelistuste järjestuse informatsioonile. See võib
Kandideerimisõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu EV kodanik, EL'i kodanik, kellel on püsiv elamisluba. 2) RK EV kodanik 3) President Sünnilt EV kodanik Põhimõtted: · Valimised on üldised -> hääle- ja kandideerimisõigus on kõigil, kuid kehtivad kodakondsus- ja vanusepiirang. · Valimised on ühetaolised -> ehk võrdsed, igal valijal on 1 hääl ja hääled on oma kaalult võrdsed. · Valimised on salajased -> hääletaja ei avalikusta oma valikut ja ei ole kohustatud seda tegema, tagatud on tema privaatsus. · Valimised on vabad -> kandideerimisõigus on kõigil legaalselt tegutsevatel parteidel ja üksikkanditaatidel. · Valimised on otsesed -> valija annab oma hääle otse kandidaadile, parteile. Koalitsioon Koalitsioon Erakondade rühmitus parlamendis, kes on seotud valitsuse tegemisega ja kuulub sinna. Toetab valitsuse ideid ja ettepanekuid. Opositsioon
koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. 2. Mida tähendab valimiste salajasus, üldisus ja ühetaolisus? Millised vanusetsensused on Eesti põhiseaduses? Kas vanusetsensused rikuvad valimiste üldisuse põhimõtet? Salajaste valimiste korral ei ole teada, kes kuidas hääletas. St, et valimissedel ei ole tagasi viidav hääletaja isikuni. Kes hääletamas käisid, on teada, selleks, et keegi topelt ei hääletaks. Omaette probleem on, et kuidas salajase hääletuse korral valitud isikut tagasi kutsuda. Tema poolt mitte hääletanutel ei tohiks sellist õigust olla. Valimiste üldisus tähendab, et enamus kodanikke saab hääletada. Tänapäeval on talutavad vanuselised piirangud. Alaealised ei saa hääletada. Talutakse ka, et vaimutegevuse häirega isikud ei hääleta
Jää oli alpidest sulanud ja leitigi too mees. Itaalia ja Austria vaidlesid, kes selle laiba ära koristavad, Itaalia suutis veenda, et nemad ei ole laibakoristajad. Laiba vanus oli u 5000 aastat, ta elas e 2300 eKr. Ta on looduskeskkonna mõjul tekkinud muumia, tema rõivad ja puitesemed olid säilinud. Loodi kohe uurimisgrupp 147 teadlasega, mida juhtis Konrad Spindler. Laiba kohta ,,jah, tal üks käsi on jah ainult natuke viltu, üle kere.. jätab natuke hääletaja mulje.." kokku oli tal seitse erinevat rõivastusoast ja 20 varustusosa.. 17 eritüüpi puidust. Tal olid püksid, mis olid rihmadega vöö külge kinnitatud. Alguses arvati, et tegu võis olla mägikarjusega, kes jäi lumetormi kätte, avastati, et tal on mõned ribid murdunud.. ehk jäi ta magama kuhugi? Toodi välja ka teisi lahendusviise. Tema juustest leiti vase ja arseeni jääke, mis näitavad, et ta oli nendega kokku puutunud.. ehk oli ta asjatundja, kes otsis maake
ametiisikuid, aga ka anda välja täitmiseks üldkohustusliku iseloomuga eeskirju, mis tagaksid tegeliku, korrapärase ja takistusteta hääletamise läbiviimise. 2)Kõik politseinikud peavad abi osutama valimisi korraldavale ametiisikule ja tema asetäitjale nende kohustuste täitmisel. 192.Hääletamise saladuse hoidmine. – 1)Iga ametiisik, klerk, valimiste läbiviimise õigsust kontrolliv isik, abi ja politseinik, kes viibivad valimispunktis, peavad selles valimispunktis pidama kinni hääletaja otsuse salajas hoidmise kohustusest; neil ei ole õigust kellegi, nii enne kui peale häälte andmise lõppu, teatada mingeid andmeid, mis võiksid rikkuda hääletamise saladust sellele, kellel ei ole selleks seaduslikku alust. 2)Mitte keegi, erandiks ülalpool loetletud isikud, ei tohi sekkuda või püüda sekkuda valija tegevusse sellel hetkel, mil ta oma häält annab, või muul viisil püüab teada saada teavet sellest, millise kandidaadi poolt valija hääletas või
tervisepiirang(kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud) ja vanusepiirang (alates 18 a. valija, omavalitsus 16.a, kandideerimisel 18, 21, 40). aktiivne valimisõigus- õigus hääletada passiivne valimisõigus- õigus kandideerida 3) Valimiste ühetaolisus- kõik hääled on võrdsed 4) Valimiste perioodilisus- peavad toimuma korrapäraselt 5) Valimiste salajasus- kellelgi pole õigus nõuda teavet, kelle poolt hääl antakse 6) Otsesed valimised- hääletaja annab otse hääle kas kandidaadile või kandidaadinimekirjale 7) Kaudsed valimised- kaudne valijameeste kaudu Valimised Eestis Riigikogu valimised Valitakse iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Viimased olid aastal 2015. (1) Riigikogul on 101 liiget. (2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. (3) Igal valijal on üks hääl. (4) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel
vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances). 13. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus. Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1)Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- milline peaks olema elu ühiskonnas - on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel.
? Üheks RV eelduseks, et kahju oleks tekkinud just selline, mis on vastavale SOA-le omane . Nt koera puhul iseloomulik oht, et võib hammustada või teele ette joosta, aga kui A viskab koeraga B-d, siis ei ole see omane SOA-le. Kui koer magab kõnniteel, in kõnnib otsa, kukub ja saab kehavigastuse. Kas koer on st SOA, et võib suvalistes kohtades pikutada? 63. Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse? (5) ? § 1057 p 1-5. Nt hääletaja pealevõtt. RV vastutuse kohald võimatus, ei tähend, et ei saa rak DÜK. 1) kahjustatakse veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, v.a. õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. 64
Selle tulemusena ongi kujunenud kaks laiapõhjalist parteikoalitsiooni: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. (Gitelson, Dudley ja Dubnick, 1996, lk. 132-133). Kaheparteisüsteem nõuab üldiselt peamistelt parteidelt positsiooni, mis ei viiks neid liiga kaugele poliitilisest tsentrist. Keskmise valija teoreem ütleb,et kui on kaks parteid, siis parteid saavad maksimeerida oma poolthääli ainult siis, kui nad asetavad end keskmise hääletaja (hääletaja, kelle eelistused on täpselt keskel) positsioonile. Kuna väikeparteidel on vähe võimalusi valituks osutuda, kaldubki rahvas kaasa minema peamiste parteikoalitsioonidega, kes püüavad kõigest väest hoida oma positsioone keskteel, et suuremat hulka valijaid kaasa tõmmata. (Gitelson jt, 1996, lk. 133; Patterson, 2013, p. 198). Peamised sotsiaalsed lõhed, mis parteisüsteemi kujunemist on mõjutanud
1. kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas 2. kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja 3. kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamise 4. kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel 5. kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Nt: hääletaja pealevõtmine. Auto haldajat ei ole võimalik võtta valdusele riskivastutuse alusel, kuid võib sellegipoolest vastutada DÜK alusel. Kõik need punktid puudutavad riskivastutust! Nende esinemine ei välista vastutust DÜK alusel! Kas mootorsõiduki juht, kes ei ole otsene valdaja, vastutab tekitatud kahju eest? (Ennekõike tõstatub see valduse teenijate puhul - otsene valdaja on juriidiline isik ja autojuht (juriidilise
Eestis on viimati kuriaalset valimissüsteemi rakendatud 91 a Ülemnõukogu valimistel, mil NSVL sõjaväelastele reserveeriti 4 või 5 kohta. Kuriaalne valimissüsteem on oluline võrdse valimisõiguse rikkumine siis kui Parlamendist märgatav osa moodustatakse selle süsteemi alusel, näiteks on Indoneesia 500-kohalises Parlamendis sõjaväelastele eraldatud 100 kohta. /Hääletamise salajasuse printsiip kaitseb aktiivset valimisõigust ja tähendab seda, et iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema vaba tahte vastaselt teada, kuidas ta hääletas ja kas ta üldse hääletas või käis hääletamas. Hääletamise salajasuse tagamise enamlevinud ja ka Eestis kasutatav viis on hääletamisruumis olev hääletamiskabiin, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli, ja valimiskast. / 49. Nimetage valimistsensusi. Esiteks sätestab põhiseadus Riigikogu valimistel valimistsensusena kodakondsuse (§ 56,§ 57 § 60 lg 2)
annaabi.ee 
