KINGITUSTE JA ANNETUSTE MAKSUSTAMINE 1. Kingitused Kingitus on saaja jaoks rahalise väärtusega ja saaja midagi vastu ei anna. Kingitus võib olla nii raha, kaup kui ka tasuta osutatav teenus. Reeglina on kingitus maksustatav 20/80*100% tulumaksuga. Oma töötajatele tehtud kingitused maksustatakse erisoodustusena. Kingitus ei ole ja vastavalt seda ei maksustata: – ettevõtja poolt tavaliselt müüdava kauba näidis, – reklaamkingitus, mille väärtus jääb alla 10 euro (ainult asja enda maksumus koos käibemaksuga (käibemaksukohustuslasest ettevõtjal ilma käibemaksuta), nt logo pealetrükkimine kruusile või pakendi maksumus ei lisandu kruusi hinnale); – lootusetu nõude või varastatud kauba mahakandmine, – sponsorlus, kui eesmärgiks on ettevõtte reklaamimine – nõuab tõendamist. – antud allahindlused. Antud allahindlus ei ole maksustatav, isegi kui allahindlust antakse 99% ulatuses (100% allahindlust anda ei saa, siis liigitub kingituseks). Maksuam...
(nt.rock´i suurkuju, külastas tax-free´d, esines talk-show´s, exclusive) 6.Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõnad: KLK Üldreeglid: *Mõistereegli põhjal kirjut. sõnad kokku siis,kui tegemist on uue mõistega. (nt.autojuht-elukutse esind. auto juht- kindla auto juht) *vormireegel:Kinnistüvi,nimetavaline või lühenenud tüvega sõna kirjut. järgneva sõnaga kokku. (nt.põldmari,korvmööbel,inimvaenulik,purilennuk) Alati tähtsam kui mõistereegel! KLK Erireeglid: *1.Üldreegli põhjal kokkukirjut.vad sõnad kirjut. lahku,kui esimesel sõnal on laiend.(nt. puuleht,- suure puu leht) 2.Üldreegli põhjal kirjut.kokku,kui on vaja vältida kahemõttelisust. *Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada.(nt. kokku: kojutulek, metsaminek, teejoomine, aga lahku: haiglasse minek,randa tulek ja kumõssi joomine.) *Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada(nt.luuleõpik kokku,-astronoomia õpik lahku)
kontamineerunud liha päritolu. Veokid tuleb hoida puhtana. Loomakasvatusega või loomse päritoluga esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad pidama arvestust loomadele söödetud sööda liigi ja päritolu kohta, ravimiseks kasutatud veterinaarravimite, haiguste esinemise kohta, mis võivad vähendada loomse päritoluga toodete ohutust. Toidukäitlemishooned peavad olema puhtad ja heas seisukorras. Määrus nr 853/2004 - millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid Millist valdkonda antud seadus reguleerib? Käesolevas määruses kehtestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erinõuded toidukäitlejatele. Käesolevat määrust kohaldatakse jaetegevuse suhtes, kui tegevuse eesmärgiks on loomset päritolu toiduainete tarnimine teisele ettevõttele. Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Toidukäitlejad ei kasuta loomset päritolu toodete pinnalt pinnasaaste eemaldamiseks
üürnikule ▪ rendilepinguga on tegemist siis, kui asja soovitakse kasutada selleks, et seda korrapäraselt majandades saada asjast vilja ja tulu. • Looduvilja andvad asjad • asjast õigusvilja saamine rendilepingu eesmärgina Üürilepingute liigid Sõltuvalt üüritavast objektist võivad üürisuhetele kehtida erinevad õiguslikud reeglid Erireeglid: o Kinnisasjade üürimise kohta (TsÜS §50 + AÕS). Vt §272 lg2 vastavaid sätteid kohaldatakse ka üksnes kinnisasja osaks oleva ruumi üürimisel o Eluruumide üür: def. §272 lg1 lause , regulatsiooni olulisus §275 o Äriruumide üür: def. §272 lg1 lause 2 Poolte kohustused Üürileandja kohustused: Asja üleandmise kohustus §276 lg1 Asja konditsioon: o Asjal peavad olema kokkulepitud omadused
Tööstuse kohandamine Horisontaalne, üldine, kooskõlas turumehhanismiga Suund Vahendid Normid Investeeringud Horisontaalne, Üldine konkurentsipoliitika Avalike hüviste pakkumine, kaudne ja välismõjude korrigeerimine väliskaubandustingimused Vertikaalne, otsene Erireeglid, erandid üldises Selektiivsed maksu- konkurentsipoliitikas ja soodustused, subsiidiumid, väliskaubandustingimustes riiklikud tellimused Tööstuspoliitika suunad taktika ja instrumentide alusel Poliitika instrumendid Poliitika taktika Kaitsev Ründav Vertikaalsed Terasetööstus, Elektroonika,
Võõrhäälikud- f, s, z ja z. Võõrsõnad võivad alata ka g, b ja d`ga ning sõna rõhk võib asuda järgsilbil(lõpus). 9. Algustähe ortograafia.(õp lk 30-33 ja57) Üldreeglid: 1.Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega.(Suur Munamägi) 2.Nimetus kirjutatakse väikese algustähega.(president, kass) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides.(,,Kõrboja peremees") Erireeglid: 1. Sümboli reegel: a) kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus.(Tüdruk tegelase nimetus) b) kui rõhutakse nimetuse kandja ainulisust.(Suur pauk universumi tekkemoment) c) kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust.(Aasta Naine või Suur Algustäht) Kui nimetust kasutatakse nimena, siis võib ta kirjutada läbiva suurtähega. 2
Nii kaugele ei tohiks asjal siiski minna lasta: katsed näitavad, et isegi vähem kui 3 mm (0,3?) kulunud rehvide korral halveneb haakumine tunduvalt - seda eriti niisketes teeoludes. M+S (talverehvid/universaalrehvid) (13)Talverehve tähistatakse lühendiga “M+S” või mõne teise sarnase lühendiga. Tähistus näitab lisaks sellele, et tegemist on erirehvidega talvetingimustes sõiduks ka seda, et ettekirjutatud kiirusklassi suhtes rakendatakse erireeglit. Erireeglid mõnedes Euroopa maades: Kui “talvevarustus” on seadusega ette nähtud, siis tuleb kasutusele võtta M+S tähistusega rehvid. Austrias nõutakse sellele lisaks vähemalt 4 millimeetrist profiili sügavust. Madalama profiiliga rehvid loetakse lihtsalt suverehvide hulka kuuluvaks. Saksamaal see nõue ei kehti, siiski tuleb arvestada sellega, et alla 4 mm rehvide sobivus talvesõiduks on väga piiratud. Kontrollmärk "E":E või e tähistab “ECE”- kontrollmärki, mis
seadustega kattuvaid osi. (Tarbijakaitseseadus, veeseadus, pakendiseadus, rahvatervise seadus, alkoholiseadus) Toidu käitlejale on ELi määrustest olulisemad: • (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta. See on üks peamisi õigusakte, millega kehtestatakse hügieeni üldeeskirjad, mida toidukäitlusettevõtted peavad kõigis toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise etappides järgima. • (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid. • (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. • (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta. Mahepõllumajandusliku töötlemise nõuded tulenevad peamiselt järgmistest õigusaktidest: • (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta. • Mahepõllumajanduse seadus ja selle rakendusaktid
tagasisaade ja edasiviide“ puhul) RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ARENG • Etapid rahvusvahelise eraõiguse arengus: - personaalõigus, seotud kuuluvusega hõimu - territoriaalõigus, seotud territooriumil viibimisega • REÕ arengu eeldused: - rahvusvahelise kaubanduse areng - erikohtud välismaalaste vaheliste vaidluste lahendamiseks (teatud kohtulik sallivus) - erireeglid välismaalastega seotud vaidluste jaoks (teatud seadusandlik sallivus) • Tänapäevase REÕ arengulavaks sai Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (ühtlustamine), esimene 1893. aastal REÕ ALLIKAD • Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid ei ole olnud ülemäära edukad • Eksisteerib rida regionaalseid allikaid. EL-i raamistikus on olulisemad: - määrus 1215/2012 (kohtualluvus tsiviilasjades)
seda teha kriminaalkorras karistatav tegu, tuludeklaratsiooni tahtlik mitte esitamine võivaled andmed deklaratsioonis, kliendi abistamine tahtlikult valede aruannete või deklaratsioonide koostamine. Tehnilised eeskirjad Audiitor peab osutama oma teenust kooskõlas tehniliste ja professionaalsete eeskirjadega ta peab täpselt jälgima kliendi soove ja nõudmisi kui need on kooskõlas aususe ja objektiivsusega paljudes tegevus valdkondades on kehtestatud erireeglid ja normatiivid mida peab täitma Sõltumatus Suhetes kliendiga peab audiitor säilitama täieliku sõltumatuse. Sõltumatuse minetamine võib olla tingitud paljudest asjaoludest a) rahalised seosed (otsene või kaudne olulises suuruses osalus kliendis; laenu andmine kliendile või tema juhtkonna liikmele või olulist osalust omavale aktsionärile või osanikule või laenu võtmine neilt; kliendi
kuhu kuulub igast kohtuastmest viis kohtunikku. Nendest isikutest moodustab distsiplinaarkolleegiu- mi esimees distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu, kuhu kuulub kolm Riigi- kohtu liiget ning üks ringkonnakohtu ja üks maakohtu liige (KS § 93 lg 1 ja lg 5). *39 Seega kuulub Eesti Euroopa riikide enamiku hulka, kelle puhul kohtunike distsiplinaarorgan koosneb vaid kohtunikest endist.*40 Lisaks on selle kohta erireeglid näiteks Tehhis, kus distsiplinaarasja aruta- vad tingimata menetlusaluse kohtunikuga sama taseme kohtunikud; Küprosel, kus asja võivad arutada vaid menetlusalusest kohtunikust kõrgema astme kohtunikud, ning Hispaanias ja Belgias, kus distsip- linaarasja arutava komisjoni koosseis sõltub vastavalt rikkumise raskusastmest või ettenähtud karistu- sest. Enamusest erinevalt sisaldab mõnes Euroopa riigis distsiplinaarorgan ka muude elualade esinda- jaid
A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgutuled, märgid või
toimepanijast endast tulenev ohtlikkus. 8.8 .Katsest loobumine 8.8.1. Loobumise struktuur KarS on loobunud senikehtinud KrK-s antud formuleeringust, mille järgi on katsega tegemist üksnes juhul, kui toimepanija selles vabatahtlikult ei loobunud. KarS järgi on süüteokatse toimepandud ka sellest vabatahliku loobumise korral, kuid rakendamisele tulevad isiku süüd puuduvad §-d 40-43 nimetatud erireeglid. Seega kui vaadelda kolmaastmelist deliktistruktuuri, siis on sellega ka määratletud, et süüteokatsetest loobumise küsimused ei ole süüteokoosseisu ega õigusvastasuse osaks vaid hoopis süüregulatsiooni esemeks. Süüteokatsest loobumine ei muuda olematuks toimunud katset ega selles sisalduvat ebaõigust, vaid välistab tagantjärele üksnes süülisuse. Loobumise instituudi rakendamine avab katse alustamisega üle karistatavuse
puudumisena, ammugi siis ennustada kolooniate arvu alusel sööda mükotoksiinide konsentratsioone. Ametlike kontrollide sagedus sööda ja toidutootmises peaks olema korrapärane ja proportsionaalne riskitasemele. Nõuete mittetäitmise kahtluse korral tuleb teha lisaks ühekordseid kontrolle. Ametliku kontrolli reeglid sätestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, loomse toidu ametlikke kontrollile on kehtestatud veel erireeglid määruses (EÜ) nr 854/2004. Järelevalve käigus kontrollitakse näiteks tootmishügieeni nõudeid (puhtus, kahjuritõrje jne), enesekontrolliplaani, arvepidamist ja märgistamist. Järelevalve käigus võetakse söödast ja keskkonnast proove, kontrollimaks sööda või toidu ohutust ja vastavust esitatud teabele. Ka väljaspoolt Euroopa liitu imporditud sööt kontrollitakse (korra kehtestab Põllumajandusministri 8. mai 2007
mille nõukogu määrab selle ülesande täitmisel komisjoni abistama, ning niisuguste juhiste raames, mida nõukogu peab vajalikuks komiteele anda. Komisjon annab erikomiteele ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aru läbirääkimiste edenemise kohta. Erinevad koostöövormid • Euroopa Majanduspiirkonna riigid (EEA) – Norra, Liechtensteini ja Islandi õigus tegutseda Euroopa Liidu ühtsel turul. Šveitsil on sarnased õigused, aga ei ole EEA liige. • Euroopa Liit ja kandidaatriigid – erireeglid vastavalt assotsieerumislepingutele. • Euroopa Liit ja bilateraalsed kaubanduslepped – paljud lepped WTO õigusraamistikus, aga ka teised bilateraalsed ja multilateraalsed lepped. • Euroopa Liit ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) VI LOENG EUROOPA LIIDU KOHUS Euroopa Kohus – menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid
Kolmas isik: Kahju hüvitamise nõuded ühingu, juhatuse vastu. Tavaline ja börsiaktsiaselts Börsiaktsiaselts: aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul (ÄS § 290 1 lg 1). Väärtpaberiturg, vt VPTS § 3. Eestis tegutseb Nasdaq Tallinna Börs. Börsiaktsiaseltsile laienevad täiendavad reeglid (ÄS, VPTS, Börsi reglement). Oluline on juhtimise läbipaistvus, usaldatavus ja investorite võrdne kohtlemine. ÄS-s erireeglid seotud aktsionäride üldkoosolekute läbiviimisega. Tegevus allutatud finantsinspektsiooni järelevalvele. Aktsiaselts Juhtorganid. Juhtorgani liikme õigussuhe AS-iga Juhtorganid: Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu (TsÜS § 31 lg 2). Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas õigussuhtes aktsiaseltsiga. Tegemist on aktsiaseltsi sisesuhtega. Juhtorgani liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mis on
EVK-s. Müüüja peab teatama AS-ile ja AS ise teavitab aktsionäre. 2 kuud sellest peale, kui ostueesõiguslane saab teate kätte. Tsüs - § 39 lg 1. 4.4 Aktsionäri õigused ja kohustused Generaalnorm on ÄS § 272. Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Kohaldamine üldnorm, eelkõige tuleb arvestada, et kuulub kohaldamisele kui erinorme pole. Aktsionärid ei ole ju võrdsed aktsiate põhjal nt pole üldse võrdne. Teatud juhtudel on olemas ka erireeglid. 13 Kapitali vähendamine ja võrdse kohtlemise rakendamine. Isiku nõusolek reeglina kõrvaldab rikkumine, võb alati teisiti kokku leppida. Meil on 3 aktsionäri. A 100 aktsiat, B-l 10 ja C-l on 1 aktsia. Tahame kapitali vähendada poole võrra. Jääb järgi 50, 5 ja C-l 0. C eeldused on nii kasinad, et pole midagi parata. § 272 siit ei ule mingid nõude alused. Nagu hea uus põhimõte
lihtsalt asja kasutamise võimaluse tagamine, vaid asja kasutamise eesmärgiks on asjast selle vilja näol reeglipärase tulu saamine. Loodusvilja andvad asjad Asjast õigusvilja saamine rendilepingu eesmärgina Üürilepingu erinevad liigid: Sõltuvalt üüritavast objektist võivad üürisuhtele kehtida erinevad õiguslikud reeglid. Erireeglid kehtivad: Kinnisasjade üürimise kohta (kinnisasja mõiste osas: TsÜS § 50 + AÕS). Vt § 272 lg 2 vastavaid sätteid kohaldatakse ka üksnes kinnisasja osaks oleva (elu- või äri)ruumi üürimise puhul. Eluruumide üürimise puhul: def § 272 lg 1 1. lause, regulatsiooni olulisus vt § 275 Äriruumide üürimise puhul: def § 272 lg 1 2. lause VÕS ei sätesta üürilepingule, sh eluruumi üürilepingule, kohustuslikku vormi. Seega võib
000 krooni. Jne...... Õppekirjandus: Soidla, R., Anton, D., Lepasalu, L., Veri, K. Tapaloomade vedu ja algtöötlemine. Tartu, OÜ Vali Press, 2009. 125 lk. Soidla, R., Lepasalu, L. Anton, D., Veri, K., Mootse, H. Tapasaadused. Loomsed kõrvalsaadused. Tartu, Halo Kirjastus, 2010. 120 lk EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30. 4. 2004, lk 55- 205) NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004 mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5. 1. 2005) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
