Lepinguvälised võlasuhted 2 (0)

Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus:  regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis §
1043-1055   (kahju   põhjustaja   süü),   riskivastutus   §   1056-1060,   tootja   vastutus   §   1061-1065.
Eriseadusetes tuleb silmas  pidada  kas viide DÕ-le või  DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on
deliktilise   vastutuse   erikoosseis.  Sõltumata   vastutuse   alusest   tuleb   vastutuse   ulatuse   küs   juures
kohald  VÕS   üldosa   kahju   hüvit   sätteid   §   127-140.   DÕ   suhted   riigivastutuse   õ-ga.  40-16:  kas
ametnik   kui   selline,   kes   on   põhj   oma   teenistusül   raames   kahju,   vastutab   isikikult?  Ametnik   ei
vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et
teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti.  1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega?
Sisuliselt   kohe,   kui   kahju   on   tekitatud   ja   kui   on   võimalik   arvest   kahjuhüvitist.   Kahju
tekitamisega vastutav isik ei satu viivitusse, mitte alates nõude sissenõutavast muutumisest, vaid
alates   ajast,   millal   kannatanu   teatas   kahju   hüvit   nõudest   või   esitas   hagi   või   maksekäsu
kiirmenetluse avalduse. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab DÕ-se kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht?  Oluline   kohtualluvuse   määratlemiseks  TsMS   §   91,   94.  Kohalduva   õiguse   üle   otsustamisel,
puudutab rv-st eraõigust, kus olulise tähtsusega on Rooma II määrus, mille järgi kohaldatakse
selle riigi õigust, kus kahju tekkis. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest?
Kannatanul võimalik valida, kas esitada nõue LÕ või DÕ alusel. Eristatakse, kuna viib nõude
õige kvalifits-ni. Sisulisteks põhjusteks:  Vastutuse   rangus:   lepingulise   vastutuse   puhul   vabastab   vastutusest   vääramatu   jõu esinemine §103. DÕ puhul nõutav vastutuse eeldusena kahju põhjustaja süü §1050 lg 1.
RV ja TV vastutuse eelduseks ei ole süü.  Nõude ulatus: LÕ pakub kannatanule/VU-jale laiemat kaitset nõude ulatuse mõttes, nt saamata jäänud tulu hüvit, mis DÕ puhul on komplits. Mittevaraline kahju DÕ järgi
hüvitatav märkimisväärsetel juhtudel; LÕ puhul piirang § 134 lg 1. Tavapäraselt lep
mittevaralise väärtuse kaitsele suunat ei ole.  Aegumine:   LÕ   sissenõutavaks   muutumisest,   DÕ   kahju   hüvit   nõuded   al   ajast,   mil kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitajast. 4. Mis juhtudel tekib DÕ ja LÕ konkurents ning kuidas VÕS-s on see probleem lahendatud? § 1044 algpõhjus seisneb selles, et lepingu rikkumine kui tegevus võib endast iseenesest kui ka
delikti DÕse mõttes. Siis küs, kas vastutuse alusena üks või teine või mõlemad. Üldine reegel,
mis tuleneb lg-st 2, et kui isikul on õigus esitada nõue LÕ alusel, siis pole tal nõuet DÕ alusel. §
1044 lg 2 l 2 on problemaatiline, millest tuleneb, et  DÕ saaks kohald siis, kui lepingulise
kohustuse rikk eesmärgiks ei olnud ära hoida kahju, mis tekkis. Lep kohustuse rikkumisel tuleb
hinnata   kohustuse   eesmärki.   Nt   remontija   varastab   objektilt   asju.   Kas   vargusega   rikkus
lepingulisi kõrvalkohustusi ja kas eesmärgiks oli nende ära hoidmine? Vastutusele DÕ alusel.
Lg 3 sätest, et nendel juhtudel, kus lep koh rikkumise tagajärjeks on isiku surm, kehavigastus
või tervisekahjustus, võib kannatanu esit nõude ka DÕ alusel.  5. Missugustel   juhtudel   saavad   lepinguga   soodustatud   või   kaitstud   III-d   isikud   nõuda lepingu poolelt kahju hüvitamist DÕ sätete alusel?
A ja B vahel leping, C lepinguga kaitstud III isik. B rikub lep, mille tõttu tekib C-le kahju.  III isik peab esitama oma nõude LÕ alusel. B poolt rikutud kohustuse eesmärk ei olnud ära hoida seda kahju,
siis saab C nõuda DÕ § 1044 alusel.


6. Miks   peaks   olema   piiratud   teovõimega   isikust   kannatanu   huvides,   et   tema   seaduslik esindaja kiidaks heaks piiratud teovõimega isiku lepingu, mille rikkumisega tekitati talle
kahju   ja   mille   hüvitamist   piiratud   teovõimega   isik   saaks   iseenesest   nõuda   DÕ   sätete
alusel?
PTI sõlmib lepingu A-ga, A tekitab talle kahju, leping ei kehti.  Miks võiks kannatanu olla huvitatud lep heaks kiitmisest seadusliku esindaja poolt? Sest LÕ-lik vastutus on rangem. DÕ vastutuse
jaoks tuleb tuvast A süü, LÕ puhul ainult vääramatu jõu olemasolu. 7. Missugused on need jur isiku organid, kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema jur isiku
organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? ?
Jur   isiku   need   organid,   kelle   tegevus   toob   kaasa   jur   isiku   enda   vastutuse,   on  juhtorganid:
juhatus, nõukogu. Organi tegevus loetakse jur isiku enda tegevuseks. ÄÜ juhatuse liige tek III-le
isikule kahju, siis loetakse tekitanuks jur isiku poolt ja jur isikut saab selle eest vastutusele võtta.
TsÜS § 31 lg 5.  Peab olema seos juhatuse liikme tegevuse ja jur isiku eesmärkide vahel.  Kui
juhatuse liige põhj liiklusõnnetuse, siis on keeruline öelda, et tegutses jur isiku eesmärkide nimel. 8. Mida  tähendab  jur isiku  DÕ-lik  vastutus  organisatsiooniliste  puuduste eest  ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest?
Jur isiku DÕ-lik vastutus võib rajaneda ka tema enda tegevusel. Erisus eelräägitust väljendub
selles, et vastutuse puhul organisatsiooniliste puuduste ees, ei otsi füüsilise isiku vastutust, vaid
etteheide tehakse organisatsioonile kui sellisele. Õigusvastast tegevust ei pea kindlaks tegema,
mis kannatanute jaoks võib osutuda keeruliseks ja lõpuks nõuet välistavaks. § 1043, 1045 lg 1,
1050 lg 1. Nt A on kalamees ja ÄÜ B on paisanud järve kemikaale, mistõttu kalade populatsioon järves
kaob ära. A-l on suht võimatu ära tõendada, kes jur isiku liikmetest valesti käitus ja mis valesti tehti.
Lihtsam tugineda vastutusele organ. puuduste eest. Patisent on haiglas ja saab ravi. Edukat ravi ei saa
teost, kuna aparatuur puudub. Patsiendil keeruline leida isik, kes selle eest konkr vastutab.  § 1054 lg-d 1-3.   ÄÜ   töötaja   põhjustab   töötamise   käigus   kellelegi   III-le   kahju.   Sellisel   juhul   võetakse
vastutusele nende lg-te alusel. 9. Missuguste eelduste olemasolu korral vastutab juriidilise isiku juhtorgani liige isiklikult õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele? ??
Juhatuse   liikme   koh   puhul   saame   eristada   2   tüüpi:   kohustused   sisesuhtes   jur   isiku   ees,
kohustused välissuhtes, mis on III isikute ees. Koh, mis jur isikul on III isikute ees, ei ole
samastatavad nende koh, mis juh liikmel III isikute ees e juhatuse liige ei vastuta jur isiku
kohustuste täitmise ees.
Kui juh liige rikub sisesuhtes olevaid kohustusi, ei saa III isikutel tekkida nendel alustel juh
liikme vastu nõudeid. Jur isikul endal tekivad kahju hüvit nõuded juh liikme vastu. Vastutus III
isikute ees tekib ainult välissuhtes, mis on mõeldud kaitsma III isikuid.
Koh välissuhtes on esit õigeaegselt pankrotiavaldus, raamatupidamise aastaaruande koostamist
regul normid. Nõue kvalifits § 1043, § 1045 lg 1 p 7 + ÄS. III isikud esit nõuded juhtorgani
liikme vastu siis, kui jur isikult enam midagi võtta pole. Silmas tuleb pidada põhjusliku seose
olemasolu, kus tuleb hinnata 1) kui juhatuse liige oleks õigeaegselt pankrotiavalduse esitanud ja
kuidas oleks III isik saanud oma nõude rahuldada jur isiku vara arvelt, 2) pankrotiavalduse
tegelik tegemine. Nende diferents kuulub hüvitamisele. St  nõue juh liikme vastu ei saa olla
sama suur, kui nõue jur isiku vastu. See oli KNi rikkumisest tulenev vastutus. Teine juhtum on
siis, kui juh liige on tahtlikult ja heade kommete vastaselt kahju tekitanud § 1045 lg 1 p 8. Juh
liige ei saa vastutada III isiku ees ilma, et ta ei vastutaks jur isiku ees. 10. Missugused   deliktiõiguslikud   nõuded   ja   kohustused   lähevad   üle   pärimise   teel   ja   mis ulatuses pärija vastutab pärandaja õigusvastaselt tekitatud kahju eest?
Kui pärija ei taha vastutada oma varaga, siis võib viia läbi pärandvara inventuuri. Poleemika,
kas peaks üle minema  ka mittevaralise kahju hüvit nõue. A põhj B-le raske kehavigastuse, mille 2


tõttu varsti sureb. § 134 lg 2 alusel B-l A vastu nõue. Kas pärija C võib nõude ise maksma panna? Jah,
sest miks peaks kahju tekitajale kasuks tulema see, et kannatanu ei jõudnud nõuet realiseerida. A-le on
sellises oluk kasulikum, et B sureks kohe ära, siis ei jõua mittevaralise vastutamise nõuet tekk.  Koomas in-tele tuleks kompenseerida elurõõmudest ilma jäämist. Kui hüvitist maksta, siis ei saa kasu
mitte koomas olev isik, vaid tema lähedased. Neil on aga võimalus esit nõue teisel alusel.  11. Kes, mis eelduste olemasolu korral ja millises ulatuses vastutavad õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ettevõtte võõrandanud isik oli põhjustanud enne ettevõtte võõrandamist
või üleandmist ettevõtte tegutsemisega seoses?
Ev üleminekul lähevad ev-ga seot koh ja sh ka lepinguvälise kahju hüvit koh üle  ev saajale,
sõltumata sellest, kuidas nad kokku lepivad. Sarnaselt kasutusse andmine. Kui ev üle antud, siis
saaja vastutab kohustuste ees kogu oma varaga. Võõrandavale asutusele tuleb piirang § 183 lg 1.
Eeldused: ei tohi olla jur isikute ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine, samuti kui ev
üleminek   toimub   seaduse   alusel.  Ev   üleandja   on   kohustatud   andma   omandajale   üle   asjade
valduse, reg-le kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. 12. Missugustel alustel vastutavad kahju tekitamise eest isikud, kes osalevad LEL-stes? ? VÕS § 14, § 15 läbirääkimisi pidavate poolte kohustused sätest § 14. § 14 lg 3 l 2, mis keelab
pahauskselt   läbirääkimisi   pidada   ja   neid   katkestada.   DÕ   mõttes   §   1043-   eeldatakse   süüd.
Üldjuhul nõuded kvalifits üldosa vääramatu jõu järgi § 100 jj. Praktiline tähendus puudub, kuna
vastutus tuleneb §-dest 14, 15 endast. 111-07. § 14 lg 3 l 2 muutub aktuaalseks kui kinnisvara
hinnad järsult langevad või tõusevad. A peab läbirääkimisi B-ga, et osta 100 000 eur eest B-le kuuluv
kinnisasi.   Vahepealsel   perioodil   maksab   kinnisasi   juba   120 000   eur.   Kui   tuvastame,   et   B   on   LEL
pahauskselt katkestanud, saab A esit tema vastu kahjunõude. Kas A kahjuks on 20 000 eur e see, mille
tõttu tehingust ilma jäi e pos varaline huvi või on tema kahjuks ainult kulutused, mis LEL tõttu kandis?
Nõuda saab kulutusi, st neg huvi  89-06,  68-14. A oli jõudnud sõlmida juba LL C-ga ja kohustunud
maksma üle mõistuse kõrget intressi ja lepingust taganemisel kõrget leppetrahvi. Sel juhul saab A ka neid
nõuda B-lt. 13. Mis   eelduste   olemasolul,   kelle   vastu,   mis   ulatuses   saab   esitada   DÕlikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule
kahju?
A sõlmis kindlustuslepingu auto suhtes. B põhj sõiduki kahjustumise või hävimise, siis maksab
KA A-le hüvitise välja ja talle läheb seaduse alusel üle A kahjuhüvit nõue B vastu § 492 lg 1.
Kui B A ees ei vastutanud või KA maksis liiga suure kahju välja, saab vastuväite esitada ka
kindlustusandja nõudele.  14. Kelle   vastu  ja  mis nõuded  on  kannatanul  juhul,  kui   kahju  eest  vastutav  isik  on  oma vastutuse kindlustanud vabatahtlikult ning missugused on sellisel juhul kindlustusandja
kohustused?
Nt arstivastutuskindlustus, kus KA kindlustab Arsti. A kahjustab B-d, siis B-l nõue arsti vastu. A saab
omakorda nõuda KA-lt, et see kohustuse täidaks.  Kannatanul ei ole nõuet KA vastu.  15. Kelle vastu ja mis ulatuses on kannatanul deliktiõigusliku kahjuhüvitise nõuded juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud kohustuslikult?
Nt liikluskindlustus A ja KA vahel. A sõidab otsa B-le, B saab kahju.  Kuna kohustuslik kindlustus, siis B-l nõue KA vastu § 521 lg 1 + LS. Kannatanul valik, kas nõuda A-lt või KA-lt. Kui nõuab
kahju põhjustajalt, siis põhjustaja saab nõuda KA-lt. § 521 lg 5 näitab KA nõuet A vastu (nt kui
A on maksetega hilinenud).  KA-lt saab nõuda ainult rahalist kahju hüvitist. 16. Mida   tähendab   kohustuse   rikkumisest   tulenev   üldvastutus   ja   mille   poolest   see   erineb deliktiõiguslikust vastutusest?
Üldvastutus tekib seaduses sätest juhtudel, st ei ole tegemist lepingu alusel tekk võlasuhtega. Nt
asja   kaasomanike   omavaheline   suhe.   Kaasomanikel   lepingut   teineteisega   pole,   aga   kui   üks 3


teisele   kahju   tekitab,   siis   ei   kohaldata   DÕ,   vaid   kohustuse   rikkumisest   tulenevat
üldregulatsiooni § 115. Samuti LEL-te võlasuhted. Erinevus on vastutuse ranguse küs. Esimesel
juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses?
Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need
on   erikoosseisud.  DÜK   klassikalises   strukt-s   saab   eristada   3   põhieeldust:   obj   teokoosseis,
õigusvastasus,   süü.  Obj   koosseisu  enda   juures   tuleb   erist:   kahju   tekitaja   tegu,   kannatanu
õigushüve kahjustamine, põhjuslik seos eelneva kahe vahel. Õigusvastasuse tasandil tehakse 1
etapis õigusvastasus kindlaks või otsustus, 2 etapis konstrueeritakse, kas õigusvastsus ei ole
välist § 1045 lg 2 toodud asjaolude tõtt.  Süü  juures tuleb kontrollida kahju tekitaja süü- e
deliktivõimet ja hinnata süü vormi. Nõude ulatus tuleb teha kindlaks VÕS üldosa sätete järgi §
127-140.   Ulatuse   juurde   jõuab   siis,   kui   kõik   eeldused   on   täidetud.   Eeldusi   kontr   selles
järjestuses nagu kirjas.
Kannatanu peab tõendama obj teokooseisu ja õigusvastasuse. Kahju tekitaja peab tõendama
õigusvastasust   välistavad   asjaolud   ja   deliktivõime   puudumist.   Ei   kehti   kõikidel   juhtudel,
eelkõige nendel juhtudel, kus kahju tekitaja oma aktiivse käitumisega on kahjustanud kannatanu
absoluutset kaitstavat õigushüve. Nt A lööb B-d, tekitades kehavigastuse. Hindame, kas kahju tekitaja
on toime pannud DÕ-likult relevantse teo, siis õigushüve kahjustamine, kontr põhjuslikku seost ja saame
teha õigusvastasuse otsustuse § 1045 lg 1 p 2 järgi. Hindame õv välistavaid asjaolusid, lõpuks kahju
tekitaja deliktivõime ja süü.
Kahju saab tekitada ka passiivse käitumisega e tegemata jätmisega. Nt A kaevab kraavi, ei tähista
seda nõuetekohaselt, B jalutab ja kukub kraavi ning saab kehavigastusi. A müüb B-le tulirelva, millega B
laseb   maha   C.  A käitumise   kaugemaks   tj-ks   on   see,   et   C   lastakse   maha.   Sellistel   juhtudel  tuleb vastutuse kindlaks tegemiseks leida mingi kohustus, mida kahju tekitaja on rikkunud. Need
kohustused võivad tuleneda õigusaktidest. Kraavi kaevamisel võis A rikkuda mõnda eeskirja. Juhul,
kui   kahju   tekitaja   ei   ole   rikkunud   mõnda   õigusnormi,   tuleb   vastutus   kindlaks   teha   üldise
käibekohustuse   rikkumise   aspektist.   Kohtupraktika   kujundatud   käitumiskohustus,   kus   isiku
käitumine mingil viisil ohustab teisi isikuid, siis peab tegema kõik mõistlikult nõutava, et teised
isikud tema käitumise tulemusena kahjustada ei saaks. DÕ-lik üldkoosseis transformeerub, kus
nt   käibekoh   rikkumisel   obj   teokoosseisu   tasandil   peab   hindama,   kas   rikkujal   lasus   üldine
käibekohustus ja kas ta on seda rikkunud. Samuti kas käibekohustuse rikkumine on kahjustanud
kannatanu õigushüve ja kas on põhjuslik seos. Kui on rikkunud üldist käibekohustust, millega
on rikutud õigushüve, siis sellega oleme juba teinud kindlaks õigusvastasuse ja osaliselt ka
kahju tekitaja süü. Seega jäävad edasiseks kontr õv välistavad asjaolud ja süü subj külg.
Sama kehtib ka nt juhul, kui kannatanu oma nõudes põhineb sellele, et rikkuja on rikkunud
mõnda   seadusest   tulenevat   kohustust   §   1045   lg   1   p   7.   Sellel   on   taoline   skeem   nagu
käibekohustuse rikkumisel.
§   1045   lg   1   p   8   puhul   käibekohustuse   algus,   kuid   edasist   kontr   läbi   viia   ei   saa,   kuna   õv
välistavad asjaolud ja süü subj külg on eelnevalt kontrollitud (kuna alguse anal eeldab tahtlust).
Tegu   DÕ-se   mõttes   ei   esine   juhul,   kui   isik   ei   kontrolli   oma   keha   liikumist   kas   haigusliku
seisundi vm põhjuse tõttu. Nt uneskõndija, A ja B kõnnivad kõnniteel ja A lükkab B C auto ette. C ei
taha B-le otsa sõita ja keerab st järsult ja tabab D-d. Kas B vastutab oma teo eest . Sellistel juhtumitel tuleks   vaadata   ega   ei   pannud   tegu   toime   oma   varasemas   etapis.  Nt   uneskõndija   tegu   võiks
väljenduda selles, et ta ust lukku ei keeranud või end voodisse ei sidunud. B võis A-ga mürada ja
tõugelda. 18. Mida   tähendab   kahju   „vajalik   põhjus“   ja   kuidas   seda   tehakse     kindlaks:   1) "elimineerimismeetodi" alusel; 2) „asendamismeetodi“ alusel? Mida tähendab võimaluse
kaotamise hüvitamine?
PõS-s eristatakse 2 tasandit: vastutust tekitav ja vastutust täitev kausaalsus. Tekitav tähendab, et
esineb PõS kahju tekitaja  käitumise ja kannatanu  õigushüve rikkumise vahel. Täitev  paneb 4


küsima, kas õigushüve kahjust tj-ks on DÕ-likult hüvitatav kahju või mitte. Nt A lööb B-d, tek
tervisekahjustusi. Tekitav on olemas. Lisaks peab olema tervisekahjustus tekitanud kannatanule sellist
kahju, mida DÕ hüvitaks.
Tekitava juures kontr põhjuslikku seost esmalt vajaliku põhjuse tasandil ja teiseks hinnatakse,
kas kahju tekitaja käitumine oli kannatanu kahju õiguslikuks põhjuseks.
Vajalikkuse   kindlakstegemisel   lähtutakse  condito   sine   qua   non  testist:   kas   ajaliselt   hilisem
nähtus e kannatanu kahju oleks saabunud ka ajaliselt varasema nähtuse e ilma tekitaja teota. Kui
vastus jah, siis puudub põhjuslik seos. Kannatanu kahju põhjuseks võib olla ka mitu erinevat
tegu   või   sündmust.   Sellisel   juhul   on   tegu   kahju   vajalike   põhjuste   paljususega   ja   sõltuvalt
asjaoludest võib viia kahju põhjustajate solidaarvastutuseni.
CSQN kindlakstegemiseks rakendatakse kahte meetodit:  elimineerimis- ja asendamismeetod.
Esimest kasutatakse kahju põhjustaja aktiivse käitumise puhul. Siis saab küsida, kas juhul, kui
kõrvaldame kahju põhjustaja käitumise mõtteliselt sündmuste ahela areenilt, kas kahju oleks
saabunud. Kui jah, siis puud PõS. A-l on püss, millega tulistab B-d. Kas B oleks ikka surnud, kui A ei
oleks tulistanud? Kui C oleks B tulistanud A-ga samaaegselt ja mõlema lasust oleks piisanud B surmaks,
siis elimineerimismeetodi järgi saaks A/C väita, et tema teo eemaldamisel saaks B ikka surma. Selle tõttu
on elimineerimismeetodit kohendatud: vajaliku ja piisava põhjuse test. A kui C puhul küsime, kas nende
käitumine oli vajalik ja ka piisav, et saabuks tj. Kui jah, siis PõS on olemas.
Asendamismeetodit kasutame juhul, kui kahju põhjustaja oli tegevusetu. Vastutusele võtta, siis
kui   oli   tegevuskohustus.   Seega   küs,   kas   juhul,   kui   kahju   põhjustaja   oleks   järginud   oma
kohustuse   täitmist,   oleks   kahju   tekkinud.  A kukub   laevalt   vette   ja   upub.   Laevas   ei   olnud
nõutavas koguses päästerõngaid. Kas juhul, kui oleks piisavalt rõngaid, oleks A päästetud või
mitte.
Probleemiks PõS tasandil on see, et seda ei ole võimalik 100% kindlusega kindlaks teha. Need
on ebakindla PõS-se kaasused.  Nt A elab mürkaineid õhku paiskava tehase kõrval, mille tõttu A
haigestub raskesti. Kui tavaliselt haigestub sellesse haigusesse 0,1% elanikkonnast, siis teha lähedal
tervelt 0,5%. Samas on A-l võimatu 100% kindlusega tõendada, et tema haigestus just tehase reostuse
tõttu, mitte loomulikul põhjusel.  EE kohtupraktika: „kõik või mitte midagi“. Kui tõenäosus 50%, siis   teistes   riikides   kasutatakse   proportsionaalse   hüvitamise   meetodit.   Teine   meetod   on
võimaluse kaotamise hüvitamine.
Selle meetodi järgi hüvitatakse kannatanule see, et ta jäi ilma võimalusest mitte kahju saada. Nt
arstivastutus.  A-l hakkab jalg valutama ja läheb arstile. Arst paneb toime diagnoosivea, ei tuvasta
haigust õigesti. Rikub sellega oma kohustust. Mõne aja pärast juba hilja ja A jalg tuleb amputeerida.
Tagantjärgi tehakse kindlaks, kui arst ei oleks oma kohustust rikkunud, oleks 60% tõenäosusega A jalga
mitte amputeerima.  Sellisel juhul makstakse hüvitist, kuna A kaotas oma võimaluse.  Juhul   kui   kahju   võis   põhj   kostja   tegu,   peab   kostja   ise   tõendama,   et   tema   tegu   kahju   ei
põhjustanud.  19. Missugustel juhtudel võib kahju vajalikuks põhjuseks olla isiku psüühika mõjutamine? Mõjutamine erinevates vormides (meelitamine, pettus, ähvardamine jne). See võib olla kahju
üheks põhjuseks. A keelitab B-d, et ta C-le kahju teeks. A ja B vastutavad C ees. A tahab B-d ja C-d
tülli ajada ja ütleb C-le, et B koer murdis C kassi maha. Kui C B-le midagi korraldab, on ka A vastutaja
B ees. 20. Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega? Üks kahju võib olla põhjustatud ühe või mitme isiku poolt.  Kahju ühise põhj tegu juhul, kui
mitme isiku tegu on vajalik selleks, et kahju kannatanule tekiks. Nii A kui C teod on vajalikuks
põhjuseks B kahju mõttes. Teod võivad olla toime pandud erinevatel aegadel, pole vajalik, et
teod   oleksid   kooskõlastatud.   Samuti   ei   oma   tähtsust   kahju   põhjustajate   erinev   vastutuse
kvalifikatsioon. C sõidab maha B aia, et mitte sõita otsa A-le, kes teele hüppas. Vastutavad B kahju ees
solidaarselt § 137. Kui üks hüvitab, siis kannatanu nõue läheb talle üle ja saab esit regressinõude § 137 lg
2 järgi.
Tuleb   erist   teisi   solidaarvastutuse   olukordi.   Nt   kindlustusvastutus,   kus   KA   ei   vastuta   teo
toimepanemise järgi DÕ-likus mõttes, vaid muul alusel. 5


21. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Topeltkausaalsus tähendab tekitava ja täitva kausaalsuse eristamist. Tekitaval tasandil hindame
PõS-st kahju põhjustaja käitumise ja tagajärje vahel. Täitva puhul küsime, kas õv tj on viinud
DÕ-likult hüvitatava kahjuni. A põhj B-le kehavigastuse, mille tõttu B muut töövõimetuks. Kui B oli
eelnevalt   töövõimetu,   siis   on   olemas   tekitav   kasuaalsus,   aga   mitte   täitev   kausaalsus .  Mõlemad vajalikud, et põhjustaja lõppastmes vastutusele võtta. 22. Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet? Sisult   sama,   mis   vajaliku   ja   piisava   põhjuse   test.  A   ja   C   tulistavad   B-d,   kes   saab   surma.
Elimineerimismeetod selle puhul ei tööta. Aitab selle olukorra raskust ület.  Hinnatakse, kas
kahju tekitaja tegu oli kahju tekkimise seisukohalt oluline asjaolu. Kõik konkureerivad teod,
millest kahju tekitamiseks piisab, loetakse kahju põhjustamiseks. Põhimõte = test.  23. Kuidas lahendada põhjusliku seose küsimus juhul, kui kahju põhjustas üks kannatanu suhtes ohtlikult käitunud mitmest isikust, kuid kannatanu ei suuda tõendada, kes neist
kahju põhjustas (nn "alternatiivne kausaalsus")?
§ 138 A tangib autosse ebakvaliteetset kütust, mille tõttu mootor läheb rikki. A suudab tõendada, et tema
tangib ainult 3 tanklaketis B, C ja D juures, aga ei suuda tõendada, kes konrk-lt nendest 3-st talle
ebakvaliteetset kütust müüs.  Lg 1 järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist neilt kõigilt. Lg 2 järgi vabaneb vastutusest see, kes suudab tõendada, et tema küll kannatanule kahju ei põhjustanud.
Lg 3 näeb ette, et kannatanu võib nõuda kahju hüvitamist vastavalt tõenäosusele, milles üks või
teine võis kahju tekkimise põhjustada.
Tõenäosust ei ole lihtne tõendada. Kirjanduses arvamus, et võiks lähtuda B, C ja D turuosades
piiritletud kohas.  24. Mida   tähendab   kannatanu   eriline   vastuvõtlikkus   kahju   suhtes   ja   missugust   mõju   see avaldab kahju tekitaja vastutuse alustele ja ulatusele?
A ja B lähevad tülli, A lööb B-d pea piirkonda. B, kellel oli äsja ajuopp, sureb ära. Tavajuhtumil oleks A
B-le ainult muhu tekitanud. Kas A peaks vastutama B surma eest?  Mitmetes riikides lähtutakse pm-st, et tekitaja peab kannatanut võtma nii nagu on. Seega kui mingi sinikas või õmblus on näha
(kahjustus), siis on piisav, et võtta vastutusele surma põhjustamise eest. Ebaõiglast lõpptulemust
aitab korrigeerida VÕS § 140. 
A sööb banaani, viskab banaanikoore maha. B libastub ja koperdab sõiduteele, kus sõidab C, C keerab
rooli ja sõidab otsa D-le, kes omakorda E-le, kes saab kahju. Kui kaugele saab vajaliku põhjuse teooriaga
minna? A vastutuses pole probleemi. A ostis banaani Fi poest, kes sai maaletoojalt G, kes sai kasvatajalt
H. Seega kui H ei oleks kasvatanud, siis ei oleks E kahju saanud. Pole reaalne.   Õigusliku põhjuse tasandil piiratakse ringi, kes peaksid reaalselt vastutama.  25. Mis on kahju adekvaatse põhjuse (adekvaatsuse) teooria põhiseisukohad? Kahju õ-lik põhj Üks kahest teooriast, mille  alusel hinnatakse kahju õiguslikku põhjust. Teooria järgi küsitakse
kas   kahju   põhjustaja   teoga   sarnane   tegu   suurendab   tavaliselt   ja   märgatavalt   kahju   tekk
võimalust. Kui ei e kahju põhj teo tj-ks on mingisugune ebatavaline tj, siis PõS puudub ja kahju
põhj vabaneb vastutusest. A süül toimus liiklusõnnetus, kui põrkus B autoga kokku, mille tj-l tekkis
plahvatus. C pidas lähedal seafarmi, kes said südari ja surid. Liiklusreeglite rikkumine ei ole vastava
kahju osas adekvaatne põhjus ja järelikult PõS puudub.  Praktiline tähtsus väike, sest õigusliku kahju põhjust saab hinnata teise teooria alusel.  26. Missugused   on   normi   eesmärgi   teooria   põhiseisukohad   ja   missugustel   juhtudel   seda teooriat kasutatakse deliktiõiguses? ?
Tuleb rak alati, kui kannatanu tugineb nõude esit mingisuguse normi rikkumisele kahju põhj
poolt. Kahju on normi rikkumise tj-ks ainult siis, kui just rikutud normi eesmärgiks oli ära hoida
seda kahju, mis kannatanul konkr-l juhul tekkis. Väljendused vastutust tekitava kausaalsuse
juures § 1045 lg 3 ja täitva juures § 127 lg 2. KOV aktide ette nähtud kohustus kinnistu omanikele,
et hooldaksid kinnistuga piirnevaid kõnniteid. B kukub A hooldataval teel ja saab kehavigastuse, siis 6


saab küs, kas KOV kehtest normi eesmärgiks oli mh hoida ära sellise kahju tekk B-l nagu antud juhul
tekkis.   Ei   tohi   lasta   juhtida   sellel,   et   §   1045   lg   1   p   2   järgi   õv   vigastuse   tekitamine.   Kui   tegu
tegevusetusega, siis tuleb leida kohustus, mida A oleks rikkunud. Antud juhul KOV õigusnorm. Samas
rikkunud ka üldist käibekohustust. A sõitis bussis jänest. Jooksis kontrolöri eest ära, kes kukkus ja sai
raske kehavigastuse. Kas selle reegli (piletiostu) eesmärgiks on mh ära hoida kehavigastuste tekkimine
kontrolöril? 27. Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela looduslik faktor? Kahju ainupõhjuseks, mitte kaaspõhjuseks, et PõS-st katkestada. Metsloomad on tavaliselt kahju
üheks põhjuseks (A sõidab (keerab rooli) kitse tõttu B autole sisse). EE-s pole. 28. Mis  juhtudel  katkestab  kausaalsuse ahela  III  isiku tegu  ning  kuidas  lahendada  kahju tekkimiseks nn "soodusolukorra" loomise juhtumid?
III isiku tegu saab samaselt loodusjõuga vaadelda lõhkuva faktorina juhul, kui esimese teo oht
välistub täies ulatuses teise isiku teo tõttu. Muudel juhtudel kahju ühine põhjustamine. Samuti
kui   üks   loonud   soodusolukorra   ja   teine   paneb   teo   toime.  Ettevõtte  A töötaja   B   unustab   ukse
lukustada,   mida   kasutab   ära   C   ja   varastab   sealt  A-le   kuuluvad   asjad.   B   lõi   soodusolukorra   C   ees.
Regressinõuete puhul tuleb arvest kummagi osa kahju tekkimisel.  29. Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kannatanu tegu ning mis juhtudel see on eri õigussüsteemides vaieldav?
Kannatanu tegu katkestab ahela juhul, kui kannatanu tegutseb enese kahjustamise tahtlusega. A
ei taha elada ja hüppab rongi ette. A käitumine lõhkus PõS ahela ja rongiev tekitatud kahju eest ei
vastuta.
Keerulisem   lahendada   neid   juhtumeid,   kus   kannatanu   aset   end   riskantsesse   olukorda,   aga
loodab, et kahju jääb tekkimata.  A läheb B kurja koera silitama ja saab hammustada, isik istub
kaasreisijana autosse, mida juhib purjutaja.   Tegu riski vabatahtliku aktsepteerimise juhtumitega: kannatanul kahju hüvit nõue välistatud (teistes riikides). EE-s mõistlik tulemus § 139 kaudu. A
puhul   vähendada   kahju,   mis   ulatuses   ise   seda   põhjustas.   Loomapidaja   vastutab   §   1060   järgi   süüst
sõltumata. Ehitise eest samuti riskivastutus § 1058. Lahendid, mis § 1058 alla ei mahu, tuleb lahend
DÜK alusel, siis küs kas käibekohustus laieneb ka neile isikutele, kes jalutavad võõras aias 30. Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn "dilemma olukorras"? Dilemma olukord, kus kahjutekitaja käitumise tõttu satub kannatanu ohtlikku olukorda ja peab
valima, kuidas edasi käituda. A teeb I-l korrusel süüa ja laseb midagi kõrbema. III korruse B näeb oma
ukse alt, et suitsu tuleb ja pikemalt mõtlemata hüppab aknast alla.  Kahju põhjustaja peab vastutama kõikide negatiivsete tj-de eest ka siis, kui kannatanu ei käitunud kõige mõistlikumalt. Hüvitist
võimalus korrigeerida § 139 või 140 alusel.  31. Millal   on   tegemist   nn   kahju   põhjuse   "ülevõtmisega"   ning   missugused   deliktiõigusliku vastutuse probleemid sellisel juhul tekivad?
Ülevõttev põhjus on kahjule järgnev selline tegu, mis olnuks ise võimeline põhjustama sama
kahju kui eelnev tegu. Vajalik vajalike põhjuste paljusus, ainult üks põhjus realiseerub enne
teist. B ihkab A surma ja paneb A maja põlema. Pärast tuleb välja, et ka C ihkas A surma ja oli ta enne
maha lasknud, kui B maja põlema pani. Kas B kui ülevõtva teo toime pannud isik peaks vastutama A
surma eest või mitte? B-d A surma eest vastutusele ei saa võtta. Samas võimalik, kui C-d ei leia või on
maksejõuetu ja A pärijad tahavad kahju hüvitist.  32. Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus" ja mis tähtsust see kahju hüvitamisel omab? Sellega   saab   arvestada   vastutust   täitva   kausaalsuse   tasandil.   Selleks   saab   olla   eelkõige
kannatanust   endast   lähtuv   asjaolu.  Ajahetkel   x   põhj   A  B-le   kehavigastuse,   mille   tõttu   jääb   B
töövõimetuks. A peab maksma B-le igakuist hüvitist. Olenemata A deliktist tabab B-d raske haigus, mille
tõttu oleks ta jäänud ajal y töövõimetuks. A peab maksma hüvitist nii kaua, kuni tema tegu oli B haiguse
põhjustajaks. Ajahetkest y edasi ei ole A enam süüdi. Kui A põhj B surma, peab maksma C-le ja D-le 7


hüvitist. Tehakse kindlaks, et B oleks surnud sellel ajahetkel, millest al A enam hüvitama ei pea.  Kahju hüvitamise nõuded ja kohustused lähevad üle õigusjärglastele. 33. Mida tähendab teo õigusvastasuse tuvastamise kaheetapilisus ning kuidas jaguneb sellega seoses asjaolude tõendamise koormus?
Esimesel etapil kontrollima õv eeldusi § 1045 lg 1 p 1-8 + § 1046-1049. Teine tasand õv
välistavad   asjaolud,   kus   hinnatakse   ega   juhuslikult   ei   esine   mingisugust   lg   2   esinevaid
asjaolusid   ja   õv   ei   esine.   Hageja   kannatanuna   peab   tõendama   õigusvastasuse.   Kostja   peab
tõendama õv välistavad asjaolud.  34. Missugust mõju deliktilisele vastutusele avaldab asjaolu, et isik põhjustab teisele isikule (kannatanu) kahju arvates ekslikult, et tal on selleks õigus mõne õigusvastasust välistava
asjaolu tõttu ning eksimusele aitas kaasa kannatanu tegevus?
Kahju tekitaja arvab ekslikult, et tal on õigus kannatanule kahju tekitada õv välistava asjaolu
tõttu. Kahju tekitaja ei vastuta tahtliku delikti toimepanemise eest, kuid sõltuvalt asjaolust võib
vastutada hooletult toime pandud asja eest. A läheb panka röövima, suunab toru telleri peale ja käsib
raha anda. Turvamees C laseb A maha. Pärast tuleb välja, et röövel A kasutas püstolimaketti, mis ei
kujutanud ohtu telleri elu ja tervisele. C arvas, et tegutseb hädakaitse seisundis ja pärast tuli välja, et HK
polnud või ületas KH piire.   Süü tasandil ei saa rak, aga kas oli hooletu.  Hooletuse hindamisel tuleb   arvest   seda,   kas   mõistlik  turvatöötaja  oleks   pidanud   aru   saama,   et   tegu   on
püstolimaketiga? Ei, siis polnud süüdi, vastutust pole. Kui jah, siis vastutab hooletuse tõttu,
hüvitist saab korrigeerida § 139 kaudu. 35. Missugused   on   tagajärje   ebaõigsuse   teooria   ja   missugused   teo   ebaõigsuse   teooria seisukohad ning mis on nende teooriate tähtsus deliktilise vastutuse jaoks? 
Õigusvastasuse tuvastamist on võimalik teha kahe teooria alusel. Tj-e ebaõigsuse teooria idee
selles, et õv on tuvastatav ainuüksi absoluutse õigushüve kahjustamise alusel. VÕS § 1045 lg 1
tj ebaõigsuse teooria väljendajad p 1-3 ja p 5 (DÜK). Kui kannatanu sellist hüve on kahjustatud,
siis ainuüksi see on piisav, et lugeda kahju tekitamine õv-ks. Kui A lõhub B vaasi, siis see on õv, st
et B vaas on katki. Piisab sellest, et vaas on katki.
Teo ebaõigsuse teooria ei piisa kahjulikust tj-st õv-se tuvastamisel ja tarvis leida kohustus, mida
kahjustaja oleks rikkunud p 4, 6-8. Tehakse täiendav otsustus. Skeem samuti veidi teine.
54-07:   kannatanu   läks   kauplusesse,   auto   parkis   maa-alla   parklasse.   Kõndis   ja   ühel   hetkel   kukkus
tõkkepuu pähe. Madalama astme kohtud ei rahuldanud hüvitist, kuna ei suutnud tõendada, et kaupluse
omanik   rikkus   mingit   kohustust.   RK   tühistas   ja   ütles,   et   kohustuse   rikkumist   ei   pea   otsima,   kui
kannatanul on põhj kehavigastus, siis see on piisav, et lugeda kahju põhjustamine õv-ks.
Erandid, millal tj-e ebaõigsuse teooriast ei lähtuta. Kahju põhjustatakse tegevusetusega. A kaevas
kraavi, B kukkus sisse. A oma aktiivse käitumisega pole B-le kahju põhjustanud.  Õv-st ei saa tuletada ainult § 1045 lg 1 p 2 alusel, vaid tuleb leida täiendav kohustus ja siis § 1045 lg 1 p 7 või üldise
käibekohustuse rikkumine. Kahju põhjustaja käitumise kaugem tj. A müüb B-le püssi, millega B
laseb maha C. Kas A vastutab C surma eest? Relva müümise ja surma põhjustamise (p 1) vahel põhjus
liiga kauge. Käibekohustuse rikkumine, kas A on teadlik, milleks B püssi kasutab. Kas keskne mõistlik
isik oleks tajunud, et relva müümine B-le on ohtlik?  Seega tuleb rakendada teo ebaõigsuse teooriat, kus anname käitumisele hinnangu, millest tuleneb, kas käitumine oli õv.
Deliktilise vastutuse ulatus tuleneb ikkagi §-dest 127 jj. ??? 36. Mida tähendab ÜKK-se rikkumine, miks ning mis juhtudel on seda vaja kahju tekitajale omistada?
Põhineb sellel, et iga isik, kes oma käitumisega loob ohu kõige laiemas mõttes III isikule, peab
tegema   võimaliku,   et   see   oht   ei   realiseeruks.   Ei   ole   kirjutatud   õigus,   tuletatakse   HUP-st.
Seadusest   tulenev   kohustus,   ei   välista   käibekohustust,   mis   võib   nõuda   käitumist   kõrgemal
tasandil.
Kui   on   kahjustatud   absoluutset   kaitstavat   hüve   kahe   eelneva   erandiga,   siis   rakendatakse
käibekohustuse rikkumist. 8


Vaja omistada, et saaks vastutusele võtta ja vaja, siis kui kahju põhjustatakse tegevusetusega või
PõS on liiga kauge.
73-13:   A   külastas   oma   kortermajas   elavat   tütart.   Koju   minnes   hakkas   laskuma   treppidest,   kui
automaatne tuli kustus ära. Kobas pimeduses ja kukkus trepi käsipuude vahelt alla, sai kehavigastusi.
Kas majaomanik oli rikkunud käibekohustus sellega, et üheltpoolt valgustus oli automaatne ja teisalt
sellega, et trepi peal oli võimalik alla kukkuda (suured vahed)? Kaks asja kokku võimaldasid öelda, et
majaomanik oli rikkunud oma üldist käibekohustust.
48-15:   kannatanu   sooritas   langevarjuga   hüpet   ja   maandumisel   hoidis   jalgu   valesti,   mistõttu   sai
kehavigastusi.   Kohtute   arvates   rikkus   hüpete   korraldaja   ÜKK-st   sellega,   et   ei   koolitanud   ja
instrueerinud   piisavalt.  161-12:   lumi   kukkus   kortermaja   katuselt   III   isiku   sõidukile,   III   isik   sai
kahjustada. Korteriühistul ei ole sellist kohustust, kuna ei ole maja omanik. Kui ühistu asub tegutsema,
palkab kellegi lund rookima, siis tegutsemisega on võtnud ÜKK hoolitseda ka III isikute eest. Kannatanu
oleks   pidanud   nõudma   solidaarselt   kõikide   korteriomanike   käest,   need   oleks   saanud   rakendada   §
1058/9. 37. Kellel lasub üldise käibekohustuse rikkumise tõendamise koormus? 73-13 järgi lasub tõendamise koormus kahju põhjustajal, et tema ÜKK-st ei rikkunud.  38. Mida tähendavad nn sünnieelsed deliktid? A ja B otsustavad, et lapsi ei soovi. A läheb arstile ja palub, et teeks nii, et lapsi ei saaks. Juhtub nii, et A
ja B saavad ikka lapse e  soovimatu raseduse juhtum. Kas kostja peaks hüvitama A-le ja B-le väikse C- ga tekitatud kahju? C-d vaja ülal pidada, lisaks mittevaraline kahju sünnitamise ebamugavuste tõttu.
Saksa kohtupraktika näeb ette C ülalpidamiskulude väljamõistmise. EE-s pole.  Tasaarvestuse pm, kas C sündimisest ja kasvatamisest saadav mittevaraline kasu peaks kompenseerima sünni ja C
kasvatamisega seotud mittevaralise ja varalise kahju. Põrkub tavaliselt väitele, et tasakaalustada
saab ühte liiki hüve. Mittevaraline kasu ei tasakaalusta varalist kahju.
Teine juhtum on soovimatu sünd, kus A ja B tahavad last, aga arsti vea tõttu ei tuvastata C-l puue.
Kas haigla peaks hüvitama sellega seotud kahju? Lisaks tavalisele hüvitusele ka lisakulud.
Kolmas variant on soovimatu elu juhtum, kus puudega C esitab nõude haigla vastu. Haigla tõttu
peab nüüd tema elama puudega. Kui mõtleme diagnoosivea ära, siis ei oleks C-d sündinudki.
Seega justkui heidetakse ette, et C sündis. Neid nõudeid tavaliselt ei rahuldata, va USA. 39. Mis eelduste olemasolu korral on õigusvastane isiklike õiguste rikkumine (välja arvatud isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine)? ??
Isiklik õigusvastasus tuleneb § 1045 lg 1 p 4, oluline § 1046. DÕ kaitseb eraelu puutumatust,
au,   väärikust,   isiku   õ   otsustada   oma   nime,   elulooliste   andmete   ja   temast   tehtud   kujutise
kasutamise   üle  (153-16,   kus   märgiti,   et   eraelu   sfääri   kuulub   ka   informatsioonilise
enesemääramise õ ja ka õ oma sõnale ja pildile. St isikul õ otsustada, mida ta endast avaldada
laseb). Seda hinnatakse § 1046 lg-te 1 ja 2 alusel. Lg 1 järgi tuleb arvest rikkumise liiki, põhjust,
ajendit, ka suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lg 2 järgi  võib
isiku õiguste rikkumist õigustada see, et arvest muid kaitstud hüvesid ja III isikute ja avalikkuse
huve. Isiklikke õigusi saab rikkuda nt A ja B elasid kõrvuti asuvatel kinnisasjade, B oli pannud
oma   kinnisasjale   kaamera,   mis   oli   suunat   A   kinnisasjale.   Kaamera   ei   töötanud,   kas   oli
õigusvastne ja kas A võis nõuda kaamera keeramist? Ka surnud isiku puhul saab isiklikke õigusi
kaitsta (104-09). Isikuandmete kaitse seadusest võib tulla alternatiivse isiklike õiguste rikkumise
kaitse, siis nõue § 1043, 1045 lg 1 p 7 + IKS norm, mida rikuti. 40. Mis tuleb välja selgitada kaitsenormi tõlgendamisega selleks, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel võtta ühte isikut vastutusele teisele isikule kahju põhjustamise eest?
Juhtum, kus kahju on tekitatud mingisuguse kaitsenormi rikkumisega, st rikkumine tuleneb p 7
ja kaitsenormi koosmõjust. Selle puhul on tarvis välja selgit vastava kaitsenormi kaitseulatus:
kas vastav KN kaitseb just meie kannatanut, kas kohustas just nimelt kahju tekitajat, kas kaitseb
kannatanut just sellise kahju eest nagu konkr juhul tekkis? § 1045 lg 3 ja vastutust täitev § 127 9


lg   2.  Nt   toimub   liiklusõnnetus,   kus   A  rikkus   ja   jalakäija   B   sai   seetõttu   närvivapustuse.   Kas   LS
eesmärgiks oli ära hoida B närvivapustus? Kui ei, siis ei saa A-d vastutusele võtta. 41. Mida tähendab heade kommete vastane tahtlik käitumine kui delikt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks?
Võib nimet ka  väikeseks generaaldeliktiks, kus ei ole isiku vastutusele võtmiseks vaja muud
kui, et oleks heade kommete vastasus ja tahtlus. Kohus peab igakordse otsustusega vastasuse
kindlaks määrama.  Tahtlus peab olema suunat kahju tekitamisele. Piisab ka kaudset tahtlusest
(132-16).  42. Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS §-i 1048 (asjatundja ebaõige arvamuse õv)? Seisab väljaspool § 1045 lg 1 sätest õv aluseid, st on iseseisev õv säte. Sellega on kehtest
varalises   küs-s   ebaõige   teabe   või   arvamuse   andnud   asjatundja   käitumise   õigusvastasuse
kriteeriumid. Kui  asjatundja avaldab teavet  või arvamust ja kui  keegi sellele tugineb  ja  saab
kahju, siis see toob asjatundjale kaasa vastutuse. Kohaldamisala kitsas,  nt  kinnisvara hindaja
hinnang kinnisasja väärtuse kohta. Nt A ja B peavad LEL ja A tellib AT hinnangu. Kui AT esitab ebaõige
arvamuse, siis A vastu § 1048 alusel nõuet esit ei saa ja tavaliselt on B A ja AT vahelises lepingus III
pooleks   §   80/§   81   mõttes   ja   peab   tuginema   LÕ-se   regulatsioonile   (68-15).   §   1048   ei   eelda,   et tuginetakse postimehe arvamusele. 43. Mis   eelduste   olemasolu   korral   on   õigusvastane   isiku   majandus-   või   kutsetegevusse sekkumine ja miks on sellist liiki delikti sätestamine oluline?
§ 1049, mis on täpsustav säte § 1045 lg 1 p 6 jaoks. Sekkumiseks lg 1 p 6 mõttes on lisaks maj-
või   kutsetegevuse   seiskamisele   (kui   see   toimus   tegevusse   õigusvastase   ähvarduse,   lubamatu   boikoti,
demonstratsiooni või streigiga ) ka veel isiku maj- või… ebaõigete andmete avaldamine või isikule maj kahjuliku asjaolu avaldamine. Praktiline tähtsus väike.  44. Keda loetakse au teotavate andmete (faktiväite) avaldajaks, mis juhul on selliste andmete avaldamine õvastane ja kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus? ??
Au teotamine jaguneb ebaõige fakti esitamine või põhjendamatu väärtushinnangu esitamine.
Faktiväite   puhul   esit   mingeid   andmeid   isiku   kohta   ja   pmst   on   võimalik   kontr   nende
tõelevastavust või ebaõigsust. Väärtushinnangud kujutavad endast isikute arvamust. Faktiväite
puhul veel üks õkv, mida väärtushinnangu puhul kasut ei saa, § 1047 lg 4, mis lubab nõuda
ebaõige   faktiväite   ümberlükkamist.  Nt   A   avaldab,   et   B   on   varas,   faktiväide   siis,   kui   B   on
süüdimõistetud ja siis A avaldab tema kohta infot.   Prob sellest, et nõuded esitatakse  valesti ja hagi jääb rahuldamata. 
Isik, kes avaldab andmeid kõrvalisele III-le isikule, nt kui A ja B peavad 4silma vestlust, kus ütlevad
teineteisele halvasti, ei ole tegu andmete avaldamisega, kui keegi III isik neid ei kuule.
Õv tehakse kindlaks § 1047 lg-d 1-3 (lg 1, lg 2 vastav fakt vastab tegelikkusele, lg 3 andmete
avaldaja hoolsuskoh, kus pole õv, kui avaldajal või sellel kellele avaldati oli õigustatud huvi ja
avaldaja kontr andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele) ja § 1046
koosmõjus, kus väärtushinnangu puhul üksnes viimane. § 1047 lg 4 kohaldatav ka juhul, kui
avaldatud fakt ei olnud au teotava iseloomuga, piisab sellest, et fakt oli ebaõige, nt A avaldas, et B
sündis 1980, tglt 1982.
Kui fakt isiku au teotab, peab avaldaja ise tõendama tõe vastavust. Kui fakt on vale, aga au
mitteteotav e netur, siis peab kannatanu või hageja tõendama selle ebaõigsust. (159-14 kuritegude
toimepanek on FV, 144-15 a-õ jur isik saab esit nõude § 1047 lg 4 alusel, kuid väited peavad puudutama
üksust, mitte aga selle organi liikmeid, 145-07, kus nt kolmeraudses üks rääkijatest esit ebaõigeid FV-d,
siis teisel õ esitada nõude esimese või meedia peale, kuna nemad avaldasid selle TV-s) 45. Keda loetakse au teotavate väärtushinnangute avaldajaks, mis juhul on väärtushinnangu avaldamine õigusvastane ja kuidas jaguneb sellisel juhul asjaolude tõendamise koormus? 10


Sama nagu FV puhul. ÕV tehakse kindlaks § 1046 järgi. Üldreegel, et avaliku elu inimesed
peavad   taluma   rohkem   kui   tavain,   kus   VH   avaldamisega   midagi   ei   kaasne,   kuid   vale   FV
vastutus. 46. Missugustele   tingimustele   peab   vastama   kannatanu   nõusolek   kahju   tekitamiseks   kui õigusvastasust välistav asjaolu? § 1045 lg 2
Kannatanu   nõusolek   ei   ole   tehing,   olemuselt   DÕ-lik   tahteavaldus.  Pmst   ei   oma   nõusoleku
hindamisel   tähtsust   nt   kannatanu   teo-   või   otsusevõime,   ei   saa   rak   tehingu   tühistamist   või
tühisust regul sätteid. Nõusoleku puhul tuleb kaaluda, mil määral võimaldas kannatanu vaimne
seisund tal hinnata nõusolekust tulenevat tj-e. Nt 3aa lapse käest küs, kas tahad hobusega ratsutada,
tahad, et hobune sind maha viskaks? Siin ei oma 3aa nõusolek tähendust, samuti pettus või sundus. Kui
arst opereerib kannatanut, teeb talle kehavigastuse, mis on õv. Vastutusele ei võeta, kuna kannatanu on
andnud selleks nõusoleku . 47. Mis on hädakaitse ja hädakaitse piiride ületamine? TsÜS järgi kaitse, mis on vajalik iseenda või teise isiku vastu suunat õv-se ründe tõrjumiseks.
Piire ületatakse, kui teost vahenditega, mis ei vasta ilmselt ründe ohtlikkusele, kui kavatsetult
või otsese tahtlusega ilmselt liigselt suurt kahju tekitati. Seisundi puhul oluline see, et  kahju
peab olema tekitatud ründajale tahtlikult (72-12, kus konflikt noorte vahel, tõugatav viskas ründajat
moblaga nii, et prilliklaas lendas ründajale silma. Mobla viskaja eesmärk ei olnud sellist kahjustust
tekitada, st kahju ei olnud HK seisundis tekitatud). 48. Mis on hädaseisund ja mille poolest see erineb hädakaitseseisundist? 1045 lg 2 p 3, TsÜS § 141 järgi ei tegutse õv-lt isik, kes tegutseb enda või teist isikut ähvardava
ohu tõrjumiseks, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud
ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. HK puhul õigusvastane rünne, mida tuleb tõrjuda, HS
puhul oht, mis tuleb kõrvaldada. 49. Mis juhtudel peab hädaseisundis õiguspäraselt kahju põhjustanud isik kahju hüvitama ja missugustel juhtudel saab kahju hüvitamise kohustuse panna III-le isikule? ?
HKS jääb kahju hüvitamata. TsÜS § 141 lg 2  kui tõrjutud oht tulenes kahjutekitajast endast,
peab kahju kannatanule hüvitama. A vajab kiires korras med abi, kiirabi kutsuda ei saa, ärand B auto
ja sõidab haiglasse. A peab B-le kahju hüvitama, kui tegutses HS-s.  Lg 3 alusel võidakse panna kahju hüvit kohustus III-le isikule, kellest vastav oht, mille tõrjumiseks tekitati kahju, tulenes.  50. Missuguste eelduste esinemisel, missugust kahju ja kellele võib tekitada, kasutades omaabi vallasasja valduse taastamiseks? (4)
Hädakaitseseisundis tegutsemine. Valdust võib jõuga kaitsta. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära
omavoliliselt   salaja   või   vägivallaga,   on   valdajal   õigus  teolt   tabatud   või   jälitatud  omavoli
tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. 51. Mida tähendab deliktiõigusliku süü kahetasandilisus ja kaheetapilisus? Kontr   kahel   tasandil:   I   tasandil   tehakse   kindlaks   süüvõime   e   deliktivõime,   II   tasandil
süüvormid. Hooletusest toime pandud delikti puhul tuleb kontr I hooletus obj mõttes e hooletus
välises (§ 104 lg 3) mõttes ja II hooletus subj mõttes e sisemises (§ 1050 lg 2). Nt A jätab oma
kõnnitee puhastamata, on olnud väliselt e obj-lt hooletu, aga kui jättis täitmata st, et on voodihaige ja
95aa vana, siis on sisemiselt hooletu. 52. Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loquitur põhimõte? Süü presumpts tuleneb § 1050 lg-st 1.  Kahju tekitaja, kes soovib vastutusest vabaneda, peab
tõendama ise, et ta ei olnud hooletu. Süü küs on ümber pööratud. Nendes riikides, kus süü
presumpts pole, kergendatakse kannatanu tõendamist res ipsa pm-ga. Kahju põhjustaja loetakse
hooletult käitunuks, kui kahju tekkis tema kontrolli all oleva tegevuse käigus, kahju täpne põhj
pole teada ja tavaliselt on sellise kahju põhj-ks hooletu käitumine. Nt A ja B elavad kortermajas ja 11


B avast, et laest tilgub vett. B-l keeruline tõend, mis A juures juhtus ja kas ta on olnud hooletu. Res ipsa
järgi saab tõendamise  võtta kannatanult ära ja panna A-le. Meil kehtib süü presumpts. DÕ-likult ei
vastuta, vaid korteriomandi s järgi. Keerulisem siis, kui A korteri juures toimub toru lõhkemine ja põhj
kahju   B-le.   Siis   ei   ole   vastutav   üksnes  A,   vaid   kõik   korteriomanikud.   Kas   solidaarne   või   osavõlal
põhinev kahju hüvitamise nõue? Sõltub, kas temast sõltus ka kahju? Tavaliselt jah ja teised B nõude osas
osavõlgnikud ja oma nõudest peab arvest maha enda osa.  Reaalosaga tegu juhul, kui eset on võimalik ära võtta või välja vahet nii, et ei kahjustataks teisi korteriomanikke (129-13, 107-15) 53. Missugused on deliktiõigusliku süü vormid ja mis juhtudel on deliktiõiguse jaoks oluline süü vormide eristamine?
Vormid: hooletus, raske hooletus, kaudne ja otsene tahtlus (§ 104, lg-d 3-5). Süü vorm DÕ-liku
vastutuse määramisel ei oma tähtsust. Erandid: (4)  Hüvitise jagunemine mitme solidaarvõlgniku sisesuhtes (kui A, B ja C põhj kahju D-le, kus kannatanu nõue läheb ühele tasujale üle ja võib esit regressinõude (§ 69 lg 2, § 137
lg 2) teiste vastu. RN ulatus sõltub süü vormist.  Süü küs hüvitise vähendamisel § 139 või § 140 alusel.  Süü vormiga tuleb arvest mittevaralise kahju eest hüvitise määramisel.
 Õv tuleneb § 1045 lg 1 p-st 7 või 8. Kaitsenorm võib eeldada teat vormis süülist käitum. 54. Missugused on tahtluse liigid ning mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks? ?
Tahtlus isel isiku suhet oma teosse (otsene lg 5 või kaudne). Kaudset tahtlust isel teo tj-de
ettenägemine ja nende möönmine. Ei saa tegu olla tahtliku käitumisega, kui isik ei saanud aru
oma teo õv-st (tahtlusteooria). Süüteooria järgi ei ole oluline kohustuse teadlik rikkum, piisab
õigest ettekujutusest faktilistest asjaoludest. 55. Mida tähendab hooletus, millised on hooletuse liigid, mida tähendab kutsealane hooletus? Lg 3: käibes nõutava (mõistliku isiku standardi järgi) hoolsuse mittejärgimine. Raskem vorm on
raske hooletus lg 4: käibes nõutava hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine.
Kutsealane hooletus, kui isik on tek kahju maj- või kutseala raames, siis tuleb tema hooletust
hinnata sinna kutsealasse kuuluva keskmise mõistliku kogenud isiku järgi. Kutsealase hooletuse
puhul ei kohaldata süü subj hindamist § 1050 lg 2 järgi. 56. Mida tähendab väline hooletus ja mis asjaolusid võetakse arvesse selle tuvastamisel? See on obj hinnang, kas kahju tekitaja käitumine on hälbinud mõistliku in käitumisest, mh
arvest kulutusi, mida tulnuks teha, et kahju tekkimist ära hoida. Kui kulutused oleks ülemäära
suured, võiks öelda, et isik järgis käibes nõutavat hoolsust. 57. Mida tähendab sisemine hooletus ja mis on selle seos välise hooletusega, kelle suhtes seda tuvastatakse ja mis asjaolusid seejuures arvestatakse? ??
Hooletu on isik, kes ei järgi hoolsust, arvestades tema isiklikke omadusi (tema olukorda, vanust,
haridust, teadmisi, võimeid jms) . Seda tasakaalustab süü presumptsioon. Subj hoolsust ei kohaldata jur isikute puhul.
Subjektiivne   hooletus   on   kahju   tekitanud   isiku   subjektiivsetele   võimetele   mittevastav
objektiivselt hooletu käitumine. 58. Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga? DV on võime vastutada süüliselt põhjustatud kahju eest. DV sõltub isiku intellektitasemest, kas
on võimeline aru saama, et käitumine on õv või mitte. DV on oluline ainult üldkoosseisu puhul.
DV-tud on alaealised, st alla 14 aa (§ 1052 lg 1), isikud, kes on kahju põhj seisundis, milles nad
ei võinud mõista oma tegude tähendust või neid juhtida (lg 2). Näitab, et piiratud teovõimega
alaealine ei ole alati vastutusvõimetu. DV tuleb alati eraldi kindlaks teha. § 1052 lg 3 l 2, mille 12


järgi alko või narko ainest ting nähte arvest siis, kui kahju tekitaja sattus sinna olukorda muul
põhjusel, kui oma süül.  59. Millistel juhtudel vastutab deliktivõimetu isik kahju õigusvastase põhjustamise eest? § 1052 lg 3: DV-tu isiku õigusvastutus. Vastutusele, kui vastutusest vabastamine oleks äärmiselt
ebamõistlik   kannatanu   suhtes   ja   seejuures   arvestatakse   tekitaja   vanust,   maj   olukorda,
kindlustatust jne. nt DV-tu isik mängib tikkudega ja põhjustab varalise kahju. Kui kellegi teise
käest kahjuhüvitist ei saa, aga DV-tu on varakas, siis võiks ju hüvit.  Selleks, et ei kujuneks
rangemaks peaks eelduseks olema DV-tu isiku tingiv või obj süü, aga tema vastutusele võtmisel
küs, kas tema käit juhul, kui see oleks DV-lise isiku käitumine, oleks süüline või mitte. 60. Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus? (5)
§   1056   eeldused:   1)  riskivastutus   ei   kaitse   kannatanut   kõikide   kahjude   eest,   vaid   surma,
kehavigastuse või  tervisekahjustuse põhj või  kannatanu  asja hävimine  või kahjustumine,  2)
suurema ohu allika valitsemine 3) suurema ohu allikale omase riski realiseerumine 4) põhjuslik
seos riski realis ja kannatanu õigushüve vahel 5) vastutust välistavate asjaolude puud. Kostja
tõendab vastutust välistavad asjaolud. Hageja peab tõendama kahju ja süü. 61. Mis   on   suurema   ohu   allikateks   ja   selle   valitsejateks   VÕS   §   1056   järgi   ja   mida kohtupraktikas ei ole selleks loetud?
Tuleneb   §   1056   lg   2:  asja   või   tegevust   loetakse   SOA-ks,   kui   selle   olemuse,   selle   juures
kasutatud vahendite tõttu võib isegi asjatundjat oodata suurem kahju või kahju võib tekkida
sageli. Tegu juhul, kui asi või tegevus kätkeb endast suuremat ohtu III-tele isikutele. § 1057-
1060 RV erikoosseisud. § 1056 on üldkoosseis, kus kohus saab ise hinnata, kas oli SOA. Kui
jah, siis saab kahju tekitaja võtta vastutusele tema süüst sõltumata.
Kohtupraktikas   ei   peeta   SOA-ks   mnt-le   pandud   telefoniposti,   majasisestes   torudes   voolav
tarbevesi, tõkkepuu, kalatehas. § 1056 rakendati tee-ehitusel.
Valitsejaks suurema ohu allikat käsitlev isik. 62. Mida tähendab riskivastutuse kohaldamise eeldus – suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus ja sellega kahju põhjustamine?
Üheks RV eelduseks, et kahju oleks tekkinud just selline, mis on vastavale SOA-le omane. Nt
koera puhul iseloomulik oht, et võib hammustada või teele ette joosta, aga kui A viskab koeraga B-d, siis
ei ole see omane SOA-le. Kui koer magab kõnniteel, in kõnnib otsa, kukub ja saab kehavigastuse. Kas
koer on st SOA, et võib suvalistes kohtades pikutada? 63. Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse? (5) ? § 1057 p 1-5. Nt hääletaja pealevõtt. RV vastutuse kohald võimatus, ei tähend, et ei saa rak DÜK.
1) kahjustatakse veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas;
2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja;
3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, v.a. õhusõiduki käitamisel;
4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel;
5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. 64. Mis   on   mootorsõiduk   VÕS   §   1057   järgi   ja   missugusel   juhul   loetakse   mootorsõidukit suurema   ohu   allikaks?   Millistest   põhimõtetest   tuleb   lähtuda   kahjuhüvitise   ulatuse
määramisel kahe või enama suurema ohu allikaga vastastikusel kahju põhjustamisel?
Mootorsõiduk   on   SOA,   kui   põhj   avarii,   st   on   käitamises   seni,   kuni   kuj   endast   ohtu   III-le
isikutele. Kuidas jagada vastutust juhul, kui 2 autot on kokku põrganud? Alus 75-07, mille järgi
sõiduki valdaja vastutus on aluseks. A ja B põrkavad kokku:  1. kumbki vastutab teisele tek
kahju eest täies ulatuses § 1057, pole oluline kumb oli süüdi või kumb rikkus LS sätteid. 13


Vastutust korrigeeritakse mõlema puhul § 139 alusel hüv vähendatakse enda osa tõttu tekk kahju
eest  (7-13, kus  § 139 vaadatakse kahte asja: juhi käitumist ja käitamisriski, kus igasugune
liiklusesse sisenemine kannab endas riski.  Käitamisriski juures erist üldist  (ainuüksi sõiduk:
veok vs mopeed) ja erilist (konkr manöövri ohtlikkus: möödasõit vs parklas tagurdam).
Kui võrdsed, siis eelduslikult tuleb jaot ja vähend hüvitist 50%.
Teise osapoole riski võib elimineerida esimese nii suur oht. A sõidab ees, B taga. A pidurdab, B
sõidab sisse. Kas B poolt rikutud kohustus on nii ränk rikkumine, et see välist A osa vastutusele
võtmisele? Pigem ei. RK lähenemine, et ainult erandlikel juhtudel on süüdi üks osa.
Kui asjaolud jäävad teadmata, ei tähend, et kummalgi poolel ei olnud seal mingisugust osa,
seega ei peaks neile mõlemale hüvitama 100-100. RK piiras asjade hulka, mil asjaolud saavad
jäämata teadmata. Juhul, kui asjaolud on teadmata, tuleb vähemalt käitamisriski ulatuses hüvitist
vähend. 173-14 sõiduki käitamisrisk on arvestatav ka väljaspool liiklusõnnetusi, kus auto sõitis
teetööde alal killustikuhunnikule otsa ja antud otsuses tuli ka siin KR ulatuses kahju vähendada.  65. Mis   on   loom   ja   kes   on   loomapidaja   VÕS   §   1060   järgi   arvestades   ka   kohtupraktika seisukohti?
Loomapidaja võib olla ka looma ebaseaduslik valdaja. 75-07, kus A sõitis autoga ja talle jooksis
ette koer, kes elas tee ääres B majas. A esitas kahju hüvit nõude B vastu, kes esitas vv, et koer
küll elab siin, aga nädal varem kinkisin selle C-le. RK ei tahtnud vabast B-d vastutusest ja
märkis st, et loomapidajaks on ka isik, kes ei ole omanik ega valdaja aga kes looma kasutajana
otsustab üksi või kellegagi koos loomaga seot küs üle. Ühel loomal võib olla ka mitu pidajat. 66. Missugused on tootja vastutuse eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus? (4)
Marginaalse tähtsusega. § 1061 järgi 4 eeldust: isiku surma põhj, kehavigastus, tervise kahjust
või asja hävim/kahjustus (lisapiirang § 1061 lg 2), puudusega toote käibesse laskmine (müük,
üür,   muul   viisil   turustamine),  põhjuslik   seos   toote   puuduse   ja   tekk   kahju   vahel,   vastutust
välistavate asjaolude puud  (§ 1064).  Eelduseks ei ole tootja süü. Tõendamiskoormis § 1065,
mille   järgi  kannatanu   peab   lisaks   kahjule   tõendama   ära   toote   puuduse   ja   põhjusliku   seose
puuduse ja kahju vahel. Vastutust välistavaid asjaolusid peab tõendama tootja. 67. Mis on toode, kes tootja, keda võrdsustatakse tootjaga VÕS tootja vastutuse järgi? Tooteks igasugune vallasasi, ka siis kui see on teise vallasasja osa või saanud osaks kinnisasjast.
Samuti on tooteks nt elekter ja arvuti tarkvara, ravimid § 1063. Tootja on:
1) valmistoote, tooraine või toote osa valmistanud isik;
2)  ennast   tootjana  avaldanud   isik,   kes   näitab   tootel   oma   nime,  kaubamärgi   või   muu
eraldustähise;
3)  toote oma maj.tegevuses EE-sse või EL liikmesriiki  müügi, üürimise, liisimise vm viisil
turustamise eesmärgil toonud isik. 68. Missugused on toote puuduse liigid, millega seoses võib tekkida tootja vastutus? ? 3   liiki   puudused:   tootmisviga  (hoolika   tootmisnõude   rikkumine),  konstruktsiooniviga  (kogu
partii tooteid on ühesuguse puudusega, nt toodetud autopartii mudelid võivad põlema süttida),
turustamisviga (tarbijat tuleb tootel või koos tootega informeerida sellest, kuidas toodet ohutult
kasutada ja mille poolest toode ohtlik on, nt kui ravimeid müüdaks ilma vastava infoleheta). 69. Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud? § 1064 lg 1: (5) 1) ta ei ole toodet turule lasknud;
2) tootja poolt toote turule laskmise ajal ei olnud tootel kahju põhjustanud puudust;
3) ta ei valmistanud toodet müügiks ega muul viisil turustamiseks;
4) puudus on tingitud sellest, et toode vastas turule laskmise ajal kehtinud kohustuslikele nõuetele;
5) puudust ei saanud avastada toote turule laskmise ajal tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi. 14


70. Kes   ja   mis   eelduste   olemasolul   vastutavad   alla   14   aasta   vanuse   füüsilise   isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest? Ühe isiku vastutus teise isiku delikti eest
§ 1053 lg 1, 3. Lg 1 järgi vastutavad eelkõige selle alaealise vanemad või eestkostja. Lg 3 järgi
ka isik, kes kohustus lepinguga selle alaealise üle järelevalvet teostama.  128-16  leiti, et ka KOV
lasteaia omanikuna saab vastutada nende sätete järgi lapse tekitatud kahju eest.  Eelduseks ei ole vanema enda süüline käitumine. Oluline on, et alaealine oleks õigusvastaselt III isikule kahju põhjustanud.
Seega on vajalik obj teokoosseis ja ÕV. On leitud, et vastava sätte rakendamise eelduseks võiks
olla ka selle alaealise süü obj või tinglikus mõttes (sest on deliktivõimetu, kas oleks süüline
juhul, kui tegu toime pandud deliktivõimelise isiku puhul. Vajalik, kuna pole loogiline võtta
vanemat   vastutusele   sellise   kahju  põhj   eest,   mis   ei   oleks   etteheidetav   ka   deliktivõimelisele
isikule). 71. Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad 14–18 aasta vanuse füüsilise isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest?
1053 lg 2, 3 vastutavad isikud samuti vanemad, eestkostjad, lepinguga kohustatud isikud, kuid
nende   vastutus   on   leebem   võrreldes   lg-s   1   sätestatuga.  Nende   vastutus   on   süüline.  Saavad
tõendada, et on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et ära hoida kahju tekitamist. Lg 2 või 3
kohaldamiseks   peab   alaealine   ise   vastutama   delikti   üldkoosseisu   alusel,   kuna   on
deliktivõimeline. Kui alaealine polnud isegi hooletu, siis ei ei saa vanemaid ega eestkostjaid
vastusele võtta. Lapse eest, kel pole vanemaid ega eestkostjaid vastutab KOV.  72. Kes   ja   mis   eelduste   olemasolul   vastutavad   vaimse   puuduse   tõttu   eestkoste   alla   antud deliktivõimetu isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest?
§ 1053 lg 5 vastutajaks on eestkostja. Sarnaselt vanemate alaealistega on võimalik vastutusest
vabaneda, kui tõendab oma süü puudumist e sõltub alaealise süüst.  Nagu alla 14. aa alaealise
puhulgi on esmaseks eelduseks õv-lt kahju tekitamine, peab esinema obj teokoosseis, õv ja süü
obj tähenduses. 73. Mis eelduste olemasolul vastutab teist isikut pidevalt oma majandus-või kutsetegevuses kasutav isik kahju eest, mida esimene põhjustab õigusvastaselt?§ 1054 lg 1
Kui üks isik kasutab teist pidevalt oma maj- või kutsetegevuses ja teine isik põhj III isikule
kahju, siis vastutab selle eest ka teenuse kasutaja. Nt töölepinguline suhe. Eeldused: tööandja ja töötaja
näite puhul, töötaja põhj III isikule kahju. TA saab pidevalt T-lt sooritusi. Selleks, et võtta TA vastutusele, peab T
ise vastutama DÜK järgi.  Kontrolli alustatakse sellest, kas teenuse osutaja on III isiku eest vastutav DÜK alusel.
§ 1054 lg-s 2 sätest teenuse kasutaja vastutus teenuse osutaja delikti eest, kui teenuse osutajat
kasutati oma kohustuse täitmiseks. Teenuse kasutaja ei saa pidevalt sooritusi, vaid piisab ka 1x
sooritusest   teenuse   kasutaja   kohustuse   täitmise   eesmärgil.  A on   kinnisasja   omanik,   kel   kohustus
hooldada kõnniteed. Sõlmib lep B-ga, et ta seda teeks ja kui B paneb selle käigus toime delikti, milles kahjustada
saab C. Kui kõik DÜK eeldused olemas, siis vastutab selle eest ka A.  Mõlemal juhul ei ole oluline teenuse kasutaja enda süü, vaid teenuse osutaja süüline käitumine. 74. Mis   eelduste   olemasolul   vastutab   käsundiandja   või   tellija   tema   ülesannet   täitva käsundisaaja või töövõtja õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS järgi? § 1054 lg 3 ?
1x käsundi või ülesande täitmiseks, mis ei ole seotud teenuse saaja kohustuse täitmisega. Lg 3
järgi on teenuse saaja vastutus leebem, kui lg-te 1, 2 järgi. Eelduseks see, et teenuse saajal oleks
olnud kontroll teenuse osutaja käitumise üle. A sõlmib B-ga lep, et B ehitaks A majale uue korstna ja kui B
seda tehes põhj kahju III-le isikule, kes saab korstnakividega pihta. Sel juhul saame võtta A-d vastutusele juhul, kui
tal oli kontroll B käitumise üle . Võiks eeldada, et iseseisvate ettevõtjate puhul ei ole teenuse saajatel sellist kontrolli. Mõeldakse faktilise kontrolli olemasolu.  75. Mis aluste olemasolu korral ja missuguses ulatuses vastutab töötaja oma tööülesannete täitmisel teistele isikutele (kellega ta ei ole lepingulises suhtes) kahju tekitamise korral? 15


TL olemasolu ei ole iseenesest mingisugune kaitsekilp deliktilise vastutuse suhtes. Kui töötaja
oma tööül täites paneb toime delikti või täidab selle eeldused, siis pmst vastutab ka III isiku ees.
Seda hoolimata asjaolust, et samal ajal vastutab ka tema tööandja. III isiku suhtes on TA ja T
solidaarvõlgnikud. Sisesuhtes jaguneb vastutus eraldi. Nt tahtliku puhul võib T vastutada 100%,
muudel juhtudel piiratud ja kohus saab diskretsiooni alusel teha õiglase otsuse, millises ulatuses
töötaja vastutama peaks.  76. Mis on kahju hüvitamise solidaarkohustuse tekkimise eeldused, kellelt, mida ja kui suures ulatuses   on   kannatanul   sellise   kohustuse   korral   õigus   kahju   hüvitamist   nõuda   ja
missugused nõuded, kelle vastu ja missuguses ulatuses on sellise solidaarkohustuse täitnud
isikul?
Võib   tekkida   erinevatel   alustel,  nt   kahju   ühised   põhjustajad,   teise   isiku   eest   vastutamisel,
kindlustussüst puhul ka. § 69 ja § 137 regul. A, B ja C solidaarvõlgnikud D ees ja A hüvitab kogu kahju,
siis läheb üle D nõue, va enda osas, võib panna maksma regressinõude teiste vastu, aga seda juba osavõla pm-l. A ei
astu D kingadesse. A ja B panid hooletusest, C tahtlikult, siis C võib vastutada 90% ulatuses, teised 5% ja 5%.  77. Kuidas   on   VÕS-s   regul   puhtmajandusliku   kahju   deliktiõiguslikku   hüvitamist?  Nõude ulatus
Puhtmaj on selline kahju, mis on tek väljaspool absoluutseid kaitstavaid õigushüvesid või absol
kaitstavate õigushüvede kahjustamisega III isikule. A tek B-le kehavigastuse ja B-l tekib sellest kahju
(ravikulu, töötasu, see ei ole puhtmaj kahju), samas võivad B kehavigastuse tõttu kannatada kahju ka III isikud.
Vbla B vajab pärast tervisekahjustamist hoolitsemist ja abikaasa C jääb koju hoolitsema ja loobub sissetulekust ja B
tööandja D ei saa toota mingisuguseid kaupu, sest B ei saa tööl käia. C ja D on saanud samuti A tõttu kahju, mis on
puhtmaj . DÕ-s reegel, et puhtmaj kahju üldreeglina ei hüvitata, et hoida võimalike hagejate või kannatanute hulka mõistliku kontr all teat deliktide puhul.  A kaevab kraavi ja tööde käigus lõhub
kogemata ära elektrikaabli. Selle tõttu jääb 200 maja ilma elektrita. Igaühel neist st mingi kahju. Oleks ebaõiglane,
et A kaabli lõhkumise pärast peaks vastutama hoomamatu arvu kannatanute eest.  Ei ole absol reegel: § 1045 lg 1 p 8 tahtlik heade kommete vastane käitumine, mille korral hüvitatakse puhtmaj kahju. P 7 +
kaitsenorm, kui KN on mõeldud kaitsmiseks puhtmaj kahju eest. P 6 + § 1049. Matusekulud on
III isiku jaoks puhtmaj kahju, kuna tema enda absol kaitstavat õigushüve pole kahjustatud. 78. Mida   tähendab   asja   kaotsiminek   ja   hävimine   VÕS   järgi   ning   kellel,   mis   liiki   ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja hävimise või kaotsimineku korral?
Asja asukoht ei ole enam teada. Asi võib minna kaotsi ka õiguslikus mõttes, nt kui on toimunud
heauskne omandamine ja asja eelmisel omanikul ei ole asja väljanõudmise õigust. Asi loetakse
hävinuks, kui see on oma füüsiliste kahjustuste tõttu muutunud väärtusetuks. § 132 lg 1 ja 2
üldise   reegli   järgi   on  asja   omanikul   nõue   asja   taassoetamisväärtuse   hüvitamiseks,   ei   ole
analoogne uue asja väärtus, vaid samas konditsioonis oleva asja väärtus. Kui asja pole võimalik
taassoetada, siis tuleb hüvitada lg 2 järgi asja väärtus. 25-14: olukorras, kus ühe isiku asi on teise isiku
valduses   ja   kahjustamata,   ei   ole   omanikul   üldjuhul   asja   väärtuse   hüvitamise   nõuet,   vaid   vindikatsnõue.  A-le
kuuluva auto varastab B ja müüb C-le. A ei saa nõuda B-lt ega C-lt asja väärtuse hüvitamist, kui tal on C isik teada
ja tal on vindikatsnõue asja välja andmiseks. 79. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega hüvitisnõuded on asja kahjustamise korral? § 132 lg 3 nõuded on asja omanikul. Kui asja on kahjustatud, hõlmab hüvitis asja parandamise
mõistlikke kulusid ja väärtuse võimalikku vähenemist. Nimet säte võimaldab nõuda väärtuse
vähenemise  hüvitamist  ka  parandamiskulude  kõrval,  KUID  ainult  nendel  juhtudel,  kus  asja
väärtus pärast korda tegemist on ikkagi väiksem kui enne kahjustamist. Nt sõiduauto. 121-08 asja
omanik võib nõuda ka ainuüksi väärtuse vähenemise hüvitamist, ei tohi minna vastuollu kahju hüvit olemusega.
Vastuolu, kui väärtuse vähenemise hüvit nõue ületaks asja korda tegemise nõuet.  Lg 3 l 2, kui parandamise kulud ebamõistlikult suured, tuleb maksta hüvitis lähtudes taassoetamise väärtusest. Hüvitist
tuleks jäänuki väärtuse ulatuses vähendada, kui jäänukit välja ei anna (Margo auto näide). Nõuet
saab esitada ka ette, asi ei pea olema korda tehtud, et saaks esit nõuet. Kaitseb kannatanut, kel ei
pruugi olla vahendeid, et ise asi ära parandada. 43-08 kannatanu elas kortermajas, kus teine pidas poodi. 16


B tegevuse tõttu on kannatanu korteri väärtus langenud (veoautode lärm jne). Enne kui saab nõuda sellel alusel,
peab nõudma rikkumise lõpetamist § 1055 lg 1 järgi.
36-15 hüvitatavaks kahjuks on mh ka kahjustatud asja transpordi kulud. 39-15 leiti, et olukorras, kus kannatanu ei
asu kohe kahju tj-i likvideerima, mistõttu kahju suureneb, ei ole kahju tekitaja vastutus välist ka suurenenud kahju
eest. A solvus B peale ja lõi sisse B autoklaasi. Vihm sadas autosse ja kahju suurenes oluliselt. RK arvates vastutab
A ka täiendava kahju eest. Tuleks hüvitist vähendada, kui kannatanu ei teinud mõistlikke liigutusi, et hoida ära
edasine kahju. Katuse kaasuses ei tuleks välja vahet 25 aa vana katus, vaid puhastada, kui rehv ühe plaadi lõhkus.
Kannatanu võib muidu kahju hüvit välja mõistmise korral rikastuda § 127 lg 5.  80. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamine,   kes,   missugustel   tingimustel   ja   missuguses   ulatuses   (juhul,   kui   esinevad
vastutuse alused) saab seda nõuda?
§   132   lg   4   l   1,  kui   asi   oli   isikule   vajalik   või   kasulik,   hõlmab   hüvitis   ka   samaväärse   asja
kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. See säte
võimaldab nt taksojuhil, kelle auto saab III isiku tõttu kahjustada, remondis oleku ajaks üürida
endale asendusauto ja nõuda vastavate kulutuste hüvitamist kahju tekitajalt.  90-14  harrastusega
tegelemine pole piisav selle sätte järgi hüvituse saamiseks. Juhul,  kui asja kasutatakse tavalisel viisil, kas on piisav,
et selle sätte järgi hüvitist saada või mitte. Lahe arvab, et võiks olla. 36-15 hüvitisest tuleb maha arvata see, mille
kannatanu oma asja mitte kasutamisega säästis. Sõiduauto näite puhul kannatanu sääst selles, et ei kasutanud oma
sõidukit, kilometraaž ei suurenenud, amortisatsiooni ei toimunud. See tuleb maha arvata.  Lg 4 mõlema lause puhul on nõue ka asja valdajal, ei pea olema tingimata omanik.  81. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral kaotatud kasutuseeliste hüvitamine, kes, mis tingimustel ja ulatuses (juhul, kui esinevad vastutuse alused) saab seda nõuda?
Lg 4 l 2  kasutuseelise nõue kannatanul, kel oli õigus hankida endale asendusasi, aga ta ei
kasutanud   seda   võimalust.   Tekitaja   peab   hüvitama   kaotatud   kasutuseelise.  Takso   ei   võta
asendusautot, siis hüvitise saamise õigus ikka nimet sätte järgi. 46-15 leiti, et kaot kasutuseelise nõue on kannatanul
ka võõra vara ebaseadusliku valdamise korral. 82. Mis juhtudel saab VÕS alusel nõuda rahalist hüvitist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest ja mis asjaolusid tuleb sellise hüvitise suuruse määramisel arvestada? ??
§ 134 lg 2, mis jaguneb kaheks, lg 3 ja lg 4. Lg 2 võimaldab hüvitist mittevaralise kahju puhul
kehavigastuse või tervisekahjustuse korral.  Kui kannatanul  tervisekahjustus või kehavigastus
tuleb talle alati hüvitis välja mõista. Ei pea tõendama muud, kui et omab kehavigastust. Teiseks
võimald lg 2 nõuda mittevaralist kahju ka isikuõiguste rikkumise puhul (au teot jne). Alati, kui
oleme tuvast § 1046, 1047 järgi isikuõiguste rikkumise, peab sellega kaasnema ka mittevaralise
kahju hüvitamine. Põhivaidlus, kas iõ-te rikkumine oli õv või mitte.
Lg   3   võimaldab  nõuda   mittevaralise   kahju   hüvit  surma   saanud   või   raske   tervisekahjustuse
saanud   isiku   lähedasel   isikul,   kui   seda   õigustavad   erandlikud   asjaolud.  19-08  erandlikud
asjaolud: kannatanu viibis oma lähedasega  samas ohutsoonis, lähedane  nägi vahetult pealt
otsese kannatanu surma või kannatusi (pildid ei ole vahetu), juhtumid, kus kahju tekitaja tekitas
tahtlikult kahju otsesele kannatanule, et põhj kahju lähedasele.
Lg 4 võimald mittevaralise kahju hüvitist erandlikel asjaoludel asja hävimise või kaotsimineku
korral. Emotsionaalseid kannatusi tavaliselt ei teki. A ja B oma pulmapäeval istutasid hõbekuuse oma
krundile. Naaber lõikas selle maha. A ja B nõudsid mittevaralise kahju hüvit. Ringkonnak: kuna puu on kinnisasja
oluline osa, siis sellega ei hävitatud asja, vaid kahjustati kinnisasja ja sellel puhul § 134 lg 4 ei kohaldu. Võiks rak
prk reliikvia hävitamisel, lemmiku surma põhjust. Oluline, et isikul oleks selle asjaga eriline side.
Sõltub kahjustuse raskusest. Isikuõiguste rikkumise korral on hüvitised väiksed. § 134 lg 5
annab   kriteeriumid   hüvitise   suuruse   üle   otsustamiseks.  Kindlasti   tuleb   arvest   varasemat
kohtupraktikat, ühisk elatustase, poolte süüküs.
§ 134 lg 6 karistuslikud kahjuhüvitised. Üldise suuruse määramisel saab arvest kahju tekitaja
varalist   posits,   et   hüvitis   oleks   temale   mõjus.  18-13  mittevaralist   kahju   võimalik   nõuda   ka   kohtu
äranägemisel. Sellise nõude formuleerimisega 2 trikki: kui nõue nii esit ja kohus mõistab mingi summa välja, on
hagi tervikuna rahuldatud ja hageja saab nõuda ka menetluskulud välja. Nimelt, kui väljanõutud hüvitis ei ole just
sümboolse summaga, ei ole võimalik hüvitist kõrgema astme kohtutes vaidlustada. 152-09 millal võib isikut ilma 17


loata   filmida   ja   teost   hiljem   presenteerida?   Isiku   loata   filmimine   on   lubat   üksnes   temaga   seot   aktuaalse
päevasündmuse kajastamiseks.  83. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on VÕS järgi isiku surma põhjustamise korral?
§ 129  kui surma saanud isik pärast delikti elas ja kandis sellega seonduvalt kulutusi, siis on see
hüvitatav lg 1 järgi, matusekulud lg 2 järgi. Ülalpidamishüvitis § 129 lg 3-6 isik, kes on põhj
teise isiku surma, peab astuma tema asemele ja peab hakkama ülal pidama tema hoolealuseid.
Lg   3  kohustab   kahju   tekitajat   maksma   ülalpidamishüvitist   nendele,   keda   surmasaanu   oli
seadusest   tulenevalt   kohustatud   ülal   pidama.   Tuleb   vaadata   PkS   ja   millises   ulatuses   oleks
hukkunu neid üleval pidama. Kui absurdselt suur, siis saab vähend § 140 järgi. Kahju tekitaja
hüvitamise kohustus kestab sama kaua, kui kestnuks surmasaanu kohustus. Tuleb arvestada
erinevate prognoosidega, kus mõlemad pooled peavad tõendama endale soodsaid asjaolusid.
Asjaoludega arvest jääb tõendamiskoormise taha, mistõttu selliseid prognoose üldiselt ei tehta.  84. Kellel,   mis   liiki   ning   missuguse   ulatusega   varalise   kahju   deliktiõigusliku   hüvitamise nõuded   on   VÕS   järgi   isikule   kehavigastuse   tekitamise   või   tema   tervise   kahjustamise
korral?
§   130   lg   1  võimald   nõuda   tekk   kulude   hüvitamist,   täielikust   või   osalisest   töövõimetusest
tekkinud kahju ja edasiste maj võimalustest halvenemisest tekk kahju.
Kulud   saavad   seisneda   kannatanu   tervise   taastamiseks   kantud   kulud   (ravimid,   ratastool).
Prognoosimine   suure   tähtsusega,   kuigi   praktikas   ei   rakendata.   Praktikas,   kui   kannatul
kehavigastus, siis  hüvitist arvest nii, et vaadatakse 1 aa tagasi, milline oli tema sissetulek ja
sellel alusel tehakse kindlaks milline on saamata jäänud töötasu ja sellel alusel nõutakse hüvitis
välja. THI ei kajasta kannatanu sissetuleku muutmist ajas.
Võimaldab hüvitist nõuda ainult otsesel kannatanul endal. 85. Kellel, mis liiki ning mis ulatusega mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on VÕS järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral?
(2) isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise
kohustuse   olemasolu   korral   tuleb  kahjustatud   isikule  mittevaralise   kahju  hüvitiseks  maksta
mõistlik rahasumma.
(5) hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja
suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 37-17 mittevaralise kahju hüvitis õigustatud ka
nakatumisele ilma, et sellega kaasneksid valu ja tervisekahjustused.  Hagejaks vang, kellel kujunes
välja hepatiit, mille põhj EE riik, kuna vanglas ei tehtud õigeid uuringuid ja ei teavit teda haigusest. 86. Kuidas kajastub VÕS-s põhimõte, et kahju hüvitamine ei tohi tulla kasuks kannatanule ning missugustel juhtudel ei arvestata kahjuhüvitisest maha kannatanu saadavat kasu? ?
§ 127 lg 5  kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju
tekitamise   tagajärjel,   eelkõige   tema   poolt   säästetud   kulud,   välja   arvatud   juhul,   kui   kasu
mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.  A süül ujutatakse üle B kinnisasi, kus
kasvatab erinevaid produkte. Hüvit määramisel tuleb arvest seda, et järgmisel aastal on üleujutuse tõttu saak parem
e kasu.  Ei arvestata juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvit eesmärgiga. A põhj B-le kehavigastuse, mille tõttu ei saa tööl käia, siis ei saa maha arvest kasu, et B sai rahulikult kodus olla. Maha
võiks arvest nt transpordikulud, kuna ei pidanud tööl käima.  Paljudel juhtudel ei ole kannatanul võimalik kasu vältida e kahju ei ole võimalik ilma kasuta hüvitada. A sõidab B autole tagant sisse, stange vaja üle
värvida. Kui likvideerimise käigus parandatakse ka mõned teised kriimud, siis toimub alusetu rikastumine. On
olemas ka pealesurutud rikastumine, kus saadavat kasu ei saa maha arvest, nagu oli hambanäite puhul, kus lõi välja
auguga hamba ja teine sai uue hamba.  87. Missugused on VÕS järgi varalise kahju eest väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamise eeldused ja põhimõtted, mis tulenevad kannatanu tegevusest? (3)  18


Alused tulenevad § 139 lg 1, 2. Lg 1 järgi võimalik hüvitist vähend, kui kahju tekkis osaliselt
kannatanust tulenevate asjaolude tõttu või ohu tj-l, mille eest isik vastutab (sõiduki käitamine).
Lg 2 järgi, kui kannatanu ei juhtinud tekitaja tähelepanu kahju tekkimise ohule või kui jättis ohu
tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud. Piirang tuleneb lg-st 3, kui
on tekit surm, kehavigastus, tervisekahjustus, saab vähend ainult kannatanu tahtluse või raske
hooletuse korral.
Kohus kohald § 139 ja 140 omal initsiatiivil (46-15  ja  65-15).  30-15  leiti, et kannatanu peab tegema
üksnes mõistlikke pingutusi, mitte aga nt esitama hagi tagamise taotlust, mis võinuks kahju ära hoida või vähend. 88. Missugused DÕ-likud kaitsevahendid on VÕS alusel võimalikud faktiväitega au teotamise korral ja missugused väärtushinnanuga au teotamise korral? (3)
Au teotamine toim kahel viisil: faktiväite või väärtushinnangu esitamise teel. Faktiväite puhul
saab kontr selle tõelevastavust.  Mõlemal juhul saab nõuda kahju hüvitamist (nii varalise kui
mittevaralise), § 1055 õkv-de rak (kestva korral selle lõpet ja edasist hoidumist). Faktiväite
puhul täiendav ÕKV § 1047 lg 4 (õ nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist või parandamist
selle   avaldaja   kulul,   ei   pea   olema   tegu   au   teotavate   faktidega).   Arvamust   saab   üksnes
põhjendada. 67-10 plakati riputamine tänavale on lubatud, kui avaldatud andmed vastavad tõele (kõik on võlgu). 89. Mis ÕKV-d näeb ette VÕS § 1055 (kahju tekitava tegevuse keelam) ning mis eelduste olemasolul saab neid kohaldada?
Lg   1   järgi   saab   nõuda   kahju   tekitava   kestva  tegevuse   lõpetamist   ja   kahju   tekitamisega
ähvardamise   korral   saab   nõuda   ähvardamisest   hoidumist   (ei   mõelda   ainult   sõnalist,   võib
tuleneda ka asjaoludest nt A paneb keemiavaadid B aia äärde). Võimald esit ka netiadministraatoritele
nõude, et need eemaldaks au teotavad andmed.
Lg 1 l 2 võimald ÕKV-na ka  tsiviilõigusliku lähenemiskeelu  (konkr isiku suhtes B ei tohi A-le
lähemale minna kui 200 m ) kohaldamist. Siit tuleb erist liikumispiirangut (kohus määrab, et kostja ei tohi minna A majale lähemale kui 200 m ). Sõnastus võimaldab suhtelist reguleerimist, mis tähend, et ka telefoniga helist läheb sinna alla.
Eeldused: Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse jne 90. Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded? § 150 lg 1 järgi aegub kahju hüvit nõue 3 aa jooksul al ajast, mil kannatanu sai teada kahjust ja
kahju hüvitamiseks kohustunud isikust (kahju tekitajast). Lg 3 järgi aegub 10 aa jooksul pärast
teo toimepanemist või riski realiseerumist.
Erisätted  §  153, mis  näeb  teat  deliktide  puhul  max  piirina  ette  30 aa  (surm,  kehavigastus,
tervisekahjustus, vabaduse võtmine). § 152 lg 1 kui kahju hüvit nõue on võimalik nii delikti- kui
lepinguõiguse alusel, tuleb kohald lepinguõiguse aegumise sätteid. 19

Document Outline

• Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.)